Taotluse lahendamine, kirjalik menetlus Avaldaja: X (xxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
X avaldus AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu kahju hüvitamiseks summas 4734 eurot
Puudutatud isik: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), esindaja Tiina Saluste
RESOLUTSIOON:
1.Jätta X avaldus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud X kanda. Puudutatud isikul puuduvad kulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot. Asjaolud
1.Avalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud kindlustusleping perioodiks 09.07.2018 kuni 08.07.2021 korteri aadressiga XXX kindlustamiseks (kodukindlustuse poliis nr 413481193). 22.06.2021 esitas avaldaja puudutatud isikule kahjuteate seoses korteris 15.06.2021 tekkinud kahjujuhtumiga. Korteris tekkis põranda vajumine, see tingis ka praod kamina all, kahjustada sai siseviimistlus. Varakahjule eelneval perioodil esines suure intensiivsusega paduvihmasid, mis põhjustasid ootamatu ja äkilise varakahju.
Puudutatud isik keeldus varakahju hüvitamast, leides, et tegu on ehitusliku puudusega, sadevesi ei ole ära juhitud. Avaldaja kinnitab, et sadevete ärajuhtimise süsteem on korras.
3.Põranda stabiliseerimistööd teostas Uretek Baltic OÜ ja tööde maksumus oli 3078 eurot. Uretek Baltic OÜ on antud temaatikale spetsialiseerunud ja tegelevad igapäevaselt sellise tööga. Eksperdid tegid puurimisi ja uurisid kahjustusi endoskoop kaameraga. Tegemist oli äkilise ja ettenägematu varakahjuga ning selline varakahju kuulub hüvitamisele.
4.Lisaks oli vaja teha ka siseviimistlustöid. Remondikompanii OÜ pakkumise kohaselt on see kulu 1656 eurot.
5.Kodukindlustuse tingimuste SEB K100/2017 punkti 3.9.1. järgi koguriski puhul hüvitatakse kindlustatud esemele ootamatu, äkilise ja ettenägematu sündmuse tõttu tekkinud kahju, mida ei ole määratletud punktides 3.3 kuni 3.8. Kuna antud varakahju ei liigitu ühegi kindlustuslepingu välistuse alla, siis kuulub antud varakahju kindlustuse poolt hüvitamisele. Punktile 6.10 ei saa puudutatud isik tugineda, kuna seda punkti ei olnud hüvitamisest keeldumise kirjas.
6.Avaldaja taotleb, et puudutatud isik hüvitaks kahjuna 4734 eurot. Puudutatud isiku seisukoht
7.Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata. Kahjustused vaatas üle Instructiva OÜ esindaja TL, kes teatas 28.06.2021, et tegemist on betoonpõranda vajumisega ridaelamu korteris ning kõige tõenäolisemalt on vajumise põhjuseks sadevee sattumine taldmiku ja põranda tagasitäite alla. Puudutatud isik edastas avaldajale 28.06.2021 otsuse, millega keeldus kindlustuslepingu alusel kahju hüvitamisest juhindudes kodukindlustuse tingimuste punktidest 3.9.3.d. ja 6.6. Otsuse kohaselt ei kuulu koguriski juhtumi puhul hüvitamisele kahju, mille põhjuseks on konstruktsiooni-, materjali-, projekteerimis-, paigaldus, kokkupaneku- või valmistusviga, sobimatu või praakmaterjal või -toode, ebakvaliteetne töö (punkt 3.9.3.d) ning üldiste välistuste järgi ei hüvitata kahju ega kulusid, mille otseseks või kaudseks põhjuseks on algselt eksisteerinud defekt, sisemine viga, varjatud puudus ja kindlustatud eseme omaduste järkjärguline halvenemine, kulumine, vananemine, materjali väsimine või temperatuuri, värvi, maitse, lõhna, tekstuuri või viimistlusomaduste muutumine (punkt 6.6.). Puudutatud isik selgitab, et tingimuste punkti 3.9.1. järgi on koguriski kindlustusjuhtumiks ootamatu, äkiline ja ettenägematu sündmus, mille tõttu on tekkinud kahju kindlustatud esemele ning mis ei ole määratletud valikriskina (st punktides 3.3.