Võlaõigus › Kompromissilepingud

varasemas menetluses on aadressilt xxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond dokumendid tagastatud märkega „ei ela/asu aadressil“. Soome kohus tagastas aadressilt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx FINLAND dokumendid 02.11.2022 märkega „Dokumenti ei olnud võimalik kätte toimetada enne määratud kuu- või tähtpäeva“. 30.11.2022.a määrusega jättis kohus hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma nõudelt täiendavat riigilõivu, põhjendama kohtualluvust (miks esitatakse hagi Eesti Vabariigi kohtusse), teatama kostja elukoha andmed ning kui hageja ei tea neid andmeid, siis selgitama, mida ta on teinud kostja elukoha andmete teadasaamiseks. Hageja esitas 09.12.2022 hagi, milles selgitas, et kostja on lepingusse märkinud enda elukohaks xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx linn. Kostja ei ole uuest elukohast teavitanud. Maksekäsu kiirmenetluses proovis kohus toimetada dokumente kostjale kätte tema rahvastikuregistri lisa-aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Soome. Dokumendid tulid tagasi märkega: dokumenti ei olnud võimalik kätte toimetada enne määratud kuu- või tähtpäeva. Hageja hinnangul ei ole tegemist kontrollitud ja kinnitatud andmetega ning millest ei saa hagi menetlusse võtmisel lähtuda. Rahvastikuregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Hageja selgitas ka, et on otsinud kostja elukoha andmeid avalikest andmebaasidest ja internetiotsingutest, kuid ei suutnud kostja asukohta ega täiendavaid andmeid tuvastada. Hageja leidis, et hagi võib esitada kostja viimase teadaoleva elukoha järgi, kui tema täpne elukoht ei ole teada. Hageja viitas Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐179-14, p 13, milles Riigikohus on selgitanud, et Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsuse C-327/10 Hypoteční banka a.s. versus Udo Mike Lindner, mille p-des 39−45 on Euroopa Kohus kokkuvõtlikult leidnud, et kui kohus ei suuda kindlaks teha tarbijast kostja alalist elukohta hagi esitamise koha riigis ega muus liikmesriigis selle liikmesriigi õigust kohaldades, võib kohtualluvuse kontrollimisel lähtuda ka tarbija viimasest teadaolevast alalisest elukohast. Viimane teadaolev kostja elukoht oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn. Hageja taotles kostjale dokumentide kättetoimetamist avalikult. 04.01.2023 kirjas selgitas kohus hagejale, et hageja põhjendused Eesti kohtualluvuse osas on ebapiisavad. Lähtuvalt hageja viidatud Riigikohtu lahendist ei märkinud hageja, millal ja kas üldse on kostja Eestist lahkunud enne hagi esitamist. Hageja esitatu alusel ei saa kohus üheselt võtta seisukohta, kas Eesti kohus on ikka pädev asja lahendama- eelkõige kuna see võib olla vastuolus Brüssel I (uuesti sõnastatud) artiklis 4 p 1 sätestatud põhimõttega, et isiku vastu võib esitada hagi tema alalise elukoha liikmesriigi kohtusse. Kohtu hinnangul ei täitnud hageja nõuetekohaselt TsMS § 363 lg 4 sätestatut (muuhulgas polnud põhjendatud, et üldine kohtualluvus on just Eesti Vabariigi kohtus). Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et kui kohus hagi menetlusse võtab, siis võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui tavapärase kättetoimetamise võimalused end ammendavad. Kohus ei pea tegema tagaseljaotsust, kui menetlusdokumendid on kätte toimetatud avalikult. Kohus selgitas vastavaid riske tagaseljaotsuse võimalikul tegemisel. Kohus palus taaskord hagejal koguda ja esitada kõik võimalikud andmed kostja tegeliku elukoha/alalise viibimiskoha kohta (sh selle kohta, millal kostja Eestist lahkus). Kiri toimetati hageja esindajale kätte 10.01.2023. Hageja ei vastanud kohtu kirjale.Kohus võttis hagi 13.02.2023.a määrusega menetlusse lähtudes kostja viimasest registrisse kantud elukohast. Kohus edastas hagimaterjalid kostja e-posti aadressile 13.02.2023 ja 17.02.2023, kuid kostja ei kinnitanud dokumentide kättesaamist. Kohus edastas 27.02.2023 dokumendid kostja rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxx linn,

xxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxxx maakond. Dokumendid tagastati märkega: ei ela/asu aadressil. Kohus teostas mitmeid eri päringud rahvastikuregistrisse, et kontrollida andmete võimalikku muutust, kuid kostja andmed olid jätkuvalt samad. Kohus teostas 06.03.2023 päringu töötamise registrisse, kus oli kostja osas vaid üks kanne perioodil 19.09.2014-21.09.2014 – tasuta töötamine xxxxxxx Vabatahtlikus Järvepäästes. Seega kostja Eestis töötanud pole. Kohus teostas 07.03.2023 päringud äriregistrisse ning kinnistusraamatuse võimalike täiendavate kättetoimetamisviiside teadasaamiseks. Kostja ei ole seotud ühegi äriühinguga ning talle ei kuulu Eestis ühtegi kinnisasja. Kohus teostas ka Google’i otsingu, kuid kostja osas täiendavat infot ei leidnud. Kohus võttis 08.03.2023 telefoni teel ühendust kostja isa Axxx Rxxxxxxxxx, kes andis kostja telefoninumbri (xxxxxxxx) ning ütles, et kostja elab Soomes, aga ta ei tea elukohta, sest kostja alles vahetas korterit. Kohus helistas isa antud telefoninumbrile (sama nr on kostjal ka KIS andmebaasis, kuid vahepeal nr ei töötanud) ning kostja vastas isiklikult. Kostja teatas, et ta ei kasuta enam e-posti aadressi ning andis enda uue aadressi. Kostja kinnitas samuti, et ta elab Soomes, aga elukoha aadressi ei oska öelda, sest ta vahetas hiljuti korterit. Kostja lubas kinnitada dokumentide kättesaamist uuelt e-posti aadressilt. Samuti lubas kohtuga ühendust võtta, kui mingil põhjusel ei õnnestu avada saadetud e-kirja. Kohus edastas 08.03.2023 hagimaterjalid kostja e-posti aadressile. Kostja ei kinnitanud dokumentide kättesaamist. Menetlusdokumente pole õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kohtu seisukoht TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus leiab, et ei ole pädev asja lahendama, sest asi ei allu Eesti kohtule ning sellest tulenevalt ka Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Brüssel I määruse (1215/2012) artikkel 4 lg 1 kohaselt esitatakse käesoleva määruse kohaselt hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Vaatamata mõistlikele pingutustele ei suutnud kohus toimetada kostjale menetlusdokumente kätte Eestis. Kohus on menetluse käigus tuvastanud, et kostja tegelikult siiski elab Soomes. Vastavat asjaolu on kostja kohtule ka isiklikult kinnitanud, kuid täpset aadressi ta kohtule ei avaldanud. Seega on tuvastatud, et kostja ei ela Eestis. Kostja ei elanud Eestis ka hagi esitamise ja selle menetlusse võtmise ajal. Rahvastikuregistri andmete kohaselt oli kostja kehtivaks lisa-aadressiks Soome aadress perioodil 22.02.2021-22.02.2023 ning nii kostja isa kui kostja ise kinnitasid märtsi alguses 2023, et kostja vahetas Soomes just elukohta. Kohus leiab, et kohtu pädevuse küsimust ei mõjuta ka asjaolu, et pole teada kostja täpne elukoha aadress Soomes. Tähendust omab fakt, et kostja elab Soomes, mistõttu lähtudes Brüssel I määruse reeglitest puudub Eesti kohtul pädevus hagi menetleda. Riigikohus on mh avaldanud seisukohta (3-2-1-179-14 p 12), et hagi võib jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel ka siis, kui kohtule on teada väidetavad kaudsed tõendid kostja elukoha osas väljaspool Eestit. Kohus peaks sellisel juhul tegema mõistlikke jõupingutusi kostja elukoha teadasaamiseks. Hageja poolt läbi Riigikohtu lahendi viidatud Euroopa Kohtu seisukohta 17.11.2011 otsuse C-327/10 Hypoteční banka a.s. versus Udo Mike Lindner, p-des 39−45 tuleb mõista selliselt, et kostja viimasest teadaolevast elukohast tuleb lähtuda alles siis, kui tema elukohta pole võimalik kindlaks teha üheski liikmesriigis. Seejuures kehtib see juhtudel, mil tarbija, kelle vastu tuleks menetlus algatada üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tema alaline elukoht, loobus seal oma elukohast enne, kui tema vastu hagi esitati.

Kohus on käesolevalt teinud mõistlikke pingutusi kostja elukoha teadasaamiseks ning selgitanud välja otseste isikuliste tõendite alusel, et kostja elab Soomes ja elas seal ka enne tema vastu hagi esitamist. Hageja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et kostja tegelik elukoht on ikkagi Eestis. Eeltoodu tõtu ei saa kohtualluvuse määramisel käesolevalt juhinduda kostja viimasest registrijärgsest elukohast. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et TsMS § 423 lg 1 p 13 eeldused on täidetud ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hagejal tuleb kostja vastu esitada hagi kostja elukoha riigi kohtusse, so Soome kohtusse. TsMS § 426 lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesolevalt ei esine TsMS § 168 lg 3-5 asjaolusid ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole kostja käesolevas menetluses kulusid kandnud, mistõttu rahaliselt kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.