Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretärid Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav
Kaitsja
Tartu Maakohus 07. oktoober 2025, Tartu 1-24-5343 Kristina Domaškina Signe Hint, Piia Laurson ja Teele Masing Andri Ladevi süüdistuses KarS § 274 lg 2 p 3 ja § 323 lg 1 järgi üldmenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks Andri Ladev isikukood: 39002092719; kannab karistust XXX ; XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 04.05.2023. a otsusega 3 aasta 4 kuulise vangistusega, mida kannab alates 11.01.2023. tõkendit pole kohaldatud vandeadvokaadi abi Marika Suurpere (määratud kaitsja)
RESOLUTSIOON
Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 306, 311, 312 ja 313 alusel kohus otsustas:
1.Tunnistada süüdi Andri Ladev KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.
2.Tunnistada süüdi Andri Ladev KarS § 323 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
3.KarS § 64 lg 1 alusel mõista Andri Ladevile liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.
4.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva otsuse resolutsiooni eelmises punktis märgitud karistust 2 aastat ja 10 kuud vangistust Tartu Maakohtu 04.05.2023. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 7 kuu ja 5 päeva vangistuse võrra ning mõista Andri Ladevile lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud ja 5 päeva vangistust.
Lugeda Andri Ladevi liitkaristuse kandmise alguseks käesoleva otsuse kuulutamise päev 07.10.2025.
6.KrMS § 180 lg 1 ning § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Andri Ladevilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu 1729,96 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 3058,96 eurot.
7.KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb Andri Ladevil tasuda menetluskulud 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700028326. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8.Kannatanud I.P , X.T, C.L ja D.C on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse, et neid teavitatakse Andri Ladevi ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kinnipidamisasutuses viibiv süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Süüdistuse sisu
1.Andri Ladevit süüdistatakse KarS § 274 lg 2 p 3 ja § 323 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
1.1.KarS § 274 lg 2 p 3 järgi süüdistatakse A. Ladevit selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 04.05.2017. a otsusega nr 1-17-3721 KarS § 274 lg 2 p 4 järgi ja olles kinnipeetav Tartus XXX asuvas Tartu Vanglas, esitas 2023. a aprillis ja mais vanglale mitu kirjalikku pöördumist, milles ähvardas inspektor-kontaktisikut I.P tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega. I.P sai pöördumistest teada mõni päev pärast nende esitamist ja pidas ähvardusi veenvateks, sest A. Ladev on väga impulsiivne ja on pannud toime jõhkraid vägivallategusid. Teades, et ähvardused saavad vanglatöötajate kaudu I.P-le teatavaks, esitas A. Ladev Tartu Vanglale järgmised pöördumised: -05.04.2023 registreeritud pöördumise nr 6-24/1517-1, kus on muu hulgas kirjas: „Ma hakkan muutuma vägivaldseks taas ei maga enam korralikult ja 03.04.23. a juba plaanisin tõmmata inspektor-kontaktisiku käe toiduluugist sisse ja ära murda küünarvarre juurest :)“; -11.04.2023 registreeritud pöördumise nr 6-43/327-1, kus on muu hulgas kirjas: „Mis saab siis, kui hääled näiteks sunnivad mul inspektor-kontaktisikul aitamaks enesetappu teha, et ma lõikan tal veenid läbi?“;
-14.04.2023 registreeritud pöördumise nr 2-3/684-1, kus on muu hulgas kirjas: „Soovin teha eksperimenti I.P peal... ülevalt kahe selgroolüli vahele lüüa peitel! Puhtalt pragmaatiline huvi! Siis mul on vabaduses igast ebardlikke pilte ja sooviks talle näkku tätoveerida midagi vibalikku, et näha kas ta selle hirmuäratava ninaga sobib mingi ebard kokku...kui halvatuks jääb pärast peitlit, siis saab näpitsatega ilma tuimestuseta kõik küüned:) Rahuldata taotlus!“; -10.05.2023 registreeritud pöördumine nr 2-3/859-1, kus on muu hulgas kirjas: „Alates 24.04.23.a näen oma vaimusilmas, et kuidas üht vanglaametnikku karistan! Mu vaimusilmas hoian seda ametnikku selja tagant tema peast kinni hoides oma võimuses ja 6 tollise kondistamisnoaga lõikan ametnikul pea otsast. Ma näen juba selle ametniku verd kambri põrandal, et kuidas elimineerib ise vangla nimetatud probleemi!“. Samuti süüdistatakse A. Ladevit KarS § 274 lg 2 p 3 järgi selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 04.05.2017. a otsusega nr 1-17-3721 KarS § 274 lg 2 p 4 järgi ja olles kinnipeetav Tartus XXX asuvas Tartu Vanglas, ähvardas valvurit X.T seoses ametiülesannete täitmisega järgmiselt: -21.02.2024 kella 07:30 paiku helistas A. Ladev Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone kambrist nr 172 läbi kambriterminali valveruumi ja edastas telefonile vastanud valvurile S.Ale tapmisähvarduse, öeldes: „Ma tapan X.T ära ja K.Til murran jalad ära ja tapan ära!“. X.T sai samal päeval S.A-lt ähvardusest teada ja pidas ähvardust veenvaks, sest A. Ladev on ebastabiilse vaimse seisundiga ja ettearvamatu käitumisega ning oli varem X.T löönud. -27.02.2024 kella 15:14 paiku karjus Tartu Vangla psühhiaatriaosakonna kambri nr 1239 aknast mööduvale X.T-le: "Kuskilt tuleb kord see kuul, mis purustab su põlved ja pea!" A. Ladevi öeldu tekitas X.T tugevat hirmutunnet ja kannatanu pidas ähvardust veenvaks, sest A. Ladev on ettearvamatu käitumisega ning oli varem X.T löönud. Seega pani A. Ladev toime KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega korduvalt.
1.2.KarS § 323 lg 1 järgi süüdistatakse A. Ladevit selles, et tema, olles 04.05.2023 süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega C.L ja D.C vastu toimepandud vägivallakuritegude eest ning soovides kannatanutele kätte maksta nende tegevuse eest oma õiguste kaitsmisel varasemas menetluses, ähvardas C.L-i ja D.C-d tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega järgmiselt: -02.06.2023 kella 11:34 ajal, viibides Tartus XXX asuvas Tartu Vanglas ja kasutades vahendliku täideviijana kaaskinnipeetava V.I abi, lasi V.Il helistada Tartu Vangla telefoninumbrilt XXXXXXX C.L telefoninumbrile XXX. Vastavalt A. Ladevi suunistele küsis V.I kõne toimumise ajal Pärnu linnas puhkusel viibinud C.L-ilt „kas sul löödi nahad kinni?“ ning seejärel ütles „Ladev tervitab“ ja „kui vabaneb, siis soovib C.L-iga näost-näkku rääkida“. C.L tundis ähvardava iseloomuga telefonikõnest hirmu oma elule ja tervisele ohtliku vägivalla kasutamise ees ning reaalset ohtu oma elule ja tervisele, sest A. Ladev oli varem C.L suhtes vägivalda kasutanud. -20.02.2024, viibides Tartus XXX asuvas Tartu Vanglas, postitas C.L-ile adresseeritud lihtkirja, mille aadressina oli märgitud C.L ema R.R elukoht XXX. C.L sai kirja kätte 22.02.2024 ning leidis kirja avamisel ümbrikust A. Ladevi suhtes kriminaalasjas nr 1-11-7189 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise ja sundravi kohaldamise määruse, Tartu Vangla 21.12.2023. a vastuskirja A. Ladevile ning kohtutäitur O.K teate A. Ladevile seoses kinnipeetava isikuarve arestimise aktiga. Lisaks olid ümbrikus valged lehed, kus oli muu hulgas kirjas: „Loe raamatut Tom Wood „Palgamõrvar“, lõikasin kõri läbi raibe, noh kukk! Vabanen kuna ise tahan, üsna varsti .... Litsiks müün su tütre!“; „hei-hei hopsti varsti tulen koju ja siis kohtume...“ ning venekeelne teksti Piiblist, mille eestikeelne vaste on „Jesaja 118: „Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Issand. Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks.“
Kirjaga edastatud dokumentide ja paberite sisu tekitas C.L-ile hirmu A. Ladevi kui ettearvamatu ning elule ja tervisele ohtliku vägivalda kasutava inimese ees. C.L kartis enda ja lähedaste elu ja tervise pärast, kartes A. Ladevi poolset vägivalda pärast vanglast vabanemist. A. Ladev oli varem C.L suhtes vägivalda kasutanud. -17.03.2024 kella 13:09 ajal, viibides Harju maakonnas XXX asuvas Tallinna Vanglas, helistas oma nimele isikustatud vangla telefoni kõnekaardi numbrilt XXXXXX C.L abikaasa D.C telefoninumbrile XXX. Kõne käigus ütles A. Ladev pärast oma nime avaldamist: „Kui siit pääsen, on te lips läbi. Peksan teil põlved sodiks“. C.L ja D.C tundsid hirmu elu ja tervist ohustava vägivalla kasutamise ees pärast A. Ladevi vanglast vabanemist. Seega pani A. Ladev toime KarS § 323 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise kannatanute vastu eesmärgiga maksta kätte nende õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Kohtumenetluse poolte seisukohad
2.Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ja taotles A. Ladevi süüditunnistamist ja karistamist KarS § 274 lg 2 p 3 järgi 1 aasta ja 8 kuulise vangistusega ning KarS § 323 lg 1 järgi 2 aasta ja 8 kuulise vangistusega. Juhindudes KarS § 64 lg-st 1, mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust, mida suurendada KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 04.05.2023. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra. Samuti mõista süüdistatavalt välja menetluskulud.
