nende Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716; asukoht Turu tn 2, Tartu linn 51004) Hageja seaduslik esindaja (e-post [email protected])
Jelena
Berežnaja
Kostja: J. G. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post xxx) Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PARKIT OÜ hagi J. G. vastu.
2.Välja mõista kostjalt J. G. hageja PARKIT OÜ kasuks põhivõlgnevus 175,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 27,11 eurot ning sissenõudmiskulu 5,00 eurot.
3.Välja mõista kostjalt J. G. hageja PARKIT OÜ kasuks viivis põhinõudelt (175,00 eurot) alates 27.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Välja mõista kostjalt J. G. hageja PARKIT OÜ kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 100,00 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hageja on esitanud kostja vastu hagi võlgnevuse sissenõudmiseks, kuivõrd kostja on sõiduki LEXUS GS300 (VIN: XXXXXXXXXXXX, numbrimärk XXXXXX, edaspidi sõiduk) omanik ning sõidukit pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes.
2.Alljärgnevatel kuupäevadel oli sõiduk pargitud hageja opereeritavale parkimisaladele: 1) Leppetrahv nr 90930003430, koostamise aeg 20.12.2021, Raadiku 7, Tallinn, summa 35 eurot; 2) Leppetrahv nr 86400019609, koostamise aeg 03.12.2021, Raadiku 7, Tallinn, summa 35 eurot; 3) Leppetrahv nr 20440020656, koostamise aeg 10.03.2020, Kärberi 28, Tallinn, summa 35 eurot; 4) Leppetrahv nr 20440018529, koostamise aeg 31.01.2020, Raadiku 7, Tallinn, summa 35 eurot; 5) Leppetrahv nr 20440017818, koostamise aeg 22.01.2020, Raadiku 7, Tallinn, summa 35 eurot. Leppetrahvi nõuete esitamise faktiliseks põhjuseks oli asjaolu, et sõiduk XXXXXX oli pargitud Kärberi 28 ja Raadiku 7, Tallinn parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine Kärberi 28 ja Raadiku 7, Tallinn territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumile on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot. Kostjat teavitati leppetrahvinõuete esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki kojamehe vahele. Iga leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 175,00 eurot on kostja poolt jäetud tasumata.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvide võlgnevuse kogusummas 175,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 27,11 eurot, sissenõudmiskulud summas 5,00 eurot ja edasiulatuva viivise. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja esitas 19.11.2022 hagiavaldusele vastuse, mille kohaselt tunnistab ta enda vastu esitatud nõuet osaliselt. Kostja selgitab, et elab aadressil xxx, mistõttu on tal õigus platsil olevas parklas parkida ning seega on esitatud trahvid tühised. Kärberi tänaval esitatud trahvile kostjal vastuväiteid ei ole, kostja on nõus trahvi maksma. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja selgitanud, et vahepeal tuleb kostja koju kümneks minutiks ning ei aseta sellel ajal sõidukile parkimiskaarti. Kümme minuti pärast on trahv juba tehtud. Trahv tühistatakse, kui kostja helistab KÜ XXX esindajale, kuna kostja on maja elanik ja korteri omanik ja elanikele ei väljastata trahvi Raadiku 7 maja ees parkimise eest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
6.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
7.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
9.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kostja oli sõiduki LEXUS GS300 (VIN: XXXXXXXXXXXX, numbrimärk XXXXXX) omanik parkimistrahvide tegemise ajal. Pooled ei vaidle ka selle üle, et parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded on tasumata.
10.Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kostja on parkimistingimusi rikkunud.
11.Oma 19.11.2022 vastuses hagiavaldusele on kostja selgitanud, et kuivõrd kostja on xxx maja elanik, on kostjal õigus Raadiku 7, Tallinn parklas parkida. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja täiendavalt selgitanud, et trahvid tühistatakse, kui kostja helistab korteriühistu esindajale, kuna kostja on maja elanik ja korteri omanik ja elanikele ei väljastata trahvi Raadiku 7 maja ees parkimise eest. Kärberi 28, Tallinn territooriumil väljastatud leppetrahvi osas kostjal vastuväiteid ei ole.
12.Kohus märgib, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega, kui kostja väidab, et tal on majaelanikuna õigus maja ees parkida sõltumata hageja kehtestatud parkimistingimustest, siis pidanuks kostja oma väiteid tõendama. Kostja on väitnud ka, et parkimistrahvide saamisel need tühistatakse, kui kostja helistab korteriühistu esindajale. Kohus on ka 20.02.2023 kohtumääruses selgitanud, et kostja kirjeldus leppetrahvide tühistamise tavapärase protseduuri kohta on paljasõnaline ning sellest ei nähtu seost hagiavalduses kirjeldatud juhtumitega. Kostja kohustuseks oli seega tõendada, et hageja kehtestatud parkimisreeglid temale ei kohaldu või et väljastatud leppetrahvid on tühistatud, mistõttu puudub kostjal kohustus neid tasuda. Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXXXXX parkis 20.12.2021, 03.12.2021, 21.01.2020 ja 22.01.2020 Raadiku 7, Tallinn ja 10.03.2020 Kärberi 28, Tallinn parkimisalale ehk hageja poolt opereeritaval parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, st parkimisõigust kinnitava kaardi nähtavale kohale asetamata jättes (vt dtl 32-52).
