Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud A P esitas 06.02.2023 Harju Maakohtule avalduse R Pi pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad pärandaja kohustused pärandvara väärtust. Pärandvarast ei piisa pärandaja kohustuste täitmiseks. Harju Maakohtu 09.02.2023 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. 09.03.2023 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande, milles märkis muuhulgas, et arvestades, et pärandvaraks olevast varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 2000 eurot. A P ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. 20.03.2023 määrusega tegi Harju Maakohus R Pi pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 2000 eurot hiljemalt 30.03.2023 ning avaldas 20.03.2023 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnik makseraskustes olnud juba aastaid tagasi (esimesed täitemenetlused on võlgniku osas algatatud 2008. aastal). Võlgniku kohustuste maht on seejuures aasta-aastalt üksnes kasvanud. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on pärandaja varaks raha 18,62 eurot ning pärandvara koormavate kohustuste maht on vähemalt 8431,92 eurot. Ajutine pankrotihaldur tagasivõitmise võimalusi ei tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et tegemist on püsiva maksejõuetusega, kuna vara on 18,62 eurot, kuid kohustusi on vähemalt 8431,92 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ning arvestades menetluse käigus kogutud andmeid, on maksejõuetus tekkinud muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõistes (PankrS § 22 lg 5). Pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei ole tasutud. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg-tes 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku pärandvara kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusega nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (725 : 5) 145 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja PankrS 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 8 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 120 eurot, mis jääb alla halduri tasu ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 960 eurot (8 h x 120 eurot/h), millele lisandub käibemaks summas 192 eurot, kokku summas 1152 eurot. Ajutine haldur palub juhul kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 ajutise halduri tasu mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. PankrS § 23 lg 51 lõike kohaselt kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Viidatud määruse § 2 lg 1

kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 8 tunni eest (pooltunde 16 x 33) 528 eurot. Käesoleval juhul on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu esineb PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku 633,60 eurot. Ülejäänud ajutise pankrotihalduri tasu, mida menetlusabi ei kata, tuleb jätta võlgniku pärandvara kanda. Kohus määrab kanda hüvitamisele kuuluva ajutise pankrotihalduri tasu osaühingu INC Partner (registrikood registrikood 11008111) arveldusarvele nr xxx. /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.