Võlaõigus

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue

ning laenuandja on andnud laenusaajale vähemalt 2 (kahe) nädala pikkuse täiendava tähtaja viivitatud maksete tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu lepingust tuleneva võla tasumist, ning kui laenusaaja ei ole laenuandja avalduses märgitud tähtaja jooksul võlgnevust tasunud. Laenuandja pakub laenusaajale hiljemalt koos käesolevas punktis nimetatud tähtaja andmisega võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses rohkem kui kolme üksteisele järgneva maksega, kui jättis täielikult teostamata maksegraafikust tulenevaid tagasimaksed 27.05.2022; 27.06.2022 ja 27.07.2022. Kostjale edastati korduvalt meeldetuletused võlgnevuse tasumiseks. Krediidiandja edastas kliendile korduvaid meeldetuletusi lepingu täitmise kohustuse ja sellest tekkinud võlgnevuse osas, kuid sellele vaatamata klient võlgnevust ei tasunud, millest tulenevalt saatis 28.07.2022 krediidiandja võlgnikule lepingu ülesütlemise teatise, milles annab kliendile täiendava tähtaja teates toodud kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks kuni 17.08.2022. Selleks tähtajaks palub krediidiandja tasuda kogu võlgnetava summa krediidilepingus toodud arvelduskontole kooskõlas krediidilepingu tingimustega. Täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja krediidilepingu üles ning krediidiandjal tekib õigus nõuda kõigi krediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste kohest täitmist. Krediidileping loetakse automaatselt üles öelduks ülaltoodud täiendava tähtaja möödumise päevast alates ning krediidiandja ei saada ülesütlemise kohta täiendavat teadet. Kuivõrd klient ei täitnud lepingut ega teostanud tagasimakseid, siis ütles krediidiandja lepingu alates 18.08.2022 ühepoolselt üles. Hageja märgib, et kõik olulised ja kohustuslikud andmed on sätestatud kas lepingu üldtingimustes või tarbijakrediidi teabelehes, mis on lepingu lahutamatu osa. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 2500,00 eurot ning võttes arvesse eeltoodud asjaolusid palub hageja kostjalt selle välja mõista. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 18.08.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.02.2025 seadusest tulenevas viivisemääras. Kostja võlgneb hagejale viivist 802,31 eurot (dtl 2-10, 116-124). Kostja vastus