3.A. Ladev kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistusest aru, ning tunnistas end osaliselt süüdi, öeldes, et ta saatis mingid kirjad ja asjad. A. Ladev ei osanud selgitada, miks ta kirjutas 2023. a aprillis ja mais I.P kohta süüdistuses välja toodud pöördumised, ega mäletanud, kas ja mida ta 27.02.2024 psühhiaatriaosakonnas viibides X.T-le karjus. Samuti ei osanud A. Ladev selgitada, miks ta saatis 20.02.2024 C.L-ile süüdistuses välja toodud kirja ja miks ta helistas 17.03.2024 D.C-le , ega mäletanud, mida ta telefonikõnes ütles. 2023. a suvel kuulis A. Ladev abikaasalt, et C.L sai peksa, soovis küsida, kuidas tal on ja kas tal oli midagi, ning palus tuttaval V.Il C.L-ile helistada, kuid ei mõelnud seda ähvardusena. A. Ladev poleks nii teinud, kui ta oleks saanud vanglas õiget ravi. Varem paigutati ta taolise käitumise pärast psühhiaatriaosakonda, kuid nüüd alustati kriminaalmenetlus.
4.Kaitsja leidis, et A. Ladevi süü pole tõendatud ja ta tuleb õigeks mõista. Kannatanute ütlused on üldsõnalised ja vastuolulised ning neist ei selgu, kas, mida ja mille pärast nad kartsid. A. Ladev ei ähvardanud 20.06.2023. a telefonikõnes C.L-i ja 20.02.2024 saadetud kiri on segane. A. Ladevi vaimne seisund oli süüdistuses etteheidetavate tegude ajal halb, ta ei mõelnud selgelt, kuulis oma peas hääli, tal olid sundmõtted, ta vigastas ennast ega mäleta, mida ja miks ta tegi.
Kohtu seisukoht Süüdistus KarS § 274 lg 2 p 3 järgi I.P ähvardamistes 2023. a aprillis ja mais
5.Praeguses asjas pole vaidlust, et A. Ladev esitas 2023. a aprillis ja mais Tartu Vangla kinnipeetavana vanglale kokku 4 kirjalikku pöördumist, mis sisaldasid sama vangla inspektorkontaktisiku I.P kohta süüdistuses tsiteeritud lauseid. Kohtu hinnangul on need asjaolud tõendatud ka istungil uuritud tõenditega. Nii nähtub 17.04.2023. a õiendist, et I.P oli alates 16.01.2023 A. Ladevi inspektor-kontaktisik (I kd, tl 82), ja kannatanu I.P lisas istungil, et ta oli A. Ladevi inspektor-kontaktisik kuni 04.05.2023, mil A. Ladev paigutati ümber (10.02.2025. a istungiprotokoll, lk 39). Inspektor-kontaktisiku U.U 04.04.2023. a ettekandest nr 2-23-1832 selgub täiendavalt, et vahistatu A. Ladev andis 04.04.2023 hommikuse loenduse ajal kambrist välja paki kirjalikke nummerdatud pöördumisi, millest 25. pöördumisel kirjutab, et hakkab muutuma vägivaldseks ning soovis päev varem 03.04.2023 vestlusel kontaktisikuga tõmmata viimase käe läbi toiduluugi kambrisse ja ära murda küünarliigese juurest (I kd, tl 81). 08.06.2023. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt registreeriti Tartu Vanglas 05.04.2023 pöördumine nr 6-24/1517-1, milles A. Ladev taotleb, et teda paigutatakse kiiremas korras psühhiaatriaosakonda üksinda kahe inimese kambrisse, et ta saaks vaadata televiisorit ning teha endale sobival ajal teed või kohvi. Seejärel selgitab A. Ladev: „Ma hakkan muutuma vägivaldseks taas ei maga enam korralikult ja 03.04.23. a juba plaanisin tõmmata inspektorkontaktisiku käe toiduluugist sisse ja ära murda küünarvarre juurest:)“. A. Ladev lisab, et ta hakkab jälle kuulma hääli ja nägema nägemusi. Ta ei taha endale rohkem probleeme, kuid vajab osalist ravi (I kd, tl 75). Teiseks ilmneb inspektor-kontaktisiku I.P 14.04.2023. a ettekandest 2-23-1991, et 10.04.2023 laekus vahistatult A. Ladevilt pöördumine, mis sisaldab lauset: „Mis saab siis, kui hääled näiteks sunnivad mul inspektor-kontaktisikul aitamaks enesetappu teha, et ma lõikan tal veenid läbi?“ (I kd, tl 104). 08.06.2023. a asitõendi vaatlusprotokolli järgi registreeriti Tartu Vanglas 11.04.2023 pöördumine nr 6-43/327-1, milles A. Ladev avaldab, et ta vestles 04.04.2023 K.Kga, nad jõudsid ühisele arvamusele, et A. Ladevil on luulud, ja et A. Ladev rääkis, kuidas ta kuuleb alates vangistuse algusest kambris koera haukumist. Seega on A. Ladevi probleem pikaajalisem, kui ta rääkis oma raviarstile. Edasi kirjutab A. Ladev: „Mis saab siis, kui hääled näiteks sunnivad mul inspektor-kontaktisikul aitamaks enesetappu teha, et ma lõikan tal veenid läbi?. Kes siis vastutab...provotseeriv inspektor-kontaktisik, mina, hääled või psühhiaater?“ (I kd, tl 77). Kolmandaks tuleneb inspektor-kontaktisiku I.P 14.04.2023. a ettekandest nr 2-23-1990, et 10.04.2023 laekus kantseleist vahistatu A. Ladevi kirjalik pöördumine, mis registreeriti 14.04.2023 nr 2-3/684-1 ja mis sisaldab lõiku: „Soovin teha eksperimenti I.P peal...ülevalt kahe selgroolüli vahele lüüa peitel. Puhtalt pragmaatiline huvi! Siis mul on vabaduses igast ebardlikke pilte ja sooviks talle näkku tätoveerida midagi vibalikku, et kas ta selle hirmuäratava ninaga sobib mingi ebard kokku...kui halvatuks jääb pärast peitlit, siis saaks näpitsatega eemaldada ilma tuimestuseta kõik küüned:) Rahuldada taotlus!“ (I kd, tl 103). 08.06.2023. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt kirjutab A. Ladev taotlusena pealkirjastatud pöördumises: „Soovin teha eksperimenti I.P peal...ülevalt kahe selgroolüli vahele lüüa peitel. Puhtalt pragmaatiline huvi! Siis mul on vabaduses igast ebardlikke pilte ja sooviks talle näkku tätoveerida midagi vibalikku, et näha, kas ta selle hirmuäratava ninaga sobib mingi ebard kokku...kui halvatuks jääb pärast peitlit, siis saaks näpitsatega eemaldada ilma tuimestuseta kõik küüned:) Rahuldada taotlus!“ (I kd, tl 76). Ning viimaks nähtub 08.06.2023. a asitõendi vaatlusprotokollist, et 10.05.2023 registreeriti pöördumine nr 2-3/859-1, milles A. Ladev märgib, et III üksuses puudub selline oma erialale vastav isik, kes suruks alla tema pidevaid enesetapumõtteid, ning et teda ei paigutata ravi vajava isikuna psühhiaatriaosakonda ja jäetakse abita. Seejärel kirjutab A. Ladev: „Alates 24.04.23.a näen oma vaimusilmas, et kuidas üht vanglaametnikku karistan! Mu vaimusilmas hoian seda ametnikku selja tagant
tema peast kinni hoides oma võimuses ja 6tollise kondistamisnoaga lõikan ametnikul pea otsast. Ma näen juba selle ametniku verd kambri põrandal, et kuidas elimineerib ise vangla nimetatud probleemi?“. Edasi selgitab A. Ladev, et ta pole alates nimetatud kuupäevast õieti maganud, sest kambris tilgub kraan, ning küsib, et kes vastutab, kui ta oma vaimse pinge all murdub ja teeb endale haiget või satub vanglaametnik ohvriks. Lõpus soovib A. Ladev teada, kelle töökohustus see on, et temaga ei tegeleta ja ta ei saa sobivat ravi (I kd, tl 78).
