Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-16-13081
Kohtuasi
X kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.10.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikud (võlausaldajad) Kohtutäitur Katrin Vellet Kohtutäitur Kristiina Feinman AS Utilitas Tallinn (registrikood 10811060) TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417) Osaühing 10846131)
MAKET
KINNISVARA
(registrikood
Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.10.2022 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule X kohustustest vabastamise otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-16-13081 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtu 25.10.2016 määrusega kuulutati välja X (avaldaja, võlgnik) pankrot, maakohtu 24.05.2017 määrusega lõpetati pankrotimenetlus ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast.
2.Võlgnik edastas kohtule usaldusisiku aruande 18.12.2019 ja 07.06.2022. 15.07.2022 esitas võlgnik kohtule usaldusisiku aruande täienduse. Võlgniku 07.06.2022 aruandest nähtuvalt töötab võlgnik XXX alates 15.05.2017. Võlgnik sai 2021. aastal töötasu kokku 14 667,23 eurot. Lisaks makstakse võlgnikule vanaduspensioni. Võlgniku sissetulekud olid 2021. aastal kokku 15 617,94 eurot. Võlgniku SEB Pank AS arveldusarvel oli 06.06.2022 seisuga 633,22 eurot. Aruandest nähtuvalt on võlgniku eluasemekulu vahemikus 447–558 eurot (võlgnik elab üürikorteris). Võlgniku toidukulu on 450 eurot kuus, transpordikulu 25 eurot kuus ja muud kulud ca 345 eurot kuus. Keskmiselt on võlgniku püsikulud 1320 eurot kuus. Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole.
3.Kohus edastas 26.05.2022 järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele. Krediidiasutuste vastuste kohaselt omab võlgnik arveldusarvet SEB Pank AS-s ja arveldusarveid Swedbank AS-s. Pensioniregistri andmetel ei ole võlgnik liitunud kohustusliku ega täiendava kogumispensioniga. Eesti Töötukassa andmetel ei ole võlgnik alates 24.05.2017 olnud töötuna registreeritud ja väljamakseid ei ole tehtud. Sotsiaalkindlustusamet teatas, et võlgnikule on perioodil alates 24.05.2017 kuni käesoleva ajani määratud ja makstud: pension 29.10.2021– 31.10.2021 45,31 eurot (bruto), kinnipidamisele kuulus tulumaks 9,06 eurot; 01.11.2021– 31.03.2022 igakuiselt 468,24 eurot (bruto), kinnipidamisele kuulus tulumaks 93,65 eurot; alates 01.04.2022 igakuiselt 505,51 eurot (bruto), kinnipidamisele kuulus tulumaks 101,10 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik teeninud tulu töötasuna AS-lt XXX.
4.Maakohtu 24.05.2017 määruse kohaselt olid võlgnikul järgnevad võlausaldajad ja nõuded võlgniku vastu: Võlausaldaja
Rahuldamata nõude jääk (eurodes)
Jrk nr
Kohtutäitur Katrin Vellet
405,86
AS Utilitas Tallinn
1626,12
TCM Estonia OÜ
63,91
Kohtutäitur Kristiina Feinman
126,82
Osaühing MAKET KINNISVARA
4199,44
Aktsiaselts PlusPlus Capital
343,74
5.26.05.2022 kirjaga andis kohus võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas.
2-16-13081
6.TCM Estonia OÜ teavitas, et võlgnik ei ole teinud võlausaldajale mitte ühtegi makset ning võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. Aktsiaselts PlusPlus Capital avaldas, et kuivõrd võlgnik ei ole teinud võlausaldajale mitte ühtegi makset, tuleks võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendada 2 aasta võrra. Osaühing MAKET KINNISVARA ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega.
7.14.09.2022 toimunud ärakuulamisele võlgnik ega võlausaldajad ei ilmunud. 16.09.2022 teavitas võlgniku esindaja kohut, et ärakuulamisele mitteilmumise põhjuseks oli see, et võlgnikule ega tema esindajale ei teatatud planeeritavast ärakuulamisest ja neid ei olnud menetlustoimingu läbiviimiseks kohtusse kutsutud. Maakohtu määrus
8.Maakohus keeldus 14.10.2022 määrusega võlgniku kohustustest vabastamisest ja lõpetas menetluse.
