Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.08.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-17754
Kohtuasi
Rita kodukohvik OÜ hagi O.H vastu kahju tekitava käitumise lõpetamiseks, varalise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.04.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Rita kodukohvik OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
8253 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Rita kodukohvik OÜ (registrikood 14273078), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja (vastustaja) O.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu O.H vastusele lisatud uus tõend.
2.Jätta Rita kodukohvik OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta Harju Maakohtu 10.04.2023 otsuse resolutsioon vaidlustatud osas muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Rita kodukohvik OÜ kanda.
5.Mõista Rita kodukohvik OÜ-lt O.H kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 2077,31 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
2-20-17754 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Rita kodukohvik OÜ (hageja) esitas 01.12.2020 Harju Maakohtule O.H (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval Facebooki ja Blogspoti 09.08.2020 postituse (teksti koos fotodega) või üksnes Blogspoti 09.08.2020 postituse või üksnes Blogspoti 09.08.2020 postituse osad laused. Lisaks palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja varalise kahju hüvitise 7882,5 eurot või kahjuhüvitise kohtu äranägemisel ning kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt viivist.
1.1.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 09.08.2020 oma Facebooki ja Blogspoti kontol järgmise sisuga postituse hageja opereeritava söögikoha „Rita kodukohvik“ kohta: „Assamalla hamburgerikiosk tõmbab kliente magnetina,“ on kolme aasta taguse „Virumaa Teataja“ leheloo pealkiri, milles tehakse juttu kohaliku naise MK söögikohast „Rita kodukohvik“. „100 elanikuga Assamalla kerkis viie aastaga Virumaa burgeripealinnaks“, kiidab tänavu mais ilmavalgust näinud „Maalehe“ artikkel. Hurraa! Rita äriedule ja majanduslikule õitsengule aitavad kaasa küülikud. „Nagu lapsed tulevad, annan neile porgandi pihku ja saadan õue jäneseid toitma“, avab naine oma äri tagamaid. Kõik tore, aga natuke pahasti on selle looga ka. Ja nimelt jooksevad need vahvad ja toredad jänkukesed maanteel. Nii mõnigi jääb masina alla, aga naine ise probleemi ei näe. „Loomulik kadu“, olla ta väitnud mehele, kes teda sellise hoolimatuse eest noomis. Kui Assamallasse satute ja keha kinnitate, siis on ehk teie burgsi vahel just maanteelt korjatud jänkukene – ega head toorainet saa ju raisku lasta minna! Eks ole? Head isu ja mõelge ikka kaasa“. Postitustele oli lisatud pilt maanteel hukkunud küülikust ja hageja kohvikus valmistatud burgerist. 10.08.2020 muutis kostja Facebooki postitust (kustutas sealt õigusvastase sisuga väited), kuid sellele olid endiselt lisatud pildid ja viide Blogspoti postitusele. Postituse alla kirjutati hageja suhtes vaenulikult meelestatud kommentaare. Kostja jättis postituses mulje, et hageja on äärmiselt vastutustundetu ettevõtja (suhtub küülikutesse hooletult) ning ta kasutab maanteel kolmandate isikute tegevuse tõttu (nt autosõit) tulemusel hukkunud küülikuid oma kohvikus toidu valmistamiseks ega näe selles mingit probleemi. Sellise valemulje loomine on jälk ja tülgastav. Kostja postituse eesmärgiks oli hageja brändi rikkumine. Kostja avaldatu on õigusvastane (faktiväited on ebaõiged ja kahjustavad hageja mainet) ning valeväidetega sekkus kostja õigusvastaselt hageja majandustegevusse.
2-20-17754
1.2.Kuna kostja tegevus on õigusvastane ja kestev, peab kostja VÕS § 1055 lg 1 alusel postitused koos piltidega või vähemalt osa Blogspot postituse väidetest kustutama.
1.3.Kostja õigusvastase tegevuse tõttu tekkis hagejale kahju. Andmed olid avaldatud internetis ja saab eeldada, et need on jõudnud suure hulga inimesteni. Facebookis avaldatud andmed jõudsid eelduslikult Eesti rahvaarvust umbes poolte inimesteni. Postituste tõttu ei julgenud kliendid hageja kohvikut külastada. Kuna kostja sekkus hageja majandustegevusse ebaõige faktiväite avaldamisega, saab hageja nõuda kostjalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 6 alusel saamata jäänud tulu hüvitamist. Kostja tegevuse tagajärjel oli hageja maksustatav müügikäive 2020 augustis oodatust selgelt väiksem. Hageja 2020 müügikäive oli üldiselt kasvutrendis (keskmiselt 30%), kuid oodatud kasvu ei olnud 2020 augustis (kasv 6%). Hageja varasem käibelangus oli tingitud sellest, et kohvik oli 2019 jaanuaris kaks nädalat hageja juhatuse liikme puhkuse tõttu suletud, 2019 aprillis käis juhatuse liige koolitusel ning 2019 maist septembrini olid teel nr 22 (Rakvere– Väike-Maarja–Vägeva) remonttööd. Kuna 2020 augustis muid käivet mõjutavaid asjaolusid ei esinenud, oli käibe väiksem tõus tingitud kostja postitusest. Selle tulemusena jäi hagejal hinnanguliselt saamata tulu 1076,93 eurot (käibemaksuta). Kui kohus leiab, et kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks määrata, saab kohus ise määrata õiglase saamata jäänud tulu suuruse. Kui kohus aga asub seisukohale, et käsitletav hageja kahju on puht-majanduslik kahju, on hagejal õigus nõuda sellise kahju hüvitamist VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, sest kostja tekitas andmete avaldamisega kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Lisaks on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 6 alusel oma brändi (maine) parandamise kulude hüvitamist, sest kostja seadis avalikult kahtluse alla hageja pakutava toidu kvaliteedi ja hageja usaldusväärsuse. Asjatundja arvamuse kohaselt on hageja maine parandamise kampaania kulud vähemalt 6500 eurot. Kui kohus leiab, et kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks määrata, saab kohus määrata õiglase hüvitise. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt on kostja tuntud loomakaitsja. Kostjani jõudis teave selle kohta, et hageja tegevus seab ohtu jäneste elu. Kostja avaldas tõeseid andmeid selle kohta, et hageja koduhoovis jooksevad vabalt ringi küülikud, kes pääsevad maanteele, kus nad saavad vahel ka surma. Kostja ei ole kunagi esitanud väidet, et hageja kasutab toidu valmistamiseks maanteel surma saanud jäneste liha. Postitusest nähtub, et hukkunud küülikute liha kasutamine burgerites on satiiriline küsimus, mida ei saa faktiväitena käsitleda. Inimesel on õigus oma kriitilist arvamust avaldada ja seda ka teraval viisil. Hageja ei saa nõuda kostjalt postituse tervikuna eemaldamist. Isik saab nõuda kogu postituse eemaldamist üksnes juhul, kui iga lause postituses on ebaõige faktiväide. Praegu häirib hagejat üksnes üks lause.
2.2.Tõendamata on hageja väide, et postitus jõudis suure hulga inimesteni. Kostja postitusele reageeris Facebookis 148 inimest. Seega võib eeldada, et tegelikkuses luges kostja postitust ca 150 inimest. Blogspotis loeti kostja postitust 484 korda. Enamik kostja tutvusringkonda kuuluvatest inimestest ei ole hageja klientuur.
2-20-17754
2.3.Hagejal ei ole kahju tekkinud. Hageja nõutav saamata jäänud tulu suurus on tõendamata ja põhjendamata. Hageja on esitanud valed andmed käibe kohta aastatel 2018–2020. Isegi kui käive oleks vähenenud, puuduvad tõendid selle kohta, et käibe vähenemine oleks olnud põhjustatud kostja tegevusest. Müügikoha käibelangus võib olla tingitud erinevatest asjaoludest. 2020 oli koroonaviiruse levikust tungituna äärmiselt raske aasta paljudele toitlustusettevõtetele. Lisaks toimusid 18.05.2020–18.09.2020 hageja kohviku lähedal asuval teelõigul teetööd. Hageja kohvik asub tee ääres ja just teetööd on peamine asjaolu, mis hageja käivet mõjutas. Hageja on avalikkusele tundmatu ja lokaalse tuntusega söögikoht, mis asub ca 100 inimesega asulas. Eluliselt ei ole usutav, et kostja postitus jõudis potentsiaalsete hageja klientideni ja see avaldas hageja käibele ja külastatavusele mingisugust mõju. Hageja esitatud arvamus brändi taastamiskulude kohta on ebausaldusväärne dokument. Hageja brändi taastamise maksumus on ülepaisutatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 10.04.2023 otsusega hagi osaliselt. Maakohus kohustas kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgmisel tööpäeval blogis Blogspot 09.08.2020 avaldatud postitusest osad väited („Loomulik kadu!“, olla ta väitnud mehele, kes teda sellise hoolimatuse eest noomis. Kui Assamallasse satute, üle küülikulaipade proua Rita burgsiputkani jõuate ja keha kinnitate, siis mõelge ikka hästi järele - äkki on teie burgsi vahel just eile maanteelt korjatud jänkukene? "Ega head toorainet saa ju raisku lasta minna!", ütleb maarahvatarkus. "Eks ole? Head isu!“) ja jättis ülejäänud hageja nõuded rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ega määranud seetõttu kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
