Otsuse avalikult teatavaks- 4. aprill 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-17741
Tsiviilasi
U. M. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende avaldaja/võlgnik U. M. (isikukood XXX; viibimiskoht XXX); usaldusisik E. V. (XXX; telefon XXX; e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
1. märts 2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata U. M. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2023 määrusega kohaldatud maksejõuetusmenetlust tagav abinõu, millega kohus peatas U. M. vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Määrata usaldusisiku E. V. töötasu suuruseks 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot.
4.Anda U. M. hüvitamiskohustuseta menetlusabi ja välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot, XXX (registrikood XXX, XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS).
5.Jätta menetluskulud U. M. kanda. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkt 4 osas saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.U. M. (avaldaja/võlgnik) esitas 24.11.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-22-17741). Avalduse kohaselt on avaldaja võlgnevused kasvanud üle pea ja ta ei suuda neid täita. Käesoleval ajal kannab võlgnik karistust XXX. Ta on otsinud tööd ja otsib edaspidi. Võlgnikul puudub igasugune vara ja ta ei ole suuteline tekkinud võlgnevusi tasuma ning see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
2.Kohus võttis 06.01.2023 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, nimetas tema usaldusisikuks E. V. ja peatas võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik on 06.02.2023 esitanud kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku varalise seisundi ja maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed Võlgnik sündis XXX. Oma XXX ta ei tea. XXX kandis XXX ja ei saanud kogu aeg võlgnikku kasvatada. XXX omandas võlgnik paljudes erinevates koolides, sealhulgas XXX. Ühtki ametit ei ole ta koolis õppinud. Võlgnik on töötanud ehitustel ja autoremonditöökojas, tööga seotud oskusi on õppinud töö käigus. Võlgniku väitel kukkus ta umbes XXX aastat tagasi ehitusobjektil tellingult ja vigastas XXX. XXX segab töötamist seniajani, kuid Eesti Töötukassa on väidetavalt keeldunud võlgnikule töövõimetoetuse määramisest. XXX vabanedes soovib võlgnik asuda elama XXX, sest mujal ei looda tööd leida. Võlgnik oli alates XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXX abielus N. O. Võlgnik oli abikaasa suhtes XXX, abielu lahutas kohus. Võlgnikul ei ole lapsi. Võlgnik on märkimisväärselt suure osa oma elust veetnud XXX. Võlgniku enese kinnitusel oli ta esmakordselt XXX nõukogude ajal, praegu kannab XXX viiendat korda. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei saanud võlgnik maksustatavat tulu aastatel 2011 – 2013 ning 2016 – 2018. Võlgnik sai XXX. aasta septembrist detsembrini brutotöötasu 2098 eurot ning 2015. aasta jaanuarist juulini brutotöötasu 2087,14 eurot. 2019. aastal sai võlgnik töötasu XXX 6,56 eurot ning XXX 793,73 eurot. 2020. aastal sai võlgnik töötasu XXX 11,73 eurot ning XXX 1109,50 eurot. 2021. aastal sai võlgnik XXX töötasu 30,08 eurot. 2022. aastal sai võlgnik XXX töötasu 29,49 eurot. Vara Puuduvad andmed, et võlgnikule kuuluks realiseerimisväärtust omavat materiaalset vara või et võlgnik saaks märkimisväärset sissetulekut, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Kohustused Võlgniku teadaolevad kohustused: Võlausaldaja nimi:
Nimekirjast on jäetud välja täitemenetlustes sissenõudmisel olevad Julianus Inkasso OÜ nõuded kokku 1613,80 eurot, kuivõrd nõuded on aegunud ja kohustatud isik võib pärast nõude aegumist keelduda kohustuse täitmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise nõuete ning täitmisele pööratud rahatrahvi nõuete aegumine peatus võlgniku XXX viibimise ajaks. Arvestades et võlgnik viibib XXX alates XX.XX.XXXX, ei ole pärast 15.05.2013 täitmisele antud Politsei- ja Piirivalveameti trahvinõuded praeguseks veel aegunud. Kriminaalasjas nr XXX võlgnikult kannatanu kasuks välja mõistetud kahjuhüvitise nõuet ei ole sundtäitmiseks esitatud. Kohtulahend jõustus 2018. aastal ning kannatanul on veel aega täitmisavaldust esitada. Täitmisavalduse esitamisel algab aegumistähtaja kulgemine uuesti. Täitemenetlustes, milles sissenõudja nõue on aegunud, ei saa kohtutäitur nõuda põhitasu täies ulatuses, vaid peab oma tasunõuet piirama. Sõltumata sellest, kas kohus kuulutab välja võlgniku pankroti või mitte, võib täiturite tasunõuete summa tegelikult olla väiksem võlausaldajate nimekirjas avaldatust. Võlgniku jaoks ei ole sel praktilist tähtsust, sest ta ei suuda ka piiratud tasunõuet rahuldada. Maksejõuetus Võlgniku suhtes toimub XX.XX.XXXXX algatatud täitemenetlust. Võlgniku vastu on suunatud palju rohkem nõudeid, kui ta suudab rahuldada. XXX ajal on võlgnikku ülal pidanud riik. Ka vabaduses viibimise ajal ei ole võlgnik teeninud märkimisväärselt suurt sissetulekut. Võlgnik tõenäoliselt ei suuda teha keerulist ja hästi tasustatud tööd. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt võimetu täitma temal lasuvaid kohustusi. Menetluse edasise perspektiivina ei saa kõne alla tulla võlgade ümberkujundamine. Kohustustest vabastamine kahtlemata vastab võlgniku soovile. Samas ei ole teada, mis kasu saaks toimuvast menetlusest võlgniku võlausaldajad või riik või mistahes muu isik peale võlgniku. Võimalik ei ole ette näha võlgniku võlgade tasumist mainimisväärses ulatuses. Taotletava menetluse abil ei vabane võlgnik kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Lisaks muudele kuritegevust soodustavatele eeldustele on võlgniku puhul probleemiks see, et XXX olles on ta käitunud arutult, muuhulgas on pannud toime talle XXX kaasa toonud kuriteod. Puudub alus väita, et võlgnik edaspidi XXX ei tarbi ning isegi kui tarbib, käitub XXX olekus arukalt. Usaldusisikul ei ole kujunenud veendumust, et võlgniku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse tulemusena tegelikult saabub olukord, kus võlgnik uusi kuritegusid toime ei pane, elatub iseenese teenitavast sissetulekust ja oma tegevusega panustab üldise heaolu suurenemisse. Võlgniku taotletav menetlus saab eeldatavalt toimuma riigi kulul. Kohustustest vabastamise perspektiiv teoreetiliselt võib võlgnikku motiveerida hoiduma uute XXX toimepanemisest ning uute varaliste kohustuste tekitamisest. Kas see praegusel juhul praktiliselt saab nii olema, ei ole teada. Kui isikul võlgade tasumise võimet ei ole olnud, ei ole ning tõenäoliselt ei saa olema, siis ei ole sisuliselt tähtsust, kas isikul on võlad või mitte. Usaldusisiku hinnangul puudub menetlusel mõistlik perspektiiv ning menetluse lõpetamine (FiMS § 18 lg 2 p 4 või 5) on otstarbekaim valik. Võlgnik on maksejõuetusavalduses nimetanud oma maksejõuetuse ainsaks põhjuseks terviseprobleeme (XXX, XXX). Tervisega seotud probleemid kahtlemata raskendavad sissetuleku teenimist. Samas tuleb võlgniku väidet hinnata muude võlgniku elukäiku iseloomustavate faktide
kontekstis. Muud andmed viitavad sellele, et võlgnik on korduvalt pannud toime XXX ning on korduvalt viibinud XXX. Võlgniku suhtes seniajani toimuvate täitemenetluste algatamise aja põhjal võib järeldada, et võlgnik on olnud maksejõuetu hiljemalt juba XXX aastast. Võlgniku maksejõuetuse üldiseks eelduseks võib pidada seda, et võlgnikul on kujunenud hoiakud ja väärtushinnangud, mis ei soodusta hariduse omandamist ning enesega toimetulemist ja teiste isikutega enam-vähem harmooniliselt koos eksisteerimist võimaldavate oskuste omandamist. Võlgniku maksejõuetus on tema harrastatud eluviisiga paratamatult kaasnev nähtus. Usaldusisiku arvates ei ole siiski õige väita, et võlgnik on toime pannud karistusseadustiku (KarS) §-s 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Omaette kuriteona ei ole käsitatav, kui isiku poolt omaks võetud eluviis takistab tal elada nii, et ta suudaks rahuldada oma vajadused ja täita kõik oma tegevusega kaasnevad kohustused.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, sh pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on 29 333,78 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on maksejõuetusavalduses taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
6.Kohus, vaadanud U. M. maksejõuetusavalduse läbi, jätab võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata (FiMS § 18 lg 2 p 4). FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 1200 eurot ja maksmise tähtajaks 28.03.2023 ning teatanud 07.03.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Seega esineb PankrS § 29 lg-s 1 nimetatud alus menetluse raugemiseks ning kohus võib võlgniku taotlust arvestades pankroti välja kuulutada üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
7.Kohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kuna võlgniku suhtes läbiviidav pankrotimenetlus ei saavutaks seadusandja poolt taotletavat eesmärki. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe muu hulgas õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Võlgnikul on kohustusi kokku 29 333,78 eurot, sellest 20 000 eurot ehk 68,2% on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus, 4554,84 eurot ehk 15,5% kriminaalasjade menetluskulude nõuded Eesti Vabariigi ees ning 2913,61 eurot ehk 9,9% kohtutäiturite nõuded. Muude nõuete suuruseks on üksnes 1865,33 eurot ehk 6,4% kogunõudest. Eeltoodust nähtuvalt on võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks tema õigusvastane käitumine ning suutmatus tasuda seetõttu XXX tekitatud kahju ning toimepandud XXX menetlemisega tekkinud menetluskulusid. Seega on võlgnik ise oma käitumisega tekitanud olukorra, kus tal on tekkinud kohustused õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise, kriminaalmenetluse ja täitemenetluste kulude tasumise kohustuste näol. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et XXX olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist XXX kandmise ajal.
Kohus selgitab, et XXX viibimise vältel on võlgnikul võimalik oma menetluskulude kohustust (4554,84 eurot) vähendada vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-s 44 sätestatule pankrotimenetluseta ja FiMS § 50 lg 2 järgi ei vabaneks võlgnik nii või teisiti kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustusest (20 000 eurot). Võlgniku muud nõuded (1865,33 eurot) aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta. Kuivõrd kohus kuulutab pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse, aga antud juhul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud, jätab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata ja tühistab 06.01.2023 määruse osas, millega kohus peatas võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni. Usaldusisiku tasu
8.FiMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 18 pooltundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (18 pooltundi) tuleb E. V. tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb võlgnikule anda menetlusabi ja usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so XXX. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.