9.Võlgnik rikkus pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise ning oma sissetulekute ja vara kohta ning lõikes 4 sätestatud kohustust anda teavet oma kohustuste täitmise kohta, kuna ei ilmunud kohtu määratud ärakuulamisele. Kohus edastas võlgnikule teabe 14.09.2022 ärakuulamise aja kohta 26.05.2022. Võlgnik sai aruandenõude, milles sisaldus teade ärakuulamise aja kohta, kätte 30.05.2022 avaliku e-toimiku süsteemi kaudu. Seega oli võlgnik ärakuulamise ajast teadlik. Kohtul ei olnud võimalik võlgnikult saada informatsiooni tema kohustuste täitmise kohta. Võlgnik märkis aruandes, et ta ei ole rohkem kui 5 aasta jooksul teinud võlausaldajatele mitte ühtegi väljamakset. Kohtul ei ole olnud võimalik võlgnikult väljamaksete tegemise osas informatsiooni saada, kuivõrd võlgnik ei ilmunud ärakuulamisele.
10.Kohus hoiatas võlgnikku, et andmete esitamata jätmise korral võib kohus keelduda kohustustest vabastamisest ja lõpetada menetluse. Võlgniku rikkumine on süüline, kuna võlgnik ärakuulamisest osa ei võtnud ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjusest (PankrS § 175 lg 2 p 2).
11.Täidetud oli ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud ega kohustusest vabastamise menetluses põhistanud väljamaksete tegemata jätmist. Kohustustest vabastamise menetlus teenib mitte ainult võlgniku, vaid ka võlausaldajate huve. Võlausaldajad saavad menetluse vahendusel ülevaate võlgniku majanduslikust seisundist, aga ka põhistuse selle kohta, kui esinevad alused võlgnevuse mittetasumiseks. Kui võlgnik hoiab kohustustest vabastamise menetlusest kõrvale, varjab oma sissetulekuid, ning sealhulgas ei ilmu ärakuulamisele, on ta sellega rikkunud ka võlausaldajate huve ning kohustustest vabastamine ei ole võimalik.
12.Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei olnud 5 aasta vältel võimalik teha võlausaldajatele ühtegi makset võla tasumiseks. Maksu- ja Tolliameti teatisest nähtuvalt on võlgnik teeninud tulu, kuid sellest väljamakseid võlausaldajatele ei teinud. Võlgniku töötasu on jäänud vahemikku 700–1580 eurot, millest oleks võlgnikul tulnud teha väljamakseid ka võlausaldajatele. Võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud.
2-16-13081 Määruskaebus
13.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja jätta menetluskulud riigi kanda.
14.Kohus põhjendas võlgniku kohustustest vabastamise keeldumist sellega, et võlgnik ei ilmunud 14.09.2022 määratud ärakuulamisele ja ei andnud kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Võlgnik maakohtuga ei nõustu.
15.Võlgnik on vanaduspensionär, tal on halb tervislik seisund, tal puuduvad õiguslikud teadmised ja ta ei oska eesti keelt ega kasuta iseseisvalt arvutit, mistõttu on tal raskused menetlusdokumentide kättesaamise ja nende sisust arusaamisega. Seetõttu esindab teda alates 07.06.2022 lepinguline esindaja.
16.Kohus ei teatanud võlgniku esindajale ärakuulamisest ega väljastanud kutset. Lähtudes TsMS § 217 lg-st 1 ja § 343 lg-st 1 pidi kohus kutsega kutsuma ärakuulamisele sarnaselt võlgnikuga ka võlgniku esindaja. Kohus seda ei teinud. Selle rikkumise tagajärjel jäi võlgnik menetluses esinduseta ning ei ilmunud ärakuulamisele. Tegemist ei ole süülise käitumisega.
17.Maakohtu seisukoht, et võlgnik hoiab kohustustest vabastamise menetlusest kõrvale ja suhtub ükskõikselt kohtu antud kohustuste ja korralduste täitmisesse, on meelevaldne. Võlgnik ja tema esindaja vastasid kohtu kirjadele ja nõuetele. Menetluse edasine käik
18.Kohtutäitur Katrin Vellet ja Osaühing MAKET KINNISVARA palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohtutäitur Kristiina Feinman määruskaebuse osas seisukohta esitada ei soovinud.
