EIK Grupp OÜ hagi Fagel Automaatika OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
13 578, 35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: EIK Grupp OÜ, registrikood: 11209743, asukoht: Roosikrantsi tn 9-1, Tallinn Hageja lepinguline esindaja. vandeadvokaat Eva Mägi, e-posti aadress: [email protected] Kostja: Fagel Automaatika OÜ, registrikood: 12365333, asukoht: Läike tee 16, Rae vald, Harju maakond Kostja lepinguline esindaja: Gennadi Mihelson, e-posti aadress: xxx 19.01.2023 kohtuistungil; istungil osalesid hageja ja kostja lepingulised esindajad
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Fagel Automaatika OÜ-lt EIK Grupp OÜ kasuks võlgnevus 12 570 (kaksteist tuhat viissada seitsekümmend) eurot.
3.Välja mõista Fagel Automaatika OÜ-lt EIK Grupp OÜ kasuks viivis alates 24.05.2022 põhivõlgnevuselt 12 570 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
Kohus määrab menetluskulud kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja nõue ja seisukohad
1.Hagiavalduse asjaolude kohaselt pidi Fagel Automaatika OÜ vastavalt EIK Grupp OÜ ja Fagel Automaatika OÜ vahel sõlmitud kokkuleppele teostama erinevad töid kinnistul asukohaga XXX, Türisalu, Harku vald, Harju maakond. Kokkuleppe sõlmimise ajal oli nimetatud kinnistu üheks omanikuks EIK Grupp OÜ endine osanik ja juhatuse liige X (nimetatud isik tegeles ka EIK Grupp OÜ esindajana ehitustööde tellimisel Fagel Automaatika OÜ-lt ja kogu sellega seonduva asjaajamisega). Fagel Automaatika OÜ poolt teostatavad tööd pidid muuhulgas hõlmama parkimisplatsi rajamis- ja ümberehitustöid ning kahekordse automaatvärava paigaldustöid kõnesoleval Türisalu kinnistul. Kõnesolevate tööde eest esitati Fagel Automaatika OÜ poolt EIK Grupp OÜ-le 04. juunil 2019 arve nr 201901016 maksetähtajaga 07. juuni 2019 summas 11 970 eurot. EIK Grupp OÜ tasus arve täies ulatuses ülekande teel 05. juunil 2019. 26. mail 2019 (s.o. 04. juuni 2019 arve esitamisele eelnevalt) saadetud e-kirjas kirjutas Fagel Automaatika OÜ esindaja Y, et parkimisplatsi töödega saadakse alustada 10. juunil 2019 ja lõpetada need 16. juunil 2019. Värava osas märkis Fagel Automaatika OÜ esindaja, et see toimetatakse töövõtjale viie nädala jooksul ning paigaldatakse töövõtja poolt ühe nädala jooksul pärast kohaletoimetamist. Y kirjutas veel lisaks, et kõik tööd peaks olema lõpetatud 2019. aasta 28.-ndal nädalal kui Fagel Automaatika OÜ saab ettemaksu 2019. aasta tuleval nädalal (22.-ndal nädalal). EIK Grupp OÜ oli Fagel Automaatika OÜ poolt pakutuga (sh 26. mai 2019 e-kirjas toodud ajagraafikuga) nõus. Tasudes Fagel Automaatika OÜ poolt esitatud arve oli selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele pidid kõik tööd olema lõpetatud 14. juuliks 2019. aastaks (28.-ks nädalaks 2019). Kokkulepitud ajaks Fagel Automaatika OÜ töid ei teostanud. Lepingueelsed läbirääkimised toimusid ja kokkuleppe tööde teostamiseks sõlmimisel esindas EIK Grupp OÜ-d tolleaegne juhatuse liige X ja Fagel Automaatika OÜ-d vahel volitatud esindaja (projektijuht) Y. Samal aastal, mil sõlmiti kokkulepe tööde teostamiseks, halvenes EIK Grupp OÜ juhatuse liikme X tervis ning ta suri xx.xx.xxxx. Pärast X surma toimus pärimismenetlus, X omandis olnud EIK Grupp OÜ osa läks pärimise käigus üle viimase abikaasale Cle, kes kanti EIK Grupp OÜ ainuosanikuna äriregistrisse 14. veebruaril 2022. Pärast pärimismenetluse lõpuleviimist ja ainuosanikuks saamist avastas uus ainuosanik, et EIK Grupp OÜ on sõlminud töövõtulepingu Fagel Automaatika OÜ-ga, kokkulepitud tööde eest ka tasunud, kuid Fagel Automaatika OÜ ei ole töid teostanud. Cuesta Advokaadibüroo vandeadvokaat Eva Mägi koostas EIK Grupp OÜ nimel Fagel Automaatika OÜ-le 29. aprillil 2022 nõudekirja, milles sisaldus EIK Grupp OÜ avaldus Fagel Autmaatika OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingust taganemiseks ja makstud tasu tagastamiseks ning kahju (kohtueelse õigusabikulu) hüvitamiseks. 02. mail 2022 tuli teade, et kõnesolev e-kiri on Fagel
Automaatika OÜ poolt kätte saadud ja läbi loetud. EIK Grupp OÜ lepinguline esindaja saatis Fagel Automaatika OÜ-le igaks juhuks veel ka meeldetuletuse 11. mail 2022, paludes vastata või hüvitada nõudekirjas toodud summad hiljemalt 13. maiks 2022. Fagel Automaatika OÜ nõudekirjale ei vastanud, samuti ei hüvitanud ta EIK Grupp OÜ-le nõudekirjas toodud summasid (neid ei ole tänase päevani hüvitatud). Juhindudes VÕS § 101 lg 1 p-s 1 sätestatust ja tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole hageja ees oma rahalisi kohustusi kohaselt täitnud, nõuab hageja kostjalt kohustuse täitmist tasumata põhivõlgnevuse summas 12 570 euro väljamõistmist, mis koosneb töövõtulepingust taganemise tagajärjel üleantu tagastamise nõudest summas 11 970 eurot ja kahjunõudest (kohtueelne õigusabikulu) summas 600 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (12 570 eurolt) alates hagi esitamisest ehk alates 24. maist 2022.
