Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 07.06.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-9398
Kohtuasi
X avaldus AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu kahju hüvitamiseks 4734 euro ulatuses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.03.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: X (XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), esindaja TS
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 28.03.2023 määrus muutmata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta avaldaja X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (avaldaja) esitas 27.06.2022 Harju Maakohtule avalduse (avaldaja täpsustas oma nõude suurust 28.11.2022) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (kostja) vastu kahju hüvitamiseks 4734 euro ulatuses.
2.Avalduse ja selle täienduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud kindlustusleping perioodiks 09.07.2018 kuni 08.07.2021 korteri aadressiga XXX kindlustamiseks (kodukindlustuse poliis nr 413481193). 22.06.2021 esitas avaldaja puudutatud isikule kahjuteate seoses korteris 15.06.2021 tekkinud kahjujuhtumiga. Korteris tekkis põranda vajumine, mis tingis praod kamina all ning kahjustada sai siseviimistlus. Varakahjule eelneval perioodil oli suure intensiivsusega paduvihmasid, mis põhjustasid ootamatu ja äkilise varakahju.
3.Puudutatud isik keeldus varakahju hüvitamast, leides, et tegu on ehitusliku puudusega, kuna sadevesi ei ole ära juhitud. Avaldaja kinnitab, et sadevete ärajuhtimise süsteem on korras.
4.Põranda stabiliseerimistööd teostas Uretek Baltic OÜ ja tööde maksumus oli 3078 eurot. Lisaks oli vaja teha ka siseviimistlustöid. Remondikompanii OÜ pakkumise kohaselt on see kulu 1656 eurot.
5.Uretek Baltic OÜ arvamus tõendab, et tegemist oli äkilise ja ettenägematu varakahjuga. Avaldaja on enda esitatud andmete, piltide ja videoga tõendanud, et kindlustusjuhtumile eelnes mitmeid rohkete sademetega perioode, mis võisid põranda alt osa pinnast ära uhtuda ning põhjustada äkilist põrandaga seotud varakahju. Kodukindlustuse tingimuste p-i 3.9.1. järgi hüvitatakse koguriski puhul kindlustatud esemele ootamatu, äkilise ja ettenägematu sündmuse tõttu tekkinud kahju, mida ei ole määratletud tingimuste p-des 3.3 kuni 3.8. Kuna antud varakahju ei liigitu ühegi kindlustuslepingu välistuse alla, siis kuulub see hüvitamisele. Tingimuste p-le 6.10 ei saa puudutatud isik tugineda, kuna seda punkti ei olnud hüvitamisest keeldumise kirjas. Puudutatud isiku seisukoht
6.Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata.
7.Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping (poliis nr 413481193) korteri aadressiga XXX kindlustamiseks. Kindlustusperiood oli 09.07.2018 – 08.07.2021, kindlustatud riskid olid tulekahju, veeavarii, murdvargus, vandalism, torm, üleujutus ja kogurisk. 22.06.2021 teatas avaldaja, et 15.06.2021 vajus korteris köögis ja elutoas põrand. Täiendavas seletuses märgib avaldaja, et arvatavasti on sündmuse põhjustanud loodusjõud ning arvab, et vihm ja vahepealsed kuivad perioodid on aluspõhja ootamatult kahjustanud ja põhjustanud vajumise. Puudutatud isiku palvel vaatas kahjustused üle Instructiva OÜ esindaja TL, kes teatas 28.06.2021, et tegemist on betoonpõranda vajumisega ridaelamu korteris ning kõige tõenäolisemalt on vajumise põhjuseks sadevee sattumine taldmiku ja põranda tagasitäite alla.
8.Puudutatud isik edastas avaldajale 28.06.2021 otsuse, millega keeldus kindlustuslepingu alusel kahju hüvitamisest juhindudes kodukindlustuse tingimuste p-dest 3.9.3.d ja 6.6. Otsuse kohaselt ei kuulu koguriski juhtumi puhul hüvitamisele kahju, mille põhjuseks on konstruktsiooni-, materjali-, projekteerimis-, paigaldus, kokkupaneku- või valmistusviga, sobimatu või praakmaterjal või -toode, ebakvaliteetne töö (p 3.9.3.d). Üldiste välistuste järgi ei
2-22-9398 hüvitata kahju ega kulusid, mille otseseks või kaudseks põhjuseks on algselt eksisteerinud defekt, sisemine viga, varjatud puudus ja kindlustatud eseme omaduste järkjärguline halvenemine, kulumine, vananemine, materjali väsimine või temperatuuri, värvi, maitse, lõhna, tekstuuri või viimistlusomaduste muutumine (p 6.6).
9.Puudutatud isik selgitas, et tingimuste p-i 3.9.1 järgi on koguriski kindlustusjuhtumiks ootamatu, äkiline ja ettenägematu sündmus, mille tõttu on tekkinud kahju kindlustatud esemele ning mis ei ole määratletud valikriskina (st p-des 3.3–3.8). Koguriski kindlustuse puhul on välistatud teatud põhjustel tekkinud kahju hüvitamine (loetletud p-s 3.9.3), samuti ei hüvitata üldistes välistustes nimetatud kahju või kulusid (tingimuste p-d 3.9.4 ja 6). Üldiste välistuste pi 6.10 järgi ei hüvita kindlustusandja kahju ega kulusid, mille otseseks või kaudseks põhjuseks on ehitise vajumine, pragunemine, kokkutõmbumine või paisumine. Avaldaja ise läbivalt nõustub, et tegemist on vajumisega, mistõttu ei pea kindlustusandja seda enam eraldi tõendama hakkama.
10.Hüvitamisest keeldumise 28.06.2021 otsusest on vastav alus, st p 6.10, välja jäänud ekslikult. Poolte vahel kindlustuse lepitusorganis toimunud lepitusmenetluses selgitas puudutatud isik avaldajale sellise aluse olemasolu ja puudutatud isiku tuginemist sellele kahju hüvitamisest keeldumisel.
11.Avaldaja on väitnud, et kahju on tekkinud loodusjõudude tõttu. Avaldaja sellise väite puhul tuleb kõne alla vaid sademetest põhjustatud üleujutuse tõttu tekkiv kahju kodukindlustuse tingimuste p-i 3.8.1.b kohaselt. Siiski ei ole avaldaja tõendanud sellise kindlustusjuhtumi toimumist. Ilmateenistuse vaatlusandmed ei kinnita väga veerohkete sadude esinemist juhtumile eelneval ajal, mistõttu ei saa tegemist olla üleujutuse kindlustusjuhtumiga. Asjas ei nähtu, et juhtumi toimumise eelselt oleks olnud selline erakorraline veetaseme tõus, mille puhul võiks arvata, et maja kuivendussüsteem ei suuda tekkinud veehulka vastu võtta ning avaldajale tekkinud kahju põhjuseks võiks olla sademetest tekkinud üleujutus.
12.Uretek Baltic OÜ esindaja ei saa ise vahetu kogemuse läbi kinnitada, et vajumine on olnud ootamatu ja äkiline, vaid saab seda teha üksnes avaldajalt saadud info põhjal. Uretek Baltic OÜ arvamusest ka ei nähtu, mille põhjal on kindlaks tehtud, et vajumine oli ootamatu ja äkiline. Seega ei saa kõnealust arvamust käsitleda tõendina selle kohta, et vajumine toimus korraga, mitte pikema aja jooksul. Kuna ühtegi väga veerohket vihmasadu ei ole võimalik paigutada juhtumi eelsesse aega ning hoone on ehitatud 2006. aastal, siis viitavad kõik asjaolud pigem kahju tekkimisele pikaajalise protsessi tagajärjel. Sellisel juhul toimub kahjustumine vähehaaval ja järkjärgult, mistõttu puudub sel ootamatu ja ettenägematu iseloom, mis on nõutav kindlustusjuhtumiks oleva sündmuse puhul. Maakohtu määrus ja põhjendused
13.Harju Maakohtu 28.03.2023 määrusega jäeti avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis, et puudutatud isikul puuduvad kulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
14.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et poolte vahel oli sõlmitud kindlustusleping perioodiks 09.07.2018 kuni 08.07.2021 korteri aadressiga XXX kindlustamiseks. Kindlustuslepingu osaks on kodukindlustuse tingimused SEB-K100/2017 ja PZU kindlustuslepingute üldtingimused U100/2017.