6.Tartu Vangla 14.04.2023. a vastusest selgub lisaks, et A. Ladev soovis 05.04.2023 (s.o samal päeval, mil registreeriti esimene pöördumine, mis sisaldas I.P kohta süüdistuses tsiteeritud lauseid) veel ühes kirjalikus pöördumises, et temale määratud ravi lõpetatakse ja et teda paigutatakse psühhiaatriaosakonda (I kd, tl 90). Samuti ilmneb Tartu Vangla 11.05.2023. a, 24.05.2023. a ja 26.05.2023. a vastustest, et A Ladev avaldas 06., 24. ja 27.04.2023 (s.o samal ajaperioodil, mil registreeriti 3 esimest pöördumist, mis sisaldasid I.P kohta süüdistuses tsiteeritud lauseid) kokku 4 korda rahulolematust I.P suhtes ja soovis inspektorkontaktisiku vahetamist (I kd, tl 98-101). Tuginedes ülal refereeritud tõenditele kogumis, tuvastab kohus, et A. Ladev esitas 2023. a aprillis ja mais Tartu Vanglale 4 kirjalikku pöördumist, mis sisaldasid inspektor-kontaktisiku I.P kohta süüdistuses tsiteeritud lauseid, kusjuures samal ajavahemikul soovis A. Ladev järjepidevalt nii psühhiaatriaosakonda paigutamist (sh 05.04 ja 10.05.2023. a I.P-d puudutavates pöördumistes) kui ka inspektorkontaktisiku vahetamist ega olnud rahul ka seni pakutava raviga.
7.Asudes andma A. Ladevi tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et KarS § 274 lg 2 p 3 sätestab kuriteona vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega korduvalt. Vangla inspektor-kontaktisik on võimuesindaja KarS § 274 mõttes (vt ka RKKK 13.04.2016. a otsus nr 3-1-1-31-16, p 10). KarS § 120 lg 1 näeb vägivallateona ette muu hulgas tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Järelikult lisaks sellele, et kannatanu hakkab oma õigushüvede pärast kartma, peab ähvardamine näima tõsiseltvõetav ka objektiivsele kõrvalseisjale. Praeguses asjas on need kriteeriumid täidetud. Pidades silmas, et A. Ladev väljendas 05.04.2023. a registreeritud pöördumises valmisolekut murda küünarliigese juurest I.P käsi ning 14.04.2023. a registreeritud pöördumises oma kavatsusi lüüa I.P selgroolülide vahele peitel, tätoveerida I.P nägu ja eemaldada näpitsatega I.P küüned, ähvardas A. Ladev kõnealustes pöördumistest I.P-d tervisekahjustuste tekitamisega. Kuna 11.04.2023. a registreeritud pöördumises väljendas A. Ladev kavatsust lõigata I.P veenid läbi ja 10.05.2023. a registreeritud pöördumises väljendas A. Ladev kavatsust lõigata I.P pea otsast, ähvardas A. Ladev nendes pöördumistes I.P-d tapmisega.
8.Seoses A. Ladevi pöördumiste tõsiselt võetavusega selgitas I.P istungil, et ta tundis A. Ladevi pöördumiste tõttu hirmu ja ärevust ning võttis pöördumisi reaalsetena, sest A. Ladevit puudutava materjaliga tutvumise käigus sai I.P teada, et A. Ladevil on varasemate kuritegude ohvritega tekkinud verbaalne konflikt, misjärel ta on ohvreid ähvardanud ja pannud kättemaksuks toime raskeid isikuvastaseid kuritegusid (sh võimuesindajate vastu). Samuti on A. Ladev impulsiivne, ägestub vestluse ajal sekundi murdosa vältel, kui talle midagi ei meeldi, ei kontrolli oma emotsioone ja tema kehakeel on hirmutav. A. Ladevil on olnud ka narko- või alkoholisõltuvus ning ta võib vabaduses jätkata nende ainete tarvitamist. Kuna A. Ladev väljendas kirjutistes huvi I.P elukoha vastu, et sinna sisse murda, ja ta on varem pannud toime grupiviisilise röövimise, tundusid A. Ladevi ähvardused reaalsetena. Juhul, kui A. Ladev ei jätka ravi, tundus tema vaimne ebastabiilsus ja oskamatus probleeme lahendada I.P jaoks tõsiseltvõetav. Pärast A. Ladevi pöördumiste lugemist ei suutnud I.P mingi aeg keskenduda oma tööülesannete täitmisele, oli päris tugevasti häiritud ega saanud magada. I.P
läks edaspidi A. Ladevi kambri juurde alati koos mõne valvuri või teise inspektorkontaktisikuga. I.P kartis A. Ladevit, kuid pidi temaga tööd edasi tegema (10.02.2025. a istungiprotokoll, lk 38-39). Kohus toob välja, et eelnevast nähtuvalt võttis I.P A. Ladevi sõnu tõsiselt, hakkas kartma ja reageeris nendele, võttes edaspidi A. Ladevist lähtuva ohu maandamiseks kaasa teise ametniku. Kohtu meelest oli A. Ladevi äkilise ja ettearvamatu käitumise ning kirjalikes pöördumistes I.P rünnakute üksikasjaliku kirjelduse tõttu ka objektiivselt alust karta ähvarduste täideviimist. Kuna I.P suhtles A. Ladeviga oma töökülesannete täitmise raames, ähvardas A. Ladev I.P-d seoses kannatanu ametikohustuste täitmisega. Seega vastab A. Ladevi tegevus KarS § 274 lg 2 p 3 objektiivsetele tunnustele.
9.Kohtu hinnangul on kõikide pöördumiste puhul täidetud ka KarS § 274 lg 2 p 3 subjektiivsed tunnused. A. Ladev teadis, et I.P on vanglaametnik, kes täidab temaga suhtlemisel oma ametikohustusi ja tutvub inspektor-kontaktisikuna tema pöördumistega. Nagu ülal märgitud, avaldas A. Ladev lisaks I.P ründamise kavatsustele 05.04.2023. a registreeritud pöördumises, et ta hakkab muutuma vägivaldseks, ja taotles, et teda paigutatakse psühhiaatriaosakonda. 11.04.2023. a registreeritud pöördumises tõi A. Ladev välja, et tal on luulud, ja leidis, et tema probleem on pikemaajalisem, kui ta rääkis oma raviarstile. Ning 10.05.2023. a registreeritud pöördumises väljendas A. Ladev rahulolematust, et teda ei paigutata psühhiaatriaosakonda. Pidades silmas, et A. Ladev soovis järjepidevalt psühhiaatriaosakonda paigutamist, kirjeldas selle saavutamiseks kirjalikes pöördumistes oma vägivaldseid kavatsusi seoses I.P-ga ja muutis vastavaid kirjeldusi ajas üha detailsemaks, oli A. Ladevi eesmärk kohtu arvates nii I.P kui ka teistes vanglaametnikes I.P elu ja tervise pärast hirmu tekitada, et vangla paigutaks A. Ladevi psühhiaatriaosakonda. Samuti pidas A. Ladev välise teopildi põhjal vähemalt võimalikuks, et vanglaametnikud (sh I.P ) hakkavad kartma. Järelikult tegutses A. Ladev I.P ähvardamisel kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes.
10.Õigusvastasust välistavaid asjaolusid pole. Seoses süüdivusega avaldas A. Ladev kohtuistungil, et ta oli I.P-d puudutavate pöördumiste koostamise ajal nädalaid magamata, kuulis peas hääli ega saanud vahepeal aru, kas see on ilmsi, sest nii segamini oli kõik. A. Ladev pöördus korduvalt psühhiaatri poole, kirjutas vanglale magamatusest ja luuludest ning lõhkus ja laamendas, et ravi saada, kuid vangla ei reageerinud ja psühhiaatri sõnul polnud psühhiaatriaosakonnas vabu kohti. A. Ladev pöördus õige ravi saamiseks ka halduskohtusse, kuid tema pöördumised jäeti läbi vaatamata. Kaitsja ei taotlenud kordagi A. Ladevi arusaamis- ega käitumise juhtimise võime väljaselgitamiseks ekspertiisi tegemist, kuid leidis siiski, et A. Ladevi vaimne seisund oli süüdistuses etteheidetavate tegude ajal väga halb, ta ei mõelnud selgelt, kuulis oma peas hääli, tal olid sundmõtted, ta vigastas ennast ega mäleta, mida ja miks ta tegi. Kohtul ei tekkinud tõsiseltvõetavaid kahtlusi A. Ladevi süüdivuses, mistõttu ei määranud kohus ekspertiisi ka omal algatusel.
