K Bi hagi AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) vastu kindlustushüvitise, kahju hüvitise ja viivise saamiseks hagi hind 73 748,64 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: K B (isikukood xxx, xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Grete Tark (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, e-post: [email protected]); Kostja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829, Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik (Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala 4, Tallinn, e-post: [email protected]). kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Jätta hagi hüvitise 67 362,67 euro nõudes ja viiviste nõuetes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt K Bilt (isikukood xxx) kostja AB „Lietuvos draudimas“ kasuks Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829) menetluskuludena välja 3061,17 (kolm tuhat kuuskümmend üks eurot ja 17 senti) eurot.
3.Mõista hagejalt K Bilt (isikukood xxx) kostja AB „Lietuvos draudimas“ kasuks Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829) viivis menetluskuludelt 3061,17 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 67 362,67 eurot, millest kindlustusjuhtumitega tekitatud kahju hüvitamise nõue on 57 493,2 eurot, sellega seonduv hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise nõue 8 951,69 eurot ja kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõue 917,78 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise määraga 0,03% päevas põhinõude tasumata osalt (57 493,2 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni ja viivise seadusjärgses määras õigusabikulude hüvitamise nõudelt (917,78 eurolt) kuni vastava nõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja K B ja kostja õiguseellane UAB DK ''PZU Lietuva'' Eesti filiaal 24.05.2015.a kodukindlustuse lepingu, mille alusel on väljastati kodukindlustuse poliis nr xxx. Kindlustusperiood oli 14.06.2015 – 13.06.2018. Kindlustatud esemeks oli xxx. Hoone osas on kindlustatud kogurisk ning kindlustussummaks on poliisi kohaselt taastamisväärtus.
3.28.07.2017 toimus kindlustusjuhtum. Raske metallist küünlajala puhastamisel kukkus see maha ja purustas vannitoa keraamilise põranda plaadi. Plaadi sees olnud valgusti muutus kõveraks, mille tulemusena tuli valgusti serv pesast välja. Kindlustusvõtjast hageja esitas kostjale kahjuavalduse. Muu hulgas esitas hageja kindlustusjuhtumi kohta kostja nõutud pildimaterjali. Kostja leidis 08.08.2017 vastuskirjas, et PZU kodukindlustuse üldtingimuste K100/2013 p 3.9.2 alapunkti (e) kohaselt oli tegemist esteetilist laadi puudusega (kriimustus, mõlk, täke, plekk, rebend) ja sellega seonduv kahju ei kuulu hüvitamisele.
4.11.10.2017 teavitas hageja, et ei nõustu kostja käsitlusega ja selgitas, et plaadi kahjustuse tõttu on tekkinud edasine kahju. Katkise plaadi tõttu on prao juures olnud põrandalambi kõrvalt läinud sisse niiskus, mis on valgustuse elektrikaabli kaudu jõudnud seinale, mis on hakanud kobrutama. Lisaks on hakanud roostetama ukse hing. Niiskuskahjustusega seotud kahju registreeriti eraldi numbriga xxx.
5.Pooled leppisid 12.10.2017 kokku, et kahjustusi tuleb üle vaatama kostja partner Xxx OÜ. Vastav äriühing teostas paikvaatluse. 08.12.2017 edastas kostja otsuse, mille kohaselt ei hüvita kostja kummagi juhtumiga seotud kahju. Hageja algatas Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu juures asuva lepitusorgani juures lepitusmenetluse. Pooled jätkasid läbirääkimisi. Kostja jurist K V kinnitas 07.03.2018.a e-kirjas, et kostja ei välista kahju hüvitamist. Ta kinnitas, et Xxx OÜ on kahju üle vaadanud ning kinnitanud, et põrandaplaat kuulub välja vahetamisele. Kostja lubas enda eksperdi saata uuesti kahjusid hindama. Ülevaatamine toimus 2018. a maikuus.
6.Hageja on kostjale ja Xxx OÜ juhatuse liikmele selgitanud, et maja on ühekordne, ehitatud ilma lävepakkudeta ning kogu maja põrandaid (vannitoas ka seinu) katab sama valge plaat. Seega sellel põhjusel ei ole ühe plaadi vahetamine võimalik, sest tekib plaadi ja vuugi tooni erinevus. Samas on vastava plaadi tootmine lõpetatud ning ühe plaadi asendamine ei ole võimalik. Endise olukorra taastamiseks tuleb ümber vahetada plaadid kogu hoones, lisaks vannitoa seintel. 16.05.2018 edastas hageja eksperdile täiendava info kindlustatud eseme osas.
7.N OÜ 25.05.2018 pakkumise kohaselt on sarnase valge plaadi ruutmeetri hind 31,65 eurot. Kõik dokumendid on edastatud kostja lepingupartnerist ehitusettevõttele Xxx OÜ selleks, et ta hindaks ära kogu tekkinud kahju. 10.07.2018 edastas kostja jurist hagejale e-kirja, milles luges kindlustusjuhtumiks põrandaplaadi purunemise. E-kirjas viidati eksperdi seisukohale, mille kohaselt purustas küünlajalg põrandaplaadi. Kostja nõustus hüvitama ühe plaadi maksumuse koos paigalduse kuludega ja pakkus, et tasub hagejale selle eest 200 eurot omavastutust rakendamata. Niiskuskahju osas leidis kostja jurist, et sellel puudub põhjuslik seos põrandaplaadi purunemisega. Kostja väitis, et põranda hüdroisolatsioon on jäetud paigaldamata.
8.Hageja kostja seisukohtadega ei nõustunud. Ainult kahjustatud plaadi vahetamine ei ole võimalik, kuna plaadi tootja on tegevuse lõpetanud ning sellist plaati enam ei müüda. Ühe plaadi eemaldamine kahjustab hüdroisolatsiooni ning selle vältimiseks tuleb üles võtta kogu põrand. Samuti tekiks oluline ja häiriv toonivahe. Seega tuleb endise olukorra taastamiseks vahetada välja kogu maja põrandaplaadid ning vannitoa seinaplaadid.
9.Niiskuskahjustuse osas on hageja selgitanud, et hüdroisolatsioon on olemas ning palus selle hindamiseks saata kogenenuma eksperdi. Enne põrandaplaadi purunemist ei olnud vannitoas niiskuskahjustusi ning need ilmnesid pärast sündmust. Kindlustusjuhtumi kohta edastatud piltidelt on näha, et plaat on purunenud valgusti juurest ning valgusti on selle tõttu paindunud. Kui küünlajalg ei oleks plaadile kukkunud ja plaati purustanud, ei oleks valgusti paigast liikunud ning niiskus poleks sealt sisse pääsenud. Seega on niiskuskahju tekkimine otseses seoses kindlustusjuhtumiga.
10.Hageja palus kostjalt korduvalt Xxx OÜ hinnapakkumist, kuid seda ei saadetud. 02.10.2018 toimunud kohtumisel kostjaga jõuti suulisele kokkuleppele, et kostja hindab vannitoas tekkinud kahju veel kord ning hüvitab selle. Pärast seda kostja enam hagejaga kontakti ei otsinud. Seetõttu palus hageja 09.07.2019 e-kirjas, et kostja teeks otsuse kahju hüvitamise osas ühe töönädala jooksul. Hageja edastas kostjale XXX OÜ pakkumise plaadi purunemisest tingitud kahjude parandamiseks ning endise olukorra taastamiseks. Kostja sellele ei reageerinud.
11.Hageja esitas vandeadvokaadi kaudu kostjale 18.12.2019 kahju hüvitamise nõude koos xxx OÜ ja xxx OÜ hinnapakkumistega. Kostja tugines õigustlõpetavale tähtajale ja keeldus kahju hüvitamisest. 27.02.2020 saatis Eesti Kindlustusseltside Liidu õigusvaldkonna juht hagejale kostja kompromissiettepaneku summas 2 000 eurot. Kirjaga koos edastati Xxx OÜ 19.06.2018 hinnapakkumine plaatimistöödele kogusummas 15 730,20 eurot. Hageja selle ettepanekuga ei nõustunud.
12.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et põrandaplaadi purunemine küünlajala kukkumise tõttu on kindlustusjuhtum ning kindlustusjuhtum toimus kindlustusperioodil. Tegu oli plaadi purunemise, mitte kodukindlustuse tingimuste K100/2013 p-s 3.9.2 (e)1 kirjeldatud esteetilise puudusega. Kostja algne keeldumise otsus oli põhjendamatu. Poolte vahel on vaidluse all põrandaplaadi purunemisest tingitud kahju suurus, samuti see, kas niiskuskahju on põhjuslikus
seoses plaadi purunemisega ning kas sellega seonduv kahju kuulub hüvitamisele.
13.Kindlustatud hoone puhul oli kindlustatud kogurisk. Hüvitamise viisid on rahaline hüvitis ning kahjustatud eseme taastamise, sh remondi ja parandamise, taassoetamise või samaväärsega asendamise kulude hüvitamine (p 12.3). Hageja viitas VÕS § 476 lõikele 1. Hüvitada tuleb kogu tekitatud kahju ja seda sõltumata muudest asjaoludest.
14.Kindlustusandja ei tutvunud kindlustuslepingut sõlmides kindlustatud esemega ega nõudnud selle sisekujunduse kohta mingeid dokumente või andmeid. Samuti pole kindlustusandja sidunud kahju hüvitamise kohustuse ulatust sellega, milline on hoone sisekujunduslik lahendus. Seetõttu on kostja keeldumine eelneva seisukorra taastamisest põhjendamatu. Kostja on jätnud tähelepanuta, et endise olukorra taastamiseks ei ole piisav ühe plaadi vahetamine. Kostja pole isegi selgitanud, kuidas see üldse võimalik saaks olla.
15.Hageja on kostjale varasemalt esitanud xxx pakkumise nr xxx endise olukorra taastamiseks vajalike tööde ja materjalide maksumuse osas. Kuna pakkumise saatmise järgselt on ehitustööde ja materjalide hinnad tõusnud, on hageja tööde ja materjalide osas küsinud ajakohastatud pakkumise. Vastavalt xxx OÜ 22.10.2019 tehtud hinnapakkumisele on algse olukorra taastamiseks vajalike ehitustööde maksumuseks 45 043,20 eurot koos käibemaksuga. Sellele lisandub nahksete plaatide materjalide kulu 9 450 eurot koos käibemaksuga.
16.Kindlustuslepingu järgi hüvitab kindlustusandja ka samaväärsed elamiskulud ehitustööde ajal, mis turuhindu arvestades umbes 1 500 eurot kuus. xxx OÜ hinnangul võib kõikide tööde teostamiseks kuluda 2 kuud ehk kostja peab hüvitama kahe kuu üürikulud summas 3 000 eurot. Hageja kindlustusjuhtumitega seotud kahju hüvitamise nõue kostja vastu on seega kokku 57 493,2 eurot koos käibemaksuga.
17.Kuna kahju hüvitamise eesmärgiks on endise olukorra taastamine, oleks selle eesmärgiga vastuolus kasu mahaarvamine kahjuhüvitisest. Plaatide vahetus kõikidel põrandatel ja vannitoa seintel, kus sama plaati on kasutatud, on ainsaks võimaluseks endise olukorra taastamiseks. Kostja on seda möönnud ja on oma lepingupartneril Xxx OÜ-l palunud teha hinnapakkumise kogu hoone põrandaplaatide ja vannitoa seina plaatide vahetamise osas.
18.Kuna xxx OÜ pakkumises kirjeldatud tööde tegemisega kõrvaldatakse ka niiskuskahju, saab vastavat summat nii kahjujuhtumi nr xxx kui ka xxx kogukahjuks pidada. Kuna kahju on kindlustusperioodil tekkinud kindlustusjuhtumi tõttu, kuulub see kostja poolt hüvitamisele. Kostja kohustuseks oli hinnata kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust (VÕS § 477). Hüvitamisele kuuluv kahju suurus tuleb kindlaks teha viivitamatult (VÕS § 489 lg 1). Kostja seda kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja saatis esimest korda eksperdi kahjusid üle vaatama ja hindama 2017. a oktoobris ning veel 2018. a maikuus. Nende käikude tulemusel valminud hinnapakkumist kostja hagejale ei edastanud. Selle pakkumise sai hageja alles 2020. a veebruaris lepitusorgani käest.
19.Hageja on seetõttu küsinud ise hinnapakkumisi erinevatelt ehitusettevõtetelt. Kostja ei ole vastavate hinnapakkumiste osas mingit tagasisidet andnud. Kostja on seega rikkunud VÕS § 489 lg 1 nõudeid. Olukorras, kus kostja kindlustusjuhtumi toimumisele ja kahju tekkimisele vastu ei vaidle, on selline venitamine kahju suuruse kindlakstegemisel lubamatu. Kahju suurenemisest teatas hageja kostjat koheselt, kui niiskuskahju ilmnes.
20.Kostja kindlustuslepingute üldtingimuste U100/2015 p 16.7 näeb ette, et kui kindlustusandja
viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel tasuma viivist 0,03% välja maksmata kindlustushüvitisest iga viivitatud päeva eest. Hageja viitas VÕS §-le 450. Algne kindlustusjuhtum toimus 27.07.2017. Seega hiljemalt 12.10.2017 muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks. Hagi esitamise seisuga on viivis perioodi 12.10.2018 - 13.03.2020 eest 8 951,69 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise.
21.Hagejal on tekkinud õigusabikulude hüvitamise nõue VÕS § 128 lg 3 alusel. Hageja esitas advokaadi vahendusel kostjale kohtuvälise nõude ja on pidanud kostja juristiga e-kirjavahetust hageja nõudega seoses. Advokaadi kasutamine antud asjas on olnud vajalik, sest kostja alates 09.07.2019 hageja e-kirjadele ega kõnedele ei vastanud. Pärast advokaadi kaasamist on kostja hageja nõudele vähemalt reageerinud. Advokaat on hagejale osutanud õigusabi tunnihinnaga 130 eurot tunnis, mille lisandub käibemaks. Kohtuvälist õigusabi on hagejale osutatud 5 h ja 53 min ulatuses kogumaksumusega 764,82 eurot ilma käibemaksuta ja 917,78 eurot koos käibemaksuga. Hageja nõuab kostjalt vastava õigusabikulu hüvitamist koos käibemaksuga.
22.02.06.2020 seisukohas jäi hageja varasemate väidete juurde. Kostja esitatud ekspertarvamus tuleb jätta tõendina arvestamata. Ebaõige on kostja väide, et olid kaks mikropragu. Tegu ei olnud mikropragudega, vaid plaat on katki. Seda on kinnitanud kostja saadetud Xxx OÜ ehitusinsener T L, kes on leidnud, et küünlajalg purustas põrandaplaadi. Kostja ekspert on leidnud, et tegu ei ole esteetilise puudusega, vaid kasutamist takistava plaadi purunemisega. Kostja väited ei tugine millelegi.
23.Plaat purunes seetõttu, et vannitoa põrandale kukkus küünlajalg. Tegemist ei ole ehitusliku praagiga nagu kostja üritab alusetult väita. Kogu kostja ekspertarvamuses olev käsitlus tugineb põhjendamatutel väidetel ja arvamusel, et kindlustatud esemel tehtud ehitustööd ei vasta OÜ xxx dokumendis osundatud xxx, sisetööde RYL 2013, RT 84-11166 nõuetele. Kostja on jätnud selgitama ja tõendamata, millest tuleneb, et kindlustatud eseme ehitusele pidid kohalduma Soome standardid ning Soome standardite järgi ehitamine oli kostja eeltingimuseks kahju hüvitamisel. Kõik osundatud standardid on kehtestatud oluliselt pärast kindlustuseseme ehitust.
24.Nagu nähtub hageja ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingu poliisist, on kindlustusese ehitatud 2012. a. RIL 107-2012 on soome keeles avaldatud 2012. a oktoobris (eesti keeles 2015), sisetööde RYL 2013 ilmus soome keeles 2013. a ning RT 84-11166 2014. a novembris. Kuna tõend ei oma asjas tähendust, palub hageja jätta see vastu võtmata. Arvamuse koostanud isik on teinud seda kaudsete tõendite alusel olukorda ja asjaolusid vahetult tajumata. See juba iseenesest näitab, et tõendina on see ebausaldusväärne. Arvamuse seisukoht, et plaat ei saanud puruneda küünlajala kukkumise tõttu, on põhjendamatu. Plaat on katki ning plaadi purunemise põhjustas küünlajalg. Kostja vastuses oleval pildil on näha küünlajalg, mis plaadi purustas. Küünlajalg läks kukkumise tõttu samuti katki. Suurendatud pildil on selgelt näha purunemise jäljed ja täkked, mis tekkisid küünlajala kukkumise tõttu, samuti asjaolu, et valgusti on selle tõttu paindunud ning paigast liikunud.
25.Põhjendamatu on kostja väide, et plaadi purunemise tingis ehituspraak. Maja valmis 2012. a, kasutusluba on sellel alates 2014. a. Kui plaat oleks purunenud ebaõigete töövõtete tõttu või põrandavalgusti ebaõige paigalduse tõttu, oleks see purunenud ehituse käigus. Plaat iseenesest ei purune. Kostja oletus nagu on hageja võtnud katkise plaadiga vannitoa ehitajalt vastu, kasutanud seda alates 2014 ja siis 2017. a suvel teatanud kindlustusele, et plaat on katki, on vastuolus tegelikkusega.
26.Sama ehitaja paigaldatud plaat katab kõiki kindlustuseseme põrandaid ning lisaks vannitoa
seina. Kui tegemist oleks ehituspraagiga, oleks tõenäoliselt plaatidega olnud probleeme mujal hoones. Kuid kõik teised plaadid on terved. Katki on ainult plaat, millele kukkus küünlajalg. Kostja väide, et tegu on esteetilise puudusega, on vastuolus kostja enda asjatundja arvamusega.
27.Kostja osundab kodukindlustuse tingimuste punktile 3.9.2 (g), mille kohaselt ei hüvitata paigaldus-, kokkupaneku- või valmistusviga või kahju, mille põhjuseks on ebakvaliteetne töö. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, millest tulenes kohustus põrandavalgustust teatud viisil paigutada, milliseid norme on hageja rikkunud ja milles täpselt seisnes etteheidetav puudus töös. Edasine kahju tekkis seetõttu, et küünlajala kukkumise tõttu purunes plaat, mis lõi lahti põrandavalgustuse serva, liigutas valgustust paigast ning sealt mööda kaableid levis niiskus edasi põhjustades täiendava kahju. Niiskuskahju oli tagajärg, mitte kahju põhjus.