tundmatu isiku kontole. Esmaselt helistajad toetasid kostjaga suhtlemist. Pärast kostjale esimese panganõude laekumist seoses laenuga kostjale seletasid sugulased, et ta ilmselt sai petturite ohvriks ning sugulaste suunamisel kostja pöördus Politsei-ja Piirivalveameti poole kuriteokaebusega. Oli alustatud kriminaalmenetlus, mis on hetkel lõpetatud kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. Seega ei ole kostja teinud tahteavalduse IPF Digital AS-ga lepingu sõlmimiseks. Kostja tahteavalduse puudumise tõttu ei saa laenulepingut IPF Digital AS -ga lugeda sõlmituks ning eeltoodu tõttu ei saa sellest laenulepingust tuleneda kostjale õigusi ega kohustusi. Juhul, kui kohus leiab, et leping on sõlmitud, siis kostja esindaja hinnangul on tegemist TsÜS § 13 järgi otsustusvõimetu isiku ehk tühise tehinguga. Kostja oli seisundis, mis välistas tema võimet õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Kuna kostja pangakontole 29.04.2022 IPF Digital AS-lt laekunud 2500 eurost oli kostja tahteavalduseta kantud kostjale tundmatule isikule, ei ole kostja rikastunud IPF Digital AS arvelt. Kuna hagi aluseks on lepinguline kohustus, kuid asjaolude järgi kostjaga lepingut ei ole, vaidleb kostja vastu nii põhinõudele kui ka kõrvalnõudele ning palub jätta hagi rahuldamata (dtl 74-76). Lõplikus seisukohas avaldab kostja, et kostja ja hageja vahel ei olnud lepingut. Aprillis 2022. aastal kostjale helistati ja temaga räägiti vene keeles. Küsiti kas kostja kasutab internetipanka, aga kostja ei kasuta seda. Kui kostjale helistati, siis telefoni ekraanile tekkis mh Google pilt. Küsiti kas kostja võtab laenu, aga kostja ütles, et ei võta. Helistaja (mees) ütles et tema nimi on A. Kostja ei mäleta seda organisatsiooni kust ta helistas. Helistaja ütles, et kostja kontole on välja kirjutatud laen. Kostja vastas, et ei olnud laenu taotlenud. Kostja küsis, et kuidas see on võimalik, kui kostja pole laenu taotlenud. Helistaja vastas, et 100 euro eest on võimalik igasuguseid koode saada. Kostja kellelegi ei andnud oma ID kaardi paroole. Aprillis 2022.a. helistaja A ütles, et pangas on petturid, kes võtavad kostja nimel laenu ning on vaja abi nende kinnipidamiseks. Helistajad (A ja temaga ühinenud D) ütlesid kostjale (keegi neist), et selleks, et näha oma konto rahalist liikumist, siis on vaja kostjale teha SmartID. Selleks kostja läks SEB Panka xxxx kontorisse ja seal tehti 28.04.2022 temale SmartID. Kostja sai koodid ja helistajad jätkasid kostjaga pidevalt sidet. Helistajate suunamisel 29.04.2022 kostja sõitis xxxx Inbank Finance AS-sse ja helistajate suunamisel sai seal laenu 5 000 eurot. Kostja mõtles, et osaleb politsei operatsioonis ja tegemist on lavastusega. Kui kostja sai raha, helistajad ütlesid, et raha saadi ja raha liikuvat edasi ja raha tagastatakse peale politsei operatsiooni lõppemist ning seda on vaja, et teada kes pangas (ilmselt Inbank Finance AS) tegeleb selliste asjadega. Kostja kinnitusel ta ei andnud SmartID koode kellelegi. Viidatud asjaolud puudutavad tsiviilasja nr. 2-23106225. Kostja esitab kohtule kohuasjas nr. 2-23-106225 24.11.2025 Viru Maakohtu otsuse, mida kostja palub kohtul võtta vastu eelnimetatud asjaolude dokumentaalse tõendina ja sama asjas 13.11.2025 kohtuistungi protokolli, mida palub kostja võtta vastu ja protokolli kantud kostja G S ja tema esindaja seletused lihtmenetluse eripära tõttu TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi tunnustada tõendina. Käesolevas asjas hageja hagiavaldusega esitatud tõendi lisa 1a nimetusega Logimise ja taotluse info 1 järgi laenu taotlemiseks esmase logimise toimus 28.04.2022 ja “provideri” lõikes on nimetatud “smartid” – ilmselt logimise toimus kostja SmartID kasutamisel. Hageja väitel tema leping allkirjastati 29.04.2022, mis ilmeselt on kajastatud viidatud tõendis nimetatud toimingus 29.04.2022 kell 16.58. Viidatud toimingu juures on “provideri” lõikes nimetatud ka “smartid”. Kostja esindaja eeldab, et kostja telefoni oli petturite poolt paigaldatud programm, mis näitab kaudselt mida kostja seadmes tehakse. Kui petturite suunamisel kostja hakkas telefonis sisestama oma pangakontole sisenemiseks SmartID koodid, siis need koodid said kätte saadavateks(nähtavateks) ka petturitele ning kõik järgmised sündmused toimusid kostja osaluseta/teadmiseta. Tsiviilasjas nr. 2-23-106225 hageja seletas, et laenutaotluse esitamisel võiksid logida nii ID kaardi kui ka SmartIDga (kohtuistungi protokoll). Seega ei ole kostja teinud tahteavalduse IPF Digital AS-ga lepingu sõlmimiseks. Kostja tahteavalduse puudumise tõttu ei saa laenulepingut IPF Digital AS -ga lugeda sõlmituks (VÕS § 8 lg 1, § 9 lg 1, TsÜS § 67 lg 1) ning eeltoodu tõttu ei saa sellest laenulepingust tuleneda kostjale õigusi ega kohustusi. Kuna kostja pangakontole 29.04.2022 IPF Digital AS-lt

