2-21-139250 AS ÜHISTEENUSED hagi S. J. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
5825 euro
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS ÜHISTEENUSED, registrikood 11052490, asukoht Endla tn 15, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju Maakond, 10122, epost: [email protected] Hageja lepinguline esindaja Annemarie Taal, e-post: xxx Kostja: S. J., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx Kostja esindaja Harju Maakohtu 14.12.2022 määrusega RÕA korras advokaat Gerda-Johanna Aasmaa, e-post: [email protected]
Menetluse liik
Kirjalik
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta hageja AS ÜHISTEENUSED hagi kostja S. J. vastu võlgnevuse nõudes, rahuldamata.
2.Võtta vastu kostja loobumine dokumentaalsete tõendite kogumise ja kolmanda isiku kaasamise taotlustest. Menetluskulude jaotus
3.Jätta tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Hageja nõue ja asjaolud 1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hakkas Maanteeamet sõiduki omanike/vastutavate kasutajate andmeid parklaoperaatorile väljastama 2019. aastast. Vastavalt AS Ühisteenused parkimistingimuste punktile 4 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Sõidukile nr XXXXXX, mille kasutaja leppetrahvi koostamise hetkel on olnud kostja, on vormistatud 142 leppetrahvi perioodil 11.11.2019 kuni 20.09.2021. Vilde tee 85 parklas on keelatud parkida ilma korteriühistu Vilde tee 85, Tallinn parkimisloata, parklasse sissesõidule on paigaldatud vastav liikluskorraldusvahend. Leppetrahvid vormistati põhjusel, et kostja sõiduk oli pargitud Vilde tee 85, Tallinn parklas ilma parkimisloata. Leppetrahvide juures olevad väljavõtted AS Ühisteenused EPMS süsteemist näitavad, kus on vormistatud leppetrahvikviitungid, nähtav sõidukist XXXXXX tehtud fotod, rikkumise aeg ja trahvi tegemise alus. Samuti on tõendatud, et leppetrahv on vormistatud ja leppetrahvi nõudmiseks oli alust, leppetrahvi tegemise aega, kuupäeva ja kellaaega ja leppetrahvi suurust. Riigikohus on lahendi 2-17-117146 punktis 12 selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Viidatud paragrahvi kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega ning kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Hageja töötaja on asetanud leppetrahvikviitungid sõiduki kojameeste vahele kohe pärast parkimistingimuste rikkumise fikseerimist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Sõiduauto parkimisega AS Ühisteenused parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega, saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis leping, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Parkimistingimuste kohaselt, kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. AS Ühisteenused parklates olevad tüüptingimused on leppetrahvi vormistamise aluseks. Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 5680 eurot on tähtaegselt tasumata. Hageja palub mõista kostjalt S. J. hageja AS Ühisteenused kasuks välja võlgnevus summas 5824 eurot ja sissenõudmiskulud VÕS § 1132 lõike 2 p 1 alusel summas 30 eurot ning jätta menetluskulu kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja 28.02.2022 esitatud vastuse kohaselt elab ta korteris Vilde tee 85-xx ja sõiduk registrinumbriga XXXXXX on tema kasutuses. Vilde tee 85 kasutusotstarve on 100% elamumaa, mitte tasuline parkimisala. Eramaa omanik on kohustatud oma maal korraldama liiklust reguleerivate märkidega liiklust sh parkimist. Eramaadele paigaldatud teavitustahvlite puhul on tegemist liiklusväliste teabevahenditega. Nende liiklusväliste teabevahenditega informeerib eramaa omanik või tema volitatud isik sõidukijuhti eramaa kasutamise tingimustest. Ta ei reguleeri sellise teavitustahvliga liiklust, sh sõidukite parkimist. Vilde tee 85 alal on kasutatud liiklusmärke 362, 891b ning 579 ja oranž AS Ühisteenused tahvel ei kuulu liiklust või parkimist korraldavate märkide hulka. Korteriühistu Vilde tee 85 üldkoosolek on vastu võtnud parkimist korraldava otsuse 27.05.2010, mis ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Parkimise korraldamine maja õues väljub korteriühistu kompetentsist, sest seda saab lahendada ainult kaasomanike konsensuse alusel langetatud otsusega. AÕS § 74 sätestab kaasomandi käsutamise korra. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10 leidnud, et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud
tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selleks tuleb kolleegiumi arvates saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Eeltoodud järeldust toetab ka AÕS § 72, mis sätestab kaasomanike kohustuse käituda üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest ning kohustuse mitte takistada teiste kaasomanike kaaskasutust. 2018 aastast kehtima hakanud KrtS laiendab KÜ üldkoosoleku õigusi otsuste vastuvõtmisel, kuid kehtib see põhimõte, et kui koosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, siis on otsus õiguspärane. Selgituseks, et tegemist on kvalifitseeritud enamusega, milles üheaegselt peab olema ennem koosoleku rakendamist kohal 50+1 häältest, tingimusel, et neil kuulub ka suurem osa omandist, tuginedes kinnistusraamatule. Vilde tee 85 KÜ parkimist korraldav otsus on aga vastu võetud 2010 aastal ja kostjale teadaolevalt ei ole sellel osalenud ettenähtud häälteenamust ning seda hiljem uue otsusega ka muudetud. Kostjal on Korteriühistu Vilde tee 85 poolt väljastatud parkimiskaart, mis on näha ka fotodelt. Ainuüksi see, et hageja paneb tahvli, ei loo eeldust võlaõigusliku suhte tekkimiseks. Hagejal ei ole parkimise korraldamist puudutavat dokumenti, kaasomanike asjaõiguslikku kokkulepet.
3.Kostja esindaja 12.02.2023 vastuse kohaselt vastavalt AS Ühisteenused parkimislepingu punktile 5, on sõidukijuht kohustatud operaatori parkimiskoha kasutamisel omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba. Vastavalt parkimislepingu punktile 7 kohustub sõidukijuht vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada dokumendi kehtivust, v.a kui pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui operaator võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses operaatori opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida vastavalt parklas kehtestatud tingimuste alusel. Kostja on autot parkides jätnud sõiduki armatuurlauale Vilde tee 85 korteriühistu poolt väljastatud parkimisloa. Hageja on esitanud 06. septembri 2022 menetlusdokumendiga väite, justkui oleks kostja kasutanud parkimiseks vana parkimisluba. 15. mail 2017 võttis Vilde tee 85 korteriühistu üldkoosolekul vastu otsuse võtta kasutusele uued parkimiskaardid, millega vanad parkimiskaardid kaotavad kehtivuse. Kostja on korteri üürnik, kes korteriühistu üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel osaleda ei saa ning kellel pole ka õigust olnud üldkoosoleku otsustega tutvuda. Parkimisluba, mida kostja kasutas, oli samamoodi korteriühistu poolt kostjale väljastatud, eesmärgiga tõendada, et kostjal on õigus Vilde tee 85 alal parkida, puudus kostjal igasugune aimdus, et tegelikult on tegemist kehtetu parkimisloaga. Kostjale polnud vastavat asjaolu keegi teatavaks teinud, seega parkis ta jätkuvalt parkimisloaga, mille eesmärk ja otstarve oli selgelt sama, mis hageja väidetud uuel parkimisloal. Kostja kasutas parkides parkimisõigust andvat parkimisluba, seega on alusetud hageja esitatud rahalised nõuded.
4.Kostja on 13.02.2023 seisukohas viidanud, et Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-20118130 teinud lahendi sarnases asjas. Kostja leiab, et kõik Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad on ülekantavad käesolevasse menetlusse. Kohtu põhjendused 5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.
8.VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. AS Ühisteenused esitas 29.11.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse nõudes H. K. vastu. Võlgnik esitas 19.12.2021 maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite. Kohus edastas 23.12.2021 määruse, mille kohaselt anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 20.02.2022 määrusega on hagi menetlusse võetud ja asendatud kostja H. K. kostjaga S. J.
9.Kostja taotles TsMS § 216 lg 1 alusel 02.11.2022 kaasata menetlusse kolmanda isikuna KÜ Vilde tee 85 ja samuti esitas taotluse TsMS § 236 lg 2 alusel dokumentaalsete tõendite kogumiseks. Kostja esindaja esitas 16.01.2023 kohtule avalduse, millega loobub nii dokumentaalsete tõendite kogumise kui kolmanda isiku kaasamise taotlusest. Kohus leiab, et menetlusosalisel on õigus esitada menetluslike taotlusi ja ka nendest loobuda, seega loobumine tuleb vastu võtta.
10.Poolte vahel on 20.03.2023 jõustunud kohtulahend tsiviilasjas 2-20-118130, kus vaieldi analoogilistel asjaoludel 51 leppetrahvi üle, mis vormistati perioodil 06.03.2018-10.10.2019.
11.Hagiavalduse kohaselt on Vilde tee 85 parklas keelatud ilma parkimisloata parkida, mis on väljendatud liikluskorraldusvahendiga ning kostja on parkimistingimusi aktsepteerinud nimetatud alal parkimisega. Hagi asjaolude kohaselt on korteriühistu Vilde tee 85 üldkoosolek kinnitanud korterelamu parkimisala parkimiskorralduse, mille kohaselt on parkimisalal lubatud parkida korteriühistu poolt väljastatud parkimisloa alusel. Kostja seisukohtadest järeldab kohus, et parkimiskord kinnitati korteriühistu 27.05.2010 toimunud üldkoosolekul. Hagiavalduse ja lisatud teenuse osutamise lepingu kohaselt teostab hageja Vilde tee 85 parkimisalal parkimiskontrolli korteriühistuga sõlmitud lepingu alusel. Hageja on esitanud kohtule fotod selle kohta, et Vilde tee 85 elamu juurde on paigaldatud infotahvel parkla kohta koos parkimislepingu tingimustega, mille kohaselt loetakse hagejaga parkