Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu avaldus Tallinn, Kadaka pst 167a, Kadaka pst 169a // 169b // 169c korteriühistu vastu põhivõla 946,60 euro, viivise 55,19 euro ja alates 29.12.2022 viivise saamiseks VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja: Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Leedu registrikood 304080146) Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (12970620), esindaja K.-H. S. Puudutatud isik: Tallinn, Kadaka pst 167a, Kadaka pst 169a // 169b // 169c korteriühistu (80223530)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Välja mõista Tallinn, Kadaka pst 167a, Kadaka pst 169a // 169b // 169c korteriühistult Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu kasuks põhivõlg 946,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 52,28 eurot ja alates 29.12.2022 viivis arvestatuna põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
Välja mõista Tallinn, Kadaka pst 167a, Kadaka pst 169a // 169b // 169c korteriühistult Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu kasuks menetluskuluna 50 eurot. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Avaldaja nõue ja põhjendused
Tallinna määruse
1.28.12.2022 avalduses palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 946,60 eurot, viivis 55,19 eurot ja alates 29.12.2022 viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
2.Kindlustusvõtja N. K. ja avaldaja vahel oli sõlmitud kodukindlustuse leping korteri asukohaga Kadaka puiestee 169a/b-X, Tallinn kindlustamiseks perioodil 15.01.2020 kuni 14.01.2021 (kindlustuspoliis nr 3/229371).
3.Kindlustusvõtja esitas 12.09.2020 avaldajale teate kahju toimumise kohta, mille kohaselt avastas ta 11.09 õhtul radiaatori alt suure lombi – radiaatori poltide vms ühenduste vahelt nirises vesi ning vesi oli valgunud ka laminaadi alla. 11.09 õhtul sai kindlustusvõtja aru, et laminaadi all on samuti vesi. 12.09 nähti põranda avamisel ka radiaatori lekkekohta.
4.22.09.2020 teostas LKB OÜ kindlustatud korteri ülevaatuse ning ülevaatusakti kohaselt põhjustas uputuse keskkütteradiaatori leke.
5.Avaldaja hüvitas kindlustatud korteri kahju maksmisotsuste alusel summas 946,60 eurot.
08.10.2020
ja
27.09.2021
6.Kahju hüvitamise nõue on hüvitatud kahju ulatuses avaldajale üle läinud. Avaldaja esitas puudutatud isikule 15.03.2022 tagasinõude summas 946,60 eurot. Puudutatud isik kinnitas tagasinõude kättesaamist e-kirja teel 06.04.2022, kuid pole kahju hüvitanud.
7.Kindlustusvõtja helistas korteriühistu esindajale ja kohale tuli remondimees, kes ka lekke kinnitas. Kindlustusvõtja sõnul oli radiaatoril kulunud mingisugune mutter või tihend. Kuivõrd kahju sai alguse keskkütteradiaatori lekkest, on kindlustusvõtjale ehk korteriomanikule tekkinud kahju kaasomandi esemest.
8.Korteriühistu kohustuseks on kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont, millise kohustuse rikkumise korral on kahjustatud isikul õigus esitada nõue korteriühistu vastu. Kuivõrd kahju sai alguse keskkütteradiaatori lekkimisest, pidanuks korteriühistu teostama kontrolli keskkütteradiaatori osas ning tagama selle korrasoleku selliselt, et kahju kindlustusvõtjale ei tekiks. Korteriühistu kohustuse rikkumise saab lugeda tõendatuks juba siis, kui korteriomanik tõendab kaasomandi eseme purunemise. Vaidlusalusel juhul ei ole vaidlust selles, et kahju põhjuseks on kaasomandi esemeks olnud keskkütteradiaatori lekkimine. Avaldajal puuduvad andmed selle kohta, et puudutatud isik oleks teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kindlustatud korteri omanikule kahju tekkimist vältida (näiteks et ta kontrollis korterelamu keskkütteradiaatorite seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega). Veekahju tekkis keskkütteradiaatori lekkimise tõttu ning seega on täidetud VÕS § 115 lg 1 kohased kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused.
9.Avaldaja saab nõuda puudutatud isikult kindlustatud korteri eriomandi esemele tekkinud kahju hüvitamist KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel, kuna kindlustatud korteri eriomandi esemele (siseviimistlusele) on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest (keskkütteradiaatorist). Käesolevas asjas ei ole tuvastamist leidnud, et kindlustusvõtja oleks oma eriomandi piires asuvat kaasomandi eset ehk keskkütteradiaatorit lõhkunud või seda mingil muul viisil rikkunud või kahjustanud. Seega on avaldaja seisukohal, et tekkinud kahju eest
saab vastutada korteriühistu. Kuivõrd vaidlusalusel juhul nõuabki avaldaja puudutatud isikult kindlustatud korteri eriomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlike ja vajalike kulude hüvitamist, on sellise kahju ärahoidmine hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitseeesmärgiga.
10.Veelekke tõttu sai kahjustusi kindlustatud korteri magamistoa siseviimistlus – täpsemalt oli pundunud laminaatparkett. LKB OÜ 06.10.2020 kalkulatsiooni kohaselt oli kulutuste suurus 946,60 eurot, arvestades kindlustuslepingujärgset omavastutust 95 eurot.
11.Arvestades asjaolu, et puudutatud isik sai avaldaja tagasinõude kätte hiljemalt 06.04.2022, on avaldajal õigus arvestada hüvitatud kahjult VÕS § 113 lg 2 alusel viivist alates 07.04.2022. Ajavahemiku 07.04.2022 kuni 28.12.2022 ehk kokku 266 päeva eest on põhinõudelt 946,60 eurot viivis seega 55,19 eurot.
12.Avaldaja palub alates 29.12.2022 välja mõista edasise viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Puudutatud isiku seisukoht
13.Puudutatud isik ei esitanud avaldusele oma seisukohta, kuigi on avalduse materjalid ja menetlusse võtmise määruse saanud kätte 31.01.2023. Kohtu seisukoht ja põhjendused
14.Esitatud avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluses TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
15.Kohus tuvastas, et kindlustusvõtja N. K. ja avaldaja vahel oli sõlmitud kodukindlustuse leping korteri, asukohaga Kadaka puiestee 169a/b-X, Tallinn kindlustamiseks perioodil 15.01.2020 kuni 14.01.2021 (kindlustuspoliis nr 3/229371) (dtl 10-15). Kindlustusvõtja esitas 12.09.2020 avaldajale teate kahju toimumise kohta, mille kohaselt avastas ta 11.09 õhtul radiaatori alt suure lombi – radiaatori poltide vms ühenduste vahelt nirises vesi ning vesi oli valgunud ka laminaadi alla. 11.09 õhtul sai kindlustusvõtja aru, et laminaadi all on samuti vesi (dtl 16-17). 22.09.2020 teostas LKB OÜ kindlustatud korteri ülevaatuse ning ülevaatusakti kohaselt põhjustas uputuse keskkütteradiaatori leke (dtl 18). Avaldaja hüvitas kindlustatud korteri kahju 08.10.2020 ja 27.09.2021 maksmisotsuste alusel summas 946,60 eurot (dtl 20-22).
16.Avaldaja tugineb nõude alusena 10.09.2020 Kadaka puiestee 169a/b-X, Tallinn toimunud kahjujuhtumile, mille käigus sai kindlustusvõtja korteri X magamistoa siseviimistlus kahjustada veelekke tõttu. Veeleke sai alguse keskkütteradiaatori lekkest. Avaldaja hüvitas kindlustatud korteriga seoses 08.10.2020 ja 27.09.2021 kokku 946,60 eurot (maha on arvestatud omavastutus 95 eurot).
17.Selles ulatuses on kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue avaldajale üle läinud VÕS § 492 lg 1 alusel. Lisaks nõuab avaldaja viivise väljamõistmist.
