1.Vabastada M.T (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded M.T vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2.Lõpetada M.T kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada M.T menetluses.
usaldusisiku
kohustustest
M.T
kohustustest
vabastamise
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada PankrS § 175 lg 7 alusel teade M.T kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 29.12.2020. a määrusega välja M.T pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni. Tartu Maakohtu 17.12.2021 määrusega lõpetati M.T pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Menetluses määrati usaldusisikuks võlgnik ise. Määrus jõustus 06.01.2022. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks korda aastas,
5.juulil ja 5. jaanuaril ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aastal 15. detsembril. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli 26 913,86 eurot, sh II rahuldamisjärgu nõudeid summas 26 265,03 ning III järgu nõue summas 648,83 eurot.
2.Võlgnik on esitanud kohtule aruanded 10.08.2022, 25.01.2023, 26.01.2024, 21.07.2024, 28.01.2025 ja lõpparuande 01.10.2025.
3.Seoses jooksvas menetluses väljamaksete mitte tegemisega korraldas kohus võlgniku ärakuulamiseks 13.03.2024 kohtuistungi. Võlgnik selgitas, et töötab osalise koormusega ning võlausaldajatele eraldisi ei ole teinud, sest ei ole hästi aru saanud, kuidas ja kui palju maksma peab. Kohus selgitas, et vajadusel tuleb leida endale abiline ning loovutuskohustust täita.
4.Võlgnikul oli kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel tuvastatud puuduv töövõime. Võlgnik töötas menetluse kestel ettevõttes sihtasutus T. Ü. K. . Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, puudega inimese sotsiaaltoetus, töövõimetoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis, tulumaksutagastus, tasemeõppe toetus ning lähedaste rahaline abi. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakse menetluse jooksul kokku summas 2600 eurot.
5.Võlgnik on esitanud 26. oktoobril 2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 1 alusel.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
7.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. 2/5
Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022 (06.01.2022) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine.
8.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. M.T ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul oli kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel tuvastatud puuduv töövõime. Võlgnik töötas puuduvast töövõimest hoolimata menetluse kestel ettevõttes sihtasutus T. Ü. K. . Võlgnik asus lisaks samal erialal töötamisele 2024. aasta sügisel õppima hooldustöötaja kutseõppesse nominaalse õppeajaga kaks aastat. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
10.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid kohtu sellekohase meeldetuletuse peale. Esitatud aruannetes on kajastatud kogu kohustustest vabastamise menetluse periood. Kohtu hinnangul on aruannetega hilinemisest hoolimata kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud.
11.PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, puudega inimese sotsiaaltoetus, töövõimetoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis, tulumaksutagastus, tasemeõppe toetus ning lähedaste rahaline abi. Võlgnikul ülalpeetavaid ei ole. Võlgnik on hoolimata puuduvast töövõimest käinud menetluse kestel tööl ning teeninud tulu, mis on osaliselt ületanud mittearestitava sissetuleku määra. Võlgnik on teinud võlausaldajatele menetluse lõpus väljamakse summas 2600 eurot. Kohus leiab, et seoses puuduva töövõimega võlgniku töötamisega käesolevas menetluses on võlgniku võlausaldajate huvid olnud oluliselt paremini kaitstud võrreldes teiste puuduva töövõimega võlgnikega. Kohus leiab, et arvestades võlgniku puuduvat töövõimet ei ole võlgnik rikkunud loovutuskohustust.
12.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud väljamakseid, rahuldades võlausaldajate nõudeid 9,9% ulatuses 3/5
kõigist II rahuldamisjärgu nõuetest. Lisaks märgib kohus, et pankrotimenetluses tunnustatud, kuid rahuldamata jäänud nõuete aluseks on tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 4034 lg 1 kohaselt peab krediidiandja seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tuginedes tsiviilasja materjalidele ei ole antud nõuete puhul kontrollitud vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist ega krediidi kulukuse määra. Kohtul puudub seetõttu informatsioon, kui suure ulatuse oleks võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud väljamaksed moodustanud juhul, kui menetluses tunnustatud nõuete osas oleks teostatud vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrolli. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral oleks tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 olnud tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098 p 24).
13.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
14.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme ja poole aasta jooksul täitnud ning hoolimata puuduvast töövõimest tegelenud tulutoova tegevusega ja teinud väljamakse võlausaldajatele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et M.T tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
15.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
16.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud M.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka M.T püvi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
4/5
17.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 01.10.2025. Kuna kohus lõpetab M.T kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M.T vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.