lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-16696/21

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 27.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-16696/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3176
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja 27. märtsil 2023.a, Tallinn koht 2-21-16696 Tsiviilasja number A P hagi M A vastu 31.10.2020 võlatunnistusest tuleneva Tsiviilasi võlgnevuse 1145 euro saamiseks Hagihind 1145 eurot Menetlusosalised esindajad

ja

Menetluse liik

nende Hageja: A P (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja: M A (isikukood xxx, elukoht xxx) Lihtmenetlus

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista M A’lt A P kasuks 31.10.2020 võlatunnistusest tulenev võlgnevus 1145 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja M A kanda.
4.Välja mõista M A’lt A P kasuks menetluskulu summas 200 eurot. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.A P esitas 25.10.2021 hagi M A vastu 31.10.2020 võlatunnistusest tuleneva võlgnevuse

1145 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.10.2020 Tallinnas võlatunnistuse, kus M A tunnistas oma võlga summas 1145 eurot ja leppiti omavahel kokku neljaosalises maksegraafikus, mis pidi olema järgnev: 30.11.2020 I makse summas 285 eurot, 31.12.2020 II makse summas 290 eurot, 31.01.2021 III makse summas 280 eurot ja 28.02.2021 IV makse summas 290 eurot. Võlatunnistus on allkirjastatud.

1.2.Varastatud sularaha, millest kostja räägib, varastas tõepoolest tema poeg R M. Peale vargust võttis kostja 17.10.2020 ise esimesena ühendust, soovides oma poja poolt varastatud raha ära maksta. Pooled kohtusid, kostja tasus samas koheselt 400 eurot, misjärel sõlmiti omavahel võlatunnistus järele jäänud summale 1145 eurot. Seejärel hakkas kostja venitama, hoidus maksmisest kõrvale ja jaanuarist alates ei vastanud ta enam minu sõnumitele.
1.3.Kostja kirjutas hagejale üllatuslikult 19.05.2021, kus ta jutt ja suhtumine oli täielikult muutunud. Kostja laimas hagejat ja ähvardas ning soovis, et hageja vabandaks tema ja ka ta poja ees, kuna nemad on hoopis ohvrid. Kostja käskis maksta talle tema raha tagasi ja keelas Rst rääkimise ning ähvardas hagejat, et kostjast olevat saanud vastane, keda hageja polevat eelnevalt tundma õppinud.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista riigilõivu summas 200 eurot.

Kostja vastuväited ja põhjendused

3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
3.1.Hageja süüdistas kostja poega R M’i selles, et ta käis nende kodus korduvalt külas ning varastas nende kodust ühekorraga sularaha summas 1600 eurot ning seejärel nõudis hageja kostjalt varastatud summa tasumist.
3.2.Väidetavalt varastatud sularaha summa tugineb üksnes hageja ütlusele ning summa suurust ei ole tõendatud ühelgi viisil.
3.3.Hageja ei ole ühelgi viisil tõendanud, et R M selle summa võttis ning tegemist on oletusega, mis ei ole faktiliselt kinnitust leidnud. Kostja ise on korduvalt poja R Miga rääkinud ning ta on igakordselt kinnitanud, et tema raha võtnud ei ole. Samuti ei ole selle aja jooksul kordagi tekkinud kahtlust, et ta raha summas 1600 eurot võttis, kuna ta ei ostnud asju ega teinud muid suuremaid kulutusi.
3.4.Kuna R Mi oli varasemalt korduvalt hageja poolt ähvardatud ning kostja tundis ohtu oma poja kui ka iseenda elule ja tervisele, siis oli kostja väga hirmul ning nõustus hagejale tasuma hageja poolt väidetavat võlga. Lisaks sellele kirjutas kostja võlatunnistusele alla suurest hirmust ajendatult hageja nõudel.
4.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja põhinõude summa on 1145 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. Samuti on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses menetlusosalised.

Kohus tuvastab poolte poolt vaidlustamata asjaoluna, et kostja ja hageja on allkirjastanud 31.10.2020 võlatunnistuse, millise kohaselt kostja tunnistas oma võlga summas 1145 eurot ja lepiti kokku neljaosaline maksegraafik (tlk 11). Hageja väitel on kostja tasunud veel enne võlatunnistuse andmist hagejale 400 eurot.

Pooltel on vaidlus selle üle, et kas kostjal on kohustus tasuda antud võlatunnistuse alusel hagejale 1145 eurot. Kostja on oma vastuses avaldanud, et ei tunnista hagis esitatud võlanõuet summas 1145 eurot. Ta leiab, et kirjutas võlatunnistusele alla vaid hagejapoolsete ähvarduste ja tekitatud hirmu tõttu.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.