laekunud 2500 eurost oli kostja tahteavalduseta kantud kostjale tundmatule isikule, ei ole kostja rikastunud IPF Digital AS arvelt. Seega tegemist on rikastumise äralangemisega VÕS 1033 lg 1 järgi, mistõttu puudub alus välja mõista kostjalt tema kontolt kadunud IPF Digital AS raha ka alusetu rikastumise alusel. Kostja pangakonto väljavõtte perioodil 29.04.2022 kuni 04.05.2022 kostja kontole laekus võõras raha üldsummas 10 909,48 eurot ja kostja kontolt tundmatutele isikutele on väljaminekud üldsummas 10 915 eurot. Pangakontol liikumistes nimetatud V S on ka kannatanu (kohtu poolt välja nõudnud kriminaalasja materjalides on V S avalduse alusel alustatud kriminaalmenetluse nr xxxx 11.10.2022 lõpetamise määrus). Hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist kostja hinnangul pole põhjust hinnata, sest laenulepingut ei ole. Kui kohus leiab, et hageja ja kostja vahel on laenusuhted, tuleb kohtule hinnata iseseisvalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist hageja poolt (dtl 176-178). Kohtuotsuse põhjendused

tegi, selle hiljem heaks kiidab (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-135-16, p 16). Juhul, kui kostjalt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus kostja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et kostjal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (RKTKo 16.12.2019, 216-124450/77, p-d 23 ja 24; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 11). Hageja on selgitanud laenuandmise protsessi, so laenu taotlemiseks esitab laenusaaja koostööpartneri (käesoleval juhul Altero.ee) poolt hallatavas veebikeskkonnas taotluse. Esmakordsel laenutaotluse esitamisel identifitseerib laenusaaja kas laenuandja või koostööpartner. Hageja jätkas taotluse menetlemist manuaalprotsessis, esitatud oli pangakonto väljavõte, mille alusel saadeti taotlus kliendile kinnitamiseks. Kinnitamise protsess toimub Altero.ee lehel, seni on taotlus hageja süsteemis ootel, kui klient taotluse kinnitab, siis kantakse raha üle. Kostja on sisse loginud ja kostja on tuvastatud SMART ID kaudu (dtl 22-23, dtl 108, dtl 192). Kostja on tõenditena esitanud teatise kriminaalmenetluse alustamisest, millest nähtub, et Ida prefektuuri xxxx politseijaoskonna menetlusteenistusgrupp II registreeris 15.06.2022.a juhtumi xxxx, et G S (ik xxxx) pöördus avaldusega selles, et alates 28.04.2022 temale korduvalt helistasid petturid esitledes end Google ja SEB panga töötajatena, ning mille tulemusena avaldaja nimele olid vormistatud laenud, mida oli üle kantud teisele arvelduskontole. Kahju on 10918 eurot. Esitatud avalduse alusel alustati 15.06.2022.a kriminaalmenetlus nr xxxx KarS § 213 lg 1 tunnustel (dtl 78). Kostja taotlusel kogutud tõenditest, so kriminaalasja nr xxxx toimikust nähtub, et kostja on kannatanuna üle kuulatud 15.06.2022. Ütluste kohaselt: “ Palun tunnistada mind kannatanuks kelmusasjas, nimelt: alates 28. aprillist 2022 helistati mulle mobiiltelefonile ning ekraanile ilmus „Google’i“ ikoon. Vastasin kõnele ja noormees, kes tutvustas end kui „A“, küsis, kas ma kasutan internetipanka. Mina vastasin, et ei kasuta ning teen kõik maksed pangaautomaadi kaudu. Pärast seda ühendas „Aleks“ mind SEB panga töötajaga, kes tutvustas end kui „D“. Noormees teatas mulle, et minu kontole üritatakse vormistada laenu ja et ma pean selleks avama SMART-ID. Ma läksin panka ja avasin SMART-ID koos kõigi paroolidega. Mõne aja pärast helistati mulle SEB pangast ja öeldi, et minu nimele on vormistatud laen summas 6000 eurot. Alguses vaidlesin vastu, öeldes, et ma ei ole mingit laenu võtnud, kuid mulle vastati, et pean selle inimese „ette jõudma“ ja ise laenu võtma. Ma ütlesin, et võtan laenu summas 5000 eurot. Sõitsin xxxx panka. Mulle helistati pidevalt erinevatelt numbritelt, sealhulgas numbrilt IDA prefektuur (xxxx), mistõttu mul ei tekkinud kahtlust, et tegemist on kelmidega – ma uskusin inimesi, kellega rääkisin, nad olid liiga veenvad. Kui ma xxxx koju tagasi jõudsin, nägin oma kontol, et olin saanud Kredit24-lt 2500 eurot, kuid kohe, kui raha kontole laekus, kandus see edasi V S kontole. Kes see isik on, ma ei tea. Hiljem helistati mulle veelkord numbrilt IDA prefektuur, ja noored mehed kinnitasid, et nad tagastavad kogu raha. Ma ei tea täpset summat, mis mulle kahju on tekitanud, kuid mulle on juba tulnud arveid teistest pankadest – ilmselt on minu nimele võetud veel laene. Praeguseks olen kõik kontod sulgenud, kaardid vahetanud ja mul on alles ainult SEB panga konto.“ (dtl 135-138, tõlge dtl 210). Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on 2500 eurot samal päeval, so 29.04.2022 kantud V S arveldusarvele (dtl 139, 142, 146, 147, 150-151). Kostja on avaldanud, et see isik on talle võõras. Tuvastatult on V S samuti kannatanu (dtl 155-158). Kostja sai endale SMART ID koodid 28.04.2022 (dtl 179). Kriminaalasjas nr xxxx lõpetati menetlus, kuna kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud, ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid (dtl 152-153). Täiendavalt on kostja esitanud tõenditena tsiviilasja nr 2-23-106225 kohtuistungi protokolli ja otsuse (dtl 181-185, 187-191). Eelolevatest tõenditest nähtub, et OÜ Aktiva Finance Group hagi G S vastu võlgnevuse nõudes on jäetud rahuldamata. Asjaolud on identsed käesoleva asjaga. Tõendites esitatu kattub kostja käesolevas asjas antud selgitustega (dtl 203-206). Seega saab kostja ütlusi pidada usaldusväärseks.