-3.8. tulekahju, veeavarii, üleujutus jt). Koguriski kindlustuse puhul on välistatud teatud põhjustel tekkinud kahjuhüvitamine (loetletud punktis 3.9.3.), samuti ei hüvitata üldistes välistustes nimetatud kahju või kulusid (tingimuste punktid
3.9.4.ja 6.). Üldiste välistuste punkti 6.10. järgi ei hüvita kindlustusandja kahju ega kulusid, mille otseseks või kaudseks põhjuseks on ehitise vajumine, pragunemine, kokkutõmbumine või paisumine. Puudutatud isik on seisukohal, et tuginedes hüvitamisest keeldumisel tingimuste punktile 6.10., ei ole vaja täiendavalt tõendada punktis 3.9.3.d. nimetatud keeldumise aluseid ehk projekteerimis- või ehitusvea esinemist, kuivõrd vajumine (p 6.10.) ja projekteerimis- või ehitusviga (p 3.9.3.d) ei pea keeldumiseks esinema üheaegselt. Mõlemad on iseseisvad alused hüvitamisest keeldumiseks. Avaldaja ise läbivalt nõustub, et tegemist on vajumisega, mistõttu ei pea kindlustusandja seda enam eraldi tõendama hakkama. Avaldaja on käesolevas juhtumis väitnud, et kahju on tekkinud loodusjõudude tõttu. Avaldaja sellise väite puhul tuleb kõne alla vaid sademetest põhjustatud üleujutuse tõttu tekkiv kahju kodukindlustuse tingimuste punkti 3.8.1.b kohaselt. Siiski ei ole avaldaja tõendanud sellise kindlustusjuhtumi toimumist. Ilmateenistuse vaatlusandmed ei kinnita väga veerohkete sadude esinemist juhtumile eelneval ajal, mistõttu ei saa tegemist olla üleujutuse kindlustusjuhtumiga. Asjas ei nähtu, et juhtumi toimumise eelselt oleks olnud selline erakorraline veetaseme tõus, mille puhul võiks arvata, et tekkinud veehulka ei suuda maja kuivendussüsteem vastu võtta ning avaldajale tekkinud kahju põhjuseks võiks olla sademetest tekkinud üleujutus.
8.Puudutatud isiku hinnangul ei saa Uretek Baltic OÜ esindaja ise vahetu kogemuse läbi kinnitada, et vajumine on olnud ootamatu ja äkiline, vaid saab seda teha üksnes avaldajalt saadud info põhjal. Uretek Baltic OÜ arvamusest ka ei nähtu, mille põhjal on kindlaks tehtud, et vajumine oli ootamatu ja äkiline. Seega ei saa kõnealust arvamust käsitleda tõendina selle kohta, et vajumine toimus korraga, mitte pikema aja jooksul. Kuna ühtegi väga veerohket vihmasadu ei ole võimalik paigutada juhtumi eelsesse aega ning hoone on ehitatud 2006, siis
viitavad kõik asjaolud pigem kahju tekkimisele pikaajalise protsessi tagajärjel. Sellisel juhul toimub kahjustumine vähehaaval ja järkjärgult, mistõttu puudub sel ootamatu ja ettenägematu iseloom, mis on nõutav kindlustusjuhtumiks oleva sündmuse puhul. Kuna avaldaja ei ole tõendanud kahju tekkimist üleujutuse tagajärjel (ning seda ei saagi tõendada arvestades ilmateenistuse vaatlusandmeid), siis on tegemist sündmusega, mille korral on kahju hüvitamine välistatud tingimuste punkti 6.10. alusel.
9.Seoses siseviimistluse taastamise hinnapakkumisega on puudutatud isik seisukohal, et kahjuteatest ja ülevaatuse tulemustest ei nähtu kahjustusi esikus, vaid üksnes köögis ja elutoas. Seepärast pole arusaadav, miks on tööde ja materjalide loetelus lahtiste plaatide eemaldamine esikus ning plaatide paigaldamisega seotud materjalid, kokku 275 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks on hinnapakkumises köögi töötasapinna silikoonimine koos materjalidega, kokku 115 eurot pluss käibemaks, kuid 08.07.2022 avalduse järgi on köögi töötasapinna ja tagaseina vaheline vuuk juba taastatud. Määruse põhjendused
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad.
11.Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli sõlmitud kindlustusleping perioodiks 09.07.2018 kuni 08.07.2021 korteri aadressiga XXX kindlustamiseks (kodukindlustuse poliis nr 413481193). Kindlustuslepingu osaks on kodukindlustuse tingimused SEB-K100/2017 ja PZU Kindlustuslepingute üldtingimused U100/2017 (dtl 82-102).
12.Kohus tuvastas, et: • 22.06.2021 esitas avaldaja puudutatud isikule kahjuteate, et korteris on tekkinud põranda vajumine (dtl 3-5). • kahjustused vaatas üle Instructiva OÜ esindaja TL, kes teatas 28.06.2021, et tegemist on betoonpõranda vajumisega ridaelamu korteris ning kõige tõenäolisemalt on vajumise põhjuseks sadevee sattumine taldmiku ja põranda tagasitäite alla (dtl 12). • avaldaja on tellinud põranda stabiliseerimistööd Uretek Baltic OÜ-lt, kes on lepingus kirjeldanud, et kohapealsel ülevaatusel 5.07 selgus, et tegemist on ootamatu ja äkilise vajumisega. Vajumine tekkis 15.06, jätkus ka peale ülevaatust. Vaatlusel selgus, et tegemist ei saa olla projekteerimis- ega ehitusveaga, kuna tegemist ei ole uue ehitisega. 15 aastat vanal majal ei teki vajumine seoses projekteerimis- ega ehitusveaga, vajumise on põhjustanud süsteemi mingi osa ettenägematu rike. Näiteks võivad olla sadeveed pinnast ära uhtunud. Sadevete ärajuhtimise süsteem on töökorras, kuid ei suure koguse sademete puhul ei saa välistada, et üleujutusest tingitud vesi on jõudnud põranda alla ja sealt osa pinnast ära uhtunud (dtl 30-39). • puudutatud isik edastas avaldajale 28.06.2021 otsuse, millega keeldus kindlustuslepingu alusel kahju hüvitamisest, juhindudes kodukindlustuse tingimuste punktidest 3.9.3.d. ja 6.6 (dtl 66).
13.Pooltel on vaidlus selles, kas 15.06.2021 korteris tekkinud põranda vajumise puhul on tegemist kahjujuhtumiga või mitte. Pooltel ei ole vaidlust, et tegemist oli vajumisega. Pooltel on vaidlus, kas vajumine on tekkinud ootamatult loodusjõudude (sademete) tõttu või on vajumine toimunud pikaajalise protsessi tagajärjel.
14.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-171-13 punktis 10 märkinud, et kindlustusandja võib esitada ka pärast hüvitise maksmisest keeldumise otsuse esitamist kõik põhjendused, mille tõttu ta kindlustusvõtjale hüvitist ei maksa.
15.Seega saab kindlustusandja keeldumise aluseid täiendada ja käesoleval juhul on puudutatud isik seisukohal, et vajumine ei toimunud ilmastikutingimuste tõttu, mistõttu on see väljamakse välistuseks. Seega tuli avaldajal käesoleval juhul tõendada, et vajumine tekkis erakordsetest ilmastikutingimustest, mitte pikaaegsest vajumisest. Kohus selgitas seda 11.10.2022 istungil.