hagejale (maakohtu otsuses ekslikult märgitud „kostjale“) kuulub asukohaga XXX asuv söögikoht; hageja (maakohtu otsuses ekslikult märgitud „kostja“) pakub enda söögikoha klientidele võimalust mängida küülikutega; mõnikord pääsevad küülikud maanteele; mõnikord jäävad maanteele pääsenud küülikud sõidukite alla ja saavad surma; kostja tegi 09.08.2020 Blogspotis pealkirjaga „Surnud küülikud ja burgeriputka!“ järgmise sisuga postituse: „„Assamalla hamburgerikiosk tõmbab kliente magnetina,“ on kolme aasta taguse „Virumaa Teataja“ leheloo pealkiri, milles tehakse juttu kohaliku naise MK söögikohast „Rita kodukohvik“. „100 elanikuga Assamalla kerkis viie aastaga Virumaa burgeripealinnaks“, kiidab tänavu mais ilmavalgust näinud „Maalehe“ artikkel. Hurraa! Rita äriedule ja majanduslikule õitsengule aitavad kaasa küülikud. „Nagu lapsed tulevad annan neile porgandi pihku ja saadan õuele jäneseid toitma“, avab naine oma äri tagamaid. Kõik tore, aga natuke pahasti on selle looga ka. Ja nimelt joosevad need vahvad ja toredad jänkukesed maanteel. Nii mõnigi jääb masina alla, aga naine ise probleemi ei näe. „Loomulik kadu!“, olla ta väitnud mehele, kes teda sellise hoolimatuse eest noomis. Kui Assamallasse satute, üle küülikulaipade proua Rita burgsiputkani jõuate ja keha kinnitate, siis mõelge ikka hästi järele – äkki on teie burgsi vahel just eile maanteelt korjatud jänkukene? „Ega head toorainet saa ju raisku lasta minna!“, ütleb maarahvatarkus. „Eks ole? Head isu““; postitusele on lisatud kaks pilti maanteel hukkunud küülikust, üks pilt maantee ääres seisvast küülikust ja üks pilt burgerist, mille all on järgmine tekst: „Rita kodukohviku burger“ (tl 11);
2-20-17754 -
-
kostja tegi 09.08.2020 Facebooki lehel sama sisuga postituse nagu Blogspotis, kuid 10.08.2020 muutis ta Facebooki postitust järgmiselt: „Surnud küülikud ja burgeriputka!“ „Nagu lapsed tulevad, annan neile porgandi pihku ja saadan õuele jäneseid toitma“, avab naine oma äri tagamaid. Kõik tore, aga natuke pahasti on selle looga nagu ka; postituse lõppu on lisatud hüperlink Blogspotis avaldatud andmetele; postitusele on lisatud üks pilt maanteel hukkunud küülikust, kaks pilti maantee ääres istuvatest küülikutest ja pilt burgerist, mille all on tekst: „Rita kodukohviku burger“; kostja on tuntud loomakaitsja; kostjat jälgib Facebookis 4173 inimest, hagi esitamise aja seisuga oli kostja Facebooki postitust jaganud 74 inimest ja postitusele reageeris 148 inimest; kostja Blogsposti postitust loeti 22.03.2021 seisuga 484 korda.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt avaldas kostja mõistliku isiku arusaama järgi kaudse faktiväite, et hageja kasutab maanteel hukkunud küülikuid oma kohvikus burgeri valmistamiseks. Kohtupraktika järgi peab kohus vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Tuleb hinnata väite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku isiku arusaam vastava faktiväite suhtes (RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 21). Avaldatud väiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p-d 10–11). Kui vaidlusalust väidet sisaldavale tekstile on lisatud pilt, tuleb väidet hinnata koos pildiga (RKTKo 28.04.2021, 2-18-17980, p 19). Isiku kohta võidakse avaldada ka kaudne faktiväide. Kaudne faktiväide on väide, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järeldub (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-24-15, p-d 13–14). Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta käivad (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p 11 ja selles viidatud kohtupraktika). Hinnates postitust koos lisatud piltidega, järeldub postitusest, et kostja postitus Blogspotis käsitleb hageja söögikoha edukat äritegevust; kostja tõi välja, et hageja pakub klientidele burgereid; postituse järgi aitavad küülikud hageja edule kaasa; küülikud jooksevad maanteel ning mõnikord jäävad maanteele pääsenud loomad sõidukite alla ja saavad surma; kostja tõstatas postituses järgmise küsimuse: „Kui Assamallasse satute, üle küülikulaipade proua Rita burgsiputkani jõuate ja keha kinnitate, siis mõelge ikka hästi järele – äkki on teie burgsi vahel just eile maanteelt korjatud jänkukene?“; küsimusele järgneb lause: „Ega head toorainet saa ju raisku lasta minna!“, ütleb maarahvatarkus. „Eks ole? Head isu“; postitusele on lisatud kaks pilti maanteel hukkunud küülikust ja üks pilt burgerist, mille all on järgmine tekst: „Rita kodukohviku burger“. Eeltoodud tegevused käivad hageja kohta ning mõistlik lugeja saab kostja tekstist aru selliselt, et hageja kasutab maanteel hukkunud küülikuid oma kohvikus burgeri valmistamiseks. Lause lõppu lisatud küsimärk ja postituse sisu ei anna alust kahelda selles, et postituses sisaldub nimetatud faktiväide. Tekst on üles ehitatud selliselt, et väidete, küsimuste ja piltide koosmõjul saab lugeja mõistlikult järeldada, et hageja kasutab hukkunud küülikuid toidu valmistamiseks. Avaldatud väite sisu tuvastamisel ei ole oluline, kas kostja avaldatud teksti puhul on tegemist satiiriga või mitte.