28.Kostja käsitlus on põhjendamatu ka põhjusel, et kui pere ainus vannituba ei oleks ehitatud veetihedalt, oleks kahju tekkinud juba ammu. Majal on kasutusluba alates 2014. a. Eluliselt ebausutav on käsitlus, mille kohaselt on niiskuskahju tekkinud kostja väidetud põhjustel. Sellisel juhul oleks niiskuskahju tekkinud oluliselt varem. Enne küünlajala kukkumist selline kahjustus puudus. Niiskuskahju tekkis 3 kuud pärast plaadi purunemist. Kostja asjatundja T L ei ole samuti lõplikult konstateerinud, et hüdroisolatsioon puudub. Tal ei olnud vaid võimalik selles veenduda. Kahjuhüvitis ei muutu tulenevalt sellest, kas kostja või kohus käsitlevad nn niiskuskahju kindlustusjuhtumina või mitte. Endise olukorra taastamiseks vajalike tööde tegemisel saab see kahju niikuinii kõrvaldatud.
29.Kostja on demagoogiavõtteid kasutades väitnud, et 68 000 euro eest on võimalik osta Tallinnas ühetoaline korter. See ei oma tähendust. Kostja kohustuseks on taastada kindlustusjuhtumi eelne olukord või tasuda endise olukorra taastamiseks vajalik rahasumma. Taastamise hüvitisena nõuab hageja 57 493,2 eurot. Ülejäänu on viivisenõue ja kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõue. Kusjuures viimati nimetatud nõuetele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Asjaolu, et samasugust plaati enam ei toodeta ja endise olukorra taastamiseks tuleb välja vahetada kõik plaadid, ei ole tingitud hagejast. Hageja on korduvalt rõhutanud, et kui endise olukorra taastamiseks vajalikud tööd on võimalik teha soodsama hinnaga, kui xxx OÜ pakkumises kirjas, ei ole hagejal selles osas vastuväiteid. Hageja soovib endise olukorra taastamist.
30.Kostja ei ole selgitanud ega põhjendanud, kuidas on võimalik 100 euroga vahetada välja plaat, mida enam ei toodeta või kuidas on ühe plaadi vahetamisega võimalik saavutada endine olukord nagu kindlustusleping ette näeb. Hageja ei nõustu, et asemele saab panna teistsuguse plaadi. Isegi samasuguse plaadiga asendamine ei oleks korrektne. Kindlustusesemel on kasutatud konkreetset valget plaati. Igale mõistlikule isikule on selge, et valgel ja valgel on vahe. Samuti tuleb vahe vuugi toonist.
31.Endise olukorra taastamisena ei saa käsitleda seda, kui asendatakse vaid purunenud plaat ja ülejäänud plaate ei vahetata või asendatakse teistsuguse plaadiga. Selgelt muudaks see kindlustuseseme ilmet. Kostjal on olnud võimalik valida endise olukorra taastamisel kas kooskõlastatult hagejaga tellida ise need vajalikud tööd või tasuda hagejale rahasumma, millega on reaalselt võimalik saavutada kindlustusjuhtumi eelne olukord.
32.Kindlustuslepingutega seoses on VÕS § 139 osas erisätteks VÕS § 488. Pärast algset hageja kahju teadet 27.07.2017 ei andnud kostja mitte ühtegi juhist kahju vähendamise osas. Kui plaadi purunemise ja ilmselt põrandalambi paigast nihkumise tõttu tekkis edasine kahju, asus hageja seda käepäraste vahenditega takistama (hageja pani prao juurde rätiku) ja teatas edasisest kahjust
kostjale. Kuna kostja teatas 12.10.2017 vastuskirjas, et kahjustusi tuleb üle vaatama kostja partner Xxx OÜ-st, mõistis hageja seda selliselt, et kuna kahjustusi tullakse üle vaatama, ei tohi ta seal rakendada mingeid meetmeid, mis kahjustuse kindlakstegemist kuidagi raskendaks.
33.Kostja andis juhise silikooni või laki kasutamiseks alles 12.10.2017, kui niiskuskahju oli juba ilmnenud. T. La aktist nähtub, et niiskus pääses kaablitesse ja sealt edasi seinale seetõttu, et küünlajala kukkumisel lisaks plaadi purunemisel nihkus põrandavalgusti ning sinna tekkis pragu. Lakiga ei ole võimalik tekkinud pragu katta. On kaheldav, kas sellises olukorras silikoon aitaks. Igal juhul oli niiskus juba kaablites ja seinas ning on kaheldav, kas need meetmed oleksid kuidagi olukorda muutnud või kahju vähendanud. Kui kostja oleks kohe pärast plaadi purunemist sellele adekvaatselt ja lepingus kooskõlas olevalt reageerinud, ei oleks edasist kahju ilmselt tekkinud. Kuigi täiendavast kahjust teatas hageja 11.10.2017, tuli Xxx OÜ esindaja seda üle vaatama alles 21.11.2017, rikkudes sellega VÕS § 489 lg-s 1 sätestatud kohustust.
34.Ebaõige on, et hageja on olnud ükskõikne. Hageja on kostjat koheselt kahjust teavitanud. Hageja on kahel korral võimaldanud kostja esindajal T Lal käia hageja kodus kahjusid hindamas. Hageja on pöördunud lepitusorganisse ja pidevalt kostjaga suhelnud.
35.02.10.2020 seisukohas jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja ei nõustunud, et kostja 11.06.2020 remondikalkulatsioonid tõendavad kahju suurust, sest kahju on oluliselt suurem. Lisaks plaadi purunemisele, on vannitoa seintel plaadi purunemise tõttu tekkinud edasine niiskuskahju. Kostja esitatud hinnakalkulatsioonid ei kajasta endise olukorra taastamiseks vajalikke kõiki kulusid. xxx OÜ hinnapakkumise osas on üldse kaheldav, kas see on esitatud hageja objektiga seoses, sest puudub viide objektile. Remondipakkumistes on küll viidatud üldsõnaliselt „plaadile“, kuid pole täpsustatud, millisest plaadist on jutt.
36.Olukorras, kus pooled on kindlustuslepingus kokku leppinud, et kindlustusjuhtumiks on kogurisk ning hoone kindlustussummaks on ehitise taastamisväärtus, ei saa kostja kohustusi lugeda täidetuks vaid katkise plaadi ühe suvalise plaadiga asendamisega. Hageja hinnangul võib kostja hinnapakkumistest järeldada, et kostja ei vaidle vastu sellele, et tegemist oli kindlustusjuhtumiga ja kostjal on kohustus vähemalt katkine plaat asendada. Xxx OÜ pakkumise pinnalt on selge, et vajalikud on ka ajutise elukoha leidmine, kuivõrd isegi ühe plaadi vahetamine võtab aega 3 tööpäeva. Kuna tegelikkuses tuleb kostjal vahetada ära kõik vannitoa ja elutoa plaadid, on selge, et ajutist eluaset vajab hageja oma perega ilmselt u kaheks kuuks.
37.P P selgitused on asjakohatud. P P on esitanud seletusi Soome ehitusnormide kohta. Kostja ei ole endiselt põhjendanud, miks ta arvab, et kindlustusesemel on ehitusvigu ja milles need täpselt seisnevad. Ebaselge on, miks kostja arvates tuleb hinnata Soome standardit olukorras, kus kindlustusleping sellele ei viita. Viidatud punkti (g) kohaselt ei hüvitata koguriskikindlustuse puhul kahju, mille põhjuseks on muu hulgas paigaldus-, kokkupaneku- või valmistusviga või ebakvaliteetne töö. Säte ei näe ette, mille pinnalt seda hinnatakse ja milliste aktide alusel tuvastatakse, kas asjal on viga või on tehtud ebakvaliteetset tööd. Seetõttu on arusaamatu, mille tõttu on kindlustusandja jõudnud järelduseni, et esineb viga ja seda hinnatakse Soome standardi järgi.
38.Vaidlust ei saa olla, et kodukindlustuse tingimuste p 3.9.2 (g) on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõttes. VÕS § 37 lg 3 kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Arvestades tingimuse väga ähmast ja üldist sõnastust, on tingimus
arusaamatu.
39.09.11.2020 seisukohtades osundas hageja, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja kindlustusvõtjana ja kostja õiguseellane UAB DK ''PZU Lietuva'' Eesti filiaal kindlustusandjana sõlmisid 24.05.2015 kodukindlustuse lepingu, mille alusel on väljastatud kodukindlustuse poliis nr xxx. Kindlustusperiood oli 14.06.2015 – 13.06.2018. Kindlustatud esemeks oli xxx. Hoone osas oli kindlustatud kogurisk ning kindlustussummaks oli poliisi kohaselt taastamisväärtus. Hageja ja kostja vahelise lepingu osaks olid kodukindlustuse tingimused K100/2013 ja kindlustuslepingute üldtingimused U100/2015.
40.27.07.2017 esitas hageja kostjale kahjuteate. Hageja esitas juhtumi kohta ka foto. 08.08.2017 edastas kostja hagejale e-kirja teel vastuse, milles leidis, et plaadil on pindmine pragu, mis ei kuulu kodukindlustuse tingimuste K100/2013 p (e) kohaselt koguriskikindlustuse puhul hüvitamisele. 11.10.2017 teavitas hageja, et ei nõustu kostja käsitlusega ja selgitas, et plaadi kahjustuse tõttu on tekkinud edasine kahju. Katkise plaadi tõttu on prao juures olnud põrandalambi kõrvalt läinud sisse niiskus, mis on valgustuse elektrikaabli kaudu jõudnud seinale, mis on hakanud kobrutama. Lisaks on hakanud roostetama ukse hing. Kostja tegi 08.12.2017 otsuse, milles ta keeldus kodukindlustuse tingimuste K100/2013 p 3.9.2 (g) ja (d) alusel niiskuskahjustust kindlustusjuhtumina käsitlemisest ja kahju hüvitamisest.
41.Põranda plaat on purunenud, tegemist on kindlustusjuhtumiga ja sellega seonduv kahju tuleb kostjal täies ulatuses hüvitada. Kostja on asunud üllatuslikult väitma, et plaat ei olegi purunenud küünlajala kukkumise tõttu ning tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Kostja taoline väide on vastuolus varem avaldatuga ja asjas esitatud tõenditega. Plaat on selgelt katki ning plaadi purunemise põhjustas küünlajalg. Küünlajalg läks kukkumise tõttu samuti katki. Kostja väide, et plaadi purunemist ei põhjustanud küünlajalg, on arusaamatu olukorras, kus pooltevahelise kindlustuslepinguga on kindlustatud kogurisk. Kostja palvel on Xxx OÜ teinud kostjale hinnapakkumise kõikide esimese korruse plaatide vahetamise tööde maksumuse osas.
42.Kuna plaat on katki, ei ole kostjal kodukindlustuse tingimuste p 3.9.2 (e) alusel õigus kahju hüvitamisest keelduda. Kogu kostja käsitlus tugineb põhjendamatutel väidetel ja arvamusel, et kindlustatud esemel tehtud ehitustööd ei vasta OÜ xxx dokumendis osundatud RIL 107-2012, sisetööde RYL 2013, RT 84-11166 nõuetele. Kostja on jätnud selgitamata ja tõendamata, millest tuleneb, et kindlustatud eseme ehitusele pidid kohalduma Soome standardid ja nende standardite järgi ehitamine oli kostja eeltingimuseks kahju hüvitamisel. Kõik osundatud standardid on kehtestatud oluliselt pärast kindlustuseseme ehitust.
43.Kostja on üldsõnaliselt osundanud põrandavalgustuse ebaõigele paigaldusele ja hüdroisolatsiooni puudumisele. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, millest tulenes kohustus põrandavalgustust teatud viisil paigutada, milliseid norme on hageja rikkunud, milles täpselt seisnes etteheidetav viga ning kuidas olid need asjaolud kahju põhjuseks. Samuti pole kostja tõendanud, et puudus hüdroisolatsioon ning kahju on tekkinud hüdroisolatsiooni puudumise tõttu. Hageja ei nõustu niiskuskahju osas Xxx OÜ esitatud järeldustega.
44.Niiskuskahju tekkis 3 kuud pärast plaadi purunemist. Selline ajaline seos annab täiendavat tunnistust sellest, et kahju oli tingitud plaadi purunemisest. Tegemist on kindlustusjuhtumiga. Kahju tuleb hüvitada.
45.VÕS § 476 lg 1 järgi peab kindlustusandja makstav hüvitis asetama kindlustusvõtja samasugusesse varalisse olukorda, milles ta oleks olnud, kui kindlustusjuhtumit poleks
toimunud. Hageja viitas ka VÕS § 127 lg 1 ja § 136 lõikele 5. Kostja on jätnud tähelepanuta, et endise olukorra taastamiseks ei ole piisav ühe plaadi vahetamine. Kostja pole isegi selgitanud, kuidas see võimalik saaks olla. Vastavalt xxx OÜ 22.10.2019 hinnapakkumisele on algse olukorra taastamiseks vajalike ehitustööde maksumuseks 45 043,20 eurot (sisaldab käibemaksu). Sellele lisandub nahksete plaatide materjalide kulu 9 450 eurot.
46.Koguriskikindlustuse puhul hüvitatakse kodukindlustuse tingimuste p 3.9.1 kohaselt kindlustatu esemele ootamatu ja ettenägematu sündmuse tõttu tekkinud kahju, mida ei ole määratletud p-des 3.3 – 3.8. Koguriskikindlustuse puhul ei ole oluline, kelle tõttu või mis põhjustel on kahju tekkinud. Hageja on sellise koguriski kindlustuse kaitse eest tasunud aastate jooksul igakuiseid kindlustusmakseid. Eelnevat arvestades ei ole koguriskikindlustuse olemust arvestades õige kahjuhüvitist vähendada VÕS § 139 lg 1 tõttu põhjusel, et kahju on (osaliselt) tekkinud kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel. VÕS § 139 ja 140 järgi kahju vähendamine oleks hoopis hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane.
47.Algne kindlustusjuhtum toimus 27.07.2017. Seega hiljemalt 12.10.2017, kui hageja oli teatanud lisaks niiskuskahju tekkimisest ja kahju käis hindamas Xxx OÜ, muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks. Seda olenemata asjaolust, et algselt on kostja keeldunud kahjude hüvitamisest, sest hilisemate kostja avalduste pinnalt on selge, et algne keeldumise otsus oli põhjendamatu. Hagi esitamise seisuga on viivis perioodi 12.10.2018 - 13.03.2020 eest 8 951,69 eurot.
48.04.11.2022 seisukohtades leidis hageja, et kahju hüvitamise ulatuse osas pole poolte vahel põhimõttelist vaidlust olnud, sest hageja hinnapakkumises ja kostja eksperdi koostatud remondipakkumises kirjeldatud tööd on samad. Küsimus on tööde täpses maksumuses arvestades mh ehitushindade muutusi. Niiskuskahju tekkis pärast plaadi purunemist 2017. a oktoobris. Tegemist oli algse kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud edasine kahju. Eraldi niiskuskahju kõrvaldamise tööde tegemist hageja ei ole nõudnud, sest plaadi purunemise tõttu tehtavad tööd kõrvaldavad suuresti niiskuskahju tagajärjed.
49.Arvestades kodukindlustuslepingu tingimusi, pidi kostja hüvitisena tasuma endise olukorra taastamise kulu. Kuna kogu maja põrand on ühtlaselt kaetud sama plaadiga (lisaks vannitoa seinad), vannitoa põrandaplaat on purunenud ning sama plaati enam ei toodeta ning hoone sisekujunduslik lahendus näeb ette üleminekuteta põrandaplaadi jätkumise tubade vahel, tuleb uue samalaadse asja taastamise kuluna käsitleda kõikide elamu plaatide vahetamise ja sellega kaasnevate tööde tegemisega seotud kulu. Ühe plaadi vahetamine pole objektiivselt võimalik ning see ei oleks kahju hüvitamise eesmärgi ja üldise kindlustuspraktikaga kooskõlas.
50.Kahju hüvitamise eesmärgiga ei ole kooskõlas vaid kahjustunud koha parandamine, renoveerida tuleb kogu pind, et saavutada ühtlane tulemus ja sama välisilme nagu enne kahju tekkimist. Uue ja vana ühendamine ei ole samuti kahju hüvitamise eesmärgiga kooskõlas. Hageja ei pea leppima purunenud plaadi ühe suvalise plaadiga asendamisega. Selliselt jääks endine olukord taastamata.
51.Hageja esitatud hinnapakkumiste alusel on võimalik hagi rahuldada. Kohtupraktika järgi on tööde maksumust võimalik tõendada kalkulatsioonidega. Kuigi hagejal ei ole enne kindlustushüvitise saamist kohustust asuda vajalikke töid teostama, on hageja osaliselt renoveerimistööd teinud. Hagejal ei olnud võimalik finantsiliselt ega ajaliselt rohkemaid töid teha. Asjaolu, et hageja teostas tööd osaliselt, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kahjuhüvitise suurus ei saa sõltuda sellest, kuidas kindlustusvõtja hüvitist kasutab. Kuna ehitushinnad on
tõusnud, on põhjendatud kahjuhüvitise puhul arvestada ajaliselt hilisemat hageja hinnapakkumist, samuti osaliselt teostatud renoveerimistööde maksumust, mitte kostja eksperdi 2018. a remondikalkulatsioonis märgitud summat.
52.Osaliste renoveerimistööde ajal, mis kestsid 1 kuu, elas hageja pere asenduspinnal, mille kulu oli 2 500 eurot. Asenduselamiskulud on kodukindlustustingimuste ja VÕS § 132 lg 4 järgi kahjuhüvitisega hõlmatud. Kostja pole asenduselamiskulude nõudele vastu vaielnud. Kuna kostja on rikkunud kindlustushüvitise maksmise kohustust, on kohtueelsete õigusabikulude nõude rahuldamine põhjendatud. Advokaadi kaasamine enne kohtusse pöördumist oli mõistlik ning need kulud tuleb VÕS § 128 lg 3 alusel hüvitada. Kostja pole kordagi sellele nõudele vastu vaielnud.
53.Hageja on kohaselt täitnud VÕS § 448 lg-s 1 sätestatud kohustuse. Kindlustusjuhtum toimus 27.07.2017, hageja teatas kindlustusjuhtumi toimumisest koheselt. Kindlustusjuhtumiks oli raske metallist küünlajala kukkumise tulemusel vannitoa keraamilise põranda plaadi purunemine, mis leidis aset 27.07.2017. Hageja andis sellest koheselt kostjale teada. Kostja vastas hagejale 08.08.2017 et, kuivõrd tegu on pindmise praoga keraamilistel plaatidel, mis ei mõjuta asja sihtotstarbelist kasutamist, siis tulenevalt kodukindlustuse tingimuste K100/2013 punktist 3.9.2 (e) nad seda ei hüvita. Hageja sellega 11.10.2017 ei nõustunud. Prao tulemusel on tekkinud edasised kahjustused. Niiskus on liikunud valgustuse elektrikaabli kaudu seinale, mis on hakanud kobrutama ning ukse hing on hakanud roostetama.
54.Kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkis edasine niiskuskahju, mis kujunes välja selleks ajaks, mil hageja sellest kostjale 11.10.2017 teatas ja saatis fotod. Kuigi kostja on registreerinud plaadi purunemise ja selle tõttu hiljem tekkinud niiskuskahju eraldi kindlustusjuhtumitena, on kindlustusjuhtumiks plaadi purunemine 27.07.2017. Mitmeid kuid hiljem välja kujunenud niiskuskahju seintel ja uksel on plaadi purunemise tagajärg. Hageja ei ole väitnud, et plaadi purunemine ja selle tagajärjel uksel ning seintel niiskuskahju tekkimine oleks toimunud samaaegselt. Plaadi purunemise ja sellest tingitud edasise nn niiskuskahju ilmnemise vahele jäi ligi kolm kuud. Hageja ei tuginenud 27.07.2017 teates niiskuskahjule, vaid plaadi purunemisele. Plaadi purunemisest põhjustatud edasisest niiskuskahjust teatas hageja kostjale kohe, kui see 2017. a oktoobrikuus ilmnes.
55.Asjaolu, et kindlustusjuhtum toimus 27.07.2017, ei ole kostja kohtueelselt ega kohtumenetluses kahtluse alla seadnud ega kindlustusjuhtumi toimumise aja osas täiendavaid tõendeid nõudnud. Seega kindlustusjuhtumi toimumise aja osas poolte vahel vaidlus puudub. Samuti ei ole kostja kunagi heitnud hagejale ette kohtu viidatud sätte rikkumist (VÕS § 448 lg 1) ega tuginenud VÕS § 449 lg-le 1.
56.Kindlustusjuhtum toimus 27.07.2017, millest hageja kostjale koheselt teatas ning edastas koos teatega foto. Kostja ei nõudnud hagejalt selle peale mingit täiendavat teavet, vaid teatas oma 08.08.2017 e-kirjaga, et kahju ei hüvitata. Kostja ekspert Xxx OÜ (T L) teostas 21.11.2017 paikvaatluse, millise akti allkirjastas ekspert 05.12.2017. Kindlustusjuhtumi (plaadi purunemise) kohta märkis ekspert, et plaadi purunemise põhjustas raske metallist küünlajala põrandale kukkumine, mis purustas põrandaplaadi. Seoses põrandaplaadi purunemisest tingitud edasise niiskuskahjuga märkis ekspert, et seina veekahju tekkepõhjuseks on vääralt paigaldatud põrandavalgustid.
57.Kostja ei küsinud pärast paikvaatluse teostamist hagejalt täiendavat teavet või tõendeid. Hagejale ei esitatud nimetatud paikvaatluse akti. Kostja esitas hagejale 08.12.2017 otsuse, millega jättis kahju hüvitamata. Kostja teatas, et käsitleb niiskuskahjustust eraldi juhtumina, sest
kostja väidete järgi ei ole niiskuskahjustus põhjustatud plaadi purunemisest, vaid põrandavalgustite ebaõigest paigaldamisest. Kostja rõhutas kokkuvõttes, et plaadi purunemise osas jääb kostja varasema seisukoha juurde, et tegemist on esteetilist laadi kahjustusega. Kostja ei küsinud hagejalt täiendavat infot, sh ei küsinud teavet või tõendeid ehitustööde kvaliteedi ja hüdroisolatsiooni olemasolu kohta.
58.Xxx OÜ ekspert T L käis seejärel uuesti hageja juures, et selgitada välja purunenud põrandaplaadiga seotud kahju suurus. Ülevaatusele järgnevalt lepiti kokku, et hageja edastab eksperdile plaatimistööde kalkulatsiooni tegemiseks vajaliku info. Hagejale sai teatavaks, et purunenud plaati enam ei toodeta. Hageja edastas eksperdile ülevaatusel nõutud teabe ja tõendid. Midagi täiendavat hagejalt ei küsitud või nõutud. Ekspert lubas teabe saamise järel esitada remondipakkumise ehk hinnangu plaadi purunemise järel tekkinud kahju suuruse osas. Kuna kostja ega ekspert hagejalt rohkem teavet või andmeid ei küsinud ning kahju hindamise tulemusel valminud remondipakkumist ei edastanud, pöördus hageja 28.06.2018 ise kostja poole ning palus selle kohta teavet.
59.Hageja sai alles 27.02.2020 lepitusorgani kaudu teada Xxx OÜ tehtud remondipakkumisest ning selle sisust. Kostja ekspert oli 19.06.2018 tehtud kalkulatsioonis hinnanud plaadi purunemise tagajärjel endise olukorra taastamise maksumuseks (kahju suuruseks 15 730,20 eurot. Hinnapakkumises on arvestatud elamu kõikide põrandaplaatide väljavahetamise vajadusega, mitte ainult ühe purunenud plaadi vahetamisega seotud maksumust. Hageja on sellele järgnevalt teinud kostjale mõistliku kompromissiettepaneku, kuid kostja on sellest keeldunud ja kostja vastu-ettepanek (2 000 eurot) ei ole endise olukorra taastamiseks piisav.
60.Hageja on kogu teabe ja tõendid, mida kostja on temalt küsinud, esitanud. Samuti on hageja võimaldanud kostja eksperdil (Xxx OÜ ekspert T L) kaks korda käia hageja juures tekkinud kahju hindamas. Seega on ilmne, et hageja on täitnud VÕS § 448 lg-s 2 sätestatud kohustuse. Kogutud teave oli piisav, et kostja ekspert sai teha remondipakkumise. Hageja rõhutab, et kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses tuginenud VÕS § 448 lg 2 rikkumisele. Samuti pole kostja tuginenud VÕS § 449 lg-le 1. Igal juhul on hageja VÕS § 448 lg-st 2 tulenevad kohustused täitnud.
61.Xxx OÜ eksperdi hinnangu (21.11.2017.a paikvaatlus) sai hageja alles kostja 30.04.2020 vastuse lisana. Hagejal puudus võimalus seal märgitut varem ümber lükata, kuna kostja seda dokumenti hagejale ei esitanud. Kuna kostja ei küsinud hagejalt teavet või tõendeid, ei olnud hageja kohustatud midagi täiendavat esitama. Enne kohtumenetlust saadud kostja esindaja remondipakkumisest nähtus, et kostja on oma eksperdil palunud kogu kahju ära hinnata. Hageja ei pidanud selle tõttu hakkama kostja niiskuskahju põhjuseks peetava põrandavalgusti ebaõige paigaldamise väidet ümber lükkama.
62.Olukorras, kus plaadid vahetatakse kogu elamus plaadi purunemise tõttu ära ja nende tööde käigus viimistletakse/taastatakse seinad, ei olnud vajalik eraldi nö niiskuskahjuga seonduvat käsitleda, kuna selle kahjulikud tagajärjed saavad niikuinii plaatide vahetusega suuresti kõrvaldatud. Plaadi purunemise kui kindlustusjuhtumi tagajärjel saavad nn niiskuskahjud igal juhul kõrvaldatud. Kostja eksperdi Xxx OÜ remondipakkumine nägi ette seinte taastamise, kuid see on seotud plaadi purunemise tõttu endise olukorra taastamisega, mitte eraldi nn niiskuskahjuga. Eraldi niiskuskahju kõrvaldamiseks vajalike tööde tegemist ja nendega seotud kahju hüvitamist ei ole hageja nõudnud.
63.Edasise seina ja ukse niiskuskahju osas on kostja pidanud põhjuseks põrandavalgusti väära
paigaldust ning seina ja ukse niiskuskahju pole kostja olnud valmis korvama. Samas arvestades, et põrandaplaadi purunemise tõttu on endise olukorra taastamiseks vajalik kõikide elamu plaatide väljavahetamine, saab niiskuskahju nende tööde tegemisega suuresti kõrvaldatud. Seega edasise niiskuskahju eraldi käsitlemine, tõendamine ning sellega seotud kahju ulatuse eraldi kindlakstegemine ei ole oluline ega vajalik.
64.Kostja on korduvalt nõustunud, et plaadi purunemine oli kindlustusjuhtum. Kostja ekspert on kinnitanud, et plaat oleks küünlajala kukkumise tagajärjel purunenud igal juhul. Seega plaadi purunemise küsimuses ei ole kostja väited ehitusnõuete rikkumise osas asjakohased ja kostja ei olegi nendele plaadi purunemisega seoses tuginenud. Plaadi purunemise kui kindlustusjuhtumi osas ei ole kostja algset keeldumisotsust tehes tuginenud ehitustööde teostamise väidetavale ebakorrektsusele, sest kostja ekspert on tuvastanud, et see polnud kahju põhjus. Plaat purunes, kuna raske metallist küünlajalg kukkus selle peale. Plaat oleks sellise sündmuse tagajärjel purunenud igal juhul, nagu on kahju koha peal hindamas käinud kostja ekspert T L paikvaatluse aktis tuvastanud.
65.Kostja on kahtluse alla seadnud, kas niiskuskahju on sama juhtumi tagajärg või mitte. Niiskuskahjustuse osas on kostja tuginenud väidetavatele puudustele ehitustöös. Kuna plaadi purunemise tõttu tehtavad renoveerimistööd kõrvaldavad niikuinii suurema osa niiskuskahju tagajärgedest, ei ole hageja nõudnud eraldi nn niiskuskahju kõrvaldamise tööde tegemist.
66.Hageja ei nõustunud kohtu viidetega VÕS § 132 lõigetele 1 ja 3. Poolte vahelise kindlustuspoliisi järgi oli hoone puhul kindlustussummaks taastamisväärtus. Kostja kodukindlustuse tingimuste p 7.3 järgi on ehitise kindlustusväärtus taastamisväärtus ehk uue samalaadse ehitise taastamise kulu. Pooled on seega kindlustussummana kokku leppinud uue samalaadse asja taastamise kulus. Kostja ei pidanud mitte tasuma asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise, vaid endise olukorra taastamise kulu. See on kooskõlas VÕS § 127 lõikega 1.
67.Hagiavalduse lisadena esitatud fotodega on tõendatud, et kogu elamu põrand on kaetud sama põrandaplaadiga (samuti vannitoa sein) ja see on tubade vahel eraldi nö üleminekuta. Seega ei piisa kahju tekkimise eelse olukorra taastamiseks vaid kahjustatud koha parandamisest. Kahju tekkimise eelse olukorra taastamiseks ei saa sobivaks pidada vana ja uue ühendamist. Hageja esitatud hinnapakkumised on iseenesest piisavad ja sobivad kahju suuruse kindlakstegemiseks. Kahju hüvitamise põhimõtetest ei tulene nõuet, et kahjustatud isik peaks kindlustushüvitise saamiseks kindlustusobjekti taastama. Kostja ei ole esitanud konkreetseid vastuväiteid xxx OÜ remondipakkumises nimetatud konkreetsete taastamistööde osas. Iseenesest on kostja enda ekspert näinud ette samasuguste tööde tegemise nagu xxx OÜ.
68.Kuna enne kohtumenetlust ja hagi esitamisel ei olnud hageja töid veel teostanud, on hageja põhjendatult tööde maksumuse tõendamiseks esitanud hinnapakkumised. Kostja ei ole esitanud soodsamat hinnapakkumist. Kuna vaidlus kostjaga on kestnud aastaid ning hagejal tekkis vajadus maja maha müüa, lasi ta teostada osalised renoveerimistööd. Osaliste renoveerimistööde maksumus oli 13 800 eurot koos käibemaksuga, mille hageja on tasunud. Osaliste renoveerimistööde teostamine kestis 1 kuu ning sellel ajal ei olnud võimalik hagejal oma perega (sh kaks last) majas elada. Taastamist vajanud vannituba oli pere ainus vannituba. Ühe kuu väldanud renoveerimistööde jooksul ei saanud pere majas muude pesemisvõimaluste puudumise tõttu elada ning oli sunnitud otsima asenduselamise. Kogu pere oli ühe kuu asenduspinnal, mis maksis 1 500 eurot.
69.Poliisist nähtuvalt oli hageja kindlustanud ajutise elukoha üürikulu. Samas on asenduselamise kulu hüvitamise nõue hõlmatud kahju hüvitamise nõudega. Kahjuhüvitis peab VÕS § 132 lg 4 järgi hõlmama ka samaväärse asja kasutamise kulusid taastamistööde tegemise aja jooksul, kui asi oli isikule vajalik. Ei saa eitada, et vannitoa ja pesemisvõimaluste olemasolu on eriti eluaseme puhul vajalik. Kostja ei ole menetluse jooksul vaielnud vastu sellele, et asenduselamiskulud peavad sisalduma kahjuhüvitises ega asenduselamiskulude nõudele.
70.Tasutav kahjuhüvitise suurus ei saa sõltuda sellest, kuidas ja mis ulatuses on hageja taastamistöid olude sunnil teinud. Kahju hüvitamise eesmärgiga oleks vastuolus vaid vannitoa põranda ja seina plaatide vahetamine, sest selliselt ei oleks taastatud endine olukord. Elamu sisekujunduslik lahendus on näinud ette selle, et kogu maja põrand (samuti vannitoa seinad) on ühtlaselt kaetud sama plaadiga, millel omakorda on osades kohtades nahkne kate. Asjaolu, et elamu seisukord muutuks pärast remonditöid paremaks kui see oli enne kahjujuhtumit, ei anna alust kohaldada VÕS § 127 lg-t 5. Kasu mahaarvamine kahjuhüvitisest võib olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida. Eelkõige kehtib see vana uuega asendamisel.
71.Aluseks ei saa võtta kostja 11.06.2020 vastusega koos esitatud hinnapakkumisi, kuna need lähtuvad valest eeldusest, et vahetada tuleb vaid üks plaat. Pealegi ei ole kostja 11.06.2020 pakkumises isegi mitte ühe plaadi vahetuseks vajalikke kõik töid ja nende maksumust kajastatud. Seega on need pakkumised käsitletavad teoreetiliste hinnangutena ja neid ei saa hüvitise suuruse leidmisel arvestada.
72.Hüvitise leidmisel ei saa arvestada ka kostja eksperdi 19.06.2018 tehtud hinnapakkumist. Ehitushinnad on pärast seda tõusnud oluliselt ning sellise hinnaga ei olnud hagi esitamise ajal reaalselt võimalik endist olukorda taastada. Kostja eksperdi remondikalkulatsioonis välja toodud endise olukorra taastamiseks vajalikud tööd on suures pildis samad nagu hageja esitatud hinnapakkumises märgitud. Erinevused on tööde maksumuses, mis on tingitud sellest, et need on esitatud rohkema kui aastase vahega (Xxx OÜ pakkumine 19.06.2018 ja xxx OÜ pakkumine 22.10.2019).
73.Kuna kostja on rikkunud kindlustushüvitise maksmise kohustust, siis on kohtueelsete õigusabikulude nõude rahuldamine põhjendatud. Kostja ei ole kogu menetluse jooksul hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõuet vaidlustanud. Samuti pole kostja vaidlustanud viivisenõuet ja asenduselamiskulude nõuet. Saab eeldada kostja omaksvõttu ning eraldi tõendeid esitama ei pea. Hageja on vastavad kulud kandnud.
74.Hageja ei ole enam kinnistu omanik. Seega pole ekspertiisi teostamine võimalik. Hageja hinnangul ei oleks see a vajalik. Väidetavale ehitustööde puudustele on kostja tuginenud nn niiskuskahju osas, kuid vastava kahjustuse tagajärjed said vannitoas niikuinii plaadi purunemise tõttu endise olukorra taastamiseks vajalike tööde teostamisega kõrvaldatud. Kostja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kui kostja ekspert T L oleks tõepoolest suutnud tema märgitud hinnaga kõik tööd teostada, ei oleks hagejal selle vastu olnud midagi. Kahjuks ei soostunud kostja hagejale Xxx OÜ-lt neid töid tellima või vastavat summat hagejale kahjuhüvitisena tasuma.
75.Olukorras, kus kostja ei ole vaielnud vastu plaadi purunemise kui kindlustusjuhtumi toimumisele ega sellele, et ta peab selle tagajärjel tekkinud kahju hüvitama ning on seda enne kohtumenetlust hagejale korduvalt kinnitud, ei ole kostja hagejale mitte ühtegi eurot kahju hüvitanud. Kindlustusjuhtumi toimumisest on nüüdseks möödas juba 5 aastat.
76.Kompromissina pakkus hageja, et kostja hüvitab osalise renoveerimisega seotud kulu 13 800 eurot, ühe kuu asenduselamise kulud 2 500 eurot, nendelt summadelt arvestatud viivise alates 12.10.201 kuni kompromissilepingu sõlmimiseni ning 50 % hageja käesoleva menetlusega seotud menetluskulud. Kompromiss sellistel tingimustel on äärmiselt mõistlik. Osalise renoveerimisega seotud kulud on tegelikud ning põhjendatud ja vajalikud, samuti asenduselamiskulud. Hageja menetluskulud on 4 989,42 eurot koos käibemaksuga, seega kompromissi korral hüvitab kostja hagejale 2 494,71 eurot.
77.06.01.2023 seisukohas leidis hageja, et põrandaplaat ei saanud iseenesest katki minna. T L on vastuseks kostjale märkinud, et plaadi purustamiseks ei peagi ilmtingimata sellele mingi raske või tugev mõjutus avalduma, vaid selleks võib piisata õrnast mõjutusest. Plaat purunes raske metallist küünlajala valgusti ühele nurgale ja selle all olevale plaadile kukkumise tõttu purustades plaadi mõlemas suunas. Kukkumislöök muutis plaadi sees olnud valgusti kõveraks, nihutas valgusti paigast ja valgusti serv tuli pesast välja. Kukkumise tõttu purunes küünlajalg ise. Plaat on puruks kahest kohast.
78.T L käis kahju suurust hindamas 2018. a kevadel. Vastavalt ülevaatusel kokkulepitule edastas hageja 16.05.2018. a kogu info majas kasutusel olnud plaatide, selle mahu ja joonistega. Kuna kostja saadetud asjatundja leidis, et plaat on purunenud küünlajala põrandale kukkumise tõttu ja majas kasutusel olnud plaate enam ei toodeta, on T L teinud kostja palvel kõikide plaatide ümbervahetamise ning selleks muude vajalike tööde hinnakalkulatsiooni.
