Hageja lepinguline esindaja J.L Kostja Haapsalu notar G.R, isikukood XXX asukoht XXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat I.I
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata K.I hagi notar G.R vastu kahju hüvitamise nõudes.
Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Saata otsus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
K.I esitas 09.05.2022 Pärnu Maakohtule hagi Haapsalu notar G.R vastu kahju 89 550,99 euro nõudes. Notar G.R koostas ja tõestas 15.10.2013.a. osaühingu osa müügilepingu. Lepingu alusel müüs hageja koos xxx E.I-ga G OÜ 31 000 euro suuruse nimiväärtusega osa M M OÜ-le. Ostja esindaja A.E avaldas, et tema kui G OÜ juhatuse liige kohustub enda nimele vormistama kõik käendused, mis on seotud G OÜ tegevusest tulenevate liisinglepingutega hiljemalt 15.02.2013.a. 24.05.2016.a. esitas K.I G OÜ ja A.E vastu solidaarselt kahju hüvitamise hagi summas 89 550,99 eurot, tsiviilasi 2-16-8219. Kuna A.E ei vormistanud ringi käendusi, siis oli K.I kohustatud liisinguandjatele maksma 89 550,99 eurot. Kohus jättis hagi A.E vastu rahuldamata, kuna lepingu punkt, mille alusel hageja nõude esitas on tühine. Lepingus ei olnud märgitud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Tühisest kokkuleppest ei saa pooltele tekkida õigusi ja kohustusi. Kohtuotsus jõustus 08.05.2019.a.
2.Notariaadiseaduse (NotS) § 14 lg 1 alusel vastutab notar oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. NotS § 14 lg 3 kohaselt nõue aegub kolme aasta jooksul, kui kannatanu sai kahjust ja hüvitama kohustatud isikust teada ning hiljemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest alates.
3.Hagejale on tekkinud kahju seoses A.E poolt osaühingu osa müügilepingu p. 2.2.5 rikkumisega. Kuna lepingu punkt, mis sätestas A.E kui käendaja vastutuse, on tühine, siis notariaalses lepingus tehtud vea eest vastutab notar, kes lepingus vea tegi. Notari ametitegevuse tulemusena on hagejal tekkinud kahju summas 89 550,99 eurot. Nõude aegumine algas 08.05.2019, kui jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-8219.
4.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.16.02.2023.a kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja nõustus vaheotsuse tegemisega aegumise kohaldamise taotluse suhtes. Hageja oli seisukohal, et kahjust ja isikust st notarist, kes kahju tekitas sai ta teada 08.05.2019.a. TsÜS § 150 lg 1 järgi on aegumistähtaeg kolm aastat, kui õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai. Kostja seisukohad
6.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja ei vaidlusta, et tõestas 15.10.2013.a. G OÜ osa müügilepingu. Ostjaks oli M M OÜ. Lepingu sõlmimise ajal oli ostja juhatuse liige ja 100% osanik A.E. A.E kinnitas müügilepingu p 2.2.5, et tema kui G OÜ juhatuse liige kohustub enda nimele vormistama kõik käendused, mis on seotud G OÜ tegevusest tulenevate liisingulepingutega hiljemalt 15.02.2013.a. A.E ei vormistanud enda nimele käenduslepinguid. Riigikohus lahendis 2-16-8219 selgitas, et lepingu p 2.2.5. on tühine. Kohtuotsus jõustus 08.05.2019.a.
7.Kostja palub kohtul esmalt lahendada aegumise küsimus vaheotsusega. NotS § 14 lg 3 kohaselt aegub kahju hüvitamise nõue kolme aastaga. Analoogne säte on TsÜS § 150 lg 1. Aegumise hindamisel on oluline, et kannatanu teaks kahjuga seonduvaid asjaolusid. Õiguslik hinnang ei ole seejuures oluline. Nõude aegumine algab faktilistest asjaoludest, st kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, teadasaamisest. Tähtsust ei oma asjaolu, millal isik saab aru nõude õiguslikust olemusest.