3.3.Kostja avaldatud faktiväide on seotud hageja majandustegevusega ja kahjustab hageja majanduslikku mainet.
2-20-17754 Isiku majandus- või kutsetegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine on õigusvastane võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1 alusel. Hageja peab kohvikut, kus ta pakub klientidele burgereid. Väide burgerite valmistamisel kasutatava liha kohta puudutab selgelt hageja majandustegevust. Maanteel hukkunud küülikute kasutamine toidu valmistamisel on majanduslikult kahjulik asjaolu hageja jaoks, sest jätab hagejast mulje kui hooletust ettevõttest, kes kasutab enda majandustegevus liha, mis ei vasta toitlustamisvaldkonna kõrgetele standartidele.
3.4.Kostja ei ole tõendanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kostja ei tõendanud, et vaidlusalune väide vastab tõele ega seda, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma faktiväite tõele mittevastavusest. Seega ei vabane kostja vastutusest VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 järgi. Samuti ei ole kostja tõendanud, et faktiväite avaldamiseks oli õigustatud huvi VÕS § 1047 lg 3 tähenduses. Kostja tõi välja, et ta on loomakaitsja ja kuna temani oli jõudnud teave, et hageja seab küülikute elu ohtu (hageja kodujänesed jooksevad vabalt ringi ning seetõttu paratamatult ka liikluses hukkuvad), otsustas ta juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et hageja ei taga loomade ohutust. Loomade väärkohtlemine on küll probleem, mille vastu on ühiskonnal põhjendatud huvi ja millele tasub avalikkuse tähelepanu pöörata, kuid praegusel juhul ei tõstatanud kostja vaidlusaluses tekstis küsimust selle kohta, et hageja kohtlevat küülikuid lubamatul viisil, vaid postituse keskmes on see, et hageja kasutab väidetavalt hukkunud küülikuid toidu valmistamiseks. Kuigi kõik inimesed võivad kasutada enda tekstides ja sõnavõttudes satiiri ja satiir ei pea olema piiratud kindlate andmete avaldamise kohtadega, ei saaks mõistliku lugeja arusaama järgi teksti ja selles avaldatud vaidlusalust väidet pidada satiiriks, millega kostja soovis tõsta esile hageja hooletut suhtumist loomadesse, seda paljastada või välja naerda. Satiirina saab käsitada pilkavat, ironiseerivat ja sarkastilist väljaütlemist, mille eesmärk ei ole pahatahtlik. Kostja postituses puuduvad viited hageja minetustele loomade pidamise kohta, eksisteerivate probleemide pilkamine või väljanaermine. Tekstis tuuakse lugeja ette hageja jaoks majanduslikult kahjulik asjaolu, et hageja väidetavalt kasutab hukkunud küülikuid toidu valmistamiseks. Kostja tekst on hageja suhtes äärmiselt kriitiline ja pahatahtlik. Ka juhul, kui tegemist oleks satiiriga, ei vabaneks kostja vastutusest, sest avaldatu oli ilmselgelt kohatu ja pahatahtlik. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et ta kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele VÕS § 1047 lg 3 tähenduses. Tõendamata on see, et kostja täitis andmete avaldamisel temal lasunud käibekohustust.
3.5.Kostja ei täitnud VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud hoolsuskohustust ning oli VÕS § 1055 lg 2 tähenduses sisemiselt hooletu. Kostja ei tõendanud süüd välistavate asjaolude esinemist.
3.6.Hageja kahju tekitava tegevuselõpetamise nõude kolmas alternatiiv tuleb VÕS § 1055 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1 alusel rahuldada. Kuigi vaidlusalune faktväide tuleneb mõistlikult võttes postitusest ja piltidest kui tervikust, on üksnes ühel tekstilõigul („Loomulik kadu!“, olla ta väitnud mehele, kes teda sellise hoolimatuse eest noomis. Kui Assamallasse satute, üle küülikulaipade proua Rita burgsiputkani jõuate ja keha kinnitate, siis mõelge ikka hästi järele – äkki on teie burgsi vahel just eile maanteelt korjatud jänkukene? „Ega head toorainet saa ju raisku lasta minna!“, ütleb maarahvatarkus. „Eks ole? Head isu“) määrav tähendus väite tekkimisel. Ilma selle lõiguta ei teki mõistlikul lugejal ülejäänud teksti
2-20-17754 alusel koosmõjus piltidega arusaama, et hageja kasutab maanteel hukkunud küülikuid oma kohvikus burgeri valmistamiseks.
3.7.Hageja saamata jäänud tulu hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et kostja teo ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos.
