lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-106225/26

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 24.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-106225/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1809
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsÜS § 13Otsusevõimetu isiku tehingVÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-25-7955/26Viru Maakohus Rakvere kohtumaja20.02.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-23-106225

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Otsuse avalikult teatavaks 24. november 2025, Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohtuasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

6755,01 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

OÜ Aktiva Finance Group (RK 10746479, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Kostja:

Sigrid Rahkema, e-post: xxx

Kostja lepinguline esindaja:

Aleksei Forstiman, e-post: xxx

X (IK XXX, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista OÜ-lt Aktiva Finance Group X kasuks menetluskulud 1691, 05 eurot.
4.Välja mõista OÜ-lt Aktiva Finance Group X kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (1691, 05 eurot) viivis menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank Finance AS ja kostja 29.04.2022 väikelaenu lepingu nr L89008461293, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Kostja kohustus laenu tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.06.2022-10.05.2027. Kostjalt ei ole põhiosa katteks laekumisi toimunud. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 27.09.2022 lepingu üles ja loovutas 28.09.2022 kostja vastase nõude hagejale. Hageja on tõendanud, et esialgne võlausaldaja on lepingu sõlminud just kostjaga ning laenusumma on kantud kostja arvelduarvele. Hageja viitab 31.07.2023 vastuse lisale 1: mille kohaselt lepingu sõlmimise päeval s.o 29.04.2022 on toimunud laekumine 2500 eurot ka IPF Digital AS-lt ning sellest kantud vaid osaliselt s.o 1000 eurot samale nn kolmandale isikule (Y). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 5000 eurot, intressi 295,27 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, lepingutasu 100 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivise 503,14 eurot ja viivise alates 17.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 15,90% aastas.
2.Ei saa olla vaidlust, et isikusamasuse tuvastamisel oli, taotluse esitas, lepingu sõlmis ning laenu sai kostja. Riigikohus on 16.12.2019 otsuse 2-16-124450 punktis 22 sedastatud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti, pangakaardi ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart, pangakaardi ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Lepingu sõlmimise ajal oli kostja teovõimeline isik, kellel on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Kostja pole tõendanud enda väiteid, et kostja ei andnud tahteavaldusi ega sõlminud lepingut. Teadaolevalt ei ole menetluses kedagi kahtlustatavana kuriteo toimepanemises üle ei kuulatud ning kedagi kuriteo toimepanemises süüdi ei mõistetud. Asjaolu, et kostja on kuriteoteate uurimisasutusele esitanud ei tähenda ilmtingimata, et kindlasti on toime pandud kuritegu. Esialgne võlausaldaja ei ole rikkunud VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis avalike andmebaase ning maksehäireregistrit.

II KOSTJA VASTUS

3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole lepingut rikkunud, kuna lepingut ei olnud. 2022. aprillis helistasid kostjale erinevatelt telefoninumbritelt - telefoni ekraanil oli näha mh pank ja politsei nimetused. Helistajad esindasid ennast panga ja politseitöötajatena ning pakkusid osaleda panga ja politsei poolt korraldatud kuriteo matkimises. Kostja uskus helistajaid. Helistajad suunasid kostjad sõitma rongiga Narvast Tallinna ja tulema panka (Inbank Finance AS) ning sõlmima laenulepingu, mille saamiseks helistajate sõnadel on juba kõik ette valmistatud. Helistajad seletasid kostjale, et pärast laenusumma saamist kostja kontole ja pangatöötja (petturi) tuvastamist laenusumma tagastatakse pangale. Helistajad veensid kostjat

teatada nendele paroolid, mida kostja kasutas juurdepääsu saamiseks internetipangale. Kostja vanus oli xx-aastane. Ta oli seisundis, mis välistas tema võimet olukorda õigesti hinnata.

4.Juhendi alusel tuli kostja rongiga Tallinna ja tuli Inbank Finance AS kontorisse, kus kostja allkirjastas omakäeliselt laenulepingu. Hiljem kostja vaadates oma pangakontol liikumisi nägi, et tema kontole laekunud raha 5000 eurot, on üle kantud kahe osaga tundmatu isiku kontole. Kostja pöördus PPA poole kuriteokaebusega. Oli alustatud kriminaalmenetlus, mis on lõpetatud kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. Seega ei ole kostja teinud tahteavalduse lepingu sõlmimiseks. Juhul, kui kohus leiab, et leping on sõlmitud, siis kostja esindaja hinnangul tegemist on TsÜS § 13 järgi otsustusvõimetu isiku ehk tühise tehinguga. Kostja oli seisundis, mis välistas tema võimet õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Kuna kostja pangakontole 29.04.2022 laekunud 5000 eurost oli kostja tahteavalduseta kahe ülekandega kantud kostjale tundmatu isikule, ei ole kostja rikastunud. Seega tegemist on rikastumise äralangemisega VÕS 1033 lg 1 järgi.

III KOHTU PÕHJENDUSED

5.Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vaheline leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja 30.10.2025 hagi täienduse lisast 2 tuleneb, et kostja on eelmisel päeval, so. 28.04.2022 esitanud veebi teel laenutaotluse ja saanud pakkumise laenule 6000 eurot. Taotluses on märgitud kostja ID kaardi andmed, e-posti aadressiks xxx ja kontakttelefoni nr.-ks xxxx. Eeltoodu ühtib kostja väitega, sh. kohtuistungil antud selgitustega, et helistajad ütlesid talle, et talle väljastatakse laen 6000 eurot ja 05.11.2025 kostja poolt esitatud kriminaalasjas nr 22233000518 kostja antud ütlustega (kannatanu 15.06.2022 üle kuulamise protokoll). 07.11.2022 on kriminaalasja nr 22233000518 menetlus lõpetatud. 29.04.2022 on kostja Inbank Finance AS Tallinna kontoris esitanud uue laenutaotluse 5000 eurole ja taotluse ja laenulepingu omakäeliselt allkirjastanud. Vastusega hagile esitatud kostja konto väljavõttest (vastuse lisa 1 ja krim. asja 22233000518 materjalid) nähtub, et samal päeval, so. 29.04.2022 on Inbank Finance AS-lt kostjale laekunud 5000 eurot ning IPF Digital AS-lt veel 2500 eurot.
6.Samal päeval, on 6000 eurot mitmes osas üle kantud Yle. Kostja on kohtuistungil selgitanud, et olles Tallinnas rongijaamas nägi ta telefonist, et raha kanti tema arvelt üle. Y on talle tundmatu isik. Kostja on kohtuistungil kui ka krim. menetluses andnud ütlusi selle kohta, et talle helistati pidevalt erinevatelt numbritelt (sh. Politsei Ida prefektuurist xxxx) ja tel. ekraanile tuli suur Google ikoon. 05.11.2025 kostja poolt esitatud kriminaalasja nr 22233000518 materjalidest nähtub, et Yle helistati 28.04.2022 Googlest ja öeldi, et tema kontole on sisse häkitud, isikuandmed on lekkinud ja paluti alla laadida kaugjuurdepääsu võimaldav programm. Hiljem selgus, et tema nimel võeti laenusid Bondora AS-st ja IPF Digital AS-st kokku 3300 eurot (krim asi nr. 22230100645). Eeltoodud krim. asi lõpetati PPA Põhja Prefektuuri poolt 11.10.2022 kuriteo toime pannud isiku tuvastamatuse tõttu. Määruses on üksikasjalikult selgitatud selliste kuritegude toimepanemise viisi.
7.Kostja vastuväide hageja nõudele on see, et kostja sõlmis laenulepingu 2022 kolmandate isikute pettuse mõju all (helistati erinevatelt telefoninumbritelt panga ja politsei nimel), tal puudus tegelik tahe laenulepingu sõlmimiseks ja laenu saamiseks (sõlmis lepingu kolmandate isikute juhiseid järgides kuriteo matkimise eesmärgil). Väljastatud laen ei jäänud kostja kasutusse ning see kanti kolmandate isikute poolt edasi kostjale tundmatule isikule (Y). Tartu Ringkonnakohtu 29.08.2025 otsuses (jõustunud 30.09.2025), asjas nr. 2-24-117613 toodu, on sarnane käesoleva asjaga. Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et teave telefonipettuste võimalikkuse kohta on laialt levinud ning erinevad ametiasutused teevad aktiivselt selles osas teavitustööd. Sellele vaatamata suudavad petturid osavalt luua ohvritele väära ettekujutuse tegelikest asjaoludest, kasutades seejuures ära petturite ohvriks langemise ennetamiseks