79.Hageja kordas varasemaid väiteid kahju hüvitamise kohta. Kahtluste kõrvaldamiseks esitas hageja N OÜ kinnituse, millest nähtub, et hageja hoones kasutatud plaati (toode Eclat White) enam ei toodeta alates 2013. aastast ja N OÜ-st ei ole võimalik seda tellida. Seega on tõendatud, et plaati ei olnud võimalik osta ja välja vahetada 27.07.2017, kui kindlustusjuhtum toimus. Hageja tellis 2011. a N OÜ-st plaadi Eclat White, mis oli hoone põrandatel ja vannitoa seintel kasutusel. Seda, et vannitoa põrandal ja seintel oli sama plaat, nähtub asjas esitatud fotodelt. Hageja 04.11.2022 seisukoha lisa 3 peale kirjutatud märge väikese ja suure WC seina kohta viitab kahele teisele WC-le, mitte kõnesolevale vannituba-WC, kus purunes plaat. Kuna hagi lisas 14 on arvestatud ka nahkplaatidega, on sellest tingitud suurem ruutmeetrite arv.
80.Kostja leidis 05.12.2022 seisukohas, et tal puudub täitmiskohustus kodukindlustuse tingimuste K100/2013 p-de 3.9.2 (e) ja 3.9.2 (g) alusel. Hageja vaidleb sellele vastu. Tegu on VÕS § 35 lg 1 mõttes tüüptingimustega. Tüüptingimuse tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS § 39 lõikega 1. Plaadi purunemise näol ei ole tegemist kodukindlustuse tingimuste K100/2013 p-s 3.9.2 (e) kirjeldatud esteetilist laadi kahjustusega. Plaat on puruks kahest kohast ning tegu on kindlustusjuhtumiga. Seda, et plaat on katki kinnitab fakt, et tekkis edasine kahju.
81.Plaadi purunemise näol ei ole tegemist kodukindlustuse tingimuste K100/2013 p-s 3.9.2 (g) kirjeldatuga. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, mida täpsemalt kirjeldatud loetelust saab pidada kahju põhjuseks (konstruktsiooni-, materjali-, projekteerimis-, paigaldus-, kokkupanekuvõi valmistusviga, sobimatu või praakmaterjal või -toode, ebakvaliteetne töö). Üldsõnaliselt vastavale punktile viitamine täitmiskohustusest vabanemise alusena ei ole piisav. Kui kogu vannitoas esineks mõni selles punktis viidatud, oleksid katkised kõik plaadid, mitte üks plaat. Plaat purunes raske metallist küünlajala kukkumise tõttu.
82.Kostja ei ole väitnud, et plaadi purunemise põhjuseks oli hüdroisolatsiooni puudumine või põrandavalgusti vale paigaldusviis. Sellele tugineb kostja vaid niiskuskahju osas. Kuna hageja
nõuab plaadi purunemise tõttu tekkinud kogu kahju hüvitamist, mitte eraldiseisvalt niiskuskahjude hüvitamist, ei oma niiskuskahju osas esitatud kostja oletused asja lahendamisel tähendust.
83.RYL ei ole kohustuslik. Kostja 05.12.2022 seisukoha lisad 2-5 ei ole asjakohased. Kostja esitatud artiklite ja juhendi näol on tegemist materjalidega, mis pärinevad ajast oluliselt pärast hageja hoone valmimist. Kodukindlustuse tingimuste p-s 3.9.2 (g) sätestatud alust ei esine, see on kostja poolt tõendamata. Tüüptingimust ei saa tõlgendada nii nagu üritab kostja, vaid seda tuleb tõlgendada VÕS § 39 alusel hageja kasuks. Hageja vannituba oli korras, mingit remondivajadust ei olnud. Väited tingimuste p-s 9.3.1 sätestatud kohustuste rikkumise osas on alusetud. Kui plaadi purunemise (ja ilmselt põrandalambi paigast nihkumise) tõttu tekkis edasine kahju, asus hageja seda käepäraste vahenditega takistama (hageja pani prao juurde rätiku) ja teatas edasisest kahjust kostjale. VÕS § 488 lg 1 kohaselt peab kindlustusvõtja püüdma niivõrd kui see on võimalik, kahju vähendada. Hageja on püüdnud kahju vähendada käepäraste vahenditega.
84.Plaadi purunemine toimus enne niiskuskahju tekkimist. Seega on selgelt paljasõnaline kostja väide nagu vajas hoone väidetavalt niiskuskahjustuse likvideerimiseks niikuinii remonti ja seetõttu ei tekkinud hagejale plaadi purunemisega kahju. Hoone ei vajanud enne plaadi purunemist niiskuskahju kõrvaldamiseks remonti, sest niiskuskahju enne 11.10.2017 ei olnud.
85.Endise olukorra taastamise maksumus on 45 043,20 eurot, tekkinud kahju tuleb hüvitada kogu ulatuses. Absurdne on kostja väide, et hagejale tekkinud kahju ei ole suurem kui poliisis kokkulepitud omavastutuse summa 200 eurot. Käesolevas asjas on tõendatud, et kogu elamu plaatide vahetamise ja sellega kaasnevate tööde maksumus on 45 043,20 eurot. Kostja asjatundja 2018. a hinnapakkumise järgi oli endise olukorra taastamiseks vajalike tööde maksumus 15 730,20 eurot. Kostja enda asjatundja tõend kinnitab, et kahju oli märkimisväärselt suurem kui 200 eurot.
86.Hoone väärtus ei olnud kahjustumise hetkel oluliselt vähenenud nagu väitab kostja. Hoone ehitati 2012. a, kasutusloa sai 2014. a, plaat purunes küünlajala kukkumise tõttu 27.07.2017. Tegemist oli kindlustusjuhtumi hetkeks vaid 3 aastat kasutusel olnud hoonega ehk uue hoonega. Hoone väärtus ei olnud ega saanud olla selleks hetkeks oluliselt vähenenud, tegemist on paljasõnalise väitega. Hoones ei olnud enne plaadi purunemist ega plaadi purunemise ajal niiskuskahjustust. Seega ei vajanud hoone plaaditud ruumid plaadi purunemise ajal remonti nagu väidab põhjendamatult kostja.
87.Väide, et vannitoas oli hageja hüdroisolatsiooni puudumise ja mittekohaselt teostatud tööde tõttu vaja teostada niikuinii kapitaalremont, on ebaõige. Väide on tõendamata. T L on paikvaatluse aktis märkinud, et tal ei olnud võimalik veenduda põranda trapist hüdroisolatsiooni olemasolus. Tema oletust, et hüdroisolatsiooni ei ole, ei saa arvestada. Oletus ei ole tõend. P P ei ole kunagi käinud hageja juures koha peal. Tema oletusi või pakkumisi ei saa käsitleda tõendina. Mitte ükski kostja poolt väidetud asjaoludest ei mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist ega suurendanud seda.
88.Hageja on vahetanud vannitoa põrandaplaadid hallide põrandaplaatide vastu. Et ruumide vahel oleks mingi loogiline ühtsus, on hageja kaks vannitoa seina värvinud halliks. Hageja tellitud ja enne maja müüki xxx OÜ vannitoas tehtud tööd nähtuvad müügikuulutusele lisatud fotolt. Foto peegeldusest nähtub hall põrandaplaat ja põranda mõlemal küljel valge ala. See valge
ala on mõlemal pool olev sisseehitatud kaldenurkadega dušialus. Neid hageja ümber ei vahetanud ja need jäid samaks nagu varem.
89.Uued halliks värvitud seinad näidatud fotol oranžide joontega. Vahetatud hallid plaadid fotol tähistatud musta noolega. Dušialused näidatud punaste nooltega. Kuna vannitoas tehtud remont nähtub müügikuulutusele lisatud piltidest, on kostja väited selle kohta nagu ei oleks Xxx OÜ poolt töid teostatud või nagu ei ole töid tehtud enne kinnistu müümist, vastuolus tõenditega. Kõik Xxx OÜ arvel kirjeldatud tööd on tehtud. Kostja ei ole välja toonud, millised tööd on tema hinnangul tegemata.
90.Värvitud seinade viimistlus oli vajalik plaatide eemaldamise ja uute põrandaplaatide paigaldamise tõttu. Lisaks olude sunnil sisekujundusliku lahenduse muutmise tõttu. Hageja selgitas, et arvestades hoone sisekujunduslikku lahendust, pidi hageja tegema vannitoas teistsuguse sisekujundusliku lahenduse. Selleks, et uued hallid plaadid sobituksid vannituppa viimistles ja värvis hageja osad seinad halliks. Seinu viimistlemata ei saanud seda teha. Vannitoa seina taastamise töö oli vajaliku tööna kirjas kostja remondipartneri Xxx OÜ hinnapakkumises.
91.Dušiklaasi demontaaž ja montaaž olid vajalikud tööd. Samad tööd nägi ette kostja remondipartneri Xxx OÜ hinnapakkumine. Trappide eemaldamine, puhastamine ja uus paigaldus oli samuti vajalik ja põhjendatud. Sama töö kui vajaliku töö nägi dušialuse demontaaži ja montaaži tööna ette Xxx OÜ hinnapakkumine. Xxx OÜ arvel kirjeldatud ja fotodelt nähtuvate tööde tegemiseks oli vaja erinevaid ehitus- ja viimistlusmaterjale, mis ongi kajastatud arvel. Ilma materjalideta ei saa vastavaid töid teostada. Xxx OÜ hinnapakkumises kirjeldatud tööde tegemiseks on samuti vaja materjale. Kuigi hinnapakkumises ei olnud seda rida eraldi välja toodud, sisaldus see ilmselt iga töö juures hinna sees.
92.Hageja ei ole väitnud, et tal üldse rahalisi vahendeid ei olnud vaid, et tal ei olnud vaba raha määral, et taastada endine olukord täielikult. Hageja on tööde eest tasunud. See, et hageja ja Xxx OÜ juhatuse liige on Facebookis „sõbrad“ ei tee neid päriselt sõpradeks. Tegemist on tuttavaga. Kuna hageja teadis, et vastava tuttava ettevõte tegeleb ehitustööga ning tegemist on professionaalset ja kvaliteetset tööd tegeva ettevõttega, tellis hageja tööd Xxx OÜ-lt. Pealegi oli hagejal tööde tegemisega kiire ja nii väikese mahuga töö (vannitoa remont) tegemise jaoks ei olnud 2021. a töö tegemisest huvitatud ehitusettevõtjaid. See, et Xxx OÜ juhatuse liige ja hageja on tuttavad ei tähenda, et kostja ei peaks sel põhjusel kahju hüvitama.
93.Alusetu on väide, et kuna kogu Xxx OÜ 2021. a I kvartali deklareeritud käive oli 18 091,50 eurot, ei ole usutav, et vastav tehing moodustas valdava enamuse I kvartali käibest. Xxx OÜ 2021. a I kvartali deklareeritud käive 18 091,50 eurot oli suurem kui arve summast 11 500 eurost, millele lisandus käibemaks. Xxx OÜ 2021. a kogu majandusaasta müügitulu oli 50 603 eurot, eelmise 2020. a majandusaasta müügitulu 42 758 eurot. Äriregistri järgi on tegemist mikroettevõtjaga. Oluline ei ole, kuidas hageja kahjuhüvitist kasutab (ehk kas taastab endisel kujul või mitte ja kas kogu ulatuses või mitte) või kas kinnistu võõrandamise tõttu see (endise olukorra tervikuna taastamine) võimalik on või mitte.
94.Kahjuhüvitise suurus ei saa sõltuda sellest, kuidas kindlustusvõtja hüvitist kasutab. Kostja kui kindlustusandja ei saa sundida hagejat valima endise olukorra taastamiseks erineva lahenduse kasuks, samamoodi ei pea hageja taastama täpselt samasugust vannituba, kuna sama plaati enam ei toodeta. See, kuidas hageja kahjuhüvitist kasutab peab olema hageja otsus, mitte asjaolu, mida dikteerib kostja.
95.Asenduspinna kulu hüvitamise nõue on põhjendatud. Ehitustööde ajal oli hageja pere asenduspinnal. Ei saa eeldada, et hageja on maja ainsa vannitoa remondi ajal oma lastega majas. Hoones ei ole võimalik normaalselt kuu aega pesemisvõimalusi omamata elada. Lisaks ei ole võimalik normaalselt hoones elada remonditööde ajal, kuna remondiga kaasneb tolm, müra jms negatiivsed mõjutused. Kindlustustingimustes ei ole sätestatud erandit asenduselamiskulude hüvitamisele või sellele, mil määral või osas peab olema hoone kasutamine võimatu. Samuti ei ole kindlustustingimustes kirjas, et kui puudub vaid pesemisvõimalus, saab hageja nõuda vaid kuu aja jooksul pesemisvõimaluste hüvitamist.
96.Hageja elas ühe kuu (st vannitoa remondi ajal) V B korteris. Korteri ostis investeerimiseks xxx OÜ, mille üks omanikest on hageja. Korteri üür on 250 eurot öö kohta, millele lisandub koristamine. Hageja nõuab asenduselamiskuludena 2 500 eurot ühe kuu eest (kuigi korteri üürihinna järgi oleks kuu hind 7 500 eurot). Tegemist on saamata jäänud tuluga VÕS § 128 lg 4 mõttes. xxx OÜ ei saanud korterit sellel ajal välja üürida ja sellelt tulu teenida. Hageja kostjalt nõutav asenduselamiskulu vastab hoonega samaväärse maja turu üürihinnale. Kostja ei vaidlusta hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõuet ega viivisenõuet. Kostja VÕS § 139 ja § 140 kohaldamise taotlused on põhjendamatud.
97.Hageja tegi uue kompromissettepaneku. Kostja peaks hüvitama osalise renoveerimisega seotud kulu 13 800 eurot, ühe kuu asenduselamise kulud 2 500 eurot ja nendelt summadelt arvestatud viivise alates 12.10.2017 kuni kompromissilepingu sõlmimiseni ning 60 % hageja menetluskuludest.
98.Hageja palus kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 8 752,02 eurot (mh õigusabikulud koos käibemaksuga). Hageja kuluks on hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivud 2 200 eurot, hageja lepingulise esindaja kogu menetluse jooksul osutatud õigusabi 42 h 01 m ulatuses maksumusega 5 460 eurot ilma käibemaksuta ja 6 552,02 eurot koos käibemaksuga. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
99.23.02.2023 seisukohas palus hageja jätta arvestamata Maksu- ja Tolliametilt kogutud tõendid Xxx OÜ kohta ning P P täiendavad arvamused. VÕS § 476 lg 1 ega kahju hüvitamise üldised sätted ei näe ette eeldust, et hüvitamisele kuulub vaid tekkinud kahju juhul, kui kindlustusjuhtumi tagajärjed osaliselt likvideerinud ettevõte on suhetes riigiga kõik oma kohustused täitnud. See, milliseid summasid deklareeriti isiku poolt käibedeklaratsioonides Maksuametile ei oma tähendust, kuna tegemist on isiku ühepoolsete toimingutega, mis ei tekita õigusi ja kohustusi teistele isikutele.
100.VÕS ega kindlustusleping ei näe ette hageja poolt endise olukorra (osaliseks) taastamiseks vajalike tööde tegija leidmiseks mistahes erinõudeid ega töö eest tasumise viise. Kostja etteheited on ainetud ning kostja hüvitamiskohustusele need mõju ei avalda. MTA tõendid ei tõenda tööde mittetegemist. Tehingu sõlmimist ja teostamist ei mõjuta see, kas üks pool täidab oma deklareerimise kohustuse või mitte. Kõrvutades kindlustusjuhtumi toimumise järgselt tehtud fotosid kostja 05.12.2022 seisukoha lisa 8 esimese foto ja hageja 06.01.2023 esitatud fotodega, on näha, et arvel kajastatud tööd on tegelikkuses tehtud enne kinnistu müüki.
101.Kostja ei väida 06.02.2023 enam seda, et arvel kajastatud tööd oleksid tegemata, vaid viitab MTA dokumentidele osundades vaid sellele, et käibedeklaratsioonidest ei nähtu tehingu toimumist. Kostja ei ole ühtegi vastuväidet või selgitust esitanud hageja esitatud tõendite osas, mis tõendavad üheselt arvel märgitud tööde tegemist ja seda enne maja müüki. Kostja vastuväide sularahas tasumise elulise ebausutavuse kohta on paljasõnaline. Paljasõnalise väitega ei ole
võimalik hageja tõendiga tõendatut ümber lükata. Selles, et hageja tasus arve sularahas, ei ole midagi erakordset. Sularaha on seaduslik maksevahend. Sularahas arveldamine ei ole keelatud. Hageja on aastaid oma sularahavaru kasvatamiseks teatava regulaarsusega võtnud oma kontodelt sularaha välja. Olemasolevate sularaha varude arvelt tasuski hageja arve.
102.Hageja ei ole tõendeid võltsinud. Kostja vastuväide, nagu oleks arvel märgitud tööd tegemata, pole võltsimise etteheide. Kostja pole selgitanud, milles seisneb nende dokumentide ebaehtsus TsMS § 277 lg 1 mõttes.
103.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde ja kordas neid. P P arvamused tuleb jätta tähelepanuta, sest need ei ole usaldusväärsed. P P koostatud dokumendid sisaldavad endas ebaõigeid õiguslikke hinnanguid. Sisuliselt on P P asunud kostja palvel hindama asjaga seonduvaid tõendeid, lisades sinna juurde ebaõigeid õiguslikke järeldusi. P. P 30.04.2020 dokumendi pealkiri ja sellest nähtuv kostja lähteülesanne kinnitavad, et arvamuse eesmärgiks oli käsitleda üksnes nn niiskuskahjustusega seonduvat. Selle eesmärgiks ei olnud analüüsida plaadi purunemise põhjust. Kuna P. Plt ei küsitud plaadi purunemise põhjuste kohta, ei saa see olla selles osas kohaseks tõendiks.
104.Arvamuses puudub selgitus, mis meetodiga P. P mida uuris ja mis oli selle eriteadmisi nõudva uurimise tulemuseks. Arvamuse punktis 8 üksnes paljasõnalise väite esitamine, et plaadi purunemist ei põhjustanud sellele küünlajala kukkumine, kuna ta ei näinud ühelt kaugelt tehtud fotolt kildusid, ei ole asjatundja arvamuse kvaliteedile vastav. Kuigi P. P on täiesti põhjendamatult seadnud kahtluse alla, et põrandaplaati ei purustanud küünlajala kukkumine sellele, ei ole ta viidanud muule selgitusele põrandaplaadi purunemisele. Plaat iseenesest katki ei lähe.
