Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2-25-109134 B2 Impact OÜ hagi K. M. vastu võla nõudes 1425,04 eurot Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja M. T. Kostja: K. M. (isikukood XXX) Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda. Jätta hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 16.04.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: mõista kostjalt hageja kasuks välja Multitude Bank p.l.c ja kostja vahel 24.05.2023 sõlmitud krediidilepingust nr TAC_22380_100078 tulenev põhivõlgnevus 1012,15 eurot, intress 121,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 148,98 eurot ning sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivis põhinõudelt (1012,15 eurot) alates 17.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Hageja on esitanud järgmised väited nõude aluseks olevate asjaolude kohta.
2.1.Laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja esitas 24.05.2023. a laenutaotluse Multitude Bank p.l.c (edaspidi krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas. 25.05.2023 edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile XXX teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu üldtingimused ja eritingimused koos Hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti leping poolte vahel sõlmituks.
Krediidilepingu eritingimuste punkti B kohaselt võimaldati Kostjale limiiti kuni 2500 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Lepingu eritingimuste punkti E kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 38,40% aastas ehk 0.1052000% päevas. Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt oli krediidi kulukuse määr 45,93% aastas. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse Laenu väljamaksmist Laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p. 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 20 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega.
2.2.Krediidiandja kandis kostja pangakontole EEXXX kokku 1231 eurot järgmiselt: 19.10.2023 600 eurot, 25.05.2023 631 eurot.
2.3.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited. Kostja esitas 23.02.2024 krediidikonto avamise taotluse limiidiga kuni 2500 eurot, taotluses olid andmed: sissetulek 2300 eurot, igakuised kulutused 550 eurot, laenu eesmärk haridus, ülalpeetavad 0, töökoht ehitus. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal ja maksehäire registrist saadud andmeid ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lisaks lähtus krediidiandja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel kostja esitatud pangakonto väljavõttest.
2.4.Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku 661,44 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 218,85 eurot, kulude katteks 33 eurot ja intressi katteks 409,59 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tasumata augustikuu osamakse 51,88 eurot, maksetähtajaga 29.08.2024, septembrikuu osamakse 53,77 eurot; maksetähtajaga 29.09.2024, oktoobrikuu osamakse 55,61 eurot, maksetähtajaga 29.10.2024 ja novembrikuu osamakse 57,51 eurot maksetähtajaga 29.11.2024, ja krediidiandja edastas kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest. Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, lõppeski leping 27.11.2024. a. Eelpool mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas.
2.5.Kostjat teavitati 10.12.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale.
2.6.Kostja põhivõlg hageja ees hagi esitamise seisuga on 1012,15 eurot (väljastatud krediit 1231 eurot – maksed krediidisumma katteks 218,85 eurot).
2.7.Kostja poolt toimus viimane makse krediidisumma katteks 05.08.2024. a. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress perioodi 06.08.2024-27.11.2024 eest võlasummalt 1012,15 eurot intressimäära 38,4% alusel, kokku 121,06 eurot.
2.8.Lepingu eritingimuste punkti J. kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o 38,40% aastas ehk 0.1052000% päevas. Hageja arvestab viivist 1012,15 eurolt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 28.11.2024 kuni 16.04.2025 viivisemäära 38,4% alusel, kokku 148,98 eurot ning alates 17.04.2025 seadusjärgse viivisemäära alusel.
2.9.Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 (vt hagiavalduse lisa 3) – Maksete hilinemisega kaasnevad kulud – on selgitatud, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab 1000 eurot. Hageja sissenõudmiskulud on 10.12.2024. a saadetud nõudekirja eest 25 eurot ja 20.12.2024 2
saadetud pretensiooni eest 5 eurot, kokku 30 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohtuotsuse tegemise eeldused
3.1.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 08.05.2025 ning saadetud ka kostja e-postiaadressile. Kostja hagile vastanud ei ole. Hagejale oli antud lõpptähtaeg kõikide seisukohtade ja tõendite esitamiseks, kohus täitis üksikasjalikult selgitamiskohustust menetlusse võtmise määruses ja eraldi veel ka 18.09.2025 kirjaga.