Riigikohus on 03.06.2021 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-19-5601 punktis 16.1 selgitanud, et kui hageja esitab kostja vastu võlatunnistusest tuleneva nõude, peab kohus esmalt võtma seisukoha, kas esitatud dokument on võlatunnistuse andja õigusliku sidumise tahteta antud kinnitus (võlgniku ühepoolne mittetehinguline tunnistus) või õiguslikult siduv võlatunnistus. Võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistuse andmisel võlgnik üksnes konstateerib võla olemasolu või teatud asjaolude esinemist, soovimata õiguslikku siduvust. Sellise tunnistuse tagajärg on aegumise katkemine (TsÜS § 158) ning seda võib kohtumenetluses käsitada dokumentaalse tõendina nende asjaolude osas, mille olemasolu tunnistusega kinnitatakse. Samas ei loo see iseseisvat nõude alust ega piira tunnistuse andja poolt tunnistuses mainitud nõudele vastuväidete esitamist.

Eelnevalt viidatud lahendi punkti 16.2 kohaselt tuleb juhul, kui tegemist on tehinguga, hinnata, kas väidetud võlatunnistus on abstraktne (konstitutiivne) (VÕS § 30) või kausaalne (deklaratiivne). Seda, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega ning missugune on võlatunnistuse sisu, tuleb välja selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut (vt Riigikohtu 23. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13; 24. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 16). Oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel (vt Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 28; 24. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 18). Võlatunnistuse liigi kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (vt Riigikohtu 23. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13; 24. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-103-16, p 18). VÕS §-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärk on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus kas senise võlasuhte asemele või selle kõrvale (vt Riigikohtu 2. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-34922/124, p 12.2; 23. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13; vt ka Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1509, p 12).

Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendi punktis 16.3 selgitanud, et arvestades võlatunnistusi puudutavat varasemat praktikat, leiab kolleegium, et deklaratiivse võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik lähtuvalt võlatunnistuse eesmärgist kas osaliselt või täielikult sellises võlatunnistuses tunnistatud nõudele vastuväidete esitamisest. Kui võlatunnistus tehinguna kehtib ning võlgnik oli loobutavatest vastuväidetest teadlik või pidi neist teadma ja sai loobumise tagajärjest aru (vt Riigikohtu 18. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 24), on võlatunnistusega määratud vastuväidetest loobumine lõplik ning võlgnik saab võlale esitada üksnes neid vastuväiteid, millest teda ei loeta võlatunnistuse andmisega loobunuks. Missugustest vastuväidetest on deklaratiivse võlatunnistusega loobutud, tuleb kohtutel välja selgitada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki. Sama lahendi punkti 16.4 kohaselt täpsustab kolleegium oma varasemat praktikat selles osas ja leiab, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises.

Mõlemad pooled on avaldanud, et võlatunnistus sõlmiti seepärast, et kostja poeg, R M, (väidetavalt) varastas hageja valduses olnud sularaha 1545 eurot ning kostja esialgu soovis sellega tekkinud kahju hüvitada (kostja väitel hageja sundis või ähvardas teda selleks).

14.1.Hageja on esitanud tõenditena sõnumirakenduse vestluste kuvatõmmised enda ja kostja vahel perioodil 17.10.2020 – 21.05.2021 (t lk 30-41). Neist nähtub, et kontakti hagejaga võttis esmalt kostja (tlk 30). Hageja kirjeldas kostjale, et kostja poeg varastas ühel külaskäigus hageja kodus olnud sularaha 1545 eurot (tlk 31). Kostja ise tegi hagejale ettepaneku see summa tagasi maksta, olles nõus selleks auto müüki panema; hageja tegi ettepaneku sõlmida notariaalne võlakiri summa tagastamiseks, sel juhul ei pöördu hageja vanemad politseisse varguse avaldusega; kostja nõustus selle ettepanekuga (tlk 32). Seejärel täpsustati võlakirja koostamiseks andmeid (tlk 32) ning 30.11.2020 palus kostja ajapikendust esimese graafikujärgse makse tegemiseks ja palus aega jaanuari (2021) lõpuni, kuna muu hulgas on poeg sattunud lubadeta sõidu pärast aastaks vanglasse, millega hageja nõustus (tlk 34-36). Seejärel alates 23.02 ja jätkuna 19.05.2021 nõudis kostja makstud raha tagastamist, poja ees vabandamist ning ähvardaval kombel nõudis poja elust eemale ja keelt hammasta taga hoida, vihjates, et „hageja valis ohvriks väga valed inimesed“ (tlk 33). Hageja lükkas kostja süüdistused tagasi (tlk 39-41).
14.2.Hageja on esitanud tõenditena sõnumirakenduse vestluste kuvatõmmised enda ema, M T, ja kostja vahel perioodil 21.10.2020 – 15.03.2021 (t lk 42-57). Neist nähtub, et hageja ema pöördus kostja poole, et küsida üle, kas kostja jätkuvalt soovib kahju hüvitada või pöördub M T politseisse avaldusega (tlk 42-43). Kostja kinnitas jätkuvat soovi raha tagastada ja palus saata endale sõlmitava dokumendi näidis meilile (tlk 4445). Edasi arutati maksetingimusi (tlk 46-47), kostja tegi 26.10.2020 ettepaneku, et tasub 400 eurot sama kuu lõpus ja ülejäänud 1145 4 kuu jooksul alates järgmise kuu lõpust (tlk 48). Lepiti kokku, et võlatunnistus sõlmitakse hageja ja kostja vahel. Kostja kinnitas 31.10.2020 võlatunnistuse teksti sobivust ja ütles, et toob selle allkirjastatud kujul ära, kui saab hagejaga kokku (esimese osamakse) 400 euro tasumiseks (tlk 55).