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Määruskaebus rahuldatakse.
21.Käesolevas asjas tuleb füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 järgi lähtuda asja lahendamisel kuni 01.07.2022 kehtinud PankrS redaktsioonist. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumise alused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (RKTKm 20.06.2016, nr 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2).
22.Maakohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel, kuna võlgnik rikkus PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ja PankrS § 175 lg-st 4 tulenevat kohustust anda vande all kohtule teavet oma kohustuste täitmisest.
2-16-13081
23.Asja materjalidest nähtuvalt esitas võlgnik taotluse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest PankrS § 175 lg 1 alusel ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks 30.08.2016 (I kd, tl 4). Maakohus algatas 24.05.2017 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, jättis usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi (I kd, tl 96–101). Maakohus edastas 18.11.2019 kirjaga nõude võlgnikule täiendava informatsiooni saamiseks (I kd, tl 126). Võlgnik esitas 16.12.2019 kohtule aruande (I kd, tl 129–139). Järgmise aruandenõude tegi kohus 26.05.2022 kirjaga, milles ühtlasi teavitas võlgnikku, et kohus on määranud ärakuulamise ajaks 14.09.2022 kell 14.45 (I kd, tl 144). Võlgnik sai kohtu kirja kätte 30.06.2022 (I kd, tl 185) ja esitas 07.06.2022 kohtule aruande (II kd, tl 17–35).
24.Selleks, et kohus saaks keelduda võlgadest vabastamisest tuleb kohtul teha kindlaks, kas võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustust. Praeguses asjas määras maakohus võlgniku enda PankrS § 172 lg 6 järgi usaldusisikuks. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Riigikohus on rõhutanud, et PankrS § 172 lg-s 6 ettenähtud võimalus on seaduses ette nähtud siiski vaid mõjuva põhjuse esinemisel, ning kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 02.11.2016, nr 3-2-1-31-16, p 18). Praegusel juhul on võlgnik esitanud kohtu nõudel aruanded, mistõttu ei saa talle otseselt ette heita PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustuse rikkumist.
25.Kohustustest vabastamata jätmiseks võib eraldi aluse anda võlgniku poolt ärakuulamisele ilmumata jätmine. PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Seega on PankrS § 175 lg-s 4 kohustuse rikkumine eraldi alus menetluse lõpetamiseks ja võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Maakohus on ekslikult sidunud ärakuulamisele ilmumata jätmist PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustuse rikkumisega.
26.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16 selgitanud, et PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamast keeldumiseks peab kohus ka selgitama, millise teabe vande all andmata jätmise või tähtajaks andmata jätmise tõttu kohus menetluse lõpetab. Maakohus kohustas oma kirjas võlgnikku ilmuma kohtusse ärakuulamisele ning hoiatas, et ärakuulamisele ilmumata jätmise korral keeldub kohus teda kohustustest vabastamast (I kd, tl 144 ja pöördel). Maakohtu kirjast ei nähtu, millise teabe osas võlgnikku plaanitakse ära kuulata ja millise teabe vande all andmata jätmise korral kohus PankrS § 175 lg 4 alusel menetluse lõpetab. Maakohus on alles vaidlustatud määruses märkinud, et kuivõrd võlgnik ei ilmunud ärakuulamisele, ei olnud kohtul võimalik saada täiendavat informatsiooni selle kohta, miks ei ole võlgnik teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset.
2-16-13081
27.Arvestades eeltoodut ei saanud maakohus keelduda kohustustest vabastamisest põhjusel, et võlgnik ei ilmunud ärakuulamisele, vaatamata sellele, et võlgnik sai kohtu 26.05.2022 kirja kätte. Ringkonnakohus leiab, et kuigi alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks võib olla olemas, ei ole maakohus võlgnikku nõuetekohaselt ärakuulamisele kutsunud ja seetõttu puudus maakohtul võimalus kõiki asjaolusid välja selgitada. Maakohus saab asja uuel läbivaatamisel nõuda võlgnikult vande all teabe andmist oma kohustuste täitmisest ning võlgnik peab kohtunõuet täitma (PankrS § 175 lg 4).
28.Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi jätta maakohtu otsustada.
29.PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.