Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-6911
Kohtuasi
X hagi notar Eha Naudi vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 24. märtsi 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
89 550,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Indrek Põder Kostja notar Eha Naudi (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 24. märtsi 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-6911 muutmata.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul
pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 9. mail 2022 (täpsustatud 1. juulil 2022) Pärnu Maakohtule notar Eha Naudi (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 89 550,99 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt koostas ja tõestas kostja 15. oktoobril 2013 osaühingu osa müügilepingu (edaspidi leping), mille alusel hageja müüs koos oma abikaasa Q-ga C OÜ (kustutatud) 31 000 euro suuruse nimiväärtusega osa Y OÜ-le (kustutatud). Lepingu p 2.2.5 kohaselt kinnistas ostja esindaja Z, et tema kui C OÜ (kustutatud) juhatuse liige kohustub hiljemalt 15. veebruaril 2013 enda nimele vormistama kõik käendused, mis on seotud C OÜ (kustutatud) tegevusest tulenevate liisingulepingutega. Kuna Z ei täitnud lepingu p-s 2.2.5 nimetatud kohustust, pidi hageja ise käendajana täitma liisingulepingutest tulenevad kohustused summas 89 550,99 eurot. Hageja esitas 25. mail 2016 C OÜ (kustutatud) ja Z vastu hagi kahju 89 550,99 euro hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-16-8219). Kohus jättis hagi Z vastu rahuldamata, kuna lepingu p 2.2.5, mille alusel hageja nõude esitas, on tühine, sest lepingus ei olnud märgitud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Hageja leiab, et kostja kui notari ametitegevuse tulemusena on hagejale tekkinud kahju 89 550,99 eurot. Kostja koostatud lepingu p 2.2.5 on tühine, mistõttu jäi rahuldamata hageja nõue Z vastu. Kostja vastutab notariaadiseaduse (NotS) § 14 lg 1 alusel oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. Nõude aegumine algas 8. mail 2019, kui jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-8219, sest siis sai hageja teada kahjust ja kahju tekitanud isikust. Kostja vastuväited Kostja taotles aegumise kohaldamise taotluse suhtes vaheotsuse tegemist. Hageja nõue kostja vastu on aegunud. Kostja ei vaidlusta, et tõestas 15. oktoobril 2013 C OÜ (kustutatud) osa müügilepingu, mille p 2.2.5 osas on Riigikohus leidnud, et see on tühine (tsiviilasi nr 2-16-8219). Kostja vastutuse eelduseks on asjaolu, et kui lepingu p 2.2.5 oleks kehtinud, oleks hagejal olnud Z vastu kahju hüvitamise nõue ning viimane oleks hageja nõude täitnud. Praegusel juhul ei ole nimetatud eeldused täidetud, mistõttu puudub põhjuslik seos kostja väidetava rikkumise ning hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Kostja ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt algas hageja nõude aegumine tsiviilasjas nr 216-8219 tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Nõude aegumine algab faktilistest asjaoludest (kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust) teadasaamisest. Tähtsust ei oma asjaolu, millal isik saab aru nõude õiguslikust olemusest. Kuivõrd hageja oli enne müügilepingu sõlmimist kuus aastat C OÜ (kustutatud) juhatuse liige, pidi hagejale olema teada ettevõtte liisingulepingutest tulenevad kohustused, mille täitmise tagamiseks oli hageja sõlminud käenduslepingud. Seega oli hagejale lepingu sõlmimise ajal, s.o 15. oktoobril 2013 teada väidetav kahju ja seda hüvitama kohustatud isik. Ka pidid hageja ja tema abikaasa olema hiljemalt 2. novembril 2013 teadlikud, et Z ei vormista käenduslepinguid ümber enda nimele. Viidatud kuupäeval selgitas Z, et C OÜ (kustutatud) oli vastupidiselt lubadustele kahjumlik
ettevõte, mistõttu ei olnud Z nõus käenduslepinguid üle võtma. Kuivõrd hageja ja tema abikaasa olid alates 12. detsembrist 2013 50% ulatuses Y OÜ (kustutatud) osanikeks, mis omakorda oli C OÜ (kustutatud) osanikuks, pidid nad olema teadlikud viimase majanduslikust olukorrast. Seega pidi hageja ka oskama hinnata C OÜ (kustutatud) poolt liisingulepingute täitmise ebatõenäosust 12. detsembril 2013 Y OÜ (kustutatud) osa omandamisel. Tsiviilasjas nr 2-16-8219 esitatud hagi kohaselt teostas hageja liisinguandjatele käenduslepingute alusel makseid alates 2014. a aprillist. Seega pidi hagejale väidetav kahju olema teada hiljemalt 2014. a aprillis. Kostja hinnangul ei saa vaidlust olla selles, et hagejale oli väidetavalt tekkinud kahju teada hiljemalt 24. mail 2016, mil hageja esitas C OÜ (kustutatud) ja Z vastu hagi 89 550,99 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Viidatud asjas tugines ka Z ise 13. juunil 2016 esitatud seisukohas lepingu p 2.2.5 tühisusele. Hageja oleks saanud taotleda kostja kaasamist menetlusse, mida hageja aga ei teinud. Maakohtu otsus ja põhjendused