3.7.1.Hageja käibe vähenemise tõttu saamata jäänud tulu saab lugeda puht-majanduslikuks kahjuks, mida VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 6 alusel ei hüvitata. Samuti ei saa analoogia korras kohaldada siinsel juhul VÕS §-i 131, sest viidatud normi adressaat on füüsiline isik ning sellega kaitstavad õigushüved erinevad kostja rikutud õigushüvest. Hagejal on aga õigus nõuda kostjalt puht-majandusliku kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kostja avaldas hageja kohta majanduslikult kahjuliku väite ja tegi seda teadlikult, pidades avaldatut satiiriks, s.o tahtlikult. Heade kommetega kooskõlas olevaks ei saa pidada olukorda, kus teise isiku kohta avaldatakse ebaõigeid ja teda kahjustavaid andmeid. Kostjale pidi selline põhimõte teada olema. Kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust. Vaidlusalune väide ei vasta tõele ja väide kahjustab hagejat. Kostjale kui täiskasvanud teovõimelisele isikule oli teada, et ebaõigeid väiteid ei ole lubatud avaldada. Kostjale oli kindlasti teada, et ebaõige väite esitamine kahjustab selle adressaati. Tegutsedes eeltoodud viisil, möönis kostja, et väite esitamine võib tuua hagejale kaasa kahju.
3.7.2.Kuna saamata jäänud tulu täpse suuruse tõendamine on tihti äärmiselt keeruline, peab VÕS § 128 lg 4 esimese lause järgi kahjustatud isik tõendama üksnes need asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RKTKo 21.04.2021, 2-14-6942, p 13.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Hageja selgitas, et tema kohvik oli 2020 augustis kogu aeg tavapärastel lahtiolekuaegadel külalistele avatud. Kostja ei väitnud, et kohvik oli suletud või et klientidele toitlustamisteenuse osutamine oli mingil muul põhjusel takistatud. Seetõttu oli hagejal kavatsus ja võimalus tulu saada. Hageja selgitas, et võrreldes varasemate aastatega oli tema käive 2020 algusest alates kasvutrendis. Hageja väidet kinnitavad ajavahemiku 2018–2020 käibemaksudeklaratsioonid ja nende alusel koostatud tabel. Hageja tõi 14.03.2022 menetlusdokumendis välja, et majandusnäitajate alusel pidanuks tema 2020. a augustikuu käive kasvama vähemalt 30% võrra, kuid tegelik kasv oli kõigest 6%. Väiksema käibe tõttu jäi hagejal saamata minimaalselt 1292,32 eurot (1076,93 eurot ilma käibemaksuta). Viidatud summat saab lugeda hageja kahjuks.
3.7.3.Hageja ei ole tõendanud, et kostja teo ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Hageja selgitas, et kuna kohvik on pereäri, siis kohviku käive on väga tugevalt seotud sellega, kas hageja juhatuse liige teeb kohvikus tööd või on ära. Näiteks 2019 jaanuaris ja 2020 aprillis toimus käibelangus, sest juhatuse liige viibis puhkusel ja koolitusel. Lisaks on käive seotud kohviku lähedal toimuvate tee remonttöödega ning 2019 maist septembrini toimunud teetööd põhjustasid kohviku käibe languse. Transpordiameti 01.03.2022 e-kirja kohaselt toimusid ka 18.05.2020–25.06.2020 kohviku lähedal asuval teelõigul teetööd. Hageja ei ole väitnud, et mainitud perioodil toimunud teetööd leidnuks aset teelõigul, mis on piisavalt kaugel kohviku asukohast või et tööd ei oleks takistanud autode liikumist kohvikust mööda kulgeval teel. Arvestades seda, et 2019 teetööd põhjustasid käibe languse, on võimalik, et ka 2020 augusti käive vähenes teetööde tõttu. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et käibe langus oli tingitud ainult kostja avaldatud tekstist. Kui lisaks kostja postitusele panustasid käibelangusesse teetööd, siis ei ole hageja tõendanud seda, kui suures ulatuses võis käibe vähenemine olla põhjustatud teetöödest ja kui suures ulatuses kostja tekstist.