105.Välistusele tuginemiseks vajalike asjaolude tõendamiskoormis lasub kostjal kui kindlustusandjal. Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et tal puudub plaadi purunemisega seoses täitmiskohustus kodukindlustuse tingimuste K100/2013 p-de 3.9.2 (e). Plaadi purunemise näol ei ole tegemist kodukindlustuse tingimuste K100/2013 p-s 3.9.2 (e) kirjeldatud esteetilist laadi kahjustusega. Seega tegemist ei ole esteetilist laadi kahjustusega ning p 3.9.2 (e) ei kohaldu. Igal juhul ei ole kostja poolt välistusele tuginemiseks vajalikke asjaolusid tõendanud.
106.Kuna kostja ei ole hagejale kindlustushüvitist tasunud, ei olnud hagejal kohustust taastamistöid tellida ja esitada kahju suuruse tõendamiseks kõikide taastamistööde arvet. Kahjuhüvitise suuruse kindlakstegemisel hinnapakkumistele tuginemise lubatavust möönab kostja, kes tugineb kahju suuruse osas samuti hinnapakkumistele. Kostja ei ole vaidlustanud xxx OÜ pakkumist ega esitanud konkreetseid vastuväiteid remondipakkumises nimetatud konkreetsete tööde, nende hindade jm osas. Tehtud tööde maksumus vastab turutingimustele, kostja ei ole väitnud, veel vähem tõendanud vastupidist. Samas ei saa kostja 19.06.2018 hinnapakkumises märgitud taastamistööde maksumust pidada kohaseks kahjuhüvitise suuruseks, kuna selle tegemise järel on ehitushinnad oluliselt tõusnud.
107.Hageja esitas menetluskulude lõpliku taotluse ja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 10 644,82 eurot. Hageja on füüsiline isik, kes ei saa hageja tasutud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivud 2 200 eurot ja hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabi 52 h 06 m ulatuses maksumusega 7 037,35 eurot ilma käibemaksuta ja 8 444,82 eurot koos käibemaksuga. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
108.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja ei ole selgitanud, millise tunnihinnaga on kostja esindaja õigusabi osutanud. Esmakordsel asja lahendamisel maa- ja ringkonnakohtus on kostja märkinud oma tunnihinnaks 170 eurot. Kuid vaadates menetluskulude nimekirjas olevat ajakulu ja summat asja teistkordsel lahendamisel maakohtus, peab tunnihind olema kõrgem kui 170 eurot. Selgelt on need tunnihinnad ülemäärased. Antud asjas on kostja lepinguliseks esindajaks olnud vandeadvokaat OlaviJüri Luik. Kostja menetluskulude nimekirjas olevate kannete järgi on põhjust arvata, et kõik tegevused ei seondu antud esindaja tegevusega. 17.11.2022 on vandeadvokaat K S saatnud T Lale päringu. Vandeadvokaat K S ei ole antud asjas kostja esindaja. Esineb ka mitmeid dubleerivaid tegevusi, millest võib järeldada, et need on tehtud mitme advokaadi poolt.
109.Kostja on kohtuvaidluse teese esitanud kaks korda, sealhulgas uuesti 28.02.2023, milleks kohus aega ei andnud. Nende koostamisega seonduv menetluskulu ei ole põhjendatud. Kostja menetluskulud on selgelt ülepaisutatud ja õigusabiteenuse osutamise hind üle turuhinna. Kostja kui kindlustusandja ei vaja sellises mahus ja määral õigusabi väliselt lepinguliselt esindajalt. Kostja büroo teise advokaadi menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. Kostja viidatud lahendid on asjakohatud. Hageja ei ole valetanud või valeandmeid esitanud, sellised kostja alusetud ja pahatahtlikud väited tuleb jätta täielikult tähelepanuta.
KOSTJA VASTUVÄITED
110.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ja kostja sõlmisid 24.05.2015 kodukindlustuse kindlustuslepingu, mille alusel on väljastatud kodukindlustuse poliis nr xxx. Kindlustusperiood oli 14.06.2015 – 13.06.2018. Kindlustuslepingu kohaselt oli kindlustatud esemeks xxx. Hoone osas on kindlustatud koguriski põhimõttel ning kindlustussummaks on poliisi kohaselt taastamisväärtus. 27.07.2017 esitas hageja kostjale kahjuteate, milles teatas, et metalne küünlajalg kukkus vannitoas plaadile, ning plaat läks katki. 08.08.2017 väljastas PZU hagejale otsuse, mille kohaselt ei kuulunud kahju hüvitamisele, kuna keraamilise plaadile tekkinud pindmise prao puhul oli tegemist esteetilist laadi kahjustusega, mis ei mõjuta kindlustatud eseme sihtotstarbelist kasutamist.
111.Kodukindlustuse tingimuste K100/2013 punkt 3.9.2.e sätestas, et koguriskikindlustuse puhul ei hüvitata kahju, mille põhjuseks on esteetilise iseloomuga puudused (nt kriimustused, mõlgid, täkked, plekid, rebendid), mis ei mõjuta kindlustatud eseme sihtotstarbelist kasutamist. 11.10.2017 teatas hageja, et põrandaplaadi prao tulemusena on tekkinud edasised kahjustused. Pragu oli põrandalambi juures, mis oli lambi valesse asendisse nihutanud ja sealt oli niiskus sisse läinud. Niiskus oli liikunud põranda alt valgustuse elektrikaabli kaudu seinale, mis oli hakanud kobrutama. Lisaks oli ukse hing hakanud roostetama.
112.12.10.2017 edastas kostja hagejale päringu küsimusega, mida on hageja ette võtnud kahju suurenemise vältimiseks. Xxx OÜ paikvaatluse tulemusel selgus, et vannitoa seina veekahju tekkepõhjuseks olid vääralt paigaldatud põrandavalgustid. Põrandavalgustid olid paigaldatud põrandabetooni puuritud avadesse, paigaldamata oli jäetud põranda hüdroisolatsioon. Vesi pääses valgusti serva vahelt avasse ja sealt edasi kaablirüüzide kaudu teistesse valgustipesadesse, milles võis näha vett. Betoon oli selletõttu märg ja niiskus levinud edasi seina. Samal põhjusel olid põrandaplaadid põrandast lahti ning altid purunemisele. Küünlajala kukkumine oleks ilmselt ka korras põranda korral plaati mõra tekitanud, kuid vannitoa niiskuskahjustuse põhjuseks ei olnud küünlajala tekitatud mõra, vaid kahjustus on tekkinud valedest põrandavalgustite paigaldusvõtetest.
113.Tegemist oli ehitusveaga, vannitoa põrand ei olnud veetihe, eksitud oli RYL ehitusnormide vastu. PZU 08.12.2017 otsuses keeldus kindlustusandja niiskuskahjustuse käsitlemisest kindlustusjuhtumina ning tekkinud kahju hüvitamisest, kuna kahju oli tekkinud pikema aja jooksul valedest põrandavalgustite paigaldusvõtetest ning hüdroisolatsiooni puudumise tõttu. 09.07.2019 esitas hageja kostjale nõude ning poolte vahel toimus edutu lepitusmenetlus.
114.Hageja üritab veenda kohut ja kostjat, et keraamiline plaat, mille suurus oli 60 cm x 60 cm ja milles on kaks mikropragu, tekitasid kahju suurusjärgus 68 000 eurot, mille eest on võimalik osta Tallinnas ühetoaline korter. Selline hageja väide ei ole keskmisele inimesele eluliselt usutav. Plaadi kahjustus ei viita kuidagi kõva eseme kukkumisele, ühtegi konkreetset täket pole. Seega ei ole hageja ära tõendanud kindlustusjuhtumi toimumist. Antud juhul on tegemist ehitusliku praagiga ja pole tegemist kindlustusjuhtumiga.
115.Riiklikult tunnustatud ekspert P P hinnangul ei põhjustanud põrandaplaadi pragunemise küünlajala kukkumine. Kukkumise korral oleksid plaadist killud väljas, kuid see fotost ei nähtu. Hageja versioon juhtunust ei vasta tegelikkusele. Tegu oli eelduslikult ehituspraagiga (ebaõigete töövõtetega plaadi osas) või mõne muu analoogse sündmusega (põrandavalgusti ebaõige paigaldus), mis ei kvalifitseeru kindlustusjuhtumiks. Kui küünlajalg oleks kukkunud, ei kuulunud kindlustuslepingu kohaselt kahju hüvitamisele, kuna keraamilise plaadile tekkinud pindmise prao puhul oli tegemist esteetilist laadi kahjustusega. Ehituspraak ja paigaldusviga ei ole kuulu hüvitamisele.
116.Ehituspraagi olemasolu tõendab P P arvamus. Samale seisukohale jõudis sündmuskoha ülevaatuse teostanud isik. Kodukindlustuse tingimuste K100/2013 (hagiavalduse Lisa nr 18) punkti 3.9.2.g sätestab, et koguriskikindlustuse puhul ei hüvitata kahju, mille põhjuseks on konstruktsiooni-, materjali-, projekteerimis-, paigaldus-, kokkupaneku- või valmistusviga, sobimatu või praakmaterjal või -toode, ebakvaliteetne töö. Kodukindlustuse tingimuste K100/2013 (hagiavalduse Lisa nr 18) punkt 3.9.2.d sätestab, et koguriskikindlustuse puhul ei hüvitata kahju, mille põhjuseks on korrosioon, erosioon, rooste, mädanik, kokkutõmbumine, aurustumine, kaalukaotus, niiskus, kuivus, riknemine või muu selline nähtus.
117.Isegi kui tegemist oleks kindlustusjuhtumiga, oleks kahju suuruseks maksimaalselt 100 eurot. Kindlustuspoliisi kohaselt on omavastutus 200 eurot. Riiklikult tunnustatud ekspert P P arvamusest tuleneb, et kahjustatud plaadi vahetusest tekkinud kahju suuruseks maksimaalselt 100 eurot. Kahjukindlustuse kindlustuslepingu eesmärk on hüvitada tekkinud kahju. Kostja viitas VÕS §-le 476.
118.Hagejal lasus kahju vähendamise kohustus. Kostja viitas VÕS §-le 139. Ebamõistlik on lubada kahjustatud isikul nõuda kahju tekitajalt sellise kahju hüvitamist, mille tekkimist ta oleks ise mõistlike abinõude tarvitusele võtuga saanud vältida. Mõistlik inimene ei kasutaks sellise prao asukohas vett. Mõistlik inimene takistaks niiskuse pääsemist keraamilise plaadi all, kattes selle mõra veekindla vahendiga nagu nt lakk või silikoon. Kahju vähendamise kohustuse puhul on tegemist omaalgatusliku kohustusega. Kostja viitas VÕS §-le 488. Hageja oleks vajadusel saanud kostjalt juhiseid küsida.
119.Pooltevahelise kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevad Kodukindlustuse tingimused sätestavad, et kindlustusvõtja on kohustatud tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks. Niiskuskahju osas ei käitunud hageja mõistliku inimese standardi kohaselt. Lisaks on niiskuskahjustuse puhul tegemist ehitusliku praagiga. Eeltoodust tulenevalt kuulub niiskuskahju osas kahju vähendamisele 0 euroni.
120.11.06.2020 seisukohtadega koos esitas kostja kolm täiendavat remondikalkulatsiooni: xxx OÜ pakkumise plaadi vahetamiseks summas 200 eurot; Xxx OÜ pakkumise (plaadi vahetusekssummas 393,66 eurot ja OÜ pakkumise nr P-100514 395,40 eurot. Varem esitas kostja riiklikult tunnustatud ekspert P P arvamuse, mille kohaselt oli sama töö hinnaks 80 -100 eurot.
121.Kostja esitas ka täiendava P P selgituse ehitusnormide kohaldamise kohta, mille kohaselt tuleb Eestis kohaldada ehituskvaliteedi osas Soome RYL nõudeid. RIL 107-2012 asendas RIL 107-2000 ja SisetöödeRYL 2013 asendas Viimistlus RYL2000, kuid märgruumide põrandate kallete ja hüdroisolatsiooni osas midagi sisulist ei muutunud. Puuduvad alused eeldada, et Eesti üks tunnustatuimaid ehituseksperte oleks antud juhul eksinud.
122.09.11.2020 seisukohas viitas kostja kodukindlustuse tingimuste K100/2013 punktile 3.9.2.e, mis sätestab, et koguriskikindlustuse puhul ei hüvitata kahju, mille põhjuseks on esteetilise iseloomuga puudused (nt kriimustused, mõlgid, täkked, plekid, rebendid), mis ei mõjuta kindlustatud eseme sihtotstarbelist kasutamist. 11.10.2017 teatas hageja, et põrandaplaadi prao tulemusena on tekkinud edasised kahjustused. Pragu on põranda lambi juures, mis on lambi valesse asendisse nihutanud ja sealt on nüüd niiskus sisse läinud. Niiskus on liikunud põranda alt (valgustuse elektrikaabli kaudu) seinale, mis on hakanud kobrutama. Lisaks on ukse hing hakanud roostetama. Kostja keeldus 08.12.2017 otsusega kindlustusandja niiskuskahjustust käsitlemast kui kindlustusjuhtumit ning tekkinud kahju hüvitamast, kuna kahju on tekkinud pikema aja jooksul valedest põrandavalgustite paigaldusvõtetest ning hüdroisolatsiooni puudumise tõttu.
123.Kostja leidis, et tegu ei ole kindlustusjuhtumiga. Kindlustusjuhtumi tõendamise koormis on kindlustusvõtjal. Hageja on paljasõnaliselt väitnud, et küünlajalg kukkus ja lõhkus põrandaplaadi. Kostja palvel on P P esitanud arvamuse, milles on sellisel viisil kahju tekkimine kahtluse alla seatud. Hageja loobus täiendavate tõendite esitamisest ning on üksnes kahtluse alla seadnud P P arvamuse.
124.Kostja leidis, et tegu oli ehituspraagiga (ebaõigete töövõtetega plaadi osas) või mõne muu analoogilise sündmusega (põrandavalgusti ebaõige paigaldus), mis ei kvalifitseeru kindlustusjuhtumiks. Seega ei ole eksisteerinud sellist sündmust, mille tagajärjel tekiks kindlustusandjal täitmiskohustus. Kui selline sündmus oleks toimunud, siis kindlustuslepingu kohaselt ei kuulunud kahju hüvitamisele, kuna keraamilise plaadile tekkinud pindmise prao puhul oli tegemist esteetilist laadi kahjustusega, mis ei mõjuta kindlustatud eseme sihtotstarbelist kasutamist. Seega ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ja kindlustusandjal puudub täitmiskohustus. Ehituspraak ja paigaldusviga ei ole kuulu hüvitamisele. Asjaolu, et niiskuskahju osas on tegemist ehituspraagiga, tõendab kostja ekspert P P ekspertiisiga. Samale seisukohale jõudis sündmuskoha ülevaatuse teostanud ehitusinsener T L. Kodukindlustuse tingimuste K100/2013 punkti 3.9.2.g sätestab, et koguriskikindlustuse puhul ei hüvitata kahju, mille põhjuseks on konstruktsiooni-, materjali-, projekteerimis-, paigaldus-, kokkupaneku- või valmistusviga, sobimatu või praakmaterjal või -toode, ebakvaliteetne töö.
125.Vannitoa niiskuskahjustus ei ole põhjustatud „küünlajala kukkumisest tekkinud mõra tõttu“, vaid niiskus on pääsenud põrandaplaatide alla ja sealt edasi kahjustanud vannitoa seina vääralt paigaldatud põrandavalgustite ja hüdroisolatsiooni puudumise tõttu. Kahju on tekkinud pikema aja jooksul valedest põrandavalgustite paigaldusvõtetest ning hüdroisolatsiooni puudumise tõttu.
126.Kostja ei nõustunud, et tüüptingimuste punkt 3.9.2. (g) on üllatuslik ja hagejat kahjustav. Kindlustuspoliisilt nähtub, milliste riskide suhtes kindlustusleping kehtib. Keskmine inimene ei eelda, et kodukindlustuslepinguga on kaetud ehituspraak/paigaldusviga. Vaidlust ei saa olla, et kindlustuspoliisil on viidatud Kodukindlustuse tingimustele K100/2013.
127.Kostja on tõendanud oma väiteid kahju suuruse kohta. Kui tegu oleks hüvitatava kahjuga, oleks kahju suuruseks 80 kuni 395,40 eurot. Kindlustuspoliisi kohaselt on omavastutus 200 eurot. Kostja viitas VÕS §-le 477. Kahjukindlustus on kindlustuse liik, mille korral on kindlustusandja kohustatud hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju (VÕS § 476 lg 1). Selles väljendub hüvitamise printsiip, mis tähendab, et taastatakse kindlustatud isiku kindlustusjuhtumi eelne rahaline olukord, s.o kindlustatud isik ei peaks saama kindlustusjuhtumist kasu. Eelduslikult on kahjukindlustuses hüvitatavaks kahjuks otsene varaline kahju (vt ka VÕS § 476 lg 4).
128.Isegi juhul, kui kindlustushüvitis oleks suurem kui 0 eurot, ei saaks hagi rahuldada, kuna täitmist nõutakse valele isikule. Kindlustuspoliisi kohaselt on hüpoteegipidajaks ja soodustatud isikuks AS SEB Pank. Kostja viitas VÕS § 425 1õikele 1. Nimetatu on kooskõlas tüüptingimuste p-ga 14.5., mille kohaselt kahjusumma hüvitatakse soodustatud isikule va vastutuskindlustuses, kus kahju hüvitatakse kindlustusvõtjale või viimase nõusolekul kahju kannatanud isikule.
129.Kostja taotles VÕS § 139 ja § 140 kohaldamist. Hageja käitus vähemalt raskelt hooletult. Mõistlik isik ei oleks katkise plaadi kohal kasutanud vett või oleks takistanud niiskuse pääsemist keraamilise plaadi alla, kattes selle mõra veekindla vahendiga nagu nt lakk või silikoon. Kostja viitas VÕS §-le 488. Kodukindlustuse tingimused sätestavad samuti, et kindlustusvõtja on kohustatud tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, vältima kindlustusriski võimalikkuse suurenemist ja mitte laskma seda teha isikutel, kes on kindlustusvõtjaga võrdsustatud (p 9.2.6.) ja võtma viivitamatult tarvitusele abinõud kindlustatud eseme päästmiseks, kahju suurenemise vältimiseks ja kahju vähendamiseks (p 9.3.1.).
130.05.12.2022 seisukohtades leidis kostja, et poolte vahel on vaidlus kindlustusjuhtumi toimumise ja kostja väidetava hüvitamise kohustuse üle, niiskuskahju tekkepõhjuse ja kostja väidetava hüvitamise kohustuse üle ning kahju suuruse üle. Kostja on jääb eelnevalt selgitatu juurde, et kindlustusjuhtumit ei ole toimunud. Plaat ei saanud kahjustada küünlajala maha kukkumise tagajärjel. Keraamilise plaadile tekkinud pindmise prao puhul oli tegemist esteetilist laadi kahjustusega, mis ei mõjutanud kindlustatud eseme sihtotstarbelist kasutamist. Seega puudub kindlustusjuhtum ning kooskõlas kodukindlustuse tingimuste K100/2013 p-ga 3.9.2.e ja 3.9.2.g kostja täitmiskohustus.
131.Kostja leidis, et hageja väited, milliste kohaselt ta ei nõua niiskuskahju hüvitamist, on esitatud moonutatult. Xxx OÜ paikvaatluse tulemusel selgus, et vannitoa seina veekahju tekkepõhjuseks on vääralt paigaldatud põrandavalgustid. Tegemist ei ole nõudega, mis on aastast 2012 kuni tänaseni muutunud. Hüdroisolatsiooni rajamine on vajalik muuhulgas hallituse tekke vältimiseks. Hüdroisolatsiooni vajalikkust on rõhutatud erialaspetsialistidele mittesuunatud veebilehtedel ja asjatundjatele suunatud artiklites. Seda, et hoone vannitoas oli hüdroisolatsioon puudulik, on kinnitanud hoone vahetult pärast väidetavalt kindlustusjuhtumi toimumist üle vaadanud asjatundja. Kostja on niiskuskahju tekkimise põhjuse tõendanud.
132.Kodukindlustuse tingimuste K100/2013 p 3.9.2.t sätestab, et koguriskikindlustuse puhul ei hüvitata hoone või selle osa silmnähtavalt või teadaolevalt kehv seisund (nt remontivajava toru läbijooks) ning hoolsuskohustuse eiramine. Kostja palus 12.10.2017 hagejalt infot selle kohta,
mida võttis hageja ette kahju suurenemise vältimiseks pärast väidetava kindlustusjuhtumi toimumist ehk plaadi kahjustamist. Toimikust nähtuvalt ei võtnud hageja kasutusele mistahes meetmeid vee pääsemise takistamiseks keraamilise plaadi alla. Järelikult isegi juhul, kui hoones tekkis niiskuskahju katkise plaadi tõttu, on tegemist hageja enda hoolsuskohustuste rikkumisega. Hageja teadlikult ignoreeris katkist põrandaplaadi ega rakendanud esmaseid kahju ärahoidmise meetmeid.
133.Hageja väide, et ainult ühe plaadi vahetamine ei ole objektiivselt võimalik, ei vasta tõele. Asjatundja on selgitanud, et ühe plaadi vahetamine on võimalik. Sõltumata ühe plaadi kahjustamisest vajas hoone niiskuskahjustuste likvideerimiseks remonti. Niiskuskahjude tõttu oli hageja kohustatud teostama plaaditud ruumide remondi sõltumata plaadi kahjustamisest, sh vahetama välja puudusega plaadi isegi juhul, kui see ei oleks remondi hetkeks puudusega olnud. Hageja jätnud tõendamata, et plaati ei olnud võimalik osta ja välja vahetada 2017. aastal pärast väidetava kindlustusjuhtumi toimumist.
135.Hageja müüs kinnistu, millel hoone asub, 21.05.2021 uuele omanikule. Müügikuulutusele lisatud plaaditud ruumide piltide kohaselt ei ole plaaditud ruumides plaate välja vahetatud. Seega on hageja aru saanud, et kõigi plaatide vahetus ei ole vajalik ning tegelikult ei ole hagejale hageja nõudele vastavat kahju tekkinud. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja hüpoteetiliste kulude hüvitamise nõue kostja vastu.
136.Hageja on väitnud, et tegi renoveerimistööd maksumuses 13 800 eurot. Hageja esitatud tõend ei tõenda, et kulud olid seotud kindlustusjuhtumiga. Näiteks ei ole väidetava kindlustusjuhtumiga seotud värvitud seinade viimistlus (800 eurot), töö käigus tekkinud lisatöö dušiklaas (1300 eurot), peidetud ukselengi eemaldus ja puhastus ning paigaldus (325 eurot), trappide eemaldamine, puhastamine ja uus paigaldus (300 eurot), materjalid vastavalt kokkuleppele (555 eurot).
137.Kostja leidis, et väidetud mahus ei ole renoveerimistöid tehtud. Kostja pidas eluliselt ebausutavaks, et hageja, kes väidab, et hagejal puudusid vahendid rohkemate renoveerimistööde tegemiseks, tasus töötegijale sularahas summas 13 800 eurot. Tööde teostaja Xxx OÜ ainuosanik ja juhatuse liige H A on hageja sõber. Xxx OÜ maksustatav käive oli 2021. aasta I kvartalis kokku 18 091,50 eurot ehk suurema osa sellest moodustas väidetavalt hagejale teostatud tööd.
138.Kostja vaidlustas TsMS § 277 lg 1 tulenevalt dokumentide ehtsuse seoses Xxx OÜ 30.03.2021 arvega nr 211959 ja seoses Xxx OÜ 20.03.2021 kviitungiga kassa sissetuleku orderi kohta. Kostja viitas KMS § 27 lõikele 12 ja palus Maksu- ja Tolliametilt nõuda välja tõendid käibemaksu tasumise kohta.
139.Hoone müügikuulutuses on toodud, et elamus oli kaks eraldi WC-d. Seega on tõendamata hageja väited, et vannitoa seinal ja põrandal olid samad plaadid ning neid plaate ei ole võimalik enam saada. Hageja tõendist nähtub, et väidetavate parandustööde tegemiseks on vajalik välja vahetada 138 m2 plaate. Nimetatu ei ole korrelatsioonis hageja teise tõendiga, milles on ruutmeetrite arv 120,96 m2 (põrandad) ning lisanduvad WC-de seinad kogumahus 39 m2. Seega on hageja nõue täielikult tõendamata.
140.Kostja vaidles vastu asenduspinna kulu nõudele. Hageja ei ole kulu tekkimist tõendanud. Hagejal ei saa kulusid tekkida tulevikus, kuna hageja ei ole enam hoone omanik. Hageja asenduspinna kulu ei oleks vajalik, kuivõrd hagejal oleks olnud võimalik elada endiselt hoones. Hageja täiendav kulu oleks saanud olla seotud üksnes alternatiivse pesemisvõimalusega.
141.Kuna hageja ei ole enam hoone omanik ning hageja ei ole tõendanud, et ta sai kinnistu müügist vähem tulu kahjustunud plaadi tõttu, ei ole hagejale tekkinud hagis nõutavat kahju. Kostja viitas VÕS § 132 lõikele 2. Kompromissina pakkus kostja 1000 eurot.
142.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi kostja oma väidete juurde. Maksu- ja Tolliameti esitatud O OÜ 2021. aasta käibedeklaratsioonid kinnitavad, et Maksu- ja Tolliametile edastatud andmete kohaselt ei ole tehingut toimunud. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui dokumendi suhtes on esitatud võltsimise vastuväide, tuleb dokumendi esitajal tõendada dokumendi ehtsust või leppida võimalusega, et kohus dokumenti tõendina ei arvesta. Kostja on põhistanud tõendi võltsituse.
143.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 7 355,49 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
144.Täiendavates kohtuvaidluse seisukohtades ei nõustunud kostja hageja väitega, et poolte vahel puudub vaidlus kindlustusjuhtumi toimumise osas. Kostja on juba esimeses vastuses kohtule väljendanud, et tegemist pole kindlustusjuhtumiga ja hageja versioon juhtunust ei vasta tegelikkusele. Sama väite esitas kostja vastuses apellatsioonkaebusele. Millal toimus ehituspraak või paigaldusviga, pole kostjale teada. Kostja on esitanud tõendid, mis lükkavad hageja versiooni toimunust ümber.
145.Mitte igasugune kahju ei kuulu kindlustuslepingu alusel hüvitamisele. Hüvitamisele kuulub kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju. Kindlustusjuhtumi tõendamiskoormis lasub hagejal, sest kostja on tõendanud, et hageja väited ei vasta tegelikkusele. Hageja pole tõendanud kindlustusjuhtumi toimumist. Hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja väiteid ei tõenda tema enda e-kirjad. T L pole kinnitanud hageja väiteid, vaid ta on öelnud, et nii väitis omanik. Fotod fikseerivad põrandaplaadil oleva kahjustuse, kuid ei tõenda raske metallist küünlajala kukkumist ega seda, et kahjustus on tekkinud raske metallist küünlajala kukkumise tagajärjel.
146.Neli erinevat hinnapakkumist ei tõenda raske metallist küünlajala kukkumist ega seda, et kahjustus on tekkinud raske metallist küünlajala kukkumise tagajärjel. Need neli hinnapakkumist kajastavad erinevate ehitusettevõtete hinnanguid remonttööde maksumusele. Kostja esindajad ei ole üheski e-kirjas nõustunud, et kahju tekkis küünlajala kukkumise tõttu. Lisaks ei omaks selline tunnistamine sisulist tähtsust, sest kindlustusandjal on õigus eeldada, et talle deklareeritakse õigeid andmeid. Antud juhul on hilisemalt tellitud ekspertiis hageja ebaõiged väited ümber lükanud.
147.See, et antud juhul on üks põrandaplaat praoga, on vaieldamatu fakt. Kostja pole seda kunagi eitanud, selle kohta on piisavalt fotosid. Probleemiks on, et selle üksiku plaadi praod ei ole tekkinud raske metallist küünlajala kukkumise tagajärjel ehk hageja ei ole kostjale tõtt rääkinud. Hinnapakkumiste küsimine ei tõenda raske metallist küünlajala kukkumise tagajärjel kahju tekkimist, seda ei tõenda ka asjaolu, et kostja pakkus ühe plaadi hüvitamist. Väide, et kompromisspakkumise tegemine tähendab hageja väidetega nõustumist, on väär.
148.Asjaolu, et kindlustusvõtja on esitanud läbivalt valeandmeid toimunu kohta, on täiendavaks aluseks, miks kindlustusandja vabaneb täitmiskohustusest. Kodukindlustuse tingimuste K100/2013 p 15.4. sätestab, et PZU vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja või soodustatud isik on esitanud valeandmeid kahju toimumise asjaolude ja/või kahju suuruse kohta. Kindlustuslepingute üldtingimuste U100/2015 p 15.5.
sätestab, et kindlustusvõtja peab andma kindlustusandjale viivitamata igakülgset, õiget ja täielikku infot kindlustusjuhtumi ja selle asjaolude (sh kahju suurus, kahju põhjustanud isikud jmt) kohta. Samade tingimuste p 17 annavad kindlustusandjale õiguse keelduda kindlustushüvitise tasumisest kui kindlustusvõtja on eelnevalt viidatud kohustust rikkunud.
149.Ehituskvaliteedi osas selgitas kostja, et tegemist on hüdroisolatsiooni puudumisega. Üldteada asjaoluna kasutatakse niiskusega ruumides hüdroisolatsiooni (niiskusetõket). Niiskusetõkke puudumine ruumides, kus on vesi, on kahtlematult kahju suurendav asjaolu. Hüdroisolatsiooni puudumine on tõendatud ehitusinsener T L paikvaatlusega. Hüdroisolatsiooni rajamine on vajalik muuhulgas hallituse tekke vältimiseks. Seda, et hoone vannitoas oli hüdroisolatsioon puudulik, on kinnitanud hoone vahetult pärast väidetavalt kindlustusjuhtumi toimumist üle vaadanud asjatundja.
150.Tehingut hageja ja Xxx OÜ vahel ei ole deklareeritud, mis põhistab kostja väidet, et tehingut ei ole sõlmitud ning töid ei ole teostatud. Eluliselt ei oleks usutav, et Xxx OÜ muid tehingud deklareeris, aga konkreetset tehingut pole deklareerinud. Hageja esitatud tõendite ehtsust ei tõenda konto väljavõte, millest nähtub, et perioodil 11.11.2015 kuni 25.03.2020 on hageja võtnud pangakontolt kaardiga välja sularaha. Nimetatud perioodil kaardilt võetud sularaha seos Xxx OÜ väidetava arve ja väidetava arve ei ole mistahes viisil tõendatud. Ka ei ole sularaha väljavõtmine ajalises seoses Xxx OÜ 30.03.2021 arvega, vaid sularaha on välja võetud ca 3 aastat kuni aasta enne väidetava Xxx OÜ arve väidetavat tasumist. Ei ole eluliselt usutav, et hageja võttis mitu aastat sularaha ebaregulaarselt välja eesmärgiga tasuda 30.03.2021 Xxx OÜ arve. Mitmed sularaha väljavõtmised on tehtud samal kuupäeval, mis viitab, et hageja võttis sularaha välja kindlal eesmärgil.
151.Xxx OÜ arve on väljastatud 30.03.2021 maksetähtajaga 30.03.2021 ning kassa sissetuleku order on samuti koostatud 30.03.2021. Vaatamata eeltoodule ei ole hageja ühe aasta jooksul enne väidetava arve väidetavat tasumist sularaha kaardilt välja võtnud (viimane hageja tõendatud sularaha väljavõtmine toimus 25.03.2020). Kostja viitas TsMS § 277 lõikele 1. Kostja on võltsituse väidet põhistanud, ta ei pea seda väidet tõendama. Hageja peab tõendama dokumendi ehtsust.
152.Kuna kindlustusvõtja on esitanud läbivalt valeandmeid toimunu kohta (esitanud võltsitud tõendeid kahju suuruse kohta), on see täiendavaks aluseks, miks kindlustusandja vabaneb täitmiskohustusest. Kodukindlustuse tingimuste K100/2013 p 15.4. sätestab, et PZU vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja või soodustatud isik on esitanud valeandmeid kahju toimumise asjaolude ja/või kahju suuruse kohta. Kindlustuslepingute üldtingimuste U100/2015 p 15.5. sätestab, et kindlustusvõtja peab andma kindlustusandjale viivitamata igakülgset, õiget ja täielikku infot kindlustusjuhtumi ja selle asjaolude (sh kahju suurus, kahju põhjustanud isikud jmt) kohta. Samade tingimuste p 17 annavad kindlustusandjale õiguse keelduda kindlustushüvitise tasumisest kui kindlustusvõtja on eelnevalt viidatud kohustust rikkunud.
153.Kostja esitas 06.02.2023 menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et lepinguline esindaja osutas kostjale 06.02.2023 seisuga õigusabi kokku summas 7355,49 eurot (39,30 tundi). Hageja 23.02.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusteenust 52,10 tundi ehk enam kui 10 h rohkem kui kostja lepinguline esindaja. Selline märgatav erinevus õigusteenuse mahus ei ole põhjendatud.
154.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on olnud 170-230 eurot. K S on vandeadvokaat, kes vastab lepingulisele esindajale esitatud nõuetele TsMS § 218 lg 1 mõttes. Advokaadibüroos ei ole keelatud tööde jaotamine selliselt, et menetlusdokumentide projekti koostab teine isik ehk lepinguline esindaja, kellel puudub e-toimiku ligipääs. Kõik kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja osutas alates 07.02.2023 täiendavalt õigusabi summas 1010,50 eurot. Kokku on kostja menetluskulud 8365,99 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
155.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
156.Tallinna Ringkonnakohus leidis käesolevas asjas 18.01.2022 tehtud otsuses, et kostja ei saanud õigust lõpetavale tähtajale tugineda, sest ta ei teavitanud hagejat tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest. Seetõttu ei ole kostja VÕS § 475 lg 3 alusel täitmise kohustusest vabanenud. Ringkonnakohus saatis asja maakohtule uueks sisuliseks läbivaatamiseks. Seega tuleb maakohtul lahendada vaidlus sisuliselt. Kohus ei hinda seetõttu asja uuel läbivaatamisel enam tõendeid, milliseid pooled esitasid seoses VÕS § 475 lg 3 kohaldamisega.
157.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale 67 362,67 eurot, millest kindlustusjuhtumitega tekitatud kahju hüvitis on 57 493,2 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis on 8 951,69 eurot ja kohtuväliste õigusabikulude hüvitis on 917,78 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise määraga 0,03% päevas põhinõude tasumata osalt 57 493,2 eurolt kuni põhinõude tasumiseni ja seadusjärgse määraga õigusabikulude hüvitamise nõudelt 917,78 eurolt kuni vastava nõude täitmiseni.
158.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja õiguseellane UAB DK ''PZU Lietuva'' Eesti filiaal sõlmisid 24.05.2015 kodukindlustuse lepingu, mille alusel on väljastati kodukindlustuse poliis nr xxx; 2) kindlustusperiood oli 14.06.2015 – 13.06.2018; 3) lepingu järgi oli muuhulgas kindlustatud esemeks elamu aadressil xxx; 4) elamu osas oli kindlustatud riskiks kogurisk ning kindlustussummaks oli elamu taastamisväärtus; 5) 27.07.2017 esitas hageja kostjale kahjuteate, milles teatas küünlajala kukkumisest vannitoa põrandaplaadile ning selle tagajärjel põrandaplaadi purunemisest; 6) kostja keeldus 08.08.2017 kahju hüvitamisest, sest pidas põrandaplaadi kriimustust esteetilist laadi puuduseks; 7) 11.10.2017 teatas hageja täiendavalt, et põrandaplaadi kahjustuse tõttu on tekkinud edasine kahju, sest niiskus on liikunud plaatide alla ja seinale, roostetama on hakanud ukselink; 8) kostja partner Xxx OÜ teostas hoones paikvaatluse, mille tulemusena keeldus kostja 08.12.2017 kahju hüvitamisest, sest pidas täiendava kahjustuse tekkepõhjuseks ehitusviga; 9) poliisil märgitu kohaselt oli kindlustuslepingu järgseks soodustatud isikuks AS SEB Pank; 10) hageja võõrandas kohtuvaidluse ajal 21.05.2021 xxx elamu uuele omanikule.
159.Kohus leiab, et hageja nõue, milles ta palub hüvitise väljamaksmist endale, ei kuulu rahuldamisele juba ainuüksi põhjusel, et hagejal puudub õigus nõuda hüvitise väljamaksmist enda kasuks. Kostja juhtis menetluse käigus sellele hageja tähelepanu.
160.VÕS § 425 lg 1 sätestab, et soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule.