16.Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 3.8.1.b kohaselt üleujutuse puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on sademed. Punkti 3.8.2. kohaselt üleujutuse all mõistetakse ainult looduslikku üleujutust, mille on põhjustanud torm, sademed (sh lumesulamisvesi) või veekogu üleujutus. Looduslik üleujutus tähendab erakorralist veetaseme tõusu, mille tõttu tekkinud ebaharilikku veehulka ei suuda maapind ja/või projektikohaselt rajatud kuivendussüsteem (sh drenaaži- ja kanalisatsioonisüsteem) vastu võtta.
17.Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et 15.06.2021 avaldaja korteris tekkinud põranda vajumise põhjustas suure intensiivsusega vihmasadu, mille tõttu tekkis avaldaja korterile ootamatu ja äkiline varakahju. Avaldaja esitatud fotolt (dtl 147) ega videost ei ole võimalik tuvastada sellist erakorralise veetaseme tõusu ega ebaharilikku veehulka, mida maapind ja/või projektikohaselt rajatud kuivendussüsteem (sh drenaaži- ja kanalisatsioonisüsteem) ei ole suutnud vastu võtta. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud lähtuda avaldaja esitatud Kuusiku ilmajaama andmetest, kuna see asub avaldaja korterist oluliselt kaugemal kui Harku ilmajaam. Puudutatud isik on välja toonud, et Kuusiku asub avaldaja elukohast linnulennul ca 60 km kaugusel, Harku mõõtejaam 16 km kaugusel. Kohus nõustub, et pole mingit alust pidada Kuusiku andmeid asjakohasemateks. Puudutatud isik on ilmateenistuse andmetele tuginevalt välja toonud, et 2021 aasta juuni esimene pool oli üle Eesti kuiv, 02.06.21-11.06.2021 oli statistika kohaselt sademeteta. Kõige vihmasem päev juunis enne 15.06.2021 on olnud 12.06.2021, kuid suurem sadu jäi siis pigem Lääne-Eestisse, mujal üle Eesti tagasihoidlik. Väga veerohke sadu üle maa on olnud 23.06.2021, kus vee ööpäevane hulk on mitmes kohas (sh Harjumaal) ületanud 25 mm, kuid see jääb juba vajumisele järgnevasse aega. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et Uretek Baltic OÜ esindaja ei saa ise vahetu kogemuse läbi kinnitada, et vajumine on olnud ootamatu ja äkiline, vaid saab seda teha üksnes avaldajalt saadud info põhjal. Uretek Baltic OÜ järeldust ei kinnita muud asjas esitatud tõendid. Kõike esitatut arvesse võttes ei ole kohtu hinnangul tuvastamist leidnud suure intensiivsusega vihmasadu korteri Pajusaare 16-2 Rae asukohas, mis oleks toonud kaasa kindlustusjuhtumi. Kohus leiab, et tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga lepingu üldtingimuste p 3.8.1.b kohaselt.
18.Avaldaja ei ole tõendanud kahju tekkimist erakorralise saju tagajärjel. Lepingu punkti 3.9.1. kohaselt, koguriski puhul hüvitatakse kindlustatud esemele ootamatu, äkilise ja ettenägematu sündmuse tõttu tekkinud kahju, mida ei ole määratletud punktides 3.3 kuni 3.8. Kindlustustingimuste üldised välistused on toodud punktis 6. Nimetatud punkti kohaselt puudutatud isik ei hüvita kahju ega kulusid, mille otseseks või kaudseks põhjuseks on ehitise vajumine, pragunemine, kokkutõmbumine või paisumine. Kuna ootamatu, äkilise ja ettenägematu sündmuse tõttu kahju tekkimine ei ole tõendamist leidnud, siis oli puudutatud isikul õigus keelduda kahju hüvitamisest tuginedes lepingu tingimuste punktile 6.10. Kõike eelnevat arvestades jääb avaldus rahuldamata.
19.Menetluskuludest
19.1.TsMS § 172 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kuna kohus jätab avalduse rahuldamata. Kohus märgib, et puudutatud isikul puuduvad kulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.