8.Haginõude aluseks on asjaolu, et kostja ei sätestanud müügilepingus käendaja vastutuse maksimumsummat. Hageja oli enne 15.10.2013, kui müügileping sõlmiti, olnud kuus aastat G OÜ juhatuse liige ja ta teadis G OÜ liisingulepingutest tulenevaid kohustusi. Nende täitmise tagamiseks oli hagejaga sõlmitud käenduslepingud. Hagejale oli 02.11.2013 teada väidetav kahju ja kohustatud isik, kuna A.E selgitas siis hagejatele, et G OÜ oli kahjumlik ettevõte ning ta ei olnud seetõttu nõus lepingu sõlmimisel üle võtma käenduslepinguid. Hageja ja tema xxx, olles alates 12.12.2013.a 50% ulatuses M M OÜ osanikeks, olid G OÜ osanikud ning pidid oskama hinnata G OÜ majanduslikku seisundit ja liisingulepingute täitmise ebatõenäosust. Seega said nad väidetavast kahjust teada hiljemalt 12.12.2013.a. Tsiviilasjas nr 2-16-8219 esitatud hagi kohaselt teostas hageja liisinguandjatele käenduslepingute alusel makseid alates 2014 aprillist. Seega pidi hagejale väidetav kahju olema teada hiljemalt 2014 aprillis. Hageja esitas 24.05.2016.a. G OÜ ja A.E vastu solidaarse kahju hüvitamise nõude summas 89 550,99 eurot. Hagejal tulnuks taotleda kostja kaasamist tsiviilasja nr 2-168219 menetlusse, mida hageja ei teinud. Seega aegus hageja nõue 24.05.2019.a. kui arvestada tsiviilasjas nr 216-8219 hagi esitamise aega. Hagejale oli teada 15.10.2013, et kostja on lepingu tõestanud. Seega väidetav kahju tekitaja oli hagejal teada juba lepingu sõlmimise ajal. A.E 13.06.2016 seisukohas tsiviilasjas nr 216-8219 märkis A.E, et lepingu p 2.2.5. on tühine, kuna märkimata on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma.
9.Kostja esitas ka esialgse vastuse hagile, mis puudutas kahju nõude sisulist analüüsi.
10.Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise suhtes, mis on edasikaebamise
tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostja on esitanud vaheotsuse tegemise taotluse aegumise kohaldamise kohta. Hageja nõustus, et mõistlik on vaheotsuse tegemine /tl 63-66, 94/.
12.Kohus saab vaheotsuse aegumise kohaldamise kohta teha ainult juhul, kui pool on vaheotsuse tegemist taotlenud. Vaheotsuse tegemine on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 2 järgi tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus nõustub kostjaga, et kahju nõude põhjendatuse hindamine käesolevas menetluses on seotud menetluskuludega, mis on eeldatavalt tavapärasemast suuremad, kuna hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on sündmused toimunud juba ca üheksa aastat enne hagi esitamist. Seega on mõistlik aegumise taotlus lahendada vaheotsusega ning kohtu hinnangu ei ole alust arvata, et vaheotsuse tegemine võiks mõjutada tsiviilasja õiget lahendamist.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Riigikohus lahendi 2-16-9803 punktis 13.1. on märkinud, et aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe, mis on TsMS § 449 lg-s 3 sätestatud võimaliku vaheotsuse või lõppotsuse tegemise eeldus nõude aegumise üle otsustamisel (vt Riigikohtu 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 14). Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et vaheotsuse tegemine on kohtu õigus, mitte kohustus, st tegemist on diskretsiooniotsusega.
14.Hageja on kohtule esitanud notari vastu kahju hüvitamise nõude summas 89 550,99 eurot. Hagi alusena on hageja esile toonud, et notar G.R poolt on 15.10.2013.a. koostatud ja tõestatud osaühingu osa müügileping, mille p 2.2.5. on tühine, kuna nimetatud lepingu punktis ei olnud sätestatud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Tühisest tehingust ei tekkinud käendajale A.E’le kohustusi. Hageja pidi ise käendajana täitma liisingulepingutest tulenevad kohustused summas 89 550,99 eurot, mis on hageja kahjuks. Tegemist on notari veaga, mille eest notar vastutab NotS § 14 lg 1 järgi. Kui notar on ametikohustusi süüliselt rikkunud, siis vastutab ta tekkinud kahju eest. Hageja hinnangul on notar 15.10.2013 osa müügilepingut koostades ja tõestades rikkunud oma ametikohustusi süüliselt.