2.Hageja leidis, et kui pooled ei ole allkirjastanud „töövõtuleping“ pealkirja kandvat dokumenti, siis see asjaolu ei väära hageja väidet ja fakti, et töövõtuleping oli poolte vahel sõlmitud. Antud juhul sõlmiti leping selliselt, et pooled vahetasid tahteavaldusi elektronkirja teel. Lepingu sõlmimise fakt on tõendatud hageja poolt esitatud elektronkirjavahetuse, arve ja selle tasumist tõendava maksekorraldusega. Seadus ei näe töövõtulepingule ette kohustuslikku kirjalikku vorminõuet. Seega võisid pooled lepingu sõlmida ja antud juhul ka sõlmisid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tahteavalduste vahetamise teel. Hageja võis eeldada, et kui isik (Y) kirjutab e-postilt xxx (st kostja oli loonud Yle e-posti aadressi), kasutab meiliallkirjas kostja rekvisiite (meiliallkirjas on viide Fagel Automaatika OÜ-le) ning kostja ise on avalikkusele läbi oma kodulehe teatanud, et Y kuulub kostja personali hulka, täpsemalt on kostja projektijuht, siis olid ka nimetatud isikule antud volitused kostja esindamiseks. Kostja väited Yl esindusõiguse puudumisest ei ole eeltoodut arvesse võttes usutavad. Kui volitust ei olnud siiski antud, siis võib olla kostjal sisesuhtest tulenevalt nõue Yi vastu, kuid see ei tähenda, et tehingut ei saa lugeda tehtuks (antud juhul siis töövõtulepingut sõlmituks) kostja nimel. Hageja juhib veelkord tähelepanu, et on täiesti tavapärane praktika, et mis tahes teenust osutava ettevõtte projekti- või müügijuht peab kliendiga pakutava teenuse osas hinnaläbirääkimisi ja sõlmib lepingu ning selliseks tegevuseks ei pea äriühingut esindama juhatuse liige, vaid konkreetselt selleks tööle palgatud spetsialist, kes müüb ettevõtte nimel vastavat teenust. Lisaks, kostja nimel väljastati hagejale arve. Arve koostamise ja sellega hagejale väljastamisega kiitis kostja Yi tegevuse (kostja nimel hagejaga kokkuleppe sõlmimise) igal juhul heaks. Kostja kodulehelt (https://fagel.ee/tehtud-tood/) nähtuvalt on kostja ise välja toonud tema poolt teostatud töödena mitmeid parkimisplatse/alasid, mistõttu ei ole usutav, et sellised tööd kostja tavapärase majandustegevuse hulka ei kuulu. Lisaks, isegi kui kostja majandustegevuse hulka ei kuulu parkimisalade rajamine, siis on kostjal ikkagi võimalus osutada vastavat teenust oma klientidele, seda ise sisse ostes (alltöövõtu korras). Pole välistatud, et käesoleval juhul just nii toimitigi. See aga ei mõjutaks kuidagi asjaolu, et töövõtuleping hageja ja kostja vahel sõlmiti ega kostja vastutust selle eest, et tööd jäid teostamata. Vastuses märgib kostja, et hageja ei ole täpsustanud töövõtulepingu olulisi tingimusi. Kostja on lisanud vastusesse 16-punktilise loetelu, milles väljatoodut ei ole hageja kostja sõnul täpsustanud. Hageja on seisukohal, et ta ei peagi midagi sellist täpsustama. Poolte vahel pole vaidlust tööde teostamise kvaliteedi või nõuetekohasuse üle, et oleks vaja hakata hindama, millistele tingimustele pidi töövõtulepingu objekt täpsemalt vastama. Kostja väitel ei ole kostja arve nr 201901016, 04. juunist 2019 kuidagi seotud parkimisplatsi rajamisja ümberehitustöödega. Taolise väitega ei saa kuidagi nõustuda. Hageja ei tea miks on arve selgitus selline nagu ta on (manufacture, delivery, consoles; eesti keeles – valmistamine, kohaletoomine, konsoolid) ehk seal pole toodud täpset tööde kirjeldust, kuid mingil juhul ei lükka arve selgitus ümber töövõtulepingu sõlmimise fakti. Arve koostas kostja, mitte hageja. Hageja ei kirjutanud ega saanudki kostjale ette kirjutada, mida ta arvel märkima peab. Kostja küll väidab, et kõnesolev arve ei ole seotud
hageja poolt väidetud töövõtulepinguga (ei ole selle eest esitatud), kuid on jätnud selgitamata, et mille eest ta siis nimetatud arve esitas. Vaidlust ei ole selles, et arve on väljastatud kostja poolt ning et hageja on arve tasunud (kostjale on laekunud 11 970 eurot). Kostja ei ole ka selgitanud, et mille eest ta nimetatud summa sai (kui ta väidab, et hagis kirjeldatud töövõtulepingu eest ta seda ei saanud). Hageja on seisukohal, et arve väljastamine hagejale tõendab selgelt poolte vahel kokkulepitud ehitustöid (parkimisplatsi rajamis- ja ümberehitustööd ning kahekordse automaatvärava paigaldustööd) ning seda eesmärki kinnitab kogu eelnev kostja ja hageja esindaja vaheline kirjavahetus koos ajaliste kokkulepetega. Vastuolus oma väitega, et poolte vahel ei olnud mingit lepingulist suhet on kostja väitnud sedagi, et arvel on toodud 50 konsooli ja need sai hageja kätte (millega tunnistatakse ju lepingu olemasolu). Kui kostja väitel olid pooltevahelise töövõtulepingu esemeks ka konsoolid (midagi sellist küll kostja esindaja Yi e-kirjadest kostjale ei nähtu), siis peaks kostja ka oma sellekohast väidet tõendama (tõendama, et 50 konsooli olid hagis kirjeldatud töövõtulepingu esemeks ning et hageja need kätte sai). Kostja on küll vastuses hagile eitanud töövõtulepingu sõlmimise fakti, kuid pole eitanud seda, et ta on väljastanud hagejale arve summas 11 970 eurot ega vaidlustanud seda, et ta on hagejalt saanud 11 970 eurot. Kostja ei ole selgitanud, et mille eest ta siis hagejalt 11 970 eurot sai. Arusaadavalt ei kanna üks äriühing teisele lihtsalt niisama 11 970 eurot. Kostja ei ole vastuses vaielnud vastu sellele, et tööd, mille eest hagejale arve summas 11 970 eurot esitati, jäid teostamata. See omakorda kinnitab, et hageja on töövõtulepingust õiguspäraselt taganenud ning saadud rahasumma tuleb kostjal hagejale tagasi kanda. Isegi kui kohus peaks nõustuma kostjaga, kelle sõnul neil hagejaga töövõtulepingut sõlmitud ei olnud, siis tuleb kostjal hagejale tasutud rahasumma tagastada ja hagi rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. Juhul kui kohus peaks kostja lähenemisega kaasa minema (kelle sõnul mingit töövõtulepingut ei ole sõlmitud), siis ei olnud VÕS § 1028 lg 1 tähenduses kohustust olemas (hagejal puudus kohustus tasuda kostjale 11 970 eurot) ja kostjal tuleb hagejale alusetu rikastumise sätete alusel 11 970 eurot tagastada. Arvestades kostja vastuväiteid, siis alternatiivselt taotleb hageja kostjalt võlgnevuse (11 970 euro) väljamõistmist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagi esitamiseks alust ei ole. Kostja avaldab, et kokkulepet või töövõtulepingut kohtule esitatud ei ole. Kostja eitab kokkuleppe ja töövõtulepingu sõlmimist ja olemasolu. Hageja peaks hagi täpsustama määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks. Kostja avaldab ka, et Fagel Automaatika OÜ esindusõigus on juhatuse liikmel, kelleks Y ei ole, temaga puudus ja puudub tööleping. Y ei ole X`ile ega hagejale kunagi teatanud, et esindab kostjat kokkulepete ja töövõtulepingute sõlmimisel. Kostja seadusliku esindajaga hageja mingeid läbirääkimisi, kokkuleppeid ja töövõtulepinguid sõlminud ei ole. 26.05.2019 e-kiri on kõigest tõlgendatav eelläbirääkimistega, kokkulepe või töövõtulepingu sõlmimiseks hagejaga volitust väljastatud ei ole. Parkimisplatsi ehitus ja ümberehitus ei kuulu kostja tavaliste majandustegevuste hulka. Kuna hageja ei ole esitanud kokkulepet teostatavate tööde kohta, siis hageja esitab ebaõige väite, et kostja poolt teostatavad tööd pidid muuhulgas hõlmama parkimisplatsi rajamis-ja ümberehitustöid ning kahekordse automaatvärava paigaldustöid kõnesoleval Türisalu kinnistul. Väite sõnastusest selgub, et on vaja teostada uue parkimisplatsi rajamisetöid ja olemasoleva parkimisplatsi ümberehitustöid. Parkimisplatse on rohkem kui üks, vähemalt kaks. Hageja ei ole ei enne 26.05.2019 ega ka peale 26.05.2019 kuni 16.06.2019 täpsustanud olulisi tingimusi. Kostja on veendunud, et hagejal oli mõistlikult aega alates eelläbirääkimiste alustamisest kuni käesoleva ajani, et teatada kostjale nimetatud olulised tingimused, mis on vajalik uue parkimisplatsi ehitusel ja olemasoleva parkimisplatsi ümberehitusel ning kahekordse automaatvärava tarne ja paigaldamistööde teostamiseks, kuid sellekohaseid kooskõlastusi hagejaga ei ole olnud. Kostja eitab mingisugusegi ehitusliku informatsiooni saamist ja ehitamiseks - ümberehitamiseks vajalike materjalide kättesaamist