161.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kodukindlustuse poliisi nr xxx (toimiku lk 1. kd, 7-8) kohaselt oli hageja küll kindlustusvõtjaks, kuid soodustatud isikuks oli AS SEB Pank. Kindlustuslepingu osaks olevate Kodukindlustuse tingimuste K100/2013 (toimiku 1. kd, lk 3337) punkt 14.5 nägi ette, et kahjusumma hüvitatakse soodustatud isikule. Hageja on hagiavalduses taotlenud kahju hüvitise väljamaksmist endale, mitte soodustatud isikule. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et soodustatud isik on nõustunud hüvitise väljamõistmisega hageja kasuks. Hageja on vastuseks kostja vastuväidetel esitanud üksnes enda 18.12.2019 kirja esindajale 18.12.2019 (toimiku 1. kd, lk 126-126) ja sellele lisatud panga vastuse. Panga vastusest nähtub, et kui kahju suurus on selge, tuleb kostjal teha panka pöördumine, misjärel pank otsustab, kas ta lubab kindlustusvõtjale kahju välja maksta või ei. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et soodustatud isik on kindlustuslepingust tulenevast nõudeõigusest loobunud ja lubab hüvitise välja mõista hageja kasuks. Ainuüksi seetõttu ei kuulu hageja nõue ja nõudega seonduvad kõrvalnõuded rahuldamisele.
162.Kohus teisalt leiab, et hageja nõue ei kuuluks rahuldamisele ka siis, kui hagejal oleks õigus nõuda kindlustushüvitise väljamaksmist endale. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitas hagejale 04.10.2022 pöördumises vajadust oma nõuet täiendavalt tõendada (toimiku 1. kd, lk 165-166). Kohus selgitas, et kuigi hageja on vastu vaielnud kostja esitatud tõenditele, ei ole hageja omalt poolt esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et niiskuskahju tekkis vaid plaadi purunemise tõttu, mitte ebakvaliteetsete ehitustööde tõttu. Hageja ei olnud esitanud tõendeid ehitustööde vastavuse ja hüdroisolatsiooni olemasolu kohta. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja täiendavaid tõendeid, mis oleksid tõendanud, et tal on õigus nõuda kostjalt hüvitise maksmist kindlustusjuhtumi tõttu.
163.Vaidluse sisulises osas leidis hageja, et kindlustusjuhtum toimus 28.07.2017, mil raske metallist küünlajalg kukkus vannitoa plaadile, mis purunes. Plaadi purunemise tõttu nihkus oma kohalt põrandavalgusti. Põrandasse läks niiskus, mis jõudis seinale ja roostetama hakkas ukse hing. Samas leidis hageja, et kuigi ta teatas niiskuskahju tekkimisest hagejale täiendavalt, ei olnud tegu uue kindlustusjuhtumiga. Ühte purunenud plaati ei saanud välja vahetada, sest seda enam ei toodeta. Esteetilise välimuse säilitamiseks tuli kogu elamus välja vahetada kõik põrandaplaadid ja nende vahetamise käigus oleks niiskuskahju nagunii kõrvaldada tulnud. Ebaõige on kostja väide, et vannitoas puudus hüdroisolatsioon, mis oli niiskuskahju tekkimise põhjuseks. Lisaks kõigi põrandaplaatide vahetamise kulule pidi kostja hüvitama elamiskulud ehitustööde ajal, mis olid kahe kuu eest kokku 3000 eurot. Kuna kindlustussummaks oli taastamisväärtus, pidi kostja endise olukorra taastama.
164.Menetluse käigus möönis hageja, et ta on elamu võõrandanud ning on enne võõrandamist teostanud seal osalised remonditööd, milliste kulu oli 13 800 eurot. See ei mõjuta hageja nõuet, sest hüvitise suurus ei sõltu sellest, kuidas kindlustusvõtja hüvitist kasutab. Tööde ajal elas hageja perekond asenduspinnal, mille kasutamise kulu oli 2500 eurot. Teisalt möönis hageja taas menetluse kestel, et ta elas enda ettevõttele kuulunud elamus, mida tavaliselt renditi välja ning järelikult kandis hageja kahju saamata jäänud tulu näol.
165.Kostja leidis, et küünlajala kukkumine põrandaplaadile ei olnud kindlustusjuhtum kodukindlustuse tingimuste punkti 3.9.2 e alusel, sest tegu oli üksnes esteetilise kahjustusega. Kui tegu oleks olnud kindlustusjuhtumiga, oleks kahju oli maksimaalselt 100 eurot, sest lepingu järgi oli omavastutuse suuruseks 200 eurot. Hilisem niiskuskahju ei olnud kindlustusjuhtumiks aga seetõttu, et niiskuskahjustuse tekkimise põhjuseks olid ehitusvead lambi paigaldamisel ja hüdroisolatsiooni puudumine vannitoas. Kahju tekkis ehitusvea tõttu ega kuulunud kindlustustingimuste kohaselt hüvitamisele. Lisaks tekkis niiskuskahju hageja enda tõttu, sest mõistlik isik oleks takistanud niiskuse levikut plaadi alla, kattes plaadi veekindla vahendiga, näiteks laki või silikooniga.
166.Kohus nõustub kostja väidetega, milliste kohaselt ei kuulu kindlustuslepingu alusel hüvitamisele mitte mistahes kahju, vaid ainult selline kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tulemusena. VÕS § 422 lg 1 sätestab, et kindlustus lepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Eeltoodust tuleneb, et kindlustusandjal tekib hüvitise maksmise kohustus vaid siis, kui kahju on tekkinud kindlustusjuhtumi tõttu.
167.VÕS § 423 lg 1 sätestab, et kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 423 lg 2 järgi on kindlustusriskiks oht, mille vastu kindlustatakse. Eeltoodust tulenevalt tekib kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus, kui kahju tekib nimelt selle sündmuse või asjaolu tagajärjel, mida on kindlustuslepingus kindlustusjuhtumiks peetud.
168.VÕS § 426 lg 1 sätestab, et kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). See ei mõjuta VÕS §-s 477 sätestatut. VÕS § 426 lg 2 järgi võib kindlustussumma olla määratletud muul kujul kui maksimaalse väljamaksusummana. VÕS § 477 näeb ette, et kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem.
169.Eelviidatud sätetest tuleneb nende koostoimes, et kui on toimunud kindlustusjuhtum, ei ole kindlustusandja mitte automaatselt kohustatud välja maksma maksimaalse kokku lepitud summa, vaid lähtuda tuleb tegelikust kahju suurusest. Kuigi maksimaalse summana võib kokku leppida, et kindlustusandja hüvitab hoone hävimise korral selle taastamisväärtuse, ei tulene seadusest, et muude kahjujuhtumite korral peab kindlustusandja kindlasti tegema maksimaalselt kõik vajaliku endise esteetilise olukorra taastamiseks.
170.VÕS § 448 lg 2 sätestab, et kindlustusandja võib pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist. VÕS § 489 lg 1 järgi peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Eeltoodud sätetest siiski ei tulene kohtu hinnangul see, et kui kindlustusandja on tõendanud asjaolusid, milliste esinemise tõttu ta hüvitise maksmisest keeldub, ei lasu kindlustusvõtjal mistahes kohustust oma vastupidiste väidete tõendamiseks. Käesolevas asjas ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et elamu oli ehitatud selle ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt ning vannituppa oli paigaldatud hüdroisolatsioon.
171.VÕS § 476 lg 4 sätestab, et kahjukindlustus hõlmab kindlustusjuhtumi toimumise tõttu saamata jäänud tulu üksnes siis, kui selles on eraldi kokku lepitud. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja iseenesest nõuda lepingus ette nähtud asenduspinna kasutamise kulude asemel saamata jäänud renditulu väljamõistmist kostjalt, kui leping selleks selgesõnalist alust ette ei näe.
172.VÕS § 488 lg 1 näeb ette, et Kindlustusjuhtumi toimumisel peab kindlustusvõtja niivõrd, kuivõrd see on võimalik, püüdma kahju ära hoida ja seda vähendada, järgides seejuures kindlustusandja juhiseid. Kui asjaolud seda võimaldavad, peab kindlustusvõtja kindlustusandjalt selliseid juhiseid küsima. VÕS § 488 lg 3 sätestab, et kui kindlustusvõtja rikub VÕS § 488 lõikes 1 või 2 nimetatud kohustust ja kindlustusandjal tekib seetõttu kahju, on viimasel õigus vähendada hüvitist tekitatud kahju võrra. Eeltoodust tulenevalt on iseenesest põhjendatud kostja väited, et kui plaadi purunemise tõttu tekkis oht niiskuse levikuks, oleks hagejal tulnud kasutusele võtta mõistlikud meetmed selle vältimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et niiskuse levikut ei oleks saanud takistada põrandaplaadi prao katmisega laki või silikooniga.
173.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et pooltevahelise kindlustuslepingu (toimiku lk 1. kd, 7-8) järgi algas kindlustusperiood 14.06.2015 ja lõppes 13.06.2018. Kindlustatud esemeks oli hoone eluruumina. Hoone puhul oli kindlustussummaks taastamisväärtus. Kindlustusjuhtumiteks olid tulekahju, veeavarii, vandalism, torm, üleujutus ja kogurisk. Omavastutus oli 200 eurot. Lepingule kehtisid kodukindlustuse tingimused K100/2013. Kohus osundab siinkohal uuesti, et hoone taastamisväärtus oli maksimaalseks summaks, mida kindlustusandja oleks pidanud hoone hävimise korral välja maksma. Väljendist „taastamisväärtus“ on hageja teinud eksliku järelduse, et mistahes kahjujuhtumi esinemisel tuli igal juhul taastada elamu esteetiline välimus.
174.Kodukindlustuse tingimuste K100/2013 (toimiku 1. kd, lk 33-37) punkti 3.1. järgi loeti kindlustusjuhtumiks kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku suhtes ootamatut ja ettenägematut sündmust, mille käigus sai kindlustatud ese kindlustuskohas kindlustuskaitse kehtivuse ajal kahjustada, hävib või läheb kaotsi. Tingimuste alapunktides 3.3. kuni 3.8 olid defineeritud erinevad kindlustatud riskid. Tingimuste punkti 3.9.1 nägi ette, et koguriski kindlustuse puhul hüvitatakse kindlustatud esemele ootamatu ja ettenägematu sündmuse tõttu tekkinud kahju, mida ei ole määratletud eelnevates tingimustes 3.3. kuni 3.8. Seega iseenesest oli tingimuste järgi ka otseselt tingimustes kirjeldamata jäänud ootamatu ja ettenägematu sündmus, millega elamut kahjustatakse.
175.Samas nägi tingimuste punkt 3.9.2 ette rea erisusi, mida ei loetud kindlustusjuhtumiks ega hüvitatud. Punkti 3.9.2. c) järgi ei kuulunud hüvitamisele kahju, mille põhjuseks on algselt eksisteerinud defekt, sisemine viga, varjatud puudus ja kindlustatud eseme omaduste järkjärguline halvenemine. Punkti 3.9.2. e) järgi ei kuulunud hüvitamisele kahju, mille põhjuseks on esteetilise iseloomuga puudused, näiteks kriimustused, mõlgid, täkked, plekid, rebendid), mis ei mõjuta kindlustatud eseme sihtotstarbelist kasutamist. Eeltoodust tuleneb, et kui põrandaplaati tekkis pragu, mis kahjustas põranda esteetilist välimust, kuid põhimõtteliselt ei takistanud elamu ega vannitoa kasutamist, ei olnud tegemist kindlustusjuhtumiga.
176.Lisaks ei kuulunud punkti 3.9.2 g) järgi hüvitamisele kahju, mille põhjuseks on konstruktsiooni-, materjali-, projekteerimis-, paigaldus-, kokkupaneku- või valmistusviga, sobimatu või praakmaterjal või -toode, ebakvaliteetne töö. Hageja leidis, et tegu on arusaamatu tüüptingimusega, kuid kohus sellega ei nõustu. Põhimõtteliselt ei saa kindlustuslepingutes lugeda ettenägematuks ja ootamatuks sündmust, mis tekib mõne ebakvaliteetse ehitustöö tulemusena. Ehitamiseks vajalikud nõuded on kehtestatud üldjuhul selleks, et vältida nõuetele mittevastava ehitamise tulemusena tekkivat kahju tulevikus. Seda, mida saab konkreetsel juhtumil pidada
ehitusveaks või muul viisil ebakvaliteetseks tööks, sõltub konkreetsest tööst, selle teostamise ajast ja sellel ajal kehtivatest nõuetest.
177.Tingimuste punkt 3.11.1 nägi ette, et kui kindlustusvõtja alaline elukoht muutub kindlustusjuhtumi tagajärjel elamiskõlbmatuks, siis hüvitatakse alalise elukohaga samaväärse ajutise elukoha leidmise kulu, üürikulu ning edasi-tagasi kolimiskulu. Samuti hüvitatakse saamata jäänud üüritulu kui kindlustatud esemeks olev väljaüüritud eluruum on kindlustusjuhtumi tagajärjel muutunud elamiskõlbmatuks. Eeltoodust tulenevalt oleks saanud kindlustuslepingu alusel nõuda saamata jäänud üüritulu vaid siis, kui kindlustatud hoonet ennast oleks kasutatud üüritulu saamiseks. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta sellisel viisil kindlustatud hoonet kasutas. Muu saamata jäänud tulu hüvitamisele ei kuulunud ning juba ainuüksi seetõttu ei saa rahuldamisele kuuluda hageja saamata jäänud üüritulu nõue.
178.Tingimuste punkti 7.1. järgi oli kindlustussumma suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta. Punkt 7.3 nägi ette, et ehitise kindlustusväärtus on taastamisväärtus ehk uue samalaadse ehitise taastamise kulu. Kui kindlustuslepingus ei ole kokkulepitud ehitise kindlustussummat, on kindlustussumma võrdne taastamisväärtusega. Tingimuste punkt 12.2 nägi ette, et kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta on piiratud kindlustussummaga. Punkti 12.3 järgi olid hüvitamise viisideks rahaline hüvitis ning kahjustatud eseme taastamise, sh remondi ja parandamise, taastamise või samaväärsega asendamise kulude hüvitamine. Hüvitamise viisi määrab kindlustusandja. Eeltoodud sätetest nende koostoimes tuleneb, et ehitise taastamisväärtus oli maksimaalne summa, mida kindlustusandja oleks pidanud hoone hävimisel tasuma. Hageja on ekslikult järeldanud, et mistahes muu kahjustuse tekkimisel lasus kindlusandjal kohustus varasem olukord taastada, sõltumata sellega seotud kuludest.
179.Tingimuste punkti 9.3.1 järgi pidi kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumisel võtma viivitamatult tarvitusele abinõud kindlustatud eseme päästmiseks, kahju suurenemise vältimiseks ja kahju vähendamiseks. Seega lasus hagejal iseenesest kohustus võtta tarvitusele meetmed kahju vähendamiseks. Punkti 9.5. järgi pidi kindlustusvõtja esitama kindlustusandjale kogu tema käes oleva teabe, mis on vajalik kindlustusandja lepinguliste kohustuste kindlaksmääramiseks, sh kõik dokumendid kahju tekkepõhjuste ja kahju suuruse kohta. Eeltoodust tulenevalt lasus hagejal kohustus esitada kostjale vaidluse korral kõik hoone ehitamist puudutavad dokumendid.
180.Ka kostja kindlustuslepingute üldtingimuste U100/2015 (toimiku 1. kd, lk 38-41) punkti 2.9 järgi oli kindlustusjuhtumiks kindlustuslepingus kokku lepitud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral pidi kindlustusandja täitma oma kindlustuslepingust tuleneva kohustuse. Punkt 15.5 nägi ette, et kindlustusvõtja peab andma kindlustusandjale viivitamata igakülgset, õiget ja täielikku infot kindlustusjuhtumi ja selle asjaolude (sh kahju suurus, kahju põhjustanud isikud jmt) kohta.
181.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 27.07.2017 saatis hageja kostjale e-kirja teel teate (koos fotoga toimiku 1. kd, lk 69-70). Hageja teatas, et metalne küünlajalg kukkus põrandale ja plaat läks katki. Lisatud fotolt nähtub ühte plaati läbiv peen kriimustus. Kostja vastas 08.08.2017 (toimiku 1. kd, lk 68) ja teatas, et tegu on pindmise praoga, millest tulenevat kahju ei hüvitata.
182.Menetluse käigus väitis hageja paljasõnaliselt ja ilma põhistusteta, et kostja väide üksnes kriimustuse olemasolust ei vasta tõele ja plaat purunes. Hageja ei ole esitanud selle väite toetuseks ühtegi objektiivset tõendit. Fotodelt nähtuvad peenikesed kriimustused, plaat tervikuna ei ole purunenud, sellest ei ole eemaldunud killud ega värvkate. Esitatud fotost ei saa järeldada, et plaat oleks pärast kriimustamist välistanud vannitoa eesmärgipärase kasutamise ehk et plaadile
ei saanud enam astuda. Hageja on vastupidiselt väidetele plaadi purunemise kohta läbivalt menetluses väitnud, et nimelt elamu esteetiline väljanägemine sai kahjustatud ning nimelt esteetilise väljanägemise taastamiseks tuli kogu hoones kõik plaadid välja vahetada. Asjas esitatud tõendite pinnalt nõustub kohus kostjaga, et ainuüksi peene prao tekkimine plaadile ei olnud hinnatav kindlustusjuhtumina, sest tegu oli plaadi esteetilise välimuse kahjustamisega. Kuna tegu ei olnud kindlustusjuhtumiga, puudus hagejal alus nõuda kostjalt kõigi plaatide väljavahetamisega seonduvate kulude hüvitamist.
183.11.10.2017 saatis hageja kostjale uue e-kirja (toimiku 1. kd, lk 67), milles teatas, et prao tulemusena on tekkinud edasised kahjud. Pragu oli kirja järgi põrandalambi juures, mis oli lambi valesse asendisse nihutanud ja sealt oli niiskus sisse läinud. Niiskus oli põranda alt valguse elektrikaabli kaudu liikunud seinale, mis oli hakanud kobrutama ning roostetama oli hakanud ukse hing. Kohus osundab, et hageja ei ole tõendanud, et tema elamus olid põrandalambid paigaldatud niiskuskindlalt ning plaatide all oli olemas hüdroisolatsioon. Ainuüksi hageja paljasõnaliste väidete alusel, milliste kohaselt varasemalt niiskuskahjustused puudusid, ei saa kohus lugeda tõendatuks, et niiskuskahjustused tekkisid plaadi purunemise tõttu. Kohus osundab, et pigem saab järeldada vastupidist. Kui niiskuskahju algpõhjuseks oli plaadis mõra teke, sai niiskuskahju selle tulemusena levida vaid põhjusel, et vannituba ei olnud ehitatud niiskuskindlalt. Vastupidisel juhul ei oleks niiskus levida saanud.