15.Hageja seisukohtadest tuleneb, et esitatud on kahju hüvitamise nõue. Kostja esialgses vastuses hagile on seisukohal, et täitmata on kahju hüvitamise nõude eeldused. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt on tegemist kahju hüvitamise nõudega, mis on kvalifitseeritav NotS § 14 lg 1 järgi, mille kohaselt notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest.
16.NotS § 14 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest alates.
Pooled vaidlevad millal hakkas kulgema nõude aegumistähtaeg. Kostja viitab Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-15-16257, kus oli analoogne vaidlus ja kohus oli seisukohal, et aegumist tuleb arvestada alates ajast, kui hageja sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust.
17.Kohus leiab, et nimetatud põhimõte kuulub kohaldamisele ka käesolevas vaidluses ning selle põhimõtte sätestab NotS § 14 lg 3, mis oma sisult sarnaneb TsÜS § 150 lõikega 1.
18.Osaühingu osa müügileping on koostatud ja tõestatud 15.10.2013.a. Müüjaks on hageja K.I ja tema xxx E.I. Ostjaks on M M OÜ, keda esindas juhatuse liige A.E. Lepingu p 1.1. järgi on lepingu esemeks G OÜ 31 000 euro suuruse nimiväärtusega osa. Lepingu p
2.2.5.kohaselt ostja esindaja kinnitas, et tema kui ühingu juhatuse liige kohustub enda nimele ümber vormistama kõik käendused, mis on seotud ühingu tegevusest tulenevate liisinglepingutega hiljemalt 15.02.2013.a /tl 5-12/. Lepingu p 2.2.5. ei muutunud tühiseks seoses Riigikohtu 08.05.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-8219 /tl 13/. Lepingu säte oli tühine algusest peale, millele viitab Tallinna Ringkonnakohus kohtuotsuses 13. veebruarist 2019 /tl 26-33/.
19.Tsiviilasjas nr 2-16-8219 esitas hageja 24.05.2016.a. Harju Maakohtule hagi G OÜ ja A.E vastu 89 550,99 euro nõudes /tl 76-81/. A.E esitas kostja kirjaliku vastuse 13.06.2016. Kostja kirjaliku vastuse p 2.5. tugineb kostja asjaolule, et notariaalse lepingu p 2.2.5. on tühine, kuna kokku ei ole lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas vastavalt VÕS § 143 lg 2 /tl 82-89/. Eeltoodud tõenditest tuleneb, et hagejale olid hiljemalt juunis 2016 teada asjaolud, et notari poolt tõestatud tehingu p 2.2.5. on tühine. Hagejale oli kahju suurus teada hiljemalt 24.05.2016, kui ta esitas hagi tsiviilasjas 2-16-8219 ning asjaolu, et tegemist on tühise sättega tehingus hiljemalt juunis 2016.a. Kohtupraktika kohaselt (tsiviilasi nr 2-15-16257) lõpliku õigusliku hinnangu jõustumine ühele või teisele asjaolule, ei anna alust hakata lugema aegumistähtaja kulgemist alates kohtulahendi jõustumisest. Lähtuda tuleb teadasaamisest, millele üheselt viitab ka NotS § 14 lg 3. Kui hageja sai teada, et A.E tugineb asjaolule, et notariaalselt tõestatud lepingu säte on tühine, siis alates sellest ajast oli hagejal võimalik NotS § 14 lg-s 1 nimetatud tähtajal esitada hagi notari vastu. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid faktilisele asjaolule, et kostja vastuväidetest selles osas, et kostja tugineb lepingu sätte tühisusele, sai hageja teada 13.06.2016.a.
20.Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja nõue notar G.R vastu on aegunud. Aegumistähtaeg hakkas kulgema TsÜS § 135 lg 1 järgi hiljemalt 14.06.2016 ja lõppes NotS § 14 lg 1 ja TsÜS § 135 lg 2, § 136 lg 2 kohaselt 14.06.2019.a. Hagi on kohtule esitatud 09.05.2022.a.
21.TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Riigikohus lahendis 3-2-1-92-02 punktis 19 selgitab, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks
aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Seega ei analüüsi kohus hageja ja kostja muid väiteid ja vastuväiteid. Kohus jätab hagi rahuldamata.
22.Hagihinnaks on 89 550,99 eurot TsMS § 124 lg 1 alusel.
23.TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks kohtuotsuses menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda, kuna otsus on tehtud tema kahjuks.
24.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast kohtulahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.