18.Puudutatud isik avaldaja nõudele vastuväiteid ei esitanud.
19.KrtS § 4 lg 4 kohaselt on korteriomandi kaasomandi osa esemeks maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis. Keskkütteradiaatorid kuuluvad korteriomanike kaasomandisse. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsetakse korteriomanike kaasomandi üle korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p-i 1 järgi on korteriühistu kohustusteks seega kaasomanikele kuuluvate korteriomandite mõtteliste osade, antud juhul keskkütteradiaatorite korrashoidmine ja korrasoleku kontrollimine.
20.Kohtu hinnangul on põhjendatud, et kui korteriomandi eriosas tekkib veekahju, mis lähtub kaasomandi mõttelistest osadest ja milleks on keskkütteradiaator, siis on sellise kahju ärahoidmine hõlmatud KrtS § 34 lg-test 1 ja 2 ja § 35 lg 2 p-st 1 tuleneva ühistu kohustuse kaitse eesmärgiga ja see on ka mõistlikult ettenähtav. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla ühistu tegevusetus, sh kaasomandi eseme korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). Kahju tekkimise korral saab võlausaldaja võlgnikult kohustuse rikkumise korral VÕS § 127 lg 1, 4, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi nõuda kahju hüvitamist.
21.Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): • teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
22.Avaldaja on kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud tõendanud. Puudutatud isiku kohustus oli vältida kaasomandi mõttelistest osadest (milleks oli antud juhul keskkütteradiaator) tekkida võivat kahju eriomandi esemele. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Puudutatud isik ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kindlustatud korteri omanikule kahju tekkimist vältida (näiteks et puudutatud isik kontrollis korterelamu keskkütteradiaatorite seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega). Asjas puuduvad tõendid, et kindlustusvõtja oleks oma eriomandi piires asuvat kaasomandi eset ehk keskkütteradiaatorit lõhkunud või seda mingil muul viisil rikkunud või kahjustanud. Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud keskkütteradiaatori lekkest. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kahjustada saanud korteri omanik teatas avaldajale, et korteri magamistoa siseviimistlus on saanud 10.09.2020 toimunud veelekke tagajärjel kahjustada. Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et veelekke korral võib vesi tungida põranda alla ja seda kahjustada. Kohus leiab, et kahju suurus on põhjendatud taotletud ulatuses.
23.Avaldaja esitas puudutatud isikule 15.03.2022 kohtuvälise tagasinõude summas 946,60 eurot (dtl 24-25). Puudutatud isik kinnitas tagasinõude kättesaamist e-kirja
teel 06.04.2022 (dtl 26), kuid pole kahju hüvitanud. Tagasinõude kohaselt tuli see tasuda 14 päeva jooksu nõude saamisest, so hiljemalt 20.04.2022 ja nõue muutus seega sissenõutavaks 21.04.2022. Kuna kahju hüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, tuleb puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitis summas 946,60 eurot.
24.Avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivisenõue alates 21.04.2022, mitte alates 07.04.2022 nagu on märkinud avaldaja. Tagasinõue tuli tasuda 14 päeva jooksu nõude saamisest. Seega sai viivist arvestada nõude sissenõutavaks muutumisest. Ajavahemiku 21.04.2022 kuni 28.12.2022 eest on sissenõutavaks muutunud viivis 52,28 eurot. Lähtuvalt avaldaja avaldusest arvestas kohus viivist seadusjärgses määras. Kohus märgib, et alates 01.01.2023 on seadusjärgne viivisemäär 10,5%.
25.Lisaks nõuab avaldaja puudutatud isikult viivist TsMS § 367 alusel alates 29.12.2022 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja nõude. Menetluskulud
26.TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses.
27.Avaldaja kuluks on riigilõiv 50 eurot, mis on põhjendatud menetluskulu ja tuleb puudutatud isikult välja mõista.