Kohus leiab, et kostja on menetluses tõendanud, et temalt on tehingu tegemiseks vajalikud isikusamasust tõestavad SMART ID koodid saadud pettuse teel. Kostja Smart ID koodid on läinud tema valdusest välja tahtevastaselt. Seejuures ei saa rääkida kostja poolt hoolsuskohustuse rikkumisest, so, et Smart ID PIN koodid oleksid kostja valdusest välja läinud tema süül. Kostja seletustest tuleneb, et ta ei ole vabatahtlikult oma koode jaganud, andnud laenu võtmiseks volitust (dtl 203-206). Seega ei ole kostja ise teinud tahteavaldust tehingu tegemiseks hagejaga. Kohtu hinnangul ei tule praegusel juhul laenulepingu sõlmimisel kohaldamisele ka esindusõiguse sätted. Kohtupraktikas on selgitatud, et andes vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle, peab isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja. Käesolevas asjas kohus tuvastas, et kostjalt on tema SMART ID koodid saadud pettuse teel, seega ei ole põhjendatud praegusel juhul lugeda laenuleping hageja ja kostja vahel sõlmituks esindaja vahendusel. Kostja ei pidanud arvestama sellega, et tema PIN-koode kasutatakse muul eesmärgil. Kuna kostja hagejaga lepingut sõlminud ei ole, vaid seda on teinud tundmatu isik ebaseaduslikult kostja identiteeti kasutades, siis toob see kaasa hagis märgitud laenulepingu nr xxxx tühisuse TsÜS § 129 lg 1 alusel, sest kostja ei ole lepingut heaks kiitnud. Kuivõrd kostja ei ole andnud hagiavalduses viidatud laenulepingu nr xxxx tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, siis ei ole olemas hageja ja kostja vahelist kehtivat laenulepingut nr xxxx ning hageja ei saa kostjalt lepingust tulenevaid nõudeid nõuda. Eelnevast tingituna ei esine kostjal hageja ees kohustuste täitmise osas vastutust. Lisaks märgib kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kohus ei kontrolli, sest eelnev ei ole asja lahendamisel enam asjakohane, kuna kohus on juba tuvastanud TsÜS § 129 lg 1 alusel tehingu tühisuse. Hageja ei ole menetluses tuginenud sellele, et tema nõue põhineb kostja deliktilisel käitumisel hageja suhtes (dtl 202). Kohus märgib vaid seda, et asjas on tuvastatud, et kostja kontole laekunud raha on sealt edasi kantud kostja jaoks võõrale isikule, seega ei ole kostja ka alusetult rikastunud. Eeltoodu alusel, jääb IPF Digital AS hagi G S vastu rahuldamata.

Kohtu hinnangul on, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ja sisu, TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kostja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud. Põhjendatud on ka sõidukulu. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1941,34 eurot käibemaksuga. Kohus mõistab IPF Digital AS-lt G S kasuks välja menetluskulud 1941,34 eurot ning kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel viivise menetluskuludelt. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.