11.Nimelt ilmneb I.P-d puudutavatest kirjalikest pöördumistest, et A. Ladev soovib vägivalla kirjeldamise abil järjepidevalt saavutada enda paigutamist psühhiaatriaosakonda, kusjuures ta tunneb pöördumiste põhjal oma nn luulud ära, suudab seega eristada tegelikkust nn luuludest ning mõistab vägivaldsete nn luulude ohtlikkust, muutes vägivalla kirjeldused ajas üha üksikasjalikumaks ja jõhkramaks (kahes esimeses pöördumises kirjutab A. Ladev lühidalt I.P käe murdmisest ja veenide läbilõikamisest, kuid kahes viimases pöördumises kirjeldab A. Ladev märkimisväärselt detailsemalt I.P-le kehavigastuste tekitamist ja tema tapmist). Arvestades eelnevat, sai A. Ladev kohtu hinnangul kõnealuste pöördumiste koostamisel ja esitamisel raskusteta aru oma tegude tähendusest, oli võimeline oma käitumist juhtima ning püüdis vanglaametniku vastu kasutatava vägivalla kirjeldamisega teadlikult survestada
vanglat selleks, et teda paigutatakse psühhiaatriaosakonda. Seisukohta, et A. Ladevil polnud kõnealuste pöördumiste koostamise ja esitamise ajal raskusi oma tegude keelatusest aru saada, toetavad täiendavalt väljavõtted A. Ladevi haigusjuhtudest vanglas viibimise ajal. Nimetatud väljavõtete järgi viibib A. Ladev kinnipidamisasutuses alates 11.01.2023 ning tal on diagnoositud düssotsiaalne isiksus ja sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest. Vahistuse alguses 16.01.2023 avaldas A. Ladev, et ta tarvitas vabaduses alkoholi ja narkootikume (kokaiini, amfetamiini, kanepit). 09.03.2023 avaldas A. Ladev esimest korda, et tal on olnud ca 1 kuu vältel kuulmismeelepetted, kuid 23.03.2023 (s.o 2 nädalat enne esimese I.P-d puudutava pöördumise registreerimist 05.04.2023) eitas A. Ladev meelepetteid ja 17.04.2023 kurtis A. Ladev vaid ärevust ning nimme- ja peavalu. Samuti selgub haigusjuhtude väljavõtetest, et A. Ladev nõudis 07.05.2023 meditsiiniosakonnas vereanalüüsi, eitava vastuse peale ärritus, karjus, peksis kätega vastu põrandat ja lubas oma käed veriseks lõigata, kuid kui arst pakkus välja võimaluse võtta uriinianalüüs kateetriga, rahunes A. Ladev kohe, tegi koostööd ja oli viisakas. 10.05.2023 (s.o samal päeval, mil registreeriti viimane pöördumine, mis sisaldas I.P kohta süüdistuses tsiteeritud lauseid) kurtis A. Ladev üksnes, et ta pole viimasel ajal maganud ning uni on vähene ja katkendlik. Teist korda mainis A. Ladev meelepetteid 16.08.2023 (s.o enam kui 3 kuud pärast viimase I.P-d puudutava pöördumise registreerimist 10.05.2023) (I kd, tl 85-88 ning II kd, tl 57-58, 59 pöördel ja 60-61 pöördel). Pidades silmas, et ülal toodust tulenevalt ei kurtnud A. Ladev I.P kohta kirjalike pöördumiste koostamise ega esitamise ajaperioodil tervisehäireid, mis tekitaksid kahtluse tema süüdivuses, leiab kohus, et A. Ladev oli süüdiv. Seega tuleb A. Ladev I.P suhtes toime pandud ähvardamistes KarS § 274 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistada. Süüdistus KarS § 274 lg 2 p 3 järgi X.T ähvardamistes 2024. a veebruaris
12.Kannatanu X.T ütluste kohaselt puutus ta A. Ladeviga kokku ajal, mil ta töötas Tartu Vanglas valvurina, kusjuures esialgu polnud A. Ladeviga suhtlemisel probleeme. A. Ladev oli natuke äkilisem, kui võibolla mõni teine, kuid ei kujutanud X.T-le otsest ohtu ja X.T ei kartnud teda. Omavahelistes vestlustes soovis A. Ladev korduvalt saada psühhiaatriaosakonda. 19.02.2024 jagas X.T sektoris makskirju, kui A. Ladev karjus talle: „X.T, sul on nii kena kann, mulle meeldivad blondid tüdrukud!“. A. Ladev oli pigem õel, esinev ja teiste ees demonstreeriv, et ta julgeb midagi sellist ütelda. X.T tundis ärevust ning liikus koos valvuriga A. Ladevist mööda nii, et käru maksikirjadega, jäi X.T ja A. Ladevi vahele, sest ta kartis, et A. Ladev võib talle läheneda kuidagi. Samal hetkel, kui üks teine kinnipeetav kõnetas X.T, lõi A. Ladev X.T labakäega vastu tuharat, mispeale tundis viimane reaalset ohtu ja kartis. X.T väljus sektorist, rääkis toimunust üksuse juhile ja A. Ladev paigutati lukustatud kambrisse. Rohkem X.T A. Ladevi küsimustega ei tegelnud, sest päriselt kartis. Seejärel 21.02.2024 hommikul umbes kell 07:30, kui X.T sõitis bussiga tööle, saatis valvur S.A talle e-kirjaga teadmiseks ettekande ja kirjutas, et X.T oleks A. Ladeviga ettevaatlik. Kui X.T jõudis tööle, ütles S.A , et ta ei läheks A. Ladevi juurde ja A. Ladev lubas X.T ära tappa. Hiljem tutvus X.T ettekandega ning tundis suurt ärevust, sest alles oli A. Ladeviga eelmine juhtum. X.T-le tundus, et kõik oli üks suur skeem – A. Ladev soovis saada psühhiaatriaosakonda ja tegi kõik endast oleneva, s.o tahtis näidata end vaimselt ebastabiilsema inimesena, kes teeb, mis talle pähe tuleb. Tapmisähvardus tundus X.T-le reaalne, ta tundis ohtu oma elule ja ta kartis A. Ladevit, sest A. Ladev oli talle juba käe külge pannud. Samuti oli A. Ladev varem rääkinud, kuidas ta kirvega üht inimest ründas. 27.02.2024 umbes kell 15:40 möödus X.T psühhiaatriaosakonna akendest ning A. Ladev, kes viibis psühhiaatriaosakonnas, hüüdis aknast talle: „Ma loodan, et kord tuleb kuskilt üks kuul, mis purustab su põlved ja pea!“, misjärel kasutas ka palju solvavaid väljendeid lits ja hoorapurikas ja mingid sellised. X.T tundis end ka sel korral ohustatuna, sest A. Ladev oli talle juba kord käe külge pannud ja mis takistab tal teist korda kätt külge panemast. Tulenevalt
tunnistaja S.A kohtueelses menetluses antud ütlustest helistas A. Ladev 2024. a veebruaris stenofoni kaudu valvuriruumi, karjus ja ütles: „Selle X.T tapan ära ja K.Til murran jalad ära.“ S.A teavitas nii X.T kui ka K.Tit ning hoiatas, et nad ei tegeleks A. Ladeviga, sest viimane ähvardas neid äsja. S.A arvates on A. Ladev vaimselt ebastabiilne ja agressiivne. 20.02.2025 peksis A. Ladev oma kambri sisemuse katki ja tekitas kambris veeuputuse (I kd, tl 177).
13.Vormikaamera salvestise järgi küsib S.A 21.02.2024 A. Ladevilt, miks viimasel on nii halb tuju, mispeale kurdab A. Ladev erinevaid muresid (sh seoses oma abikaasaga). Kell 07:33 küsib S.A A. Ladevilt, kas tal hakkas parem, mispeale vastab A. Ladev: „Ei hakanud midagi paremaks, ainult hullemaks läheb.“ Kui S.A ütleb, et vähemalt nad saavad nüüd normaalselt rääkida, vastab A. Ladev järjest kõrgeneva hääletooniga: „Ei, sellest ei ole kasu. X.T ma tapan ära. Ma tahan, et see uks tehakse lahti. Ma lasen isiklikult ta maha. See K.T, põlved lasen läbi. Ma vihkan teda. Ta teab, mida ta tegi. /--/ Kõik ma tapan ära nad. Kõik, mis ta teinud on. /--/ Keda on vaja tappa, ma kõik tapan ära /---/.“ S.A ütleb, et siis ei saa täna A. Ladeviga vestelda, kui ta lööb kõik maha, ja lõpetab vestluse. Kambrisse paigutatud isikute väljatrükist nähtuvalt paiknes A. Ladev alates 21.02.2024 kella 09.54 psühhiaatriaosakonna kolmanda üksuse kambris nr 1239c (I kd tl 133). Tartu Vangla valvekaamerate salvestiste kohaselt saabub X.T 27.02.2024 kella 15:12 ajal vangla administratiivhoone ja E-hoone psühhiaatriaosakonna vahelise õuealale ja samal ajal seisab A. Ladev oma kambris näoga akna poole, paneb mõne sekundi pärast prillid ette ja vaatab aknast välja, justkui soovides midagi paremini näha. Kell 15:13 seisab A. Ladev näoga kambri akna suunas, vaatab aknast välja ja žestikuleerib kätega (sh žestikuleerib vasaku käega kõri juures). Kell 15:13:58 liigub X.T mööda teed, temast vasakule jäävad psühhiaatriaosakonna esimese korruse aknad (sh kambri nr 1239 aken), mille suunas ta kaks sekundit hiljem vaatab. Samal ajal avab A. Ladev parema käega aknaluugi ja seisab avatud aknaluugi ees. X.T on selleks ajaks A. Ladevi aknast möödunud, kuid vaatab kell 15:14:23 üle oma vasaku õla. Kell 15:14:27 sulgeb A. Ladev aknaluugi ja kõnnib aknast eemale.
14.Kohtu hinnangul on kõik ülal refereeritud tõendid (s.o nii 21.02.2024. a kui ka 27.02.2024. a osas) lubatavad ja usaldusväärsed. Tõendid on omavahel kooskõlas ning täpsustavad ja täiendavad üksteist. Tuginedes eelpool käsitletud tõenditele kogumis, tuvastabki kohus, et A. Ladev helistas 21.02.2024 kella 07:30 paiku Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone kambrist nr 172 läbi kambriterminali valveruumi ja karjus valvurile S.A-le , et ta tapab X.T ära. Seejärel karjus A. Ladev 27.02.2024 kella 15:14 paiku Tartu Vangla psühhiaatriaosakonna kambri nr 1239 aknast mööduvale X.T-le, et ta loodab, et kord tuleb üks kuul, mis purustab X.T põlved ja pea.
15.Asudes andma süüdistuses A. Ladevi tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et ka vanglavalvur on võimuesindaja KarS § 274 mõttes. Arvestades X.T kohta ja temale öeldud sõnu, ähvardas A. Ladev X.T nii 21.02.2024 kui ka 27.02.2024 tapmisega. Seoses A. Ladevi sõnade tõsiselt võetavusega selgitas X.T, et ta hakkas A. Ladevit kartma 19.02.2024, mil viimane tegi talle seksuaalse sisuga kommentaare ja lõi teda labakäega vastu tuharat. Nii 21.02.2024. a kui ka 27.02.2024. a ähvardused tundusid X.T-le reaalsed, sest A. Ladev oli talle juba käe külge pannud ja miski ei takista tal seda teist korda tegemast. Erinevalt kaitsjast leiab kohus, et X.T selgitas arusaadavalt, miks ta hakkas A. Ladevi ähvardusi tõttu kartma. Olukorras, kus vägivallakuritegude eest vanglakaristust kandev süüdimõistetu puudutab ootamatult ja nõusolekuta vanglaametniku keha, ning seejärel lubab ärritunud toonil korduvalt sama vanglaametnikku uuesti füüsiliselt rünnata, oli kohtu arvates süüdistatava senise käitumise tõttu ka objektiivselt alust karta mõlemal korral ähvarduse täideviimist. Kuna X.T puutus A. Ladeviga kokku oma töökülesannete täitmise raames,
ähvardas A. Ladev teda seoses kannatanu ametikohustuste täitmisega. Seega vastab A. Ladevi tegevus X.T osas KarS § 274 lg 2 p 3 objektiivsetele tunnustele
16.Kohtu meelest on mõlema ähvarduse puhul täidetud ka KarS § 274 lg 2 p 3 subjektiivsed tunnused. A. Ladev teadis, et X.T on vanglaametnik, kes suhtleb temaga oma ametikohustuste täitmise raames. Kuna A. Ladev ärritus 21.02.2024 ja karjus Kristja S.A-le, et ta tapab X.T ära, pidas A. Ladev välise teopildi põhjal võimalikuks ja möönis, et vanglaametnikud (sh X.T) hakkavad tema sõnu kartma. Samuti karjus A. Ladev 27.02.2024 X.T-le, et loodab, et kord tuleb üks kuul, mis purustab X.T põlved ja pea, mistõttu pidas A. Ladev välise teopildi põhjal ka teisel korral vähemalt võimalikuks ja möönis, et X.T-l tekib ähvarduse tõttu hirm. Järelikult tegutses A. Ladev mõlemal juhul kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.
17.Õigusvastasust välistavaid asjaolusid pole. Sarnaselt I.P vastu toime pandud ähvardustega ei tekkinud kohtul ka X.T puudutavate ähvarduste osas A. Ladevi süüdivuses tõsiseltvõetavaid kahtlusi. Nimelt ilmneb A. Ladevi haigusjuhtude väljavõtetest, et kuigi A. Ladev avaldas 04.01.2024 (s.o peaaegu 2 kuud enne X.T esimest ähvardamist) meelepetteid (II kd, tl 62), oli ta 11.01.2024 (s.o ca 1 nädal hiljem) vaimselt igakülgselt õigesti orienteeritud (II kd tl 62 pöördel-63). Seejärel ärritus A. Ladev 05.02.2024 seoses abikaasa ravimjoobega ja andis ära žiletid enda lõikamise välistamiseks, kuid järgmisel päeval 06.02.2024 lõikas pärast telefonikõnet siiski žiletiga kaela (II kd, tl 63-63 pöördel). 19.02.2024 (s.o 2 päeva enne X.T esimest ähvardamist 21.02.2024) avaldas A. Ladev, et vaimud võtavad üle, ta ei suuda end kontrollida ja et karma maksab kätte. Samuti rääkis A. Ladev, et näeb ufosid ja et maavälised jõud võtavad elu üle (II kd, tl 64). Järgmisel päeval 20.02.2024 uuris A. Ladev lõuna paiku, miks tal võeti hommikused ravimid maha, mispeale talle selgitati olukorda. A. Ladev kurtis ärevust ja soovis Diazepami, kuid selleks ajaks kui meedik jõudis sektorisse, peksis A. Ladev oma kambri segi (II kd, tl 64). 20.02.2024 kella 21:20 paiku nõudis A. Ladev, et teda viidaks meditsiiniosakonda haavasid õmblema ning kui meedik selgitas korduvalt, et haavad ei vaja õmblemist, ärritus A. Ladev ning lubas end üles puua, kaelalt tükk välja lõigata, enda liha süüa ja end keeva veega üle kallata. Ärritunult karjumise käigus lõi A. Ladev korduvalt kätega vastu toiduluuki ja avaldas, et eks ta teeb edasi, mida hääled tema peas käsivad. Meedikutel tekkis 21. ja 23.02.2024 kahtlus, et A. Ladev simuleerib (II kd, tl 64 pöördel-65). 26.02.2024 rääkis A. Ladev pikalt üksi, vihastas ja märatses, sest talle ei toodud piisavalt kiiresti teed. 28.02.-05.03.2024 A. Ladev magas vähe, karjus aeg-ajalt omaette ja avaldas kuulmismeelepetteid. Seejärel 12.03.2024 (s.o ca 1 nädala pärast) uuris A. Ladev, kas Tallinna Vanglas on psühhiaatriaosakond, ning kui meedik leidis, et A. Ladev on praegu niivõrd rahumeelne ja suudab ravi järgida ka tavaosakonnas, avaldas A. Ladev, et ta pole endas kindel ja võib olla agressiivne. Meelepetteid A. Ladevil polnud (II kd, tl 65). 02.04.2024 ei esinenud A. Ladevil endiselt mõttekäiguhäireid ega meelepetteid (II kd, tl 66). Ka 23.04.2024 oli A. Ladevi mõttekäik jälgitav ning psühhoosile ega depressioonile viitavat ei esinenud, kuid A. Ladev manipuleeris vihjetega kõri lõikamisest ja vangide enesetappudest (II kd, tl 67). 09.07.2024 ütles A. Ladev, et hääled sunnivad teda end ära tapma, kuid samal ajal oli ta igatpidi õigesti orienteeritud, tema mõttekäik oli jälgitav ja korrapärane ning ta ei avaldanud luulumõtteid ega meelepetteid. Taoline käitumismall mahub düssotsiaalse isiksuse raamidesse (II kd, tl 70). 08.10.2024 avaldas A. Ladev, et ta on agressiivne ja vägivaldne nii enda kui ka teiste vastu ning soovis stimuleeriva toimega ainet sisaldavaid ravimeid, kuid samal ajal oli igati õigesti orienteeritud, tema mõttekäik oli jälgitav ja häireteta ning tal ei esinenud luulumõtteid ega kuulmismeelepetteid (II kd, tl 71). Veel 10.12.2024 (s.o peaaegu 2 aastat pärast vanglasse sattumist) andis arsti hinnangul A. Ladevi puhul tunda pikaajaline psühhoaktiivsete ainetega kuritarvitamine, mille jääknähtude raames esineb A. Ladevil ärevushäire (II kd, tl 71).
18.Kohus toob välja, et kuigi A. Ladev rääkis 2024. a veebruari lõpus ja märtsi alguses (s.o X.T ähvardamistega samal ajaperioodil) luulumõtetest, kahtlesid vangla meedikud, et A. Ladev simuleerib. Täiendavalt rääkis A. Ladev häältest ning manipuleeris vihjetega kõri läbilõikamisest ja vangide enesetappudest ka 2024. a aprillis ja juulis, kuigi samal ajal oli ta igatpidi õigesti orienteeritud, tema mõttekäik oli jälgitav ja korrapärane ning ta ei avaldanud luulumõtteid ega meelepetteid. 2024. a oktoobris soovis A. Ladev oma agressiivsuse ja vägivalduse rõhutamise abil saada stimuleeriva toimega ainet sisaldavaid ravimeid ning veel 2024. a detsembris andis arsti hinnangul pikaajaline psühhoaktiivsete ainetega kuritarvitamine A. Ladevi puhul jätkuvalt tunda. Pidades silmas, et haigusjuhtude väljevõtete järgi oli A. Ladev (vaatamata oma väidetele luulude kohta) õigesti orienteeritud, ei esine praegusel juhul asjaolusid, mis tekitavad tõsiseltvõetava kahtluse A. Ladevi võimes saada aru oma tegude keelatusest. Lisaks ei osanud A. Ladev kohtuistungil selgitada, miks ta vaatamata asjaolule, et ta sai psühhiaatriaosakonnas juba ligi nädal aega soovitud ravi, jätkuvalt ähvardas 27.02.2024 X.T tapmisega (04.06.2025. a istungiprotokoll, lk 11). Arvestades, et A. Ladev jätkas ähvardavat käitumist ka psühhiaatriaosakonnas, ei viita järelikult ravita jäänud psüühikahäirele, mis võiks mõjutada A. Ladevi võimet oma tegude keelatusest aru saada. Kuna eelnevast tulenevalt ei esinenud A. Ladevil X.T ähvardamiste ajal tervisehäireid, mis tekitaksid kahtluse tema süüdivuses, leiab kohus, et A. Ladev oli süüdiv ja tuleb ka X.T suhtes toime pandud ähvardamistes KarS § 274 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistada. Süüdistus KarS § 323 lg 1 järgi C.L ja D.C ähvardamistes
19.Tartu Maakohtu 04.05.2023. a otsusega nr 1-23-1276 tunnistati A. Ladev süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 404 lg 1 järgi C.L ja D.C vastu toime pandud kuritegudes (II kd tl 7-26). Seoses 02.06.2023. a teoga selgub kannatanu C.L ütlustest, et 2023. või 2024. aastal 02.06 helistas C.L-ile vanglast väidetav Max, küsides: „Kas sul löödi nahad kinni?“. Samuti ütles Max: „Ladev tervitab. Kui välja pääseb, tahab silmast silma rääkida“. C.L vastas: „Olgu“ ja lõpetas kõne. Kuna paar nädalat varem ründas A. Ladevi tuttav C.L-i , tundus C.L-ile telefonikõnest, et Ladev oli lasknud teda ette võtta ja Ladev on asja taga. C.L arvas, et R rünnak oli A. Ladeviga seotud, sest R käis hiljuti C.L ukse taha, üritas sisse tulla ja ütles, et kui Ladev pääseb, tulevad nad kahekesi koos ukse taha. Telefonikõne hirmutas C.L-i , rikkus puhkuse, C.L ja D.C ei julgenud koju minna ning läksid koju taksoga. C.L kartis, et mõni A. Ladevi tuttav võib rünnata.
20.Kohus märgib, et C.L eelrefereeritud ütlustega langevad kokku kannatanu D.C ütlused, mille kohaselt helistas 02.06.2023 C.L-ile Max vanglast ja küsis, kas tal löödi nahad kinni. Sellepeale C.L näoilme muutus ning ta muutus ärevaks ja närviliseks. Hiljem ütles C.L, et talle öeldi veel, et „Ladev tervitab“. C.L kartis, et A. Ladev saadab kellegi teda peksma või talle viga tegema, ega julge väljas väga käia, eriti õhtuti ja öistel aegadel. Samuti ilmneb C.L poolt uurijale edastatud kuvatõmmisest, et C.L-ile helistati numbrilt XXXXXX (I kd, tl 37). Tartu Vangla vastuse kohaselt kuulub kõnealune number kinnipeetav V.Iile ja 02.06.2023 kell 11:34 helistati sellelt numbrilt numbrile XXX (I kd, tl 39). Tunnistaja V.I kinnitas, et A. Ladev palus 2023. a kevade lõpus või suve alguses tal helistada vangla poolt väljastatud kaardi numbrilt C.L-ile, küsida, kas teda on rünnatud, ja öelda, et kui A. Ladev välja tuleb, siis nad vestlevad omavahel. A. Ladev andis V.I ile ka C.L-i telefoninumbri. V.I helistaski C.L-ile ja küsis, kas ta on peksa saanud, mispeale vastas C.L jaatavalt. Siis ütles V.I , et kui A. Ladev tuleb välja, klaarivad nad omavahel, ja et A. Ladev palus C.L-i tervitada. Hiljem teatas V.I A. Ladevile, et sai C.L-i kätte ja ütles palutud sõnad edasi. V.I sai aru, et C.L kirjutas A. Ladevi peale politseile avalduse ja C.L-ile oli vaja helistada, et nad saaksid omavahel asjad klaaritud. Ning A. Ladev selgitas omalt poolt, et ta kuulis 2023. a suvel
abikaasalt, et C.L sai peksa, soovis küsida, kuidas tal on ja kas tal oli midagi, ning palus V.I il C.L-ile helistada. V.I ütles edasi, mida A. Ladev palus. A. Ladev ei mõelnud seda ähvardusena, sest inimesed saavad kokku ka ilma selleta, et midagi toimuks. A. Ladev tahtis C.L-iga kokku saada, et rääkida, mida C.L tegi – terroriseeris A. Ladevit, et paneb vanglasse ja helistas 1 tunni jooksul 27 korda. A. Ladev on C.L helistamiste tõttu vihane. Tuginedes ülal refereeritud tõenditele kogumis, tuvastab kohus, et V.I helistas 02.06.2023 kella 11:34 ajal Tartu Vangla telefoninumbrilt XXXXX C.L telefoninumbrile XXX ning küsis vastavalt A. Ladevi juhistele C.L-ilt „kas sul löödi nahad kinni?“. Seejärel ütles V.I C.L-ile „Ladev tervitab“ ja „kui vabaneb, siis soovib silmast-silma rääkida“.
21.Asudes andma süüdistuses A. Ladevi eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et KarS § 323 lg 1 sätestab kuriteona muu hulgas vägivalla kasutamise kannatanu vastu eesmärgiga maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. KarS § 120 lg 1 näeb vägivallateona ette muu hulgas tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Järelikult lisaks sellele, et kannatanu hakkab oma õigushüvede pärast kartma, peab ähvardamine näima tõsiseltvõetav ka objektiivsele kõrvalseisjale. Praeguses asjas on need kriteeriumid täidetud. Nii A. Ladev kui ka C.L said aru, et küsimus „kas sul löödi nahad kinni?“ tähendas, kas C.L sai peksa, kusjuures A. Ladev kuulis enda sõnul C.L ründamisest oma abikaasalt. Seega lasi A. Ladev vangistuse viibimise ajal teisel kinnipeetaval helistada kannatanule, kelle vastu toimepandud kuritegude eest kannab A. Ladev vanglas karistust, ja küsida kannatanult tema vastu uue vägivallakuriteo toimepanemise kohta. Kohus leiab, et taolises olukorras polnud A. Ladevil (V.I vahendusel) mistahes muud põhjust C.L-ilt järjekordse vägivallakuriteo kohta uurida, kui C.L hirmu tekitada. Kuna V.I ütles kohe pärast uue rünnaku mainimist C.L-ile, et „Ladev tervitab“ ja „kui vabaneb, siis soovib silmast-silma rääkida“, seostas V.I A. Ladevi ühemõtteliselt C.L järjekordse ründamisega ning teavitas C.L-i A. Ladevi kavatsusest pärast vanglast vabanemist C.L-iga kohtuda. V.I mainis A. Ladevit C.L uuest ründamisest rääkides ja V.I Kärdi sõnad viitasid ohule, et C.L-il tuleb pärast A. Ladevi vanglast vabanemist taas A. Ladeviga vahetult kokku puutuda. Pidades silmas eelnevat, kujutavad V.I Kärdi sõnad endast C.L ähvardamist kehavigastuste tekitamisega. C.L kinnitas, et ta kartis füüsiliste rünnakute kordumist. Arvestades, et A. Ladev kannab vanglakaristust C.L vastu toime pandud vägivallakuriteo eest, oli kohtu arvates ka objektiivselt alust karta ähvarduse täideviimist. Nagu öeldud, kannab A. Ladev vangistust C.L vastu toime pandud kuritegude eest. Seega vastab A. Ladevi tegevus KarS § 323 lg 1 objektiivsetele tunnustele.
22.Seoses 20.02.2024. a teoga selgub 14.05.2024. a asitõendi vaatlusprotokollist, et A. Ladev saatis 20.02.2024 C.L nimele kirja, mille ümbriku esiküljel on kirjed „Tont C.L, XXX“ ning tagaküljel „A. Ladev. TARTU VANGLA“, ümbriku keskosas kiri „www.helios.ee, Iceman salvestused, tere“. Selles ümbrikus oli A. Ladevi suhtes menetluses nr 1-11-7189 tehtud kriminaalasja lõpetamise ja sundravi kohaldamise määrus, Tartu Vangla 21.12.2023. a vastus A. Ladevi taotlusele, kohtutäitur O.K 24.01.2024. a teade A. Ladevile seoses kinnipeetava isikuarve arestimise aktiga ning valge leht millel muuhulgas kiri „Loe raamatut Tom Wood „Palgamõrvar“! Lõikasin kõri läbi raibe. Noh kukk! Vabanen kuna ise tahan :) Üsna varsti... /.../ litsiks müün su tütre!“, samuti väljavõtted A. Ladevi 18.09.2023. a haigusloost A13987 ja 06.02.2024. a haigusloost A2004. Veel oli ümbrikusse lisatud tekst venekeelsest trükitud Piiblist, mille eestikeelne vaste on „Jesaja 1-8: „Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Issand. Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks.“ Viimati nimetatud lehe teisel küljel oli muu hulgas kiri „Hei-hei hopsti...varsti tulen koju ja siis kohtume“ (I kd, tl 41-57). Kannatanu C.L sõnul saabus see kiri Tartu Vanglast tema ema aadressile, kes helistas C.L-ile ja teavitas teda
kirjast. Lisaks avas ema C.L palvel kirja ja luges A. Ladevi kirjutatud osa ette. Kõike seda, mis oli kirjale juurde lisatud, ema telefonis ette ei lugenud, kuid kirja hiljem uurijale viies nägi C.L, et sellele oli kaasa pandud mingi vana protokoll, kus oli kirjas, milliseid tegusid pani A. Ladev toime oma eksnaise vastu. Lisaks oli lõik raamatust, et lõikan kõri läbi raibe (10.02.2025. a istungiprotokoll, lk 13-15). Tunnistaja R.R rääkis sarnaselt C.L-iga, et ta avastas 2024. a veebruaris oma postkastist Tartu Vanglast A. Ladevilt tulnud kirja, mis oli adresseeritud C.L-ile. R.R helistas C.L-ile ja avas viimane loal kirja. Ühe lehe peale oli kirjutatud, et A. Ladev pääseb varsti vabadusse, niimoodi ta seda asja ei jäta ja oli ka ähvardus, et ta müüb C.L tütre litsiks. Lisaks oli dokument sundravile saatmiseks (07.04.2025. a istungiprotokoll, lk 15, 17).
23.Kannatanu C.L sõnul tekitas saadud kiri temas ähvarduse tunnet ning ta sai aru, et see oli suunatud tema pere kohta. Kirjale lisatud dokument oli tema hinnangul kaasa pandud selleks, et hirmu külvata juhuks kui ta vabaneb. C.L avaldas, et peamiselt kartis ta, et A. Ladevi tuttavad tulevad talle kallale, kuna teda oli juba mitu korda rünnatud, samuti kartis ta oma 10aastase tütre pärast, sest A. Ladev teab nende aadressi. Pärast kirja saamist ei julgenud ta väljas liikuda ning olles kuulnud, et A. Ladevi tuttavad ei ründa naisi, lasi D.C-l poes käia (10.02.2025. a istungiprotokoll, lk 14, 21). Tunnistaja R.R kinnitas, et C.L võttis A. Ladevi ähvardusi tõsiselt. C.L ja D.C kardavad A. Ladevi vabadusse pääsemist nii varasema ukse põlema panemise kui ka praeguste ähvarduste pärast (07.04.2025. a istungiprotokoll, lk 16).
24.A. Ladev tunnistas kohtuistungil, et ta saatis 2024. aasta veebruaris C.L-ile kirja, kuid ta ei ähvardanud kellegi kõri läbi lõigata, vaid tol ajaperioodil oli A. Ladevil depressioon ja kõik asjad olid peal, ta polnud see inimene, kes ta on, ning lõikas iseendal kõri läbi. A. Ladev lubas C.L tütre litsiks müüa, kuid ta poleks neid asju kirjutanud, kui ta oleks saanud õiget ravi. Ta magas 4 kuu jooksul poolteist kuud, katus oli segane ja ta kirjutas ei tea mida kokku. A. Ladev ei osanud selgitada, miks sa saatis C.L-ile oma kunagised sundravi paberid või miks ta üldse C.L-ile kirjutas.
25.Kohus märgib, et A. Ladevi haigusjuhtude väljavõtetest selgub samuti, et A. Ladev lõikas 06.02.2024 žiletiga oma kaela (II kd, tl 63-63 pöördel). Seega võis A. Ladev kõri läbilõikamise osas tõepoolest viidata iseendale, kuid – nagu välja toodud – saatis A. Ladev kirjaga C.L-ile lisaks enda vägivaldsust demonstreerivaid dokumente ja väljendas sarnaselt 02.06.2023. a telefonikõnega ka 20.02.2024. a kirjas (s.o peaaegu 9 kuud hiljem) jätkuvalt kavatsust pärast vanglast vabanemist C.L-iga kohtuda. Kohus leiab, et taolises olukorras kujutab A. Ladevi kiri endast C.L ähvardamist kehavigastuste tekitamisega. A. Ladevi poolt saadetud ümbriku sisu oli tervikuna häiriv ning kvalifitseerub ähvarduseks nii otseselt (isiku enda käsikirjalised avaldused) kui kaudselt (kirjaga kaasa pandud kriminaalmenetluse lõpetamise ja sundravi kohaldamise määrus ühes fraasiga piiblist, mis räägib inimeste määrdumisest pattudega, liigitades neid hele- ja purpurpunasteks sarnaselt verega). C.L kinnitas, et ta kartis füüsiliste rünnakute kordumist. Arvestades, et A. Ladev kannab vanglakaristust C.L vastu toime pandud vägivallakuriteo eest ja otsis vangistuse kandmise ajal järjepidevalt C.L-iga kontakti, oli kohtu arvates ka objektiivselt alust karta ähvarduse täideviimist. Seega vastab A. Ladevi tegevus KarS § 323 lg 1 objektiivsetele tunnustele.
26.Puutuvalt 17.03.2024. a teosse selgitas kannatanu D.C , et A. Ladev helistas 17.03.2024 vanglast talle, oli väga ärritunud ja vihane ning ütles, et C.L ja D.C hävitasid tema elu sellega, et ta peab vanglas olema. Lisaks lubas A. Ladev C.L ja D.C põlved sodiks peksta, ning ütles, et kui ta saab vanglast välja on C.L ja D.C lips läbi. D.C kardab väga, et A. Ladev teeb oma ähvarduse teoks. A. Ladev süüdistab C.L-i ja D.C-d , et ta on vanglas ja
peab karistust kandma. Kannatanu C.L avaldas samuti, et A. Ladev helistas 17.03.2024 vanglast D.C telefonile, oli väga närvis ja vihane ning lubas C.L ja D.C põlved sodiks peksta. Lisaks süüdistas A. Ladev C.L-i ja D.C-d tema elu ära rikkumises, et A. Ladev on kõigest ilma. C.L sai aru, et A. Ladev süüdistas teda ja D.C-d tema vangiminekus, sest A. Ladev süütas nende korteri ukse. Pärast telefonikõnet kardab C.L A. Ladevi tuttavate poolt vägivalda, ei liigu nii vabalt ringi ja kardab kodust väljuda. D.C oli pärast telefonikõnet ka närvis. Tallinna Vangla vastuse kohaselt kuulub telefoninumber XXXXXXX A. Ladevile ja 17.03.2024 kell 13:09 helistati sellelt numbrilt numbrile XXX (I kd, tl 62). 02.05.2024. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt tegi 17.03.2024 kell 13:06:58-13:14:16 telefonikõnesid A. Ladev (I kd tl 64-70).
27.Kohtu hinnangul on kõik ülal refereeritud tõendid lubatavad ja usaldusväärsed. Tõendid on omavahel kooskõlas ning täpsustavad ja täiendavad üksteist. Tuginedes eelpool käsitletud tõenditele kogumis, tuvastabki kohus, et A. Ladev helistas 17.03.2024 kella 13:09 ajal, viibides Harju maakonnas XXX asuvas Tallinna Vanglas, oma nimele isikustatud vangla telefoni kõnekaardi numbrilt XXXXXX D.C telefoninumbrile XXX ning ütles kõne käigus: „Kui siit pääsen, on te lips läbi. Peksan teil põlved sodiks“. Arvestades telefonikõnes öeldud sõnu, ähvardas A. Ladev D.C-d ja C.L-i kehavigastuste tekitamisega. Mõlemad kannatanud kinnitasid, et nad kartsid oma tervise pärast, ning A. Ladevi agressiivse käitumise (sh ärritumise ja karjumise) tõttu oli kohtu arvates ka objektiivselt alust karta ähvarduse täideviimist. Seega vastab A. Ladevi tegevus ka 17.03.2024. a telefonikõne osas KarS § 323 lg 1 objektiivsetele tunnustele.