3.2.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg
4.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu pdf failina (dtl 44), millel ei ole kummagi poole allkirju. Dokumenti on märgitud kostja nimi ja kontaktandmed, laenulimiit 2500, kliendi poolt kasutusse võetav esialgne krediidi summa 631 eurot. Dokumendis kuupäeva ei ole. Hageja on esitanud kohtule tõendi pealkirjaga „taotlus“(dtl 43), milles on märgitud kuupäev 24.05.2023 kell 20:30:50, ip-aadress, „loan amount“ 631, kostja nimi, isikukood, pangakonto nr, telefoninumber, e-postiaadress, postiaadress ning pealkirja all „loan state“ status - committed, decisioning date 24.05.2023 20:30:50, validated date: 25:05:2023 12:22:39, paid date: 25:05:2023 12:26:12. Samuti on hageja esitanud kohtule tõendi pealkirjaga „kostja taotlus“ (dtl 74), mis kujutab endast ekraani kuvatõmmist, millel kajastub pealkirja „application details“ all kostja nimi, isikukood, kontaktandmed, sama ip-aadress, mis eelviidatud „taotlus“ tõendis, „loan amount“ 631, „loan purpose“ education, „monthly expenses“ 550, „identification type“ nobileID, „identification date“ 25.05.2023 10:53:43, „household size children“ 0, „Employer Industry“ Construction engineering, puistevilla paigaldaja. Hageja on tõendina kohtule esitanud ka kostja konto väljavõtte. Kohus peab eeltoodu alusel usutavaks, et kostja esitas 24.05.2023 krediidiandjale taotluse 631 euro suuruse laenu saamiseks, esitades enda kohta eelpoolloetletud andmed. Kohus tegi hagejale ettepaneku tõendada hageja väiteid selle kohta, et krediidiandja edastas läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale lepingu üldtingimused ja eritingimused koos hinnakirja ja Euroopa 3
tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Hageja esitas ekraani kuvatõmmise (dtl 196), millelt nähtub, et 25.05.2023 on kostja e-postiaadressile saadetud „Ferratum teavitus“, „Laenutaotluse vastus“, „Ferratum arve“. Kohus peab eeltoodu alusel usutavaks, et krediidiandja edastas 25.05.2023 kell 12:22:39 kostjale kirja, ent hageja ei ole siiski tõendanud, mis oli kirja sisu ja kas sellega koos saadeti ka mingid lepingudokumendid. Hageja väitel pidi seejärel kostja tegema nõustumuse tahteavalduse, logides selleks oma isikukoodi ja kostjale saadetud PIN koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Seda, et kostja oleks pärast eeltoodud kellaaega teinud väidetud nõustumise toimingu, ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu. VÕS § 9 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja väidetest nähtuvalt taotles kostja laenu 631 eurot, kuid krediidiandja saatis tingimused limiidile 2500 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kostjale saadetud tingimused olid pakkumus (VÕS § 19), või kui lugeda kostja laenutaotlust pakkumiseks, siis oli hageja saadetud tingimused VÕS § 21 lg 1 kohane olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele, mis kujutab endast pakkumuse tagasilükkamist ja samal ajal uut pakkumust. Seega pidi kostja selleks, et lepingut sõlmituks lugeda, tegema nõustumuse (VÕS § 20). Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks pärast hageja poolt kostjale lepingutingimuste saatmist teinud otsese tahteavalduse lepingutingimustega nõustumiseks. VÕS § 20 kohaselt võib nõustumus väljenduda ka teos. Ilmselgelt teoga väljendatud tahteavaldus ei saa sisaldada kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid. Samas sätestab VÕS § 408 lg 2, et krediidileping, mis ei sisaldanud kõiki nõutud andmeid, muutub siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). Hageja on kohtule esitanud tõendi (dtl 57 ja 58), millest nähtub, et kostja kontole EEXXX on 25.05.2023 kell 11:26 üle kantud 631 eurot ja 19.10.2023 600 eurot. Hageja ei ole selgitanud, kas krediidiandja kandis selle summa omaalgatuslikult kostjale üle või pidi kostja selle summa väljamaksmiseks tegema veel mingi tahteavalduse. Samuti ei saa raha väljamaksmist, mis toimus kellaajaliselt ca tund aega enne väidetavate lepingutingimuste saatmist, pidada kostjapoolseks tahteavalduseks lepingutingimustega nõustumiseks.
4.4.Lepingusse oli krediidi kulukuse määraks märgitud 45,93%. 2023. a mais oli maksimaalne krediidi kulukuse määr 45,93%. Lepingus ei olnud toodud tagasimaksete summasid ja hageja ei esitanud ka kohtu nõudel tagasimaksete kuupäevi ja summasid, mis olid aluseks krediidi kulukuse määra arvestamisele. Lepingu järgi tuli igas kuus tasuda 5% võlgnetavast summast või 20 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem. Kui leping oli sõlmitud tähtajatult limiidiga 2500 eurot, tuli krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtuda, et kogu krediit võetakse ühe korraga kasutusse ning makstakse tagasi ühe aasta jooksul. Minuraha.ee kalkulaatori kohaselt oleks krediidi kulukuse määr 2500-eurose 38,4%-se intressiga laenu puhul, mis tuleb tagasi maksta 12 kuuga, 45,93 eurot. Seega minuraha.ee kalkulaatori järgi maksimaalset krediidi kulukuse määra ei ületatud.
5.Vastutustundliku laenamise kohustus
5.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi 4
teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
5.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis
2.3.toodud faktiväited ja kohtuotsuse punktis 4.2. kirjeldatud tõendid laenutaotluse kohta. Hageja on esitanud ka kostja konto EEXXX väljavõtte perioodi 01.02.2023-25.05.2023 kohta. Väljavõte ei sisalda tehingute teise poole andmeid, mistõttu ei ole võimalik pangaülekannete osas tuvastada, kellele need on tehtud. Hageja ise ei ole välja toonud, mida krediidiandja konto väljavõttelt tuvastas ning millised andmed võttis aluseks laenuotsuse tegemisel. Kostja konto väljavõttest nähtub, et tal oli mitmeid finantskohustusi. Kostja võttis Bondora AS-lt laenu 2000 eurot 12.05.2023, tal oli püsimaksega krediitkaart (makse selgituses nr 170001435), ta on teinud 18.05.2023 ülekande 41,55 selgitusega „inbank.ee/EE, st192945, Makse kontole 89010271769“, 01.05.2023 ülekande 86,45 eurot selgitusega „LHV Finance/EE, st873911, 4827496“ korduvalt makseid selgitusega „REF 907110688977350010“, ostnud sülearvuti osamaksetega, 19.05.2023 teinud ülekande 40,50 eurot selgitusega „16626397 K. M.“, teinud hulgaliselt ülekandeid, mille selgituses on mingi arve number või „makse“. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja maksis üüri 377 - 455 eurot kuus. Kostja on teinud igas kuus 300 eurot ülekande selgitusega „Kendro raha“ või „Kendro“, mis arvestades, et konto väljavõttelt nähtus ka lastega seotud kulutusi (mängumaa, politseimuuseum), oli kohtu hinnangul 5
elatis lapsele. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on raskelt rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust, jättes välja selgitamata seadusega nõutud asjaolud, eeskätt kostja sissetuleku, finantskohustused, igakuised muud kulud ja kohustused. Kohus selgitas hagejale (dtl 186), et selle põhjal, mida hageja hagis esitas, ei saa kohus nõustuda, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus pakkus hagejale võimalust selgitada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmisega seotut kohtuistungil, kuid hageja seda ei soovinud, esitas vaid nõude ümberarvestuse.
6.Hageja nõuded
6.1.Kohus selgitas hagejale, et kuivõrd tegemist oli tähtajatu lepinguga, tuleb VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tagasimaksed uuesti määrata, ning seda vastavalt lepingus toodud tagasimaksete tingimustele, vaid intressimäär asendub seadusjärgse intressimääraga. Lepingu kohaselt tuli igas kuus teha tagasimakse 5% laenujäägist või 20 eurot (kumb on suurem). Tagasimaksete uuesti määramise järel tuleb arvestada kostja poolt tasutud summad nende tasumise ajal uuesti määratud tagasimaksete katteks. Lepingulisi tasusid (antud juhul raha kasutusse võtmise tasu, mis oli ette nähtud alates teisest raha kasutusse võtmisest), kostja ei võlgne, st ka see tasutud summa tuleb arvestada põhivõla ja seadusjärgsete intresside katteks. Hageja vastas, et sellisel juhul tuleks kostjal tasuda igakuiselt 61,55 eurot. Viimane krediidisumma väljamakse teostati 19.10.2023 ja kostja tagastas peale viimast väljamakset 509,09 eurot, ehk novembrikuu 2023, detsembrikuu 2023, jaanuarikuu 2024, veebruarikuu 2024, märtsikuu 2024, aprillikuu 2024, maikuu 2024 osamakse, juunikuu osamakse ja osaliselt juulikuu 2024 osamakse. Seega ka antud juhul, enne lepingu ülesütlemist, so 27.11.2024, oli kostja viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (osaliselt juulikuu 2024 tagasimaksega ning täielikult augustikuu 2023, septembrikuu 2024 ja oktoobrikuu 2024 tagasimaksega), mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud. Tagasimaksete graafikut hageja ei esitanud, samuti ei arvestanud intressi seadusjärgse intressimäära alusel. Hageja on seega jätnud täitmata VÕS § 4034 lg 7 kohustuse. Hageja esitatu ei kvalifitseeru tagasimaksete uuesti määramiseks, sest selles ei ole jälgitav ega sisalda tagasimaksete kuupäevi ja hulka. Krediidiandja ei andnud kostja kasutusse korraga 1231 eurot, milliselt summalt hageja on arvestanud 5% (61,55 eurot). Hageja ei saa tagasimaksete uuesti määramisega tekitada olukorda, kus uuesti määratud tagasimaksete kohaselt oleks kostja pidanud alates esmakordsest laenu saamisest summas 631 eurot tegema tagasimakseid 1231 eurolt arvestatud kuumaksetena. Kohus selgitas hagejale, et kui hageja soovib jätkuvalt tugineda sellele, et leping on erakorraliselt lõppenud üles ütlemisega, tuleb hagejal esile tuua, kas kostja oleks ka tagasimaksete uuesti määramise ja ümberarvestuse järel üles ütlemise ajal olnud võlgnevuses vähemalt 3 järjestikuse uuesti määratud tagasimaksega. Kuivõrd hageja tagasimakseid uuesti ei määranud, ei saa kohus tuvastada, et leping oleks üles ütlemisega lõppenud. Kohus selgitab, et kui hageja oleks teinud maksegraafiku selliselt, et laenusummast 631 eurot tasuti alates 2023 juuni igas kuus 5% laenujäägilt kuid mitte vähem kui 20 eurot, seejärel suurendati laenujääki 2023. a oktoobris 600 euro võrra ning tasuti laenujääki edasi samamoodi arvestatud tagasimaksetega, tuleks laenu tagastamise tähtajaks 2027. a veebruar. Ning arvestades kostja poolt tasutud 661,44 eurot uuesti määratud tagasimaksete katteks, oleks kostja poolt tasutud maksed järgmiselt: Aasta Kuu 2023 Juuni Juuli
Saldo enne Kuumaks Saldo pärast Maksmata makset e makset jääk (- võlg) 631,00 31,55 599,45 629,89 599,45 29,97 569,48 599,92
6
August September Oktoober
569,48 541,01 513,96
Oktoober (laenu kasv +600) November Detsember 2024 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2025 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2026 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2027 Jaanuar Veebruar
Hageja väitel öeldi leping üles 27.11.2024. Hageja ei ole hagis esile toonud, millal ja millisel viisil kostjale üles ütlemise teade saadeti. Hageja on esitanud tõendi pealkirjaga „lepingu 7
ülesütlemise teatis“ (dtl 64), milles on märgitud, et seisuga 12.11.2024 on kostjal võlgnevus ning et kui kostja võlga 14 päeva jooksul ei tasu, loeb krediidiandjal laenulepingu üles öelduks 15. päeval kirja kuupäevast. Kohus saab sellest aru nii, et krediidiandja saatis kirja 12.11.2024. Hageja seda, et eeltoodu kiri ka välja saadeti, tõendanud ei ole (see tõendist ei nähtu). Kuid isegi kui eeldada hageja väidete õigsust, ei saaks kohtu hinnangul nõude ümberarvestuse korral lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, sest kostja ei oleks olnud 27.11.2024 võlas vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega. Samuti ei ole saabunud laenu tagastamise lõpptähtaeg.
6.2.Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd hageja ei määranud tagasimakseid uuesti, ei ole hageja täitnud VÕS §4034 lg 7 tulenevat kohustust, mistõttu kohus ei saa tuvastada, kas kohtuotsuse tegemise seisuga on kostjal tekkinud sissenõutavaks muutunud võlg. Sellest tulenevalt jääb hageja põhivõla, intressi ja viivisenõue rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja ka esile toonud asjaolusid, mille pinnalt kohus saaks teha järelduse, et kostjal oli võlg hageja poolt väidetud võla sissenõudmiskulude tekkimise ajal. Kohus kohustas hagejat selgitama, milliste meeldetuletuskirjade eest nõudis hageja maksekäsu kiirmenetluses hüvitist 15 eurot. Hagist nähtub, et lepingu kehtivuse ajal on kostja poolt tasutust 15 eurot juba arvestatud kolme tasulise meeldetuletuskirja eest. Hageja vastas, et maksekäsu kiirmenetlus on eraldiseisev menetlus ja ei ole tõenditega põhjendatud - hagimenetluses esitab hageja oma tõenditega põhjendatud nõude. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud nõudekirja ja pretensiooni ning olenemata kirjadest on hagejal seadusest tulenev õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutused kostjalt välja. VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut kinnitab ka VÕS § 113 2 eelnõu seletuskiri. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Seega ei tulene seadusest mingit abstraktset õigust nõuda kulutuste hüvitamist olenemata kirjadest, nagu hageja väidab. Hageja väitel tulenes võla sissenõudmiskulude hüvitamise kokkulepe kostjale saadetud Euroopa Tarbijakrediidi teabelehest. Kohus märgib, et esiteks ei ole hageja tõendanud, et kostjale saadeti lepingutingimused ning et kostja lepingutingimustega nõustus. Teiseks saab VÕS § 28 1 kohaselt ettevõtja lisaks lepingu esemeks oleva põhikohustuse täitmise eest kokkulepitud hinnale või muule tasule nõuda tarbijalt täiendava tasu maksmist kõrvalkohustuse või muu täiendava kohustuse täitmise eest üksnes juhul, kui tarbija on sellise täiendava tasu maksmise kohustust kinnitanud sõnaselgelt. Seega teoga väljendatud tahteavaldusest ka ei piisaks muude tasude nõudmise kokkuleppeks. Kohus märgib, et maksekäsu kiirmenetluses peab avaldaja kinnitama, et avalduses esitatud väited ja andmed on õiged. Kui hageja nõudis maksekäsu kiirmenetluses võla meeldetuletuskirjade hüvitamist, kuigi kostja poolt tasutust oli nende kulude katteks juba summa maha arvestatud, esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses valeandmeid. Riigikohus on asjas 3-21-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta.
8
7.Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine
7.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.
7.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.