2.Pärnu Maakohus jättis 24. märtsi 2023. a otsusega hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, jättes menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb aegumist arvestada ajast, kui hageja sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust. Selle põhimõtte sätestab NotS § 14 lg 3, mis oma sisult sarnaneb TsÜS § 150 lg-ga 1. Maakohus asus seisukohale, et hagejale oli kahju suurus teada hiljemalt 24. mail 2016, kui ta esitas hagi tsiviilasjas nr 2-16-8219. Asjaolu, et notari poolt tõestatud tehingu p 2.2.5 on tühine, pidi hagejale teada olema hiljemalt juunis 2016, kuivõrd viidatud punkti tühisusele tugines Z kostjana tsiviilasjas nr 2-16-8219 13. juunil 2016 esitatud vastuses. Kui hageja sai teada, et Z tugineb asjaolule, et notariaalselt tõestatud lepingu säte on tühine, siis alates sellest ajast oli hagejal võimalik NotS § 14 lg-s 1 nimetatud tähtajal esitada hagi notari vastu. Maakohus märkis, et aegumistähtaeg hakkas kulgema TsÜS § 135 lg 1 järgi hiljemalt 14. juunil 2016 ja lõppes NotS § 14 lg 1 ja TsÜS § 135 lg 2 ning § 136 lg 2 kohaselt 14. juunil 2019. Hagi on kohtule esitatud 9. mail 2022, mistõttu on hageja nõue kostja vastu aegunud. Kuivõrd praegusel juhul ei ole vajalik nõude olemasolu tuvastamine, siis ei analüüsinud kohus hageja ja kostja muid väiteid. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg-le 3 ja jättis hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
3.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja leiab, et vaidlustatud otsus põhineb õigusnormide rikkumisel. Samuti ei ole maakohus arvestanud otsust tehes kõikide asjaolude ja tõenditega ning ei ole võtnud seisukohta kõigi hageja esitatud faktiliste väidete osas, mistõttu on maakohus otsust tehes jõudnud valedele järeldustele. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et hageja nõue ei ole aegunud. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema hiljemalt 14. juunil 2016 ja lõppes 14. juunil 2019. Hageja leiab, et nõude aegumistähtaeg algas tsiviilasjas nr 2-16-8219 tehtud otsuse
jõustumisest, s.o 8. mail 2019. Maakohus ei ole arvestanud hageja seisukohtade ja tõenditega. Ka ei ole vaidlustatud otsusest võimalik aru saada, kuidas kohus jõudis otsuses tehtud järelduseni. Tulenevalt NotS § 14 lg-st 2 puudus hagejal õigus esitada nõue notari vastu ilma, et oleks eelnevalt esitatud nõue kahju tekitanud muude isikute vastu. Ka ei olnud hagejale hiljemalt juunis 2016 teada asjaolu, et notari poolt tõestatud tehingu p 2.2.5 on tühine. Vastustaja seisukoht
4.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata (TsMS § 654 lg 6).
6.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas hageja NotS § 14 lg 1 alusel kostja vastu esitatud nõue on aegunud. Maakohus leidis, et hageja kahju hüvitamise nõue on aegunud. Kolleegium nõustub maakohtuga.
7.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud asjaolud, mille üle pooled ei vaidle ka apellatsioonimenetluses: -
-
-
15.oktoobril 2013 tõestas kostja C OÜ osa müügilepingu, mis sõlmiti müüjate hageja ja hageja abikaasa ning ostja Y OÜ vahel.
25.mail 2016 esitas hageja C OÜ ja Z vastu hagi solidaarselt kahju 89 550,99 euro hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-16-8219). Hageja kahju hüvitamise nõue tulenes sellest, et Z ei täitnud lepingu p-s 2.2.5 nimetatud kohustust ning hageja pidi käendajana täitma liisingulepingutest tulenevad kohustused 89 550,99 euro ulatuses.
13.juunil 2016 esitas Z tsiviilasjas nr 2-16-8219 kirjaliku vastuse, mille p-s 2.5 tugines ta asjaolule, et müügilepingu p 2.2.5 on tühine, kuna puudub kokkulepe käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Ringkonnakohus jättis 13. veebruaril 2019 tsiviilasjas nr 2-16-8219 tehtud otsusega hageja hagi Z vastu rahuldamata, kuivõrd lepingu p 2.2.5 on tühine, sest selles pole sätestatud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Kohtuotsus jõustus 08.05.2019.
8.Kolleegium ei nõustu hageja etteheidetega maakohtu põhjendamiskohustuse rikkumise kohta.
8.1.Praegusel juhul on tegemist TsMS § 449 lg-s 3 kirjeldatud juhtumiga. Maakohus tegi vaheotsuse kostja taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Maakohus on sellele ka otsuse p-s 21 viidanud, märkides, et kuna hagi on aegunud, siis ei analüüsita muid poolte esitatud väited. Eelnevast tulenevalt ei ole maakohus TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamiskohustust rikkunud.