28.Kohtu meelest ähvardas A. Ladev kõikidel kordadel C.L-i ja D.C-d tahtlikult. A. Ladev otsis C.L ja D.C vastu toime pandud kuritegude eest vanglakaristuse kandmise ajal alates 02.06.2023 kuni 17.03.2024 (s.o enam kui 9 kuu vältel) kannatanutega 3 korda kontakti nii telefoni kui ka posti teel, viidates kõigil kordadel tervisekahjustuste tekitamisele. Arvestades välist teopilti (sh varasemaid vägivallategusid samade kannatanute vastu), pidas A. Ladev vähemalt võimalikuks ja möönis, et C.L ja D.C hakkavad oma tervise pärast kartma. Ning pidades silmas, et D.C sõnul süüdistab A. Ladev teda ja C.L-i oma elu ära rikkumises ja vanglasse sattumises, ähvardas A. Ladev kohtu hinnangul kõikidel kordadel C.L-i ja D.C-d kättemaksuks nende õiguspärase tegevuse eest kannatanutena eelmises kriminaalmenetluses. Seega on täidetud ka KarS § 323 lg 1 subjektiivsed tunnused.
29.Õigusvastasust välistavaid asjaolusid pole ja kohus analüüsis A. Ladevi süüdivusega seotud asjaolusid juba I.P ja X.T vastu toime pandud kuritegudega seoses (vt käesoleva otsuse p-d 10-11 ja 17-18). Kuna kohtul ei tekkinud A. Ladevi süüdivuses tõsiseltvõetavaid kahtlusi, tuleb ta 02.06.2023. a, 20.02.2024. a ja 17.03.2024. a tegudes KarS § 323 lg 1 järgi süüdi tunnistada. Lõplik kvalifikatsioon ja karistus
30.Pidades silmas, et A. Ladev kasutas 05.04., 11.04., 14.04., ja 10.05.2023 ning 21. ja 27.02.2024 (s.o 6-l korral) võimuesindajate vastu vägivalda, tuleb ta nendes tegudes süüdi tunnistada KarS § 274 lg 2 p 3 järgi. 02.06.2023. a, 20.02.2024. a ja 17.03.2024. a (s.o 3-l korral) vägivalla kasutamises tuleb A. Ladev süüdi tunnistada KarS § 323 lg 1 järgi.
31.KarS § 274 lg 2 sätestab karistusena kuni 1-5-aastase vangistuse ja KarS § 323 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohtu hinnangul pole võimalik A. Ladevile rahalist karistust mõista. Praeguses asjas pole tegemist A. Ladevi esimeste ega üksikute kuritegudega, vaid tal on 3 kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures kõigil
kordadel karistati A. Ladevit (muu hulgas) KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning Tartu Maakohtu 04.05.2017. a otsusega lisaks veel KarS § 120 lg 1 ja § 274 lg 2 p 4 järgi (I kd, tl 190-191). Praegu kannab A. Ladev enam kui 3-aastast vangistust C.L ja D.C vastu toimepandud kuritegude eest. Eelnevast tulenevalt on vangistuse kandmise ajal 9 uue vägivallakuriteo eest vangistuse mõistmine vältimatu. KarS § 274 lg-s 2 ettenähtud vangistuse keskmine määr on 3 aastat ning KarS § 323 lg-s 1 sätestatud vangistuse keskmine määr on ca 2 aastat ja 6 kuud.
32.Asudes analüüsima A. Ladevi süü suurust, toob kohus välja, et vägivald nii KarS § 274 kui ka § 323 mõttes võib seisneda nii ähvardamises (KarS § 120) kui ka kehalises väärkohtlemises (§ 121). Kuna A. Ladev pani nii vanglaametnike kui ka C.L ja D.C vastu toime ähvardamised, realiseeris ta nii KarS § 274 kui ka § 323 kergema koosseisualternatiivi. Samas ähvardas A. Ladev kaht vanglaametniku kokku 6-l korral (I.P-d 2 korda kehavigastuste tekitamisega ja 2 korda tapmisega ning X.T 2 korda tapmisega). C.L-i ähvardas A. Ladev 3 korda kehavigastuste tekitamisega ja D.C-d 1 kord kehavigastuste tekitamisega. Kui I.P ja X.T ähvardamised pani A. Ladev toime võrdlemisi lühikese aja (vastavalt veidi üle 1 kuu ja ca 1 nädala) vältel ning D.C-d ähvardas A. Ladev 1 kord, siis C.L-iga otsis A. Ladev kontakti ja tekitas talle hirmu teda enam kui 9 kuu vältel nii telefoni kui ka posti teel. Pidades silmas eelnevat, on A. Ladevi süü suurus KarS § 274 lg 2 p 3 järgi mõnevõrra alla keskmise, kuid KarS § 323 lg 1 järgi on süü suurus üle keskmise.
33.Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole, kuid eripreventiivse kaalutlusena arvestab kohus, et A. Ladevit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Täpsemalt on A. Ladevi iseloomustuse järgi teda kriminaalkorras karistatud 7 korda ja ta viibib vanglas 5. korda, kusjuures kuritegude soodustegurid on muu hulgas sõltuvusprobleemid, vaimse seisundi ebastabiilsus ja häired, impulsiivsus ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Käitumine vanglas on samuti olnud probleemne, sest A. Ladevi kohta koostatakse igal kuul ettekandeid peamiselt allumatuse, ähvardamiste ja vangla vara lõhkumise eest (I kd, tl 183). Nagu ülal märgitud, on A. Ladevil diagnoositud sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest ja düssotsiaalne isiksus ning haigusjuhtude väljavõtete järgi on vanglas avaldunud agressiivne käitumine, valjuhäälselt nõudmiste esitamine ja enesevigastamine düssotsiaalse isiksuse väljendus. Seega kuigi A. Ladev pole endiselt teinud varasematest karistustest piisavalt järeldusi ning käitub jätkuvalt hoolimatult ja ohtlikult, ongi tal düssotsiaalse isiksuse tõttu ilmselt keerulisem mõista oma tegude mõju teistele inimestele ja õppida varasematest karistustest. Samal ajal on siiski vältimatult vaja senised kuriteod hukka mõista ja hoida ära uued kuriteod, mistõttu ei saa A. Ladevi praegustele kuritegudele reageerida varasemast leebemalt.
34.Arvestades ülal toodut kogumis, nõustub kohus prokuröriga, et A. Ladevile tuleb mõista KarS § 274 lg 2 p 3 järgi karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust (s.o märgatavalt alla sanktsiooni keskmise määra) ning KarS § 323 lg 1 järgi 2 aastat ja 8 kuud vangistust (veidi üle sanktsiooni keskmise määra). KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kohus A. Ladevile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat ja 10 kuud vangistust. Kuna A. Ladev pani praeguses asjas kõne all olevad kuriteod toime vangistuse kandmise ajal, tuleb mõista KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus. Pidades silmas, et A. Ladev kannab 3 aasta ja 4 kuulist vangistust alates 11.01.2023, on tal käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päeva (s.o 07.10.2025. a) seisuga kantud 2 aastat 8 kuud ja 25 päeva vangistust ning kandmata on veel 7 kuud ja 5 päeva vangistust. Seega tuleb A. Ladevile mõista liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud ja 5 päeva vangistust, mille kandmise alguseks tuleb lugeda praeguse kohtuotsuse kuulutamise päev 07.10.2025.
Kriminaalmenetluse kulud ja kannatanute teavitamine
35.KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on menetluskulud määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). A. Ladev tunnistati süüdi KarS § 274 lg 2 p 3 ja § 323 lg 1 järgi, s.o teise astme kuritegudes. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot (1,5x886=1329). Samuti on A. Ladevi määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kokku 961,55 eurot (164,40+43,92+58,56+694,67) (II kd tl 3752). Kohtumenetluses esitas kaitsja taotlused riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohus rahuldas pealdisega kogusummas 1729,96 eurot (sh käibemaks). Seega on määratud kaitsja tasu ja kulud kogu kriminaalmenetluses kokku 2691,51 eurot (961,55+1729,96=2691,51). Ning kõik menetluskulud on kokku 3058,96 eurot (1329+2691,51). Arvestades, et kohtuistungil ei esitatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas kohtule eraldi taotlusi, tuleb A. Ladevil tasuda see menetluskulu KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
36.Süüdistusaktist nähtuvalt on kannatanud I.P , X.T, C.L ja D.C taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.