hagejalt nimetatud kinnistul tööde teostamiseks. Hageja ei ole hagiavalduses viidanud ei parkimisplatside mõõtmetele, ei konkreetsele asukohale looduses, puudub viide ehitamiseks vajalike materjalide soetamisele. Kostja ei ole võtnud enda peale materjalide soetamise, transportimise ja ettevalmistustööde tegemise. Kostja eitab, et oleks andnud mingigi parkimisplatsi ehitus- või ümberehitustöödele nõusolekut ilma kinnistu omanikult kirjalike volituste/lubade saamist. Kostja on arvamusel, et lepingueelsetel läbirääkimistel pidi hageja mõistlikult arvestama kostja huvide ja õigustega Hageja pidi kostjale esitama tõeseid andmeid. Lepingueelsed läbirääkimised ei ole samastatavad sellega, et ilma ostja-tellija kinnituseta, nõusolekuta, koheselt kostja pidi asuma täitma tema enda pakutavat tööd. Arve nr 201901016, 04.06.2019 ei ole seotud parkimisplatsi rajamis-ja ümberehitustöödega ning kahekordse automaatvärava tarne ja paigaldustöödega kõnesoleval Türisalu kinnistul. Arve sõnastuse tõlge eesti keelde on project Älvsjo depa “ valmistamine, tarne, konsoolid... 50 komplekt. ” Kuigi kostja on püüdnud tõlkida hageja poolt esitatud dokumendis võõrkeelset lauset, vaidleb kostja selle muukeelse tõendi vastuvõtmise vastu. Hagiavalduse tekstist tulenevalt see arve „hõlmab parkimisplatsi rajamis-ja ümberehitustöid ning kahekordse automaatvärava paigaldustöid kõneoleval Türisalu kinnistul“. Arve väljastamise kuupäevast st 04.06.2019 kuni 29.04.2022 ei ole olnud lahkhelisid/pretensioone arvel märgitud 50 konsooli kohta, sellekohaseid pretensioone ei ole esitatud ka hiljem. Hageja ei ole põhistanud, et peale arvel oleva 50 konsooli, on mõeldud või aimatakse veel mingeid töid. Tasutud on ainult arvel märgitu eest. Teostatud tööd on nimetatud arves ja tellija sai 50 konsooli kätte. Mingeid pretensioone teostatud tööde ja tasutud arve kohta ei ole olnud. 26.05.2019 kiri on kostja ettepanek lepingueelsetel läbirääkimistel, kuid hagejaga mingit kokkulepet ei saavutatud. Mõistliku aja jooksul mingit hageja poolset tagasisidet ei ole olnud. Hageja ei ole omapoolset nõusolekut tööde alustamiseks 10.06.2019 ja teostamiseks kuni 16.06.2019 käesoleva ajani andnud. Puudub ka hageja nõusolek topeltvärava tarnimiseks, ostuks ja paigaldamiseks. Hagiavalduses ekslikult märgitakse töövõtulepingust taganemisavaldus, kui kostja eitab hagejaga igasuguse töövõtulepingu sõlmimist parkimisplatsi rajamis-ja ümberehitustöödeks ning kahekordse automaatvärava tarne ja paigaldustöödeks kõnesoleval Türisalu kinnistul. Hageja poolt arve nr 201901016, 04.06.2019 tasumine ei ole tõlgendatav kui “hageja täitis omapoolsed töövõtulepingust tulenevad kohustused.” Töövõtulepingust tulenevalt ei saa olla hagejal ainukene kohustus tasu maksmine, pealegi kui tegelikkuses arve sõnastuse tõlge eesti keeles on project Älvsjo depa “ valmistamine, tarne, konsoolid... 50 komplekt. ” Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata ja menetlus lõpetada või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata täies ulatuses ja menetluskulud jätta hageja kanda.
4.Kostja selgitas täiendavalt, et teadaolevalt kostja hageja seaduslikule esindajale kauba väljastamise päeval so 04. juunil 2019 väljastas vastavalt hageja otsesele tahteavaldusele arvel nr 201901016 märgitud kauba – 50 konsooli ühikihinnaga 199.50 eur, summas kokku 9 975.00 eur, millele lisandus käibemaks 20 % -1 995.00 eur. Kokku 11 970 eur. Hageja seaduslik esindaja sai nimetatud arve koos kaubaga kätte, nägi, et arvel on märgitud tema tahtele ostetud kauba nimetus ja kogus, ning sai täielikult aru arvel kõigest märgitust. Hageja tasus arve nr 201901016 ülekandega 05. juunil 2019 vabatahtlikult, vastavalt oma tahtele summas 11 970 eur. Hageja arve tasumisel 05. juunil 2019 hageja sai aru mille eest ja kui suure summa ta tasub. Hageja nägi arvel nimetatud kauba nimetust ja kogust ning tasudes arvet ülekandega sai hageja aru arvel märgitust. Kui arvel oleks midagi valesti märgitud sh kauba nimetus, kogus, maksumus jne, hageja ei oleks arve eest tasunud. Tasuti ainult selle eest, mis on arvel märgitud, tuldi lattu ja osteti kaup ära ning viidi ise ka ära. Puudus alus, et keelduda kauba väljastamiseks hagejale. Hagiavalduse lisa 3, st kostja arve nr 201901016, 04.06.2019 ei ole seotud parkimisplatsi rajamis-ja ümberehitustöödega ning kahekordse automaatvärava tarne ja paigaldustöödega kõnesoleval Türisalu kinnistul. Arve sõnastuse tõlge eesti keeled on project Älvsjo depa “ valmistamine, tarne, konsoolid... 50 komplekt. ” Arve väljastamise kuupäevast st 04.06.2019 kuni 29.04.2022 ei ole olnud
lahkhelisid/pretensioone arvel märgitud 50 konsooli kohta, sellekohaseid pretensioone ei ole esitatud ka hiljem. Hageja ei ole põhistanud, et peale arvel oleva 50 konsooli, on mõeldud või aimatakse veel mingeid töid. Tasutud on ainult arvel märgitu eest. Teostatud tööd on nimetatud arves ja tellija sai 50 konsooli kätte. Mingeid pretensioone teostatud tööde ja tasutud arve kohta ei ole olnud. Kostja on seisukohal, et lepingueelsetel läbirääkimistel nn parkimisplatsi osas mingit kokkulepet ei saavutatud. Kostja ei ole andnud mingitki parkimisplatsi ehitus- või ümberehitustöödele nõusolekut. Kostja on arvamusel, et lepingueelsetel läbirääkimistel pidi hageja mõistlikult arvestama kostja huvide ja õigustega, eelkõige tõesete andmete esitamisega. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud poolte poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Kostja on endiselt jäänud seisukohale, et esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks (kostja 09.02.2023 menetlusdokumendi p 3, tl 10p II kd), vaatamata asjaolule, et kohus on kostja sellekohase taotluse lahendanud 24.08.2022 kohtumäärusega, jättes kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata (tl 97-102 I kd). Kohus on põhjendanud määrust sellega, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 423 lg-s 2 toodud hagi läbi vaatamata jätmise aluseid. Kohus on seisukohal, et hageja on asjas esitanud nõude aluseks olevad asjaolud ning vajalikuks peetud tõendid. Hagiavaldusest nähtuvalt võib käesoleval juhul hageja õiguste rikkumine olla võimalik, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust. Õiguste tegeliku rikkumise suhtes tuleb kohtul aga hagi sisuliselt läbi vaadata ning teha sisuline otsus vastavalt kohtu poolt tuvastatud, so tõendatud, asjaoludele. TsMS § 423 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu. Kohus ei saa nimetatud sätte kohaldamisel hinnata tõendeid (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-13 p 12). Selle sätte alusel hagi läbi vaatamata jätmine on põhjendatud üksnes juhul, kui hagis esitatud nõue on selline, mis ei tulene ühestki võimalikust õigussuhtest või kui hagiga ei ole selgelt võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult võimalik. Kohus selgitab, et kostja poolt esitatud vastuväiteid saab kohus hinnata asja sisulisel läbivaatamisel, kuid nende alusel ei ole võimalik jätta hagi läbivaatamata. Täiendavalt on kohus kostja korduva analoogse taotluse lahendanud kohtuistungil ja selgitanud, et kuna kostja ei ole esile toonud uusi asjaolusid, siis ei kuulu kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks uuesti lahendamisele (tl 155p I kd). Kostja on veelkord kirjalikus kohtuvaidluse dokumendis esitanud taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus jääb eeloleva seisukoha juurde ning leiab, et kostja taotlus ei ole põhjendatud. Kohus märgib siinkohal ka seda, et kohus lahendab tsiviilasja üksnes asjas esitatud ja uuritud asjaolude alusel, so uusi asjaolusid, mis on pooled esitanud kirjalikes kohtuvaidluste menetlusdokumentides
kohus asja lahendamisel ei arvesta (vt aegumise küsimus, vt kostja 09.02.23 menetlusdokumendi lõpp, tl 15 II kd ja 17.02.23 menetlusdokumendi p 7, tl 29-30 II kd hageja 15.02.23 menetlusdokumendi p 2.9, 2.10, tl 23p II kd).
8.Hageja on esitanud kostja vastu makstud tasu (üleantu) 11 970 euro tagastamise ja kahju (kohtueelse õigusabikulu) 600 euro hüvitamise nõude. Hageja tugineb töövõtulepingule, mille alusel pidi kostja teostama kinnistul asukohaga XXX, Türisalu, Harku vald, Harju maakond parkimisplatsi rajamis- ja ümberehitustöid ning kahekordse automaatvärava paigaldustöid. Hageja on tasunud kostjale tööde eest, kostja on jätnud tööd teostamata, millest tulenevalt on hageja lepingust taganenud ja nõuab makstud tasu tagastamist ja kahju (kohtueelse õigusabikulu) hüvitamist. Kostja eitab töövõtulepingu sõlmimist ja olemasolu. Kostja väitel sõlmisid pooled müügilepingu ning see on kostja poolt täidetud. Töövõtulepingut puudutav jäi kostja väitel lepingueelsete läbirääkimiste faasi. Kostja leiab, et kuna pooled ei sõlminud töövõtulepingut, ei saanud hageja sellest ka taganeda. Seetõttu on ka kohtueelse õigusabikulu nõue põhjendamatu.
8.1.Tuvastatult ei ole poolte vahel vaidlust selles, et: - Fagel Automaatika OÜ esitas EIK Grupp OÜ-le 04.06.2019 arve nr 201901016 summas 11 970 eurot (tl 18-19 I kd); - EIK Grupp OÜ tasus eelviidatud arve 05.06.2019 (tl 20 I kd); - EIK Grupp OÜ seaduslik esindaja X suri xx.xx.xxxx ja EIK Grupp OÜ seaduslikuks esindajaks on C (tl 23, 27-28, tõlge tl 29, 30-34 I kd); - EIK Grupp OÜ esitas Fagel Automaatika OÜ-le 29.04.2022 taganemisavalduse, makstud tasu tagastamise ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude ja sama dokumendi korduvalt 02.05.2022, mis on Fagel Automaatika OÜ poolt kätte saadud 02.05.2022 (tl 35-38, 42-50, 51, tõlge tl 52 I kd). Pooltevaheliseks keskseks vaidlusaluseks küsimuseks käesolevas tsiviilasjas on, mille eest esitas kostja 04. juunil 2019.a. hagejale arve nr 201901016 summas 11 970 eurot ja mis oli pooltevahelise kokkuleppe sisuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tuvastatult ei ole pooled kirjalikku töövõtulepingut sõlminud. Hageja on seisukohal, et asjas esitatud tõenditega (e-kirjavahetus, arve ja arve tasumine) on töövõtulepingu sõlmimine poolte vahel tõendatud. Vaidlust ei ole selles, et EIK Grupp OÜ juhatuse liikme X ja Y vahel toimus suhtlus. Seda kinnitab ka Y tunnistajana ütluste andmisel (tl 195 I kd). Kostja on seisukohal, et Y ei ole X`ile ega hagejale kunagi teatanud, et esindab kostjat kokkulepete ja töövõtulepingute sõlmimisel. 26.05.2019 e-kiri on kõigest tõlgendatav eelläbirääkimistega, kokkuleppe või töövõtulepingu sõlmimiseks hagejaga volitust väljastatud ei ole. Kohus kostjaga ei nõustu ja leiab, et asjas olemasolevad tõendid võimaldavad tuvastada, et Yl oli kostja esindusõigus ja et Y sõlmis hagejaga lepingu kostja nimel. Kohus lisab ka, et hageja esindusõigus lepingu sõlmimisel oli Xl, mis nähtub hageja registrikaardilt (tl 30-34 I kd). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 1 ja 2 tuleneb, et esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus-
või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes (vt Riigikohtu 15. oktoobri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-14, p-d 11 ja 12). Kostja kodulehelt nähtuvalt on Y projektijuht, tema e-posti aadress on xxx ja tel.nr +3726565390 (tl 24-26 I kd). Y on pidanud kirjavahetust viidatud e-posti aadressilt kasutades kostja andmeid ja saatnud hagejale kostja rekvisiitidega arve, mille koostajaks on märgitud Y (tl 16-19, 2122, 1621-1624 I kd). Seega hageja võis eeldada, et kui isik (Y) kirjutab e-postilt xxx (st kostja oli loonud Yle e-posti aadressi), kasutab meiliallkirjas ja arvel kostja rekvisiite ning kostja ise on avalikkusele läbi oma kodulehe teatanud, et Y kuulub kostja personali hulka, täpsemalt on kostja projektijuht, siis olid ka nimetatud isikule antud volitused kostja esindamiseks. Y tunnistajana ütluste andmisel ei ole seda järeldust ümber lükanud, on ka ise kinnitanud, et ta oli Fagel Automaatika projektijuht, nii nagu on kirjas Fagel Automaatika kodulehel (tl 194 I kd). Seega võis hageja mõistlikult uskuda, et kostja on Yt volitanud enda nimel tegutsema. Kohus leiab, et Yl oli õigus kostjat lepingu sõlmimisel esindada ning leping on sõlmitud hageja ja kostja vahel. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Riigikohus on 08.06.2016 lahendis nr 3-2-143-16 osundanud, et leping sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt RKTKo nr 3-2-1-25-08, p 13). Riigikohtu 16.11.2011 lahendis nr 3-2-1-101-11 on märgitud, et tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil selle tahteavaldusega nõustub. Kostja on tuginenud asjaolule, et töövõtulepingut puudutav jäi lepingueelsete läbirääkimiste faasi ja mingit kokkulepet ei sõlmitud. Asjas olemasolevast kirjavahetusest nähtub, et Y saatis 26. mail 2019 Xle e-kirja teemal Ajakava, milles kirjutas: „Parkla pinnasetöödega saame alustada 10.06.19 ja lõpetada 16.06.19. Topeltvärav tarnitakse meie laosse 5 nädalaga ja paigaldame ühe nädala jooksul peale tarnimist, samaaegselt paigaldatakse parkla ümber piirdeaed ja jalgvärav. Kõik tööd peaksid olema lõpetatud 28. nädalal 2019, kui saame tasu järgmise nädala alguses 22 2019“ (tl 21, tõlge tl 22 I kd). Viidatud e-kirja järgselt saatis Y 04.06.2019 e-kirja teemal Arve koos arvega nr 201901016 summas 11 970 eurot (tl 16, tõlge tl 17, tl 18-19 I kd). Eelolevaga tegi kohtu hinnangul kostja hagejale pakkumuse. Arve saamise järgselt 05.06.2019 tasus hageja eelviidatud arve (tl 20 I kd), s.t hageja võttis kostja pakkumuse vastu/nõustus pakkumusega. Eeltoodust nähtub, et hageja ja kostja olid saavutanud kokkuleppe pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, ehitustööde teostamiseks, mis vastab kohtu hinnangul töövõtulepingulisele suhtele, Seega asub kohus seisukohale, et poolte vahel oli töövõtuleping sõlmitud. Tunnistaja Y on avaldanud, et „ Oli jutt XXX kinnistul tööde tegemisest, see oli pikaajaline arutelu, alates 2015 a. 2019 aastal me ei teinud antud kinnistul mingeid töid, sest ei jõudnud temaga kokkuleppele tööde osas. Tegelikult X tahtis mingis osas paigaldada piirdeaeda, väravaid ja teha haljastustöid, see kõik kestab aastast 2016.“ ( tl 195 I kd). Yi 10.06.2019 e-kirjast nähtub, et sooviti kokku leppida tööplaan. E-kirjas on objekti XXX fotod, mis on võrreldavad kostja poolt esitatud tõendiga, so maakatastri väljavõte, tl 72 I kd (e-kirjavahetus, tl 1621 -1622, tõlge tl 1623- 1624 I kd). Seega nähtub kohtu hinnangul eelolevast, et poolte vahel jäi täpsustamata konkreetne tööplaan, mis ei tähenda seda, et tööde teostamises XXX kinnistul ei oleks pooled kokkulepet saavutanud. Poolte
vaheline suhtlus formuleerus lepinguks läbi pakkumuse ja arve tasumise. Kui hageja ei oleks arvet ehitustööde eest tasunud (poolte vahel poleks olnud kokkulepet ehitustööde teostamiseks), siis ei oleks pidanud kostja ka uurima, mis järjekorras hageja soovib ehitustööde teostamist. Seetõttu ei ole eluliselt usutav kostja väide, mille kohaselt jäi pooltevaheline suhtlus ehitustööde teostamiseks lepingueelsete läbirääkimiste faasi. Eelolevad dokumentaalsed tõendid kogumis lükkavad ümber ka tunnistaja Yi selgitused kokkulepete mittesaavutamise osas (tl 196-197 I kd). Seega leiab kohus kokkuvõtvalt, et pooltevahelise kokkuleppe sisuks oli ehitustööde teostamine XXX, Türisalu, Harku vald, Harju maakond kinnistul. Asjaolu, et kinnistu omanikuks ei olnud hageja vaid hageja juhatuse liige X ja C (tl 13-15 I kd) ei muuda kokkuleppe sisu. Lepingu saab sõlmida asja suhtes ka hageja. Ka ei oma tähtsust asjaolu, et hageja juhatuse liige suhtles kostjaga e-posti aadressilt, mis ei ole kantud registrisse hageja kontaktaadressina. Kostja väljastas arve hagejale, mitte füüsilisele isikule, so Xle. Seega ei pidanud kostja lepingupooleks mitte Xi vaid hagejat. Tunnistaja Yi ütlustes ei tulene samuti, et pooleks võiks pidada Xt mitte hagejat. Tunnistaja on kinnitanud: „ Tol ajal suhtlesin hageja esindajaga Xga. Ma teadsin, et X on juhatuse liige. “ (tl 193p, 195 I kd). Kostja on väitnud, et pooled sõlmisid müügilepingu ning see on kostja poolt täidetud. Kostja tugineb 04.06.2019 arvele nr 201901016 (tl 18-19 I kd), tunnistaja Yi ütlustele (tl 195-198 I kd) ning Ground Tech OÜ 13.03.2019 arvele nr 13032019/1 ja fotole konsoolidest (tl 166, 167 I kd). Usutav ei ole kostja seisukoht ja tunnistaja ütlused selle kohta, et arve oli esitatud müügitehingu alusel. Tunnistaja Yi ütlused selle kohta, et arve ja kirjavahetus ei ole omavahel seoses, on kohtu hinnangul dokumentaalsete tõenditega ümber lükatud (ütlused, tl 197 I kd). Kuigi arvel märgitud nimetus (manufacture, delivery, consoles, so tõlgituna: millegi valmistamine, tootmine; kohaletoomine/kohaletoimetamine; konsoolid) ei viita otseselt poolte vahelisele töövõtulepingule, samuti ei saanud kohtumenetluses selgeks, mida on peetud silmas arvel esitatud kommentaariga: Project Älvsjö depå, on siiski eelviidatud dokumentaalsetest tõenditest kogumis järeldatav, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ehitustöödeks, mille alustamise eelduseks oli tasu maksmine, mitte kostja väidetu, et pooled sõlmisid müügilepingu ja see on täidetud. Kohtu hinnangul arvel toodud kirjeldus ei lükka ümber töövõtulepingu sõlmimise fakti. Arvel esitatud kirjelduse ebatäpsus on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud tunnistaja ülekuulamisel. Tunnistaja väitis, et arve on esitatud konsoolide müügi eest. Samas oli tunnistaja selgitus arve kirjelduse osas vastuoluline, st selles osas, mida tähendas arvel märgitud manufacture, delivery (tl 195p I kd). Tuvastatult on arve teisel lehel esitatud kirjeldus selle kohta, kuidas automaatväravat kasutada ja hooldada (tl 19 I kd). Tunnistaja väitis, et see on nö standardtekst, samas ei selgitanud, miks konkreetsele nö müügiarvele on vajalik panna standardtekstina värava kasutamise juhist (tl 195p I kd). Seetõttu leiab kohus, et tunnistaja ütlused arvega seonduvalt ei ole usaldusväärsed. Ground Tech OÜ 13.03.2019 arve nr 13032019/1 ja foto konsoolidest ei ole seostatav vaidlusaluse arvega, mistõttu ei analüüsi kohus neid tõendeid ega ka hageja poolt vastutõendina esitatud OÜ Ground Tech registri väljavõtet ja OÜ Alium Trade registri väljavõtet ( tl 178-179, 180-182 I kd). Kohus asub seisukohale, et vaidlusalune arve esitati ehitustööde eest, mitte konsoolide müügi eest.