2-20-17754
3.8.Hageja maine taastamise kulude hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei tõendanud, et väide põhjustas niivõrd suure hageja maine languse, et selle taastamiseks on vaja kanda rahalisi kulutusi. Maine taastamise kulud on otsese varalise kahjuna VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 6 alusel hüvitatavad. Kuna hageja ei ole veel kulusid kandnud, on tegemist tulevikus kantavate kuludega VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Kahjunõude eelduseks on kahju tekkimine. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kostja avaldatud faktiväide oli hageja jaoks majanduslikult kahjulik. Kostja postitus jõudis eelduslikult 4657 inimeseni (4173+484). Lähtuda ei saa hageja esitatud arvamusest Facebooki konto jälgijate keskmise arvu kohta ja see tuleb jätta tähelepanuta, sest Facebook Reach järgi on võimalik määrata seda, kui paljude inimesteni postitus jõuab ja see ei ole seotud jälgijate arvuga. Kui juriidilise isiku kohta avaldatakse tõele mittevastavad andmed, riivab see isiku majanduslikku mainet ja võib põhjustada klientide hulgas maine languse, mille taastamiseks võib ettevõtjal tekkida vajadus kanda kulusid (nt andmete ümberlükkamine, enda tegevuse kohta reklaami tegemine jne). Kostja avaldatud ebaõige faktiväite võis riivata hageja mainet, kuid hageja ei ole tõendanud, et väide põhjustas niivõrd suure maine languse, et selle taastamiseks on vaja kanda rahalisi kulutusi. Lisaks selgitas hageja, et 2020 septembris ilmus TV3 saate „Märgatud Eestis“ raames reportaaž Assamalla burgsiärist ja selle konkurentsisõjast. Saade tekitas inimestel huvi ka hageja kohviku vastu ning tänu sellele „reklaamile“ sai hageja uuesti kliente juurde. Hageja selgitusest nähtub, et isegi juhul, kui kostja kommentaar põhjustas hageja maine languse, sai see heastatud tänu hageja kohviku kajastamisele meedias.
3.9.Kahjunõuete rahuldamata jätmise tõttu ei ole alust rahuldada ka hageja viivisenõuet.
3.10.Arvestades seda, et kohus rahuldab hageja esimese nõude ja jätab rahuldamata hageja teise nõude, rahuldab kohus hagi pooles ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellest tulenevalt ei ole vaja määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ka selles osas ja jätta menetluskulud koos viivise maksmise kohustusega kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus vääralt, et hageja ei ole tõendanud kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju (käibe languse) vahelist põhjuslikku seost. Seda järeldades jättis maakohus tuvastamata 2019 ja 2020 aset leidnud teeremondi sisu ja mõju liiklusele ega andnud hagejale võimalust esitada kostja vastava väite kohta oma vastuväiteid. 2020 toimunud teeremont ei saanud hageja 2020 augusti käivet mõjutada, sest teelõik, millel töid tehti, asus hagejast 0,5 km eemal ega saanud hageja käivet mõjutada. Lisaks taastati algne kiiruspiirang eeldatavasti 3 päeva jooksul.
4.2.Maakohus järeldas vääralt, et hageja ei ole tõendanud maine taastamise kulude kandmise vajaduse tekkimist. Hageja esitas kahju ulatuse kohta asjatundja arvamuse, mille maakohus jättis põhjendamatult arvestamata. Hageja esitas postituse leviku kohta IR arvamuse, mille maakohus jättis samuti põhjendamatult arvestamata, kuigi ka see näitas kahju ulatust.
2-20-17754 Maakohtu järeldus on ka vastuoluline. Kui maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kahju ulatust, oleks maakohus pidanud määrama hüvitise diskretsiooniõiguse alusel.
4.3.Maakohus jaotas vääralt menetluskulud. Menetluskulusid jaotades tuleb arvesse võtta, et hageja esitas kostja vastu kaks nõuet, millest esimene rahuldati kogu ulatuses. Ühtlasi tuleb arvestada, et pooled vaidlesid menetluses eelkõige selle üle, kas kostja käitumine oli õigusvastane ning maakohus tuvastas, et kostja avaldas tahtlikult hageja kohta ebaõige majanduslikult kahjuliku valeväite. Seega saavutas hageja suuremas enamuses eesmärgi ja enamus maakohtus kantud menetluskuludest tuleb jätta kostja kanda ka siis, kui muus osas ei ole alust maakohtu otsust muuta. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.1.Kostja jäi varem esitatud seisukohtade juurde, et ta ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Maakohus leidis vääralt, et postituse tekstist ja piltidest sai lugeja järeldada, et hageja kasutab hukkunud küülikuid toidu valmistamiseks. Keskmine inimene mõistab seda nii, et kostja on teinud terava pilke seoses küülikute pidamisega, mitte esitanud väidet küüliku liha toidu valmistamisel kasutamise kohta. Kostja eesmärgiks oli nii selle kui ka teiste postituste puhul viidata läbi satiiri ühiskondlikule probleemile. Samuti viitab blogi tutvustav tekst sellele, et lugejal ei tasu kõike avaldatut tõe pähe võtta.
5.2.Maakohus ei ole kahju hüvitamise nõudeid rahuldades eksinud menetlusõiguse ega materiaalõiguse normide vastu. Hageja esitas ise kohtule tõendi teetööde kohta 2020 ning esitas selle tõendi kohta ka oma seisukohad. Seega oli hagejal võimalik selle asjaolu kohta oma seisukoht avaldada ning maakohtu järeldus ei saanud olla talle üllatuslik. Õige ei ole hageja väide, et 2020 teetööd toimusid teisel teel – hageja kohvik asub teel nr 22 ja samal teel toimusid ka teetööd, mida kinnitab väljatrükk Google Maps rakendusest. Maakohus jättis õigesti hageja esitatud asjatundjate arvamused arvestamata.
5.3.Maakohus võis hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuigi kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebust, palub kostja menetluskulude jaotuse puhul arvestada, et kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi.
7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus jättis hagi kahju hüvitamise nõuete osas rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Seega on maakohtu otsus jõustunud osas, millega maakohus rahuldas hageja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude ja kohustas kostjat postitusest osa lauseid eemaldama, mistõttu ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust selle nõude osas.
2-20-17754 Apellatsioonkaebust lahendades võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.
8.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti hageja kahju hüvitamise nõuded rahuldamata, kuid tegi seda ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse ja jätab hageja kahju hüvitamise nõuded rahuldamata, sest kostja ei ole avaldanud hageja kohta valeväiteid. Kuigi hageja palus jätta kostja vastava vastuväite apellatsioonkaebusele rahuldamata, ei saa ringkonnakohus seda teha. Kuna kostja jäi jätkuvalt seisukohale, et tema tegevus ei ole olnud õigusvastane, peab ringkonnakohus maakohtu otsust kontrollides hindama maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ka osas, milles maakohus leidis, et kahju hüvitamise nõude see eeldus (kostja pani toime õigusvastase teo) on täidetud.
9.Maakohus juhindus kostja postitust ja sellele lisatud pilte hinnates õigesti asjakohasest Riigikohtu praktikast, kuid asus postituse teksti ja piltidel kajastatut koosmõjus hinnates ekslikult seisukohale, et mõistlik lugeja saab kostja tekstist aru selliselt, et hageja kasutab maanteel hukkunud küülikuid oma kohvikus burgeri valmistamiseks. Seda järeldades jättis maakohus kohaselt arvestamata kostja avaldatud lausete konteksti ja avaldamise viisi, aga ka asjaolu, et kostja tegutseb loomakaitseaktivistina.
9.1.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas oma blogis ja Facebooki kontol järgmise sisuga postituse ning jagas hiljem postituse hüperlinki oma Facebooki kontol: „Assamalla hamburgerikiosk tõmbab kliente magnetina,“ on kolme aasta taguse „Virumaa Teataja“ leheloo pealkiri, milles tehakse juttu kohaliku naise MK söögikohast „Rita kodukohvik“. „100 elanikuga Assamalla kerkis viie aastaga Virumaa burgeripealinnaks“, kiidab tänavu mais ilmavalgust näinud „Maalehe“ artikkel. Hurraa! Rita äriedule ja majanduslikule õitsengule aitavad kaasa küülikud. „Nagu lapsed tulevad, annan neile porgandi pihku ja saadan õue jäneseid toitma“, avab naine oma äri tagamaid. Kõik tore, aga natuke pahasti on selle looga ka. Ja nimelt jooksevad need vahvad ja toredad jänkukesed maanteel. Nii mõnigi jääb masina alla, aga naine ise probleemi ei näe. „Loomulik kadu“, olla ta väitnud mehele, kes teda sellise hoolimatuse eest noomis. Kui Assamallasse satute ja keha kinnitate, siis on ehk teie burgsi vahel just maanteelt korjatud jänkukene – ega head toorainet saa ju raisku lasta minna! Eks ole? Head isu ja mõelge ikka kaasa“. Postitustele olid lisatud pildid maantee servas seisvast ja hukkunud küülikust ning hageja kohvikus valmistatud burgerist (tl 10–11). Blogi väljavõttest nähtub mh, et blogi pealkirjaks oli „Heiksi blogi“, mille kirjelduseks oli märgitud: „Jagan siin omi mõtteid elust ja loodusest. Palju pajatan ka oma suurtest sõpradest loomadest. Teinekord viskan aga niisama villast, kuid loodetavasti oskab hea lugeja lorajutu ikka ää tunda. Siit ei leia te hoolikalt valitud sõnu ning kui asjad on omadega per**es, siis nii ma ka kirjutan /.../“ (tl 11). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on tuntud loomakaitseaktivist. Seetõttu on usutav kostja väide, et ta tegutseb eesmärgiga seista loomade heaolu eest ja takistada loomade väärkohtlemist. Arvestades kostja postituse sisu ja fotosid koosmõjus asjaoluga, et kostja on loomakaitseaktivist, kes teeb blogis loomade heaolu ja väärkohtlemist puudutavaid kriitilisi postitusi, millele viitab mh ka blogi iseloomustav tekst, võis mõistlik lugeja mõista postitust selliselt, et kostja tegi kriitilise postituse hageja kohvikus peetavate küülikute heaolu tagamata jätmise kohta. Sellele viitab mh ka asjaolu, et postitustele oli lisatud mitu fotot küülikutest ning ainult üks foto hageja kohviku burgerist. Seejuures oli burgeri foto pärit Maalehe artiklist ning selle all oli kajastatud hageja juhatuse liikme enda lauset: „Nagu lapsed tulevad, annan
2-20-17754 neile porgandi pihku ja saadan õue jäneseid toitma“ (vrd tl 41 pöördel), st ka see oli seostatud hageja peetavate küülikutega ning sellega, et hageja kohviku edu tagavad küülikud. Eeltoodu valguses ei saanud mõistlik lugeja pidada tõsiseltvõetavaks kostja naljatleval ja küsival toonil õhku visatud mõtet: „Kui Assamallasse satute ja keha kinnitate, siis on ehk teie burgsi vahel just maanteelt korjatud jänkukene – ega head toorainet saa ju raisku lasta minna! Eks ole?“. Mõistlik lugeja ei saa kostja väljendusviisi ja tonaalsust ning kogu postituse ja blogi üldist konteksti arvestades mõista kostja avaldatut selliselt, et kostja hoiatas lugejaid, et hageja juures burgerit süües võib maanteel hukkunud jänese liha burgeri vahel olla. Kogu postituse fookus on suunatud sellele, et hageja kohviku edu tagavad küülikud, kelle endi heaolu ei ole hageja juures tagatud. Selliselt on postitust mõistnud nt ka üks kostja jälgija, kes kommenteeris postitust järgmiselt: „Olen käinud seal söömas ja neid jäneseid näeb seal vabalt jooksmas iga päev, perenaisel sai nägu täis sõimatud, aga mis kasu selles oli“ (tl 42 pöördel). Seega mõistis ka see lugeja, et kostja juhtis tähelepanu asjaolule, et hageja jätab küülikute heaolu tagamata, mitte sellele, et hageja kasutab hukkunud küülikute liha burgeri valmistamisel.