13.Hageja on kohtule esitanud eraparkla parkimistingimused (dtl 53), mille punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse, et sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat käesolevates parkimistingimustes ettenähtud korras. Hageja on nii hagiavalduses kui ka 07.12.2022 seisukohas (dtl 70-74) selgitanud, et infotahvlid parkimistingimuste kohta on paigaldatud vahetult parkla sissepääsu juurde. Parkimine maja esisel alal toimus parkimiskaartide alusel. Kostja ei ole väitnud, et tal parkimiskaart Raadiku 7, Tallinn territooriumil parkimiseks puuduks. Vastupidiselt selgitab kostja oma hagi vastuses, et elab xxx aadressil elanud ning omab õigus seal parkida, mh omab ta ka parkimisõigust tõendavat luba, mida ta teadlikult vahel autot parkides sõidukile ei aseta.
14.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab hageja nõude alus olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 389, mille kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 392 lg 1 sätestab, et kasutaja võib eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Kohtu hinnangul on tegemist tasuta kasutamise lepinguga, kuivõrd hageja hallataval parkimisalal võisid parkida üksnes parkimisluba omavad isikud ning parkimisload väljastas korteriühistu üksnes korteriomanikele. Parkimise eest ei pidanud parkijad, sh kostja, hagejale tasu maksma.
15.Eraparkla parkimistingimuste punkti 2 kohaselt peab parkimist lubav dokument (parkimisluba) olema nähtaval kohal armatuurlaual (dtl 53). Seega on õige hageja seisukoht, et kostjale väljastatud parkimisluba iseenesest ei tähenda, et kostjal oli õigus parkida sõidukit Raadiku 7, Tallinn territooriumil mistahes tingimustel, vaid üksnes juhul, kui parkimisluba on asetatud sõiduki armatuurlauale nähtavale kohale. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditega (dtl 32-40 ja 45-52) on tõendatud, et leppetrahvide nr 90930003430, 86400019609, 20440018529 ja 20440017818 tegemisel ei olnud sõiduki armatuurlauale asetatud Raadiku 7, Tallinn territooriumil parkimist lubavat parkimisluba. Ka on hageja poolt kohtule esitatud tõenditega (dtl 41-44) tõendatud, et leppetrahvi nr 20440020656 tegemisel ei olnud sõiduki armatuurlauale asetatud Kärberi 28, Tallinn territooriumil parkimist lubavat parkimisluba.
16.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega on kostja rikkunud Raadiku 7, Tallinn ja Kärberi 28, Tallinn territooriumil kehtivat parkimiskorda ning eraparkla parkimistingimuste punkti 2.
17.Eraparkla parkimistingimuste punkti 5 kohaselt kui sõidukijuht eirab käesolevaid tingimusi (pargib ja liikleb valesti), on parklakorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot (dtl 53). Seega oli hagejal õigus määrata kostjale parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi ja kostjal oli kohustus see tasuda. Kostja ei ole väitnud, et ta pole leppetrahvinõudeid kätte saanud. Asjaolu, et kostja elab ühel nimetatud aadressitest, ei anna kostjale automaatset õigust parkida Raadiku 7, Tallinn parklas. Asjas esitatud tõenditest ning poolte selgitustest ei nähtu, et oleks olemas kostja kasuks seatud erikasutusõigus (KrtS § 14 lg 1), mille kohaselt oleks kostjal piiramatu õigus kinnistut oma sõiduki parkimiseks kasutada.
18.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue leppetrahvide summas 175 eurot väljamõistmiseks on põhjendatud.
19.Hageja on arvestanud tasumata leppetrahvidelt viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale ning palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise leppetrahvi nr 90930003430 eest, viivise periood 05.01.2022 - 26.10.2022, summa 2,26 eurot, leppetrahvi nr 86400019609 eest, viivise periood 17.12.2021 - 26.10.2022, summa 2,41 eurot, leppetrahvi nr 20440020656 eest, viivise periood 24.03.2020 - 26.10.2022, summa 7,26 eurot, leppetrahvi nr 20440018529 eest, viivise periood 14.02.2020 - 26.10.2022, summa 7,56 eurot ja leppetrahvi nr 20440017818 eest, viivise periood 06.02.2020 - 26.10.2022, summa 7,62 eurot, kokku 27,11 eurot. Kohus märgib, et hagiavalduses on hageja eksinud iga leppetrahvi kohta märgitud viivisesummaga, ent lõpparvutus, s.o kogusumma 27,11 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb, on õige ning kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määra järgi tehtud arvutustega.
20.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et hageja põhinõue on põhjendatud, siis on hagejal õigus nõuda sissenõutavaks muutunud viivist ning edasiulatuvat viivist. Kohus peab põhjendatuks hageja sissenõutavaks muutunud viivise summat kokku 27,11 eurot ning edasiulatuvat viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
21.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 5 eurot. Hageja on selgitanud, et on seoses kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kandnud kulusid, mis seisnevad Transpordiametilt sõiduki omaniku või kasutaja andmete saamise kuludes, vastavalt 1 euro iga leppetrahvi kohta tehtud päringu osas. Hageja on viidatud Transpordiameti väljavõtted kohtule esitanud (dtl 26-30). Kohtu hinnangul on tegu kuluga, mis kvalifitseerub sissenõudmiskuluks VÕS § 1132 lg 2 mõistes. VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta
sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja ka sissenõudmiskulu summas 5 eurot.
22.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja leppetrahvinõue summas 175 eurot, sissenõudekulu 5 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 27,11 eurot ning edasiulatuva viivise nõue VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras alates 27.10.2022 põhivõlgnevuselt (175 eurot) kuni võlgnevuse tasumiseni on põhjendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
24.Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013 nr 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
26.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 100 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
27.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.