15.Maakohus tuvastas, et:
2-22-9398 1) 22.06.2021 esitas avaldaja puudutatud isikule kahjuteate, et korteris on tekkinud põranda vajumine; 2) kahjustused vaatas üle Instructiva OÜ esindaja TL, kes teatas 28.06.2021, et tegemist on betoonpõranda vajumisega ridaelamu korteris ning kõige tõenäolisemalt on vajumise põhjuseks sadevee sattumine taldmiku ja põranda tagasitäite alla; 3) avaldaja on tellinud põranda stabiliseerimistööd Uretek Baltic OÜ-lt, kes on kirjeldanud, et kohapealsel ülevaatusel 05.07 selgus, et tegemist on ootamatu ja äkilise vajumisega. Vajumine tekkis 15.06 ja jätkus ka pärast ülevaatust. Vaatlusel selgus, et tegemist ei saa olla projekteerimis- ega ehitusveaga, kuna tegemist ei ole uue ehitisega. 15 aastat vanal majal ei teki vajumine seoses projekteerimis- ega ehitusveaga, st vajumise on põhjustanud süsteemi mingi osa ettenägematu rike. Näiteks võivad olla sadeveed pinnast ära uhtunud. Sadevete ärajuhtimise süsteem on töökorras, kuid suure koguse sademete puhul ei saa välistada, et üleujutusest tingitud vesi on jõudnud põranda alla ja sealt osa pinnast ära uhtunud; 4) puudutatud isik edastas avaldajale 28.06.2021 otsuse, millega keeldus kindlustuslepingu alusel kahju hüvitamisest, juhindudes kodukindlustuse tingimuste p-dest 3.9.3.d ja 6.6.
16.Pooltel on vaidlus selles, kas 15.06.2021 korteris tekkinud põranda vajumise puhul on tegemist kahjujuhtumiga või mitte. Pooltel ei ole vaidlust, et tegemist oli vajumisega. Pooltel on vaidlus, kas vajumine on tekkinud ootamatult loodusjõudude (sademete) tõttu või on vajumine toimunud pikaajalise protsessi tagajärjel.
17.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-171-13 p-s 10 märkinud, et kindlustusandja võib esitada ka pärast hüvitise maksmisest keeldumise otsuse esitamist kõik põhjendused, mille tõttu ta kindlustusvõtjale hüvitist ei maksa. Seega saab kindlustusandja keeldumise aluseid täiendada ja käesoleval juhul on puudutatud isik seisukohal, et vajumine ei toimunud ilmastikutingimuste tõttu, mistõttu on see väljamakse välistuseks. Seega tuli avaldajal käesoleval juhul tõendada, et vajumine tekkis erakordsetest ilmastikutingimustest, mitte pikaaegsest vajumisest.
18.Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 3.8.1.b kohaselt üleujutuse puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on sademed. P 3.8.2. kohaselt üleujutuse all mõistetakse ainult looduslikku üleujutust, mille on põhjustanud torm, sademed (sh lumesulamisvesi) või veekogu üleujutus. Looduslik üleujutus tähendab erakorralist veetaseme tõusu, mille tõttu tekkinud ebaharilikku veehulka ei suuda maapind ja/või projektikohaselt rajatud kuivendussüsteem (sh drenaaži- ja kanalisatsioonisüsteem) vastu võtta.