Riigikohus on 03.06.2021 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-19-5601 punktis 16.5 selgitanud, et konstitutiivne võlatunnistus loob võlatunnistusega lubatud sooritusele iseseisva, st selle aluseks olevast õigussuhtest sõltumatu nõude aluse ning võla sissenõudmiseks ei pea võlausaldaja esitama muid tõendeid peale võlatunnistuse (vt nt Riigikohtu 10. detsembri

2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23; 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-149-11, p 21). Kui hageja tugineb nõuet esitades konstitutiivsele võlatunnistusele, saab võlgnik esitada vastuväiteid võlatunnistuse aluseks olevast õigussuhtest tulenevale nõudele VÕS §-del 1028 ja 1032 põhineva alusetu rikastumise tagasinõude esitamisel (vt selle kohta lisaks käesoleva otsuse p-d 18-18.2).

Käesoleval juhul nähtub kohtule esitatud seisukohtadest ning tõenditest, et poolte ühine tegelik tahe oli sõlmida võlatunnistus, millise kohaselt soovis kostja võtta endale R Mi kohustuse hüvitada varastamisega tekitatud kahju. Tegemist oli VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 nimetatud õigusvastase kahju tekitamise ja selle hüvitamise kohustusega (VÕS § 1043). Kostja soovis vabatahtlikult endale võtta R Mi kohustuse kahju hüvitada ning hoida sellega ära hageja (või tema ema) pöördumine politsei poole varguse avaldusega. VÕS § 175 sätestab, et kolmas isik (antud juhul kostja) võib võlausaldajaga (antud juhul hagejaga) sõlmitud lepingu (antud juhul võlatunnistus) alusel üle võtta võlgniku (antud juhul R M) kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Kostja kinnitas 28.10.2020 (tlk 53), et ta oli oma poja, Rga, väga tõsiselt ja mitme külje pealt rääkinud sel teemal. Kohus siit teeb järelduse, et kostjal oli piisavalt infot ja andmeid, et R M oli talle ette heidetava sularaha varguse toime pannud.

16.1.Kohus asub seisukohale, et tegemist oli tehingulise võlatunnistusega hageja ja kostja vahel. Kostja pidi võlatunnistuse kohaselt tasuma hagejale võlgnevuse summas 1145 eurot nelja osamaksega. Esitatust ei nähtu, et pooltel oli tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st et poolte eesmärgiks oli luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Arvestades poolte poolt kohtu ette toodud asjaolusid, on kohus seisukohal, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Vastupidise kohta tõendeid kohtule esitatud ei ole.
16.2.Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuse nr 2-19-5601 p-des 16.3-16.4 selgitanud, et deklaratiivse võlatunnistuse korral võib võlgnik kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises. Kui võlatunnistus tehinguna kehtib ning võlgnik oli loobutavatest vastuväidetest teadlik või pidi neist teadma ja sai loobumise tagajärjest aru (vt Riigikohtu 18. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 24), on võlatunnistusega määratud vastuväidetest loobumine lõplik ning võlgnik saab võlale esitada üksnes neid vastuväiteid, millest teda ei loeta võlatunnistuse andmisega loobunuks. Missugustest vastuväidetest on deklaratiivse võlatunnistusega loobutud, tuleb kohtutel välja selgitada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki.
16.3.Kohus tuvastab sõlmitud võlatunnistusega loobutud vastuväited sellele eelnenud läbirääkimiste põhjal, mille kohta hageja esitas sõnumirakenduse vestluste kuvatõmmised kostjaga (t lk 30-57). Nimetatust nähtub, et kostja loobus vastuväitest selles osas, et R M varastas hageja valdusest sularaha 1545 eurot. Kostja algatas ise läbirääkimised kahju hüvitamiseks ja tegi selleks esimesena vabatahtlikult ettepaneku. Tal oli pärast esmast hageja poole pöördumist 14 päeva võlatunnistuse allkirjastamiseni, see tähendab, et tal oli piisavalt võimalusi kontrollida oma pojalt asjaolusid ja saada tema versioon toimunust. Kostja ise hageja emaga peetud vestluses kinnitas pojaga mitme tahu alt vestluse pidamist. Vestlusest nähtub, et kostja asus ka kahju hüvitama, tasudes 400 eurot. Seega pidi kostja aru saama, et allkirjastades võlatunnistuse loobub ta vastuväidetest selles osas, et R M hageja valduses olnud sularaha 1145 eurot endale ei võtnud.
16.4.Kostja tegi ettepaneku kahju hüvitamiseks ja nõustus võlatunnistuse allkirjastama seetõttu, et hageja või hageja ema ei pöörduks varguse avaldusega politseisse. On üldteada, et mida hiljem peale kuriteo toimepanemist politseisse pöörduda, seda väiksem on tõenäosus politseil leida selles süüdiolev isik või tema vastu piisavalt tõendeid. Kui kostja saavutab võlatunnistuse allkirjastamisega esialgu olukorra, kus hageja nõustub politseisse mitte pöörduma, ning hiljem asub vargust eitama ja võlatunnistust kehtetuks pidama, siis on hagejal möödunud aja tõttu oluliselt raskem enda õiguseid kaitsta. Tehingut rikkuv pool võiks saada endale eeliseid ja vabaneda endale võetud kohustustest, kui hageja peaks üle poole aasta hiljem hakkama tõendama kuriteo toimepanemist või õigusvastase kahju tekitamist. Seega selline olukord ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega, mistõttu on põhjendatud lugeda kostja eelpool tuvastatud vastuväidetest loobunuks.

Kostja vastuväited kohtumenetluses on olnud kõik suunatud sellele, et tegelikult R M mingit raha ei võtnud ning ta allus vaid hageja survele ja ähvardustele võlatunnistust allkirjastades. Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et kostja on võlatunnistusega loobunud vastuväitest seoses raha võtmisega, siis ei ole see vastuväide enam asjakohane. Seetõttu ei analüüsi kohus lähemalt ka R Mi poolt esitatud 15.01.2022 kirjalikku kinnitust kohtule (tlk 79-80).

Kostja on tugineda tehingu kehtetusele, kuna see oli sõlmitud ähvarduse või vägivalla mõjul.

18.1.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 96 lg 1 alusel võib isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. TsÜS § 98 lg 1 järgi toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 1 sätestab, et tehingu võib tühistada ähvarduse või vägivalla korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas.
18.2.Mingeid tõendeid selle kohta, et hageja oleks sundinud kostjat sõlmima võlatunnistust või ähvardanud teda, asjas esitatud ei ole. Esiteks märgib kohus, et kostja pöördus ise hageja poole ja uuris, kuidas hüvitada R Mi poolt tekitatud kahju (t lk 30-32). Kostja on nõustunud võlatunnistuse allkirjastamisega (t lk 55). Tõendeid selle kohta, et enne võlatunnistuse koostamist oleks kostjat kuidagi ähvardatud kohtu ette toodud ei ole. Kostja esitatud sõnumirakenduste vestlustes (tlk 83-87) ei ole mingilgi viisil kajastatud hageja või tema volitatud isikute poolt kostja ähvardamist. Esitatud vestlusekatketest jääb arusaamatuks seos käesoleva asjaga ning kuidas hageja väidetavalt nendes kostjat on ähvardanud või sundinud võlatunnistust allkirjastama. Ühestki kohtu ette toodud tõendist ei nähtu, et hageja oleks sundinud kostjad allkirjastama võlatunnistust või kostja on seda teinud ähvarduse mõjul.

Kohus leiab, et käesoleval juhul poolte vahel sõlmitud võlatunnistus ei ole sõlmitud tüüptingimustel. Selle on koostanud hageja füüsilise isikuna, puuduvad andmed selle kohta, et hageja kasutaks mingeid lepingu tüüptingimusi. Asja materjalidest järeldub, et võlatunnistuse tingimused olid eelnevalt poolte vahel läbi räägitud, kuivõrd hageja on küsinud kostjalt tema andmeid ning millise perioodi jooksul suudaks kostja võlgnevuse

tasuda, võlatunnistuse tekstis on tehtud muudatusi, näiteks on vestluse kohaselt võetud välja intress (tlk 48). Seega on antud kostjale võimalus osaleda võlatunnistuse koostamisel (t lk 45-55).

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja esitanud ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et leping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Lisaks asub kohus seisukohale, et sõlmitud võlatunnistuse tingimused ei ole vastuolus seadusest tulenevate imperatiivsete sätetega.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 1145 eurot.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

22.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1145 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
23.1.Vastavalt eelviidatud sättele otsustab kohus, et hagiavaldusega seotud menetluskulud jäävad tervikuna kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 200 eurot.

24.1.Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 200 eurot.
25.Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 1145 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja