Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Üldandmed Rahvastikuregistri andmete kohaselt on XXX sündinud R. L. perekonnaseisult vallaline ning tal on üks alaealine ülalpeetav G.-C. L. (sünd XXX). Töötamise registri andmetel ei ole võlgnikul kehtivaid töötamisi registreeritud. Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtuvalt ei ole võlgnik esitanud tuludeklaratsioone aastate 2019 kuni 2021 kohta. Võlgnikku on korduvalt karistatud kriminaalkorras. Täitemenetluse registri andmete kohaselt olid kohtutäiturite menetluses võlgniku suhtes mitmed kriminaalasjade menetluskulude nõuded (lahendid kriminaalasjades nr 1-12-11287, 1-13-5744, 1-145254 ja 1-19-664). Vara Usaldusisikule teadaolevalt puuduvad võlgnikul igakuised sissetulekud. Võlgniku pangakontod on suletud. Võlgnikul puudub nii kinnis- kui realiseeritav vallasvara. Võlgnik on liitunud kohustusliku kogumispensioni II sambaga (väärtus kokku 2450,80 eurot). II sambast raha väljavõtmise avaldust ei ole võlgnik esitanud. Samas on raha väljavõtmisel tekkiv nõudeõigus arestitud võlgniku suhtes läbiviidavates täitemenetlustes. Võlgniku nimele on registreeritud Ford Escort (reg nr XXX, väljalaskeaasta 1998). Sõiduki registrikanne on peatatud. Viimane ülevaatus kehtis kuni 30.11.2011. Usaldusisiku hinnangul on sõiduki olemasolu ebatõenäoline. Kohustused R. L. ul on tuvastatud pandiga tagamata kohustusi 5666,57 eurot, sellest kiirlaenud 2629,44 eurot, sideteenuste võlgnevused 350,66 eurot, muud kohustused 711,96 eurot ja täitemenetluste kulud 1974,51 eurot. Usaldusisik märgib, et edastas koostatud vara- ja võlanimekirja võlgnikule tutvumiseks ja allkirjastamiseks R. L. u teadaolevatele elektronposti aadressidele, kuid võlgnik ei ole usaldusisiku kirjale vastanud. Telefonivestluses avaldas võlgnik usaldusisikule, et ta on töötu ning tal puuduvad rahalised vahendid võlausaldajatele tasumiseks. Maksejõuetus Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 5666,57 euro ulatuses ning tal puudub vara ja sissetulek nende kohustuste täitmiseks. Esimesed lõpetama täitemenetlused on võlgniku suhtes juba aastast 2013. Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks on tema õigusvastane käitumine ning oma krediidivõimekust arvestamata ülejõukäivate kohustuste võtmine. Võlgnik ei ole teatanud, et taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Samuti ei ole ta üles näidanud huvi kohustuste ümberkujundamise vastu. Usaldusisiku hinnangul tuleb välja kuulutada R. L. u pankrot.

pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka seda, et üldjuhul on asja materjalidega tutvumine, asjaolude täpsustamine ja kliendi menetlusega kursis hoidmine hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus nõustub, et aega kulub ka asjaolude täpsustamisele, menetluse jälgimisele ja kliendiga suhtlemisele, kuid peab seda osaks menetlusdokumendi koostamisest, mistõttu vaatleb ajakulu ühtsena. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist tavapärasest mahukama ja õiguslikult keerukama tsiviilasjaga. Kohtule on esitatud võlausaldaja maksejõuetusavaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Antud asjas kohalduvad eeskätt pankrotiseaduse vastavad sätted. Samuti ei ole suur võlausaldaja poolt kohtule hindamiseks esitatud tõendite maht. Asi lahendati kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kuivõrd tegemist on hagita menetluses lahendatava pankrotiasjaga, kus võlausaldaja poolt kohtule esitatavateks menetlusdokumentideks on maksejõuetusavaldus (aluseks jõustunud kohtulahendist tulenev nõue) ja menetluskulude nimekiri, vähendab kohus õigusabi osutamise ajakulu 2 tunni võrra. Kohtu hinnangul on võlausaldaja tehtud menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 1 tund. Kohus lähtub siinjuures menetluskulude rahalist suurust vähendades ka asjaolust, et võlausaldaja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et menetlusdokumendi koostamine (justiitsministri määrusega kehtestatud vormi täitmine) ei ole esindajale olnud õiguslikult keerukas. Võlausaldaja lepingulise esindaja tasu (120 eurot tunnis ilma käibemaksuta) peab kohus mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, vastates juristi kvalifikatsiooni eeldava õigusnõustamise tunnihinnale. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võlausaldaja õigusabikulusid põhjendatud ja vajalikeks TsMS § 175 lg 1 tähenduses kokku summas 120 eurot.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.