kasutatavaid võtteid ja ennetusmeetodeid, ning mõjutada ohvreid tegema endale kahjulikke toiminguid. Kostja ja tema abikaasaga võeti ühendust väidetavalt just pettuse ennetamise ja neile kahju tekkimise ning petturite tabamise eesmärgil. Erinevad telefonikõned, millest ühe tegi väidetav politseiuurija, olid kriminaalasjas antud ütluste kohaselt veenvad. Alles siis, kui kostja läks järjekordse summa sularahas väljavõtmiseks pangakontorisse, sai kostja pangatöötaja selgitustest aru, et võib olla langenud pettuse ohvriks. Kostja nimele võeti laene ja avati kostja nimele arve Coop Pank AS-is (Tartu Ringkonnakohtu 29.08.2025 otsus asjas nr. 2-24-117613 p 8 eelviimane lõik).

8.Kohus leiab, et kostja on menetluses veenvalt tõendanud, et temal ei olnud tahet laenulepingut sõlmida. Kostja nimel on kolmandad isikud esitanud kostja ID kaarti kasutades 28.04.2022 veebis laenutaotluse 6000 eurole ja järgmisel päeval laenulepingut sõlmides oli kostja pettuse mõju all. Järgmisel päeval, so. 29.04.2022 ei esitanud kostja teadlikult teist laenutaotlust ega allkirjastanud laenulepingut. 28.04.2022 veebi laenutaotluses märgitud eposti aadress xxx, erineb 29.04.2022 pangakontoris taotluses esitatud kostja e-posti aadressist xxx. Lepingu sõlmimise ajal pangakontoris lähtus kostja kelmide loodud väärast ettekujutusest, et ta osaleb Politsei juhistele vastavalt kuriteo matkimises, tal ei ole võimalust laenu vormistamist vältida ning laen tagastatakse pangale. Kostja uskus, et oma tegevusega aitab ta tuvastada kelmi (väidetavalt pangatöötaja), kes sooritab kuritegusid. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui isikult peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus isik oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et isikul olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (RKTKm 2-23-11584 p 11 ja seal viidatud lahendid).
9.Kostja on väitnud kohtuistungil, et tema ei ole oma ID kaarti ja koode kellelegi edasi andnud ega pole soovinud mingit laenu võtta. Asja materjalide põhjal ei ole tuvastatav, mil viisil said petturid enda valdusse kostja ID kaardi koodid. Kostja on tõendanud, sh. kriminaalasja materjalidega, et tema kontole laekunud raha on üle kantud kolmandale isikule (Y), kes oli samuti pettuse ohver ja edasi pettuse toime pannud isikutele. Seega ei ole kostja rikastunud. Samuti puudub mõistlik põhjendus sellele, et eakas isik sõidab laenu saamiseks rongiga Narvast Tallinnasse ja kannab saadud laenu pangakontorist väljudes edasi tundmatule isikule. Lisaks võtab samal päeval veel teise laenu IPF Digital AS-lt summas 2500 eurot ning kannab selle samuti üle tundmatule kolmandale isikule. Mõistlikku põhjendust ei ole ka sellel, et isik esitab pangas uue laenutaotluse väiksemale summale (5000 eurot 6000 euro asemel), kuid võtab samal päeval teiselt finantsasutuselt veebi teel Smart ID kasutades teise laenu 2500 eurot.

IV MENETLUSKULUD

10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku 1720, 35 eurot (käibemaksuta), sh. lepingulise esindaja kulud 1661, 05 eurot, tõlkekulud 30 eurot ja sõidukulud 29, 30 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi 12, 27 tundi tunnihinnaga 110 eurot/h (käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 2-20-114596 p 11). Riigikohus on leidnud, et keskmisest mõnevõrra keerukama ja mahukama asja puhul on põhjendatud tunnihinnaks 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-16-3785 p 31.4.). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot käibemaksuta on põhjendatud ja vajalik.

12.Kohtu hinnangul on, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kostja lepinguliste esindajate ajakulu vajalik ja põhjendatud. Põhjendatud on ka tõlkekulu 30 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks sõidukulusid 29, 30 eurot, kuna märgitud on, et sõidukulud on kantud seoses sõiduga Narvast Rakveresse ja tagasi kohtuistungile. Käesolevas asjas toimus aga kohtuistung Jõhvis, mitte Rakveres. Seega on põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1691, 05 eurot (1661,05+30). Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hagejal tasuda viivist menetluskuludelt. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval