Muud

ASJAOLUD

V K (avaldaja, võlgnik) esitas 23.01.2023 Harju Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palus kohtul välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus võttis avalduse 26.01.2023 määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Martin Pärna. Martin Pärn esitas 21.02.2023 kohtule usaldusisiku hinnangu ning võlgniku vara- ja võlgade nimekirjad. Kohus jättis usaldusisiku aruande 23.02.2023 käiguta ja andis usaldusisikule tähtaja võlgniku poolt allkirjastatud vara- ja võlgade nimekirjade esitamiseks. Usaldusisik esitas 03.03.2023 kohtule seisukoha, milles tõi välja, et võlgnik ei ole ühelegi usaldusisiku e-kirjale vastanud ning on andnud telefonitsi lisaks lubaduse oma Soome pangas oleva arvelduskonto väljavõtte esitamiseks, kuid ei ole seda teinud. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik oma seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud, millest lähtuvalt palus usaldusisik kaaluda võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmist FiMS § 18 lg 2 p 4 alusel. Kohus andis võlgnikule tähtaja nõutud andmete ja dokumentide esitamiseks 07.03.2023 e-kirjaga ning 17.03.2023 e-kirjaga, milles hoiatas võlgnikku, et kui võlgnik tähtaegselt andmeid ei esita, võib esineda alus võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmiseks. Võlgnik tähtaegselt (ega käesolevaks ajaks) kohtunõuet ei täitnud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS §-st 10 lähtuvalt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. FiMS § 18 lg 1 kohaselt vaadatakse maksejõuetusavaldus läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui FiMS-is ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Kohus menetleb käesolevat maksejõuetusavaldust kirjalikus menetluses. Võlgnik on kohtult taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Lähtuvalt usaldusisiku aruandest ning võlgniku vara- ja võlgade nimekirjadest, on kohus seisukohal, et käesolevas menetluses ei ole täidetud eeldused võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. FiMS § 18 lg 1 kohaselt vaadatakse maksejõuetusavaldus läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, jätab kohus avalduse rahuldamata (FiMS § 18 lg 2 p 4). Lähtuvalt võlgniku poolt esitatud maksejõuetusavaldusest ja usaldusisiku 03.03.2023 seisukohast töötab võlgnik autojuhina Soomes registreeritud äriühingus nimega T T OY. Võlgnik on välja toonud, et tema igakuine sissetulek on vahemikus 1500-3000 eurot ning on muutuva iseloomuga. Võlgnik esitas koos maksejõuetusavaldusega väljavõtted arvelduskontode kohta AS-ist SEB Pank ja Swedbank AS. Võlgnik ei ole esitanud Soome pangas oleva arvelduskonto/ arvelduskontode väljavõtet. Võlgnik on kinnitanud usaldusisikule nõutud andmete esitamist, kuid ei ole seda teinud.

Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlgnik on rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi jättes nõutud teabe ja dokumendid esitamata ning seda vaatamata korduvatele meeldetuletustele. FiMS § 15 lg 11 kohaselt on usaldusisikul tema nimetamisest kuni maksejõuetusavalduse lahendamiseni lisaks FiMSis sätestatud õigustele ja kohustustele ka kõik seaduses sätestatud ajutise pankrotihalduri õigused ja kohustused, arvestades FiMSis sätestatud erisusi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 3 punkt 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta. Täiendavalt peab kohus vajalikuks välja tuua, et maksejõuetusmenetluses (ning ka võimalikus edasises pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses), on koostöö usaldusisikuga äärmiselt olulise tähtsusega. Olukorras, kus võlgnik ei ole huvitatud andmete ja dokumentide esitamisest, mis on vajalikud tema maksevõime hindamiseks, on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi ning puudulikult esitatud andmed ei võimalda maksejõuetusavalduse sisulist ja nõuetekohast menetlust. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata. FiMS § 18 lg 4 teise lause kohaselt kui kohus jätab maksejõuetusavalduse läbi vaatamata või rahuldamata, ei avalda ta selle kohta teadet, välja arvatud, kui kohus on samas asjas varem avaldanud teateid nimetatud väljaandes. Kuivõrd kohus on avaldanud maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel teate käsutuskeelu kehtestamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded, avaldab kohus teate käsutuskelu tühistamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot. Usaldusisik palub määrata tasu suuruseks 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot väljamaksmisega büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, 11 tunni töö eest. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 870 eurot (käibemaksuga). FiMS § 54 lg 9 ja PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 65 lg 11 3. lause kohaselt

lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik esitas taotluse hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 725 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku summas 870 eurot väljamaksmisega büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kohtu hinnangul puudub kehtivas seadusandluses regulatsioon maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise korral usaldusisiku tasu (osaliseks) hüvitamiseks riigi vahenditest. Eelpooltoodust lähtuvalt jätab kohus rahuldamata usaldusisiku taotluse hüvitada usaldusisiku tasu riigi vahenditest 870 euro (sh km) ulatuses. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.