184.Vastuseks hageja uuele pöördumisele palus kostja 12.10.2017 (toimiku 1. kd, lk 72) täpsustada, millal küünlajalg kukkus ning küsis, kas pärast kukkumist on hageja kuidagi püüdnud takistada vee pääsemist keraamilise plaadi alla (katnud mõra veekindla vahendiga nagu näiteks lakk või silikoon). Kostja ühtlasi teatas, et saadab Xxx OÜ esindaja kahjustusi üle vaatama. Seega juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et viimasel oleks olnud võimalik edasise kahju tekkimist vältida. Kohus on juba osundanud, et hageja ei ole tõendanud, et edasise niiskuse levikut ei oleks saanud takistada lihtsasti prao katmisel laki või silikooniga.
185.Kostja koostööpartneri OÜ Xxx ehitusinsener T La koostas 05.12.2017 paikvaatluse akti (toimiku 1. kd, lk 63-64). Akti kohaselt teostati xxx elamus paikvaatlus 21.11.2017, et selgitada välja esimese korruse vannitoa veekahju ja põrandaplaadi purunemise põhjus. Aktis on leitud, et vannitoa seina veekahju tekkepõhjuseks olid valesti paigaldatud põrandavalgustid. Valgustid olid paigaldatud põrandabetooni puuritud avadesse, paigaldamata on jäetud põranda hüdroisolatsioon. Aktis märgitu järgi ei olnud ka põrandatrapist võimalik veenduda põranda hüdroisolatsiooni olemasolus. Vesi oli pääsenud valgusti serva vahelt avasse ja sealt kaablirüüžide kaudu teistesse valgustipesadesse, milles võis näha vett. Betoon oli märg ja niiskus levis edasi seina. Aktis märgitu kohaselt olid samal põhjusel põrandaplaadid lahti ja altid purunemisele.
186.T L pidas võimalikuks, et küünlajala kukkumisel oleks põrandaplaat purunenud ka juhul, kui plaat oleks põranda küljes kinni ja nõuetekohaselt ehitatud. Kuid siiski oli tegu ehitusveaga, sest vannitoa põrand ei olnud veetihe ja eksitud oli ehitusnormide vastu. Aktile lisatud fotodest nähtub niiskuse levik. Taas ei saa fotodest vastupidiselt hageja väidetele järeldada, et küünlajala kukkumise tõttu oleks põrandaplaadis tekkinud suur mõra või et plaat oleks tervikuna purunenud, vaid tegu on esteetilise puudusega. Kohut eksitav on hageja väide, et T L oleks hageja väiteid plaadi purunemise kohta kinnitanud. Asjatundja pädevusse ei saanud kuuluda kohtu hinnangul õiguslike järelduste tegemine (kas tegu on kindlustusjuhtumiga või mitte) ning asjatundjale ei olnud esitatud küsimust hinnata plaadi vigastuse ulatust. Samuti ei saa nõustuda hageja väitega, et paikvaatluse akt ei tõenda tõsikindlalt hüdroisolatsiooni puudumist. Asjatundja on tuvastanud selle puudumise, sealhulgas selle puudumise põrandatrapis. Vastupidist ehk
hüdroisolatsiooni olemasolu ei ole hageja tõendanud.
187.08.12.2017 tegi kostja kindlustusandjana otsuse (toimiku 1. kd, lk 9-10), milles viitas varasemale 08.08.2017 otsusele. Varasema otsuse järgi ei kuulunud kahju hüvitamisele, kuna keraamilisele plaadile tekkinud pindmise prao puhul oli tegu esteetilist laadi kahjustusega, mis ei mõjutanud kindlustatud eseme sihtotstarbelist kasutamist. 11.10.2017 oli hageja teatanud uutest kahjustustest ehk sellest, et tekkinud on niiskuskahju. Kostja viitas otsuses Xxx OÜ paikvaatluse tulemustele ja leidis, et veekahju tekkimise põhjuseks on ebaõigesti paigaldatud põrandavalgustid. Kostja viitas kindlustustingimustele ja keeldus kahju hüvitamisest, sest kahju oli tekkinud pikema aja jooksul. Kohus nõustub otsuses tooduga. Arvestades paikvaatluse tulemusi, ei olnud niiskuskahju tekkimise näol ootamatu ja ettenägematu sündmusega. Olukorras, kus märgruumis hüdroisolatsioon puudus, oli niiskuskahju teke ettenähtav.
188.T L selgitas oma 17.11.2022 e-kirjas (toimiku 1. kd, lk 189) täiendavalt, et purunenud üksikut plaati oleks saanud vahetada, kui oleks olemas olnud teine samasugune plaat. Hüdroisolatsiooni rikkumata on võimalik paati vahetada, kui plaadisegu jääb põranda külge ja hüdroisolatsioon säilib, kuid üldjuhul nii ei juhtu. T L kinnitas uuesti, et antud juhul oli vannitoa põranda hüdroisolatsioon puudulik.
189.Kostja esitas kohtule ka riiklikult tunnustatud eksperdi P P 30.04.2020 eksperthinnangu (toimiku 1. kd, lk 73-76). Hinnangu koostamise aluseks olid hageja fotod, Xxx OÜ paikvaatluse akt ning hinnakalkulatsioon. Ekspert leidis, et niiskuskahjustuste põhjuseks on ehitusnormide rikkumine vannitoa ehitustöödel. Tegemata oli vannitoa hüdroisolatsioon ja põrandavalgustite augud olid hüdroisoleerimata. Oma väidete põhistamiseks viitas ekspert RIL 107-2012 juhisele ja RYL 2013 ehitustööde kvaliteedi üldnõuetele. P P osundas, et põrandatrapil puudus paikvaatluse akti järgi pingutusrõngas, mis tähendab, et põrandatrapp ei olnud liidetud põranda hüdroisolatsiooniga isegi juhul, kui hüdroisolatsioon oleks olnud olemas. Pingutusrõnga olemasolu oleks takistanud vee tungimist põrandasse.
190.Kokkuvõttes leidis P P, et põrandale valgunud vesi tungis läbi plaadivuukide, põrandavalgustite ning trapi põrandabetooni ja sealt edasi seintesse. Eksperdi arvates ei põhjustanud kahju põrandaplaadi pragunemine küünlajala või mõne muu eseme kukkumise tõttu. Kui kõva ese oleks kukkunud plaadile, oleks sealt näha löögi jälg ja killud oleks väljas. Fotost ei nähtu, et praost oleksid killud väljas. Ühe põrandaplaadi vahetamist pidas ekspert tehniliselt võimalikuks, kui plaat on samade mõõtmete ja välimusega. Ekspert on vannitoa töödele ette heitnud ka lävepaku puudumist, mis takistaks vee levikut teistesse ruumidesse ning põrandakalde puudumist. Eeltoodut kokku võttes ei saa nõustuda hageja väitega, et nimelt põrandaplaadi pragunemine oli edasise niiskuskahju tekkimise ainsaks ja vältimatuks tulemuseks.
191.Hageja heitis ekspertarvamusele ette, et viites Soome standarditele on asjakohatud ning standardid hakkasid kehtima alles pärast elamu valmimist. Seda, millal täpselt elamu valmis ning millal hakkasid kehtima arvamuses viidatud standardid, hageja siiski ei tõendanud. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et ajal, mil elamut ehitati, ei tulnud märgruumides niiskuskindlust tagada.
192.Täiendavas e-kirjas (toimiku 1. kd, lk 94) leidis P P, et Eestis tuleb Riigikohtu 3-2-1-56-02 lahendi järgi kohaldada Soome ehitusnorme. Eestis puuduvad normid märgade ruumide hüdroisolatsiooni kohta. RIL 107-2012 asendas RIL 107-2000 ja Sisetööde RYL 2013 asendas ViimistlusRYL 2000, kuid märgruumide põrandate kallete ja hüdroisolatsiooni osas midagi sisulist ei muutunud. Kohus siiski otseselt ei nõustu P P hinnangutega selle kohta, et sõltumata
sellest, mida nägi ette projektdokumentatsioon ja mida nägi ette elamu ehitamiseks sõlmitud leping, kuulusid kohaldamisele tema viidatud standardid. Sellist järeldust ei saa teha ka eksperdi viidatud Riigikohtu lahendist.
193.Küll aga nõustub kohus kostja väitega, et hüdroisolatsiooni vajalikkus elamute märgruumides niiskuskahjustuste vältimiseks on üldiselt teadaolev asjaolu. Seda, et tegu on üldiselt teadaoleva asjaoluga, on kostja tõendanud.
194.Kostja esitas kohtule väljavõtte xxx veebilehelt (toimiku 1. kd, lk 190), milles on selgitatud hüdroisolatsiooni tagavate toodete olulisust. Samuti esitas kostja väljavõtte ETF juhendteatmikust 2014. aastal (toimiku 1. kd, lk 191), milles on selgitatud, milline on märgruum. Teatmikus on välja toodud, et märgruumi põranda või seinakate peab toimima hüdroisolatsioonina või siis tuleb nende alla teha eraldi hüdroisolatsioonikiht.
195.Veebilehel kaup24.ee ilmunud artiklis „Kuidas vannitoas hallitust vältida“ (toimiku 1. kd, lk 192) on selgitatud, et kõrge niiskustase vannitoas on suureks eelduseks hallitusele ning selle vältimise üheks viisiks on põrandate ja seinte niiskustõke ehk hüdroisolatsioon. Veebilehel kinnisvarauudised.ee ilmunud artiklis „KeraSafe`i hüdrosüsteemi kasutades valmib vannituba ühe päevaga!“ (toimiku 1. kd, lk 193-194) on samuti rõhutatud, et vannitoa kui märja ruumi ehitamise juures on väga oluline kasutada niiskuskindlaid materjale, mis ei lase veel ja õhuniiskusel pugeda konstruktsioonide vahele ning tekitada hallitust.
196.Seega on üldiselt teadaolev asjaolu, et märgruumides peab rajama hüdroisolatsiooni, mis välistaks niiskuse leviku. Hageja ei ole tõendanud, et tema vannitoas oli hüdroisolatsioon või et niiskuse levik oleks olnud muul viisil takistatud. Hüdroisolatsiooni puudumine on üheselt tõendatud paikvaatluse aktiga ning vastupidise tõendamiseks ehk hüdroisolatsiooni olemasolu kohta ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. Olukorras, kus vannitoas hüdroisolatsioon puudus, oli tegu ehitusveaga, mis tingis niiskuskahju tekkimise. Hageja ei ole tõendanud, et niiskus levis põranda alla ja seintele vaid purunenud plaadi tõttu ja sõltumata hüdroisolatsiooni olemasolust. Kuna hageja ei ole vastupidist tõendanud, oli kostjal õigus keelduda hüvitise maksmisest tingimuste punkti 3.9.2 alapunktide g ja e tõttu. Plaatide väljavahetamise vajaduse tingis niiskuse levik, mis oli omakorda tingitud ebakvaliteetsest ehitustööst.
197.Kuna kostjal oli õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest nii plaadile mõra tekkimisel kui ka niiskuskahju ilmnemisel, ei pea kohus vajalikuks eraldiseisvalt hinnata tõendeid, mis tõendavad poolte omavahelist suhtlemist pärast kostja keeldumisotsuse tegemist. Poolte omavahelist suhtlemist puudutavad tõendid ei tõenda ühtegi täiendavat faktilist asjaolu, mille alusel saaks hagi rahuldada (toimiku 1. kd, lk 11, lk 12-14, lk 18-20, lk 21-22, lk 24-26, lk 23 ja toimiku 2. kd, lk 71).
198.Seoses poolte väidetega kahju suuruse kohta osundab kohus, et hageja on ekslikult järeldanud, et kindlustusjuhtumi olemasolu korral oleks kostja pidanud talle hüvitama terves elamus põrandaplaatide vahetamise kulu. Hageja elamu fotodest (toimiku 1. kd, lk 15-17) küll nähtub, et kogu põrandapinna ulatuses on paigaldatud valged plaadid ilma ukse- või vaheliistudeta. N OÜ müügijuht kinnitas 04.11.2022 e-kirjas (toimiku 1. kd, lk 179), et toodet Eclat White enam ei toodeta ja seda ei ole N OÜ-st võimalik enam tellida. Varasema plaatide ostu kohta esitas hageja kohtule N OÜ pakkumise (toimiku 1. kd, lk 180).
199.Kostja esitas kohtule kolm hinnapakkumist ühe põrandaplaadi vahetuseks (toimiku 1. kd, lk 91-93), milliste kohaselt oleks ühe plaadi vahetamisele ja sellega seotud töödele kulunud 200
eurot, 393,66 eurot või 395,40 eurot. Hageja on tõendanud, et ühte plaati antud juhul vahetada ei saanud, sest samasugust plaati enam ei toodetud. Sellest ei saa aga kokkuvõttes järeldada, et põhjendatud kahju hüvitise suuruse hindamisel oleks tulnud lähtuda xxx OÜ pakkumisest (toimiku 1. kd, lk 27), mis sisaldas kõigi põrandate plaatide vahetust.
200.VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1.
201.Seega tuleb asja kahjustamise korral maksta mõistlikku hüvitist. Ühe vannitoa plaadi purunemise tõttu kogu elamu plaatide ümbervahetamiseks tehtav kulu ei ole kohtu hinnangul ilmselgelt mõistlik ega proportsioonis ühe plaadi esteetilise veaga. Kohus osundab, et kuna hageja enda väidete ja tõendite järgi samasugust plaati enam ei toodetud, ei oleks sõltumata kulutuste suurusest varasemaga täiesti samasuguse tulemuse saavutamine olnud nagunii võimatu.
202.Hageja on ise esitanud kohtule väited ja tõendid, milliste kohaselt oli vannitoas tekkinud kahjustuste kõrvaldamine võimalik oluliselt väiksemate kuludega ning teistsuguse esteetilise lahendusega. Seega nähtub juba hageja enda väidetest, et mõistlik kulu oleks igal juhul pidanud olema väiksem. Hageja väide, et vannitoa välimuse tõttu vähenes elamu müügi tulemusena saadud tulu, on paljasõnaline.
203.Kuna kohus ei pea võimalikuks hageja nõude rahuldamist, ei pea kohus vajalikuks hinnata üksikasjaliselt tõendeid, milliseid pooled on esitanud kahju suuruse tõendamiseks (Xxx OÜ e hinnakalkulatsioon, toimiku 1. kd, lk 32, hageja 08.12.2021 e-kiri, toimiku 1. kd, lk 177, Xxx OÜ 30.03.2021, toimiku 1. kd, lk 181 ja order sularahas tasumise kohta, toimiku 1. kd, lk 182 ja elamu müügikuulutus, toimiku 1. kd, lk 197-202).
204.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hagejale on seoses Xxx OÜ arve tasumisega ette heidetav tõendi võltsimine. Ainuüksi tulenevalt asjaolust, et töid teinud ettevõtja jätab maksukohustuse osaliselt täitmata või esineb sellekohane kahtlus, ei saa kohus järeldada, et tööde eest esitatud arve ja tasumise kviitung olid võltsitud. Hageja on tõendanud, et vannitoas tehti enne elamu võõrandamist remonditöid. Kas või milline oli nende tööde tegelik kulu, oli poolte vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kuid sellest ei saa järeldada, et töid üldse ei tehtud või et arve ja selle tasumist tõendav kviitung olid võltsitud. Kuna hageja kindlustushüvitise nõue ei kuulunud rahuldamisele kindlustusandja otsustes märgitud põhjustel, ei hinda kohus seda, kas nõue tuleks rahuldamata jätta ka kostjale valeandmete esitamise tõttu.
205.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja kindlustushüvitise nõue ei kuulu rahuldamisele. Kuna rahuldamisele ei kuulu kindlustushüvitise nõue, ei saa kuuluda rahuldamisele sellega seotud eluasemekulude nõue. Kohus on juba osundanud, et saamata jäänud üüritulu ei oleks kostja pidanud hüvitama isegi siis, kui oleks tegu olnud kindlustusjuhtumiga. Hageja ei ole tõendanud saamata jäänud üüritulu suurust ega asjaolu, et ta pidi teist elamispinda kasutama. Seda, et hageja pidi kasutama asenduspinda ning kui kaua ta seda kasutas, ei tõenda tõend V B tavapärase renditasu kohta (toimiku 1. kd, lk 228, 2. kd, lk 22). Samuti ei tõenda kulu suurust esitatud kuulutused rendimajade kohta (toimiku 1. kd, lk 230-248, 2. kd, lk 24-42). Kui
oleks toimunud kindlustusjuhtum, oleksid hüvitamisele kuulunud tegelikud kulud.
206.Kuna kohus jätab rahuldamata hageja kindlustushüvitise nõude, ei kuulu rahuldamisele ka õigusabikulude hüvitamise nõue ning viivisenõuded.
207.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
208.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 8365,99 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Hageja vaidles kuludele vastu ja osundas, et taotluses märgitud K S ei olnud kostja esindajaks käesolevas menetluses. Lisaks nõuab kostja menetluskuludena mitmete dubleerivate toimingute eest tasustamist.
209.Kohus nõustub hageja väidetega. TsMS § 175 lg 1 järgi kuuluvad lepingulise esindaja kuludena hüvitamisele vaid sellise esindaja kulud, kes on poolt kohtus esindanud. Teiste isikute kulud hüvitamisele ei kuulu. Seetõttu ei loe kohus põhjendatuks ajakulu 1,40, mis on kulunud kostja esindaja nõupidamiseks teise büroo advokaadiga. Kohus ei loe põhjendatuks ka ajakulu 11 min „ekspertiisi teemaga tegelemiseks“, sest sellisest kirjest ei ole võimalik mõista, milleks on õigusabi osutatud. Kohtumenetluses ekspertiisi läbi ei viidud. Kuna kohus andis kostjale tähtaja kohtuvaidluse teeside esitamiseks ja kostja need ka esitas, ei olnud vajalik täiendav 2 tunnine ajakulu teeside teistkordseks esitamiseks.
210.Kogumis loeb kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks 23,73 tunni ulatuses. Arvestades kostja taotlusest nähtuvat tunnitasu suurust 129 eurot tunnis ilma käibemaksuta, on kostja kulud õigusabile põhjendatud summas 3 061,17 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 3061,17 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista ka viivis menetluskuludelt 3061,17 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.