8.2.Vaidlust ei ole selles, et kostja kokkulepitud töid ei teostanud. Seda on kinnitanud ka Y, kes on avaldanud, et „ 2019 aastal me ei teinud antud kinnistul mingeid töid...“ ( tl 195 I kd). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on tasunud kokkulepitud tööde eest kostjale 11 970 eurot (tl 20 I kd). Tuvastatult esitas hageja kostjale 29.04.2022 taganemisavalduse, makstud tasu tagastamise ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude ja sama dokumendi korduvalt 02.05.2022, mis on Fagel Automaatika OÜ poolt kätte saadud 02.05.2022 (tl 35-38, 42-50, 51, tõlge tl 52 I kd). Kostja on leidnud, et kuna pooled ei sõlminud töövõtulepingut, ei saanud hageja sellest ka taganeda. Kohus on eelnevaga tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mistõttu on kostja sellekohane vastuväide põhjendamatu. Muid vastuväiteid kostja taganemisavaldusele esitanud ei ole.
Riigikohtu 21.10.2020 lahendis nr 2-18-109972 on selgitatud, et taganemisavaldus on ühepoolne tehing TsÜS § 67 lg-te 1 ja 2 mõttes, mis tähendab, et selles peab sisalduma kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Taganemisavalduses peab olema väljendatud selle teinud isiku tahe lepinguline võlasuhe lõpetada. Selleks, et kohus saaks tuvastada, et lepingupool on lepingust taganenud, peab üks lepingupooltest tuginema lepingust taganemise asjaoludele, millest võiks järeldada, et lepingupool on lepingust taganenud. Poole lepingust taganenuks lugemisel peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Muu hulgas peab tegu olema olulise lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 2) ja taganemisavaldus peab olema tehtud mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist (VÕS § 118 lg 1). Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud, et lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumise sätestab VÕS § 116 lg 2. Hageja leiab, et tema kui tellija jäi kostja tõttu ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (VÕS § 116 lg 2 p 1). Kostja kokkulepitud töid teostama ei asunud ega ole neid teostanud. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest (VÕS § 188 lg 2). Kostjale 29. aprillil 2022 saadetud taganemisavaldusega taganes hageja kostjaga sõlmitud töövõtulepingust. Vastavalt VÕS § 189 lg-le 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Juhindudes VÕS § 189 lg-st 1 nõudis hageja kostjalt
29.aprillil 2022 saadetud nõudekirjas töövõtulepingu alusel tasutud rahasumma (11 970 euro) tagastamist hiljemalt 06. maiks 2022, mida pikendas 13.05.2022. Vastav tahteavaldus on jõudnud kostjani ja ta on selle kätte saanud. Seega, tuleb kostjal hagejale tagastada töövõtulepingust taganemise tagajärjel üleantu summas 11 970 eurot.
8.3.Hageja on esitanud ka kahju nõude, so kohtueelse õigusabi kulu hüvitamiseks summas 600 eurot. Kostja on seisukohal, et kahju nõue ei ole põhjendatud. Kohus vastuseks kostja seisukohale, märgib, et kohtueelsed õigusabikulud saavadki tekkida enne kohtule hagi esitamist. Hageja ei ole nõudnud nende kulude hüvitamist menetluskuluna, vaid kohtueelse õigusabikuluna (kahjuna). Ka kohtupraktika kinnitab, et kohtueelsed õigusabikulud on kahjuna hüvitatavad. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse aga TsMS-s ettenähtud korras.“ (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26−27, 29). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuuluseadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Tuvastatult esitas hageja kostjale 29.04.2022 taganemisavalduses kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude ja sama dokumendi korduvalt 02.05.2022, mis on Fagel Automaatika OÜ poolt kätte saadud 02.05.2022 (tl 35-38, 42-50, 51, tõlge tl 52 I kd). Hageja on esitanud kohtueelse õigusabi osutamise tõendamiseks arve nr 2022/0189 ja selle spetsifikatsiooni ning makskorralduse arve
tasumise kohta (tl 54-55, 56-56 I kd). Arvest ja spetsifikatsioonist nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi probleemi lahendamiseks Fagel Automaatika OÜ-ga, on koostatud nõudekiri. Hageja on selgitanud, et Cuesta Advokaadibüroo arvest nr 2022/0189 summas 612,50 eurot (koos käibemaksuga 735 eurot), moodustab 29.04.2022 nõudekirja koostamisega seotud kulu 600 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et kahjunõue on põhjendatud. Tegemist on mõistliku ja põhjendatud kuluga. Kui kostja ei oleks töövõtulepingut rikkunud ega hagejaga suhtlusest kõrvale hoidnud, siis oleks hagejal puudunud vajadus pöörduda oma õiguste kaitseks abi saamiseks advokaadibüroo poole ja hagejal ei oleks kahju tekkinud. Seega, tuleb kostjal hagejale hüvitada ka kahju (kohtueelne õigusabi kulu) summas 600 eurot. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 12 570 (11 970 + 600) eurot.
8.4.Hageja on esitanud ka viivise väljamõistmise nõude. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (12 570 eurolt) alates hagi esitamisest ehk alates 24.05.2022. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama sätte teise lause sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab et hageja nõue viivise väljamõistmiseks seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest, so 24.05.2022 on põhjendatud. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 12 570 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis alates 24.05.2022 põhivõlgnevuselt 12 570 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
8.5.Kuivõrd kohus lahendas vaidluse hageja primaarnõude ehk lepingust tuleneva nõude alusel, ei ole vajalik analüüsida hageja nõuet alternatiivsel, so VÕS § 1028 lg 1 alusel.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulud TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.