9.2.Eeltoodut arvestades ei ole kostja avaldanud hageja kohta valeväidet selle kohta, et hageja kasutab maanteel hukkunud küülikuid oma kohvikus burgeri valmistamiseks, st ei ole pannud toime õigusvastast tegu VÕS § 1045 lg 1 p 6 või p 8 tähenduses, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt VÕS § 1043 järgi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Kuna kostja ei ole pannud toime õigusvastast tegu, ei ole tähtsust hageja apellatsioonkaebuse väidetel võimaliku kahju tekkimise ja põhjusliku seose kohta ning kolleegium ei käsitle neid. Samuti ei hinda ringkonnakohus kostja esitatud uut tõendit.
10.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta hageja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohtul oli hagi osalise rahuldamise tõttu õigus jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seejuures tuleb arvestada, et maakohus rahuldas hageja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude puhul kõige väiksema ulatusega alternatiivnõude ning jättis kahju hüvitamise nõuded rahuldamata. Lisaks ei ole ringkonnakohtu põhjenduste valguses enam asjakohane hageja argument, et menetluskulud tuleks jätta suuremas osas kostja kanda, kuna peamine vaidlus oli pooltel selle üle, kas kostja käitumine oli õigusvastane, ja maakohus pidas käitumist õigusvastaseks. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kostja käitumine õigusvastane, ei oleks sel põhjusel alust jaotada menetluskulusid teisiti. Samas ei anna see asjaolu muuta menetluskulude jaotust ka kostja kasuks, sest kostja ei ole maakohtu otsust, sh selles sisalduvat menetluskulude jaotust vaidlustanud.
11.Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni kahju hüvitamise nõuete rahuldamata jätmise osas muutmata, kuid muudab ülaltoodu kohaselt kohtuotsuse põhjendusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
13.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
2-20-17754 Kostja esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 3924,95 eurot (sh käibemaks). Nimekirjade kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 13,53 tundi, sh maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks ning kliendiga suhtluseks 1,18 tundi, vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 11,92 tundi ning vastaspoole taotluse ja kohtu kirjaga tutvumiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,43 tundi. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul kostja lepingulise esindaja tehtud toimingud olnud vajalikud, kuid toimingutele kulunud aeg on osaliselt ülepaisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul võis kogenud vandeadvokaadil kuluda maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning kliendiga arutamiseks kokku 1,18 tundi ning kohtu viimase kirjaga tutvumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kuluda kokku 0,43 tundi, kuid apellatsioonkaebuse koostamiseks, arvestades selle sisu ja mahtu ning asjaolu, et selles sisaldusid ka maakohtus esitatud seisukohad, maksimaalselt üks tööpäev, s.o 8 tundi, s.o kokku 9,61 tundi. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu käibemaksuta 240 eurot (koos käibemaksuga enne 01.01.2024 288 eurot ja alates 01.01.2024 292,8 eurot), mis ületab oluliselt vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukuse ja sisuga vaidluste puhul. Sarnase keerukuse ja sisuga vaidluse puhul saab keskmiseks vandeadvokaadi tasumääraks apellatsioonimenetluses pidada maksimaalselt 180 eurot (koos käibemaksuga enne 01.01.2024 216 eurot ja alates 01.01.2024 219,6 eurot). Kostja kinnitas TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, sest ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale enne 01.01.2024 tehtud toimingute eest 1982,88 eurot (9,18×216) ning alates 01.01.2024 tehtud toimingute eest 94,43 eurot (0,43×219,6), s.o kokku 2077,31 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.