Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

is sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Haigekassal on RaKS § 26 lõike 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Kannatanu oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS alusel. Tervishoiuteenuse osutajad olid hageja lepingupartnerid. Kannatanule võimaldatud tervishoiuteenused on osutatud meditsiinilisel näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu. Kohtuotsus ning raviteenuste arved tõendavad, et kannatanule tekitas tervisekahjustused ja kannatanul tekkisid tervisekahjustused ning nende tekitamise ja tekkimise eest vastutavaks ning seeläbi kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutavaks isikuks on kostja. Kostja tegevusest, kannatanu löömine, tulenevalt tekkisid kannatanul tervisekahjustused (hematoomid näo piirkonnas ja silmade ümber, verevalum silmamunas, verejooks ninast ning vasaku käe neljanda sõrme kinnine luumurd), mille tõttu vajas ja sai kannatanu hagejalt ravikindlustushüvitisi (tervishoiuteenuse osutamine, ajutise töövõimetuse hüvitis) ja hagejal tekkisid kulud. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane VÕS § 1045 lõike 1 punkti 2 kohaselt eelkõige siis, kui kahju tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Süü vormid on võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kahju tekitaja ei vastuta VÕS § 1050 lõike 1 kohaselt kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja tegu on õigusvastane tegu, kuna ta tekitas kannatanule tervisekahjustusi. Õigusvastaselt kahju tekitamise korral õigusvastaselt käitunud isiku süüd eeldatakse VÕS § 1050 lõike 1 sätestatud kahju õigusvastase tekitaja süü presumptsioonist tulenevalt. Kannatanule tervisekahjustuste tekitamine ei ole tavapärases käitumises vajaliku hoolsusega käitumine. Seega on kostja VÕS § 104 mõistes süüdi. Kui kostja ei oleks kannatanule tervisekahjustusi tekitanud, ei oleks kanntanule tervisekahjustusi tekkinud ja hageja lepingupartnerid ei oleks osutanud kannatanule tervishoiuteenuseid. Kui ei osutata tervishoiuteenuseid, puudub hageja lepingupartneril alus raviarve ja töövõimetuslehe koostamiseks ning arve ja töövõimetuslehe hagejale esitamiseks ning hageja ei pea kannatanule võimaldama ravikindlustushüvitisi. Hagejale on esitatud tasumiseks kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest raviteenuste arved ja töövõimetuslehed, millised hageja on tasunud ja seeläbi võimaldanud kannatanule ravikindlustushüvitisi. Kostja tegevuse, kannatanule tekitatud ja tekkinud tervisekahjustuste ja hageja poolt kannatanule võimaldatud ravikindlustushüvitise ja kantud kulutuste ning nõudeõiguse vahel valitseb põhjuslik seos. Hageja palub lähtudes RaKS §-dest 25 lg 1, 26 lg 1 ja VÕS §-st 104 välja mõista kostjalt hageja kasuks tervisekahjustuse tekitamisega seotud kahju summas 2166,96 eurot.

MENETLUSE KÄIK

poolt 17.03.2023. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

MENETLUSKULUD

Viru Maakohtu kohtunik Marika Leimanni 04.04.2023 vigade parandamise kohtumääruse

RESOLUTSIOON

Parandada viga tsiviilasjas 2-23-1856: lugeda läbivalt asja pealkirjas, ankeetandmetes ja resolutsioonis hageja nimena õigeks (Eesti Tervisekassa asemel) Tervisekassa. Muus osas jätta otsus muutmata. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.