19.Asjas ei ole tõendamist leidnud, et 15.06.2021 avaldaja korteris tekkinud põranda vajumise põhjustas suure intensiivsusega vihmasadu, mille tõttu tekkis avaldaja korterile ootamatu ja äkiline varakahju. Avaldaja esitatud fotolt ega videost ei ole võimalik tuvastada sellist erakorralise veetaseme tõusu ega ebaharilikku veehulka, mida maapind ja/või projektikohaselt rajatud kuivendussüsteem (sh drenaaži- ja kanalisatsioonisüsteem) ei ole suutnud vastu võtta. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud lähtuda avaldaja esitatud Kuusiku ilmajaama andmetest, kuna see asub avaldaja korterist oluliselt kaugemal kui Harku ilmajaam. Puudutatud isik on välja toonud, et Kuusiku asub avaldaja elukohast linnulennul ca 60 km kaugusel, Harku mõõtejaam 16 km kaugusel. Ei ole mingit alust pidada Kuusiku andmeid asjakohasemateks. Puudutatud isik on ilmateenistuse andmetele tuginevalt välja toonud, et 2021. aasta juuni esimene pool oli üle Eesti kuiv ning 02.06 – 11.06.2021 oli statistika kohaselt sademeteta. Kõige vihmasem päev juunis enne 15.06.2021 on olnud 12.06.2021, kuid suurem sadu jäi siis
2-22-9398 pigem Lääne-Eestisse ja oli mujal üle Eesti tagasihoidlik. Väga veerohke sadu üle maa on olnud 23.06.2021, kus vee ööpäevane hulk on mitmes kohas (sh Harjumaal) ületanud 25 mm, kuid see jääb juba vajumisele järgnevasse aega. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et Uretek Baltic OÜ esindaja ei saa ise vahetu kogemuse läbi kinnitada, et vajumine on olnud ootamatu ja äkiline, vaid saab seda teha üksnes avaldajalt saadud info põhjal. Uretek Baltic OÜ järeldust ei kinnita muud asjas esitatud tõendid. Kõike esitatut arvesse võttes ei ole tuvastamist leidnud suure intensiivsusega vihmasadu XXX korteri asukohas, mis oleks toonud kaasa kindlustusjuhtumi. Tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga lepingu üldtingimuste p-i 3.8.1.b kohaselt. Lepingu p-i 3.9.1 kohaselt hüvitatakse koguriski puhul kindlustatud esemele ootamatu, äkilise ja ettenägematu sündmuse tõttu tekkinud kahju, mida ei ole määratletud pdes 3.3 kuni 3.8. Kindlustustingimuste üldised välistused on toodud p-s 6. Nimetatud punkti kohaselt puudutatud isik ei hüvita kahju ega kulusid, mille otseseks või kaudseks põhjuseks on ehitise vajumine, pragunemine, kokkutõmbumine või paisumine. Kuna ootamatu, äkilise ja ettenägematu sündmuse tõttu kahju tekkimine ei ole tõendamist leidnud, siis oli puudutatud isikul õigus keelduda kahju hüvitamisest tuginedes lepingu tingimuste p-le 6.10.
20.Menetluskulud jäävad avaldaja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 172 lg 1). Puudutatud isikul puuduvad kulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Määruskaebus
21.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega avaldus rahuldada.
22.Avaldaja on tõendanud, et tegemist oli äkilise ja ettenägematu varakahjuga ning selline varakahju kuulub hüvitamisele. Avaldaja on andmete, piltide ja videoga tõendanud, et põranda varakahjule eelnes mitmeid rohkete sademetega perioode, mis võisid põranda alt osa pinnast ära uhtuda ning põhjustada äkilist põrandaga seotud varakahju. Uretek Baltic OÜ on oma hinnangus toonud välja, et tegemist on ootamatu ja äkilise vajumisega. Näiteks võivad olla sadeveed pinnast ära uhtunud. Sadevete ärajuhtimise süsteem on töökorras, kuid suure koguse sademete puhul ei saa välistada, et üleujutusest tingitud vesi on jõudnud põranda alla ja sealt osa pinnast ära uhtunud. Uretek Baltic OÜ meeskond tegi enne põranda stabiliseerimise ja loodimise töid ka põhjaliku objekti ülevaatuse (puurimised, mõõtmised, endoskoop kaameraga vaatlus ka põranda all). Ülevaatuse käigus saab tuvastada, kas tegemist on olnud hiljutise ja äkilise vajumisega või on vajumine toimunud aastatega. Kohus oleks pidanud lahendi tegemisel eeltoodud hinnangut arvestama või siis põhistama, miks ta hinnanguga ei nõustu. Kohus on lähtunud vaid puudutatud isiku meelevaldsest arvamusest. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
23.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
23.1.Kohus tõi õigesti välja, et kindlustushüvitise saamiseks pidi avaldaja tõendama, et tegemist oli kodukindlustuse tingimuste p-le 3.8.1.b (sademetest tingitud üleujutus) vastava kindlustusjuhtumiga. Kohus hindas asjas esitatud tõendeid, sh Uretek Baltic OÜ arvamust, ning ei pidanud tingimuste p-s 3.8.1.b sätestatud kindlustusjuhtumi toimumist kogumis tõendatuks. Kohus on õigesti hinnanud tõendeid ning avaldajale ei ole tekkinud kahju sellise sündmuse tagajärjel, mille puhul tekiks puudutatud isikul kindlustuslepingu alusel hüvitamiskohustus.
24.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-22-9398
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
26.Asja materjalidest nähtuvalt oli poolte vahel sõlmitud kindlustusleping perioodiks 09.07.2018 kuni 08.07.2021. 15.06.2021 toimus avaldaja korteris kahjujuhtum – põranda vajumine. Pooled vaidlevad selle üle, kas põranda vajumise puhul oli tegemist „ootamatu, äkilise ja ettenägematu sündmusega“ kodukindlustuste tingimuste p-i 3.9.1 järgi ning kas avaldajale tekkinud kahju kuulub hüvitamisele. Lisaks on maakohus andnud hinnangu sellele, kas kahju võiks kuuluda hüvitamisele kodukindlustuste tingimuste p-i 3.8.1.b järgi (s.o sademetest tingitud üleujutus).
27.Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus on käesolevat tsiviilasja arutanud ekslikult hagita menetluses. Käesolevas asjas ei ole tegemist korteri- või kaasomandiga seotud vaidlusega (TsMS § 475 lg 1 p 13, § 613), vaid kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandja vastu nõude kindlustuslepingu alusel kahju hüvitamiseks. Käesolev vaidlus ei puuduta korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ega korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (vt TsMS § 613). Kohtupraktikas on samas leitud, et TsMS § 631 lg 4 analoogia alusel ei ole lahendi tühistamise aluseks üksnes see, kui asi, mis tuli lahendada hagimenetluses, lahendati hagita menetluses (vt RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-10, p 20). Praegusel juhul ei ole kumbki menetlusosaline väitnud, et kindlustusandja vastu esitatud nõude lahendamine hagita menetluses oleks kaasa toonud ebaõige lahendi ega esitanud ka TsMS § 333 lg 1 kohast vastuväidet maakohtu tegevusele. Ebaõige menetlusliik ei too seega kaasa maakohtu määruse automaatset tühistamist. Et maakohus on lahendanud kindlustusandja vastu esitatud nõude hagita menetluses, on ka ringkonnakohus selle menetlusliigiga seotud, kuid kohaldab menetlusele hagimenetluse sätteid (vt nt TlnRnKo 15.02.2022, 2-18-8026, p 32).
28.TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Esmalt lasub hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks (vt nt RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379, p 20, RKTKo 25.02.2009, 3-2-1-121-08, p 18; RKTKo 13.11.2017, 216-5564/52, p 17). Arvestades eeltoodut, peab avaldaja käesoleval juhul tõendama enda esitatud väidet, et kahju, mille eest ta hüvitist nõuab – st põranda vajumine –, tekkis „ootamatu, äkilise ja ettenägematu sündmuse“ tõttu (tingimuste p 3.9.1) ja/või sademetest tingitud üleujutuse tõttu (tingimuste p-i 3.8.1.b).
29.Avaldaja on oma kahjunõude tõendamisel tuginenud eeskätt Uretek Baltic OÜ hinnangule, Kuusiku ilmajaama andmetele ning fotole (27.05.2021) ja videole vihmasajust (22.05.2021). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et avaldaja ei ole piisavalt tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, s.o seda, et põranda vajumine tekkis „ootamatu, äkilise ja ettenägematu sündmuse“ ja/või sademetest tingitud üleujutuse tõttu. Ringkonnakohus andis 04.05.2023 kirjaga menetlusosalistele tähtaja soovi korral uute tõendite esitamiseks. Avaldaja oma nõude tõendamiseks täiendavaid tõendeid ei esitanud.
30.Uretek Baltic OÜ hinnangus on kajastatud, et „kohapealsel ülevaatusel selgus, et tegemist on ootamatu ja äkilise vajumisega. Vajumine tekkis 15.06 jätkus ka peale ülevaatust. Vajumise peatamiseks ja esialgse olukorra taastamiseks on vaja teostada pakkumuses olevad tööd. Vaatlusel selgus, et tegemist ei saa olla projekteerimis- ega ehitusveaga, kuna tegemist ei ole uue ehitisega. 15 aastat vanal majal ei teki vajumine seoses projekteerimis- ega ehitusveaga,
2-22-9398 vajumise on põhjustanud süsteemi mingi osa ettenägematu rike. Näiteks võivad olla sadeveed pinnast ära uhtunud. Sadevete ärajuhtimise süsteem on töökorras, kuid ei suure koguse sademete puhul ei saa välistada, et üleujutusest tingitud vesi on jõudnud põranda alla ja sealt osa pinnast ära uhtunud.“ Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Uretek Baltic OÜ hinnangust ei saa teha selliseid järeldusi, mis annaksid aluse avalduse rahuldamiseks. Uretek Baltic OÜ arvamusest ei nähtu, mille põhjal on kindlaks tehtud, et vajumine oli ootamatu ja äkiline. Arvestades hinnangus väljatoodut, sai Uretek Baltic OÜ esindaja vastavat asjaolu (tegemist on ootamatu ja äkilise vajumisega) kinnitada vaid avaldajalt saadud info põhjal. Uretek Baltic OÜ hinnang on üldsõnaline ning sellest ei nähtu, kuidas Uretek Baltic OÜ sellisele seisukohale jõudis. Ei ole selgitatud, kas vajumise põhjuste kindlakstegemiseks viidi läbi uuring, rääkimata sellest, et kajastatud oleks uuringu üksikasjalik kirjeldus, andmed kasutatud metoodika ning uuringust tehtud järelduste kohta. Uretek Baltic OÜ hinnang ei sisalda andmed, mis võimaldaksid arvamuse kaalu ja usaldusväärsust hinnata. Lisaks ei ole võimalik hinnata, kas Uretek Baltic OÜ-l oli arvamuse andmiseks kasutada kogu vajalik ja teadaolev informatsioon. Kuusiku ilmajaama andmetest ning vihmasajust tehtud fotost (27.05.2021) ja videost (22.05.2021) ning asjaolust, et väidetavalt eelnes kahjujuhtumile sademerohkeid perioode, ei saa käesoleval juhul tuvastada põhjuslikku seost tekkinud kahjuga (võlaõigusseadus § 127 lg 4), s.o seda, et põranda vajumine oli ootamatu ja äkiline ning et see oli tingitud sademetest.
31.Arvestades eeltoodut, on maakohus jätnud avalduse põhjendatult rahuldamata, kuivõrd avaldaja ei ole tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, s.t seda, et kahju kuulub kindlustuslepingu alusel hüvitamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Kuna maakohtu määrus jääb muutmata, jääb muutmata ka maakohtu otsustus menetluskulude jaotuse osas.
33.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Toimiku materjalidest nähtuvalt puudutatud isikul kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.