8.2.Riigikohus on leidnud, et aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe, mis on TsMS § 449 lg-s 3 sätestatud võimaliku vaheotsuse või lõppotsuse tegemise eeldus nõude aegumise üle otsustamisel (vt RKTKo 27.05.2015 3-2-1-4415, p 14). Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõue kostja vastu on kvalifitseeritav NotS § 14 lg 1 alusel. NotS § 14 lg 3 järgi aegub notari ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõue kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest alates.
8.3.Kolleegiumi hinnangul on maakohus vaheotsuse tegemiseks vajalikud asjaolud tuvastanud ja õigesti aegumist kohaldanud. Maakohus ei ole vaheotsuse tegemisel diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja esile toonud, millise väite või tõendi on maakohus jätnud arvestamata, mis on viinud ebaõigesti nõude aegumise tuvastamiseni. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest ning maakohus on neid nõude aegumise hindamisel arvestanud. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et käesoleva nõude aegumine algas tsiviilasjas nr 2-16-8219 kohtuotsuse jõustumisest. Hageja seisukohaga ei nõustu ka ringkonnakohus.
8.4.Kuigi notari vastu esitatavate kahju hüvitamise nõuete aegumise kohta kehtib NotS § 14 lg 3, on see sisult sarnane TsÜS §-s 150 sätestatud kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtajaga. Õiguskirjanduses on viidatud sätte osas leitud, et teadmise ulatuse hindamisel ei ole oluline, et kannatanu teaks kõiki kahju tekitamise ja kahjuga seonduvaid asjaolusid. Kannatanul peab olema üksnes küllalt infot, et ta saaks koostada piisava edulootusega hagi, kusjuures oluline on asjaoludest teadmine, eksimus õiguslikus hinnangus neile ei ole oluline (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tartu 2023, koost. P. Varul jt, § 150, komm 3.2.2.3). TsÜS § 150 lg-t 1 kohaldamisel on Riigikohus leidnud, et nõude aluseks olevad asjaolud ei pea olema eelnevalt tuvastatud mõne kohtulahendiga (vt RKTKo 3-2-1-88-12, p 10). Maakohus on õigesti leidnud, et aegumist tuleb arvestada alates ajast, mil hageja sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, mitte alates kohtuotsuse jõustumisest, millega tuvastati kostja poolt tõestatud käenduslepingut puudutava osa tühisus. Hageja sai kostja võimaliku vastutuse aluseks olevast asjaolust teada siis, kui tsiviilasjas nr 2-16-8219 esitas Z
13.juunil 2016 vastuse hagiavaldusele. Sellest ajast alates oli hagejal piisavalt andmeid nii võimalikust kahjust kui ka selle tekitajast. Väär on hageja arusaam, et müügilepingu osa, millega Z võttis endale kohustuse sõlmida tulevikus tarbijakäendusleping, muutus tühiseks kohtuotsuse tagajärjel. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Asjaolu, et lepingu p 2.2.5 tühisus tuvastati alles ringkonnakohtu 13. veebruari 2019. a otsusega, ei mõjuta hageja teadasaamist kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikusust.
8.5.Samuti ei nõustu kolleegium hageja seisukohaga, et NotS § 14 lg 2 tõttu tuleb aegumist arvestada tsiviilasjas nr 2-16-8219 tehtud otsuse jõustumisest. NotS § 14 lg 2 järgi, kui kahju tekitamise eest vastutab ka tehinguosaline või kolmas isik, vastutab notar ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, mis jääb hüvitamata selle kahju tekitanud muude isikute poolt. Viidatud sätte kohaselt on notari vastutus üksnes täiendav vastutus ning notar vastutab süüliselt tekitatud kahju eest juhul, kui muudelt isikutelt ei õnnestu hüvitist saada. See aga ei mõjuta kuidagi NotS § 14 lg-s 3 sätestatud nõude aegumistähtaja alguse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid – nõue aegub kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust. Kostja vastu nõude aegumine oleks peatunud, kui kostja oleks tsiviilasja nr 2-16-8219 menetlusse kaasatud kolmanda isikuna (TsÜS § 160
lg 1, lg 2 p 6).
9.Seoses hageja apellatsioonkaebuse taotlusega tühistada maakohtu otsus ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada, märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtul ei ole õigust maakohtu aegumise kohta tehtud otsust kontrollides asuda hindama aegumata nõude aluseks olevaid asjaolusid ega lahendada vaidlust ise esimesena lõpuni. Kui ringkonnakohus leiab, et maakohus on aegumise kohaldamisel eksinud ja nõue ei ole aegunud, peab ta maakohtu otsuse tühistama ja saatma asja menetluse jätkamiseks maakohtule (vt RKTKo 18.04.2018 215-3686/83, p 13). Kuid praegusel juhul seda olukorda ei esine, sest maakohus on õigesti leidnud, et hageja kahju hüvitamise nõue on aegunud. Menetluskulude jaotus
10.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses ka väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et maakohus jättis hagi rahuldamata.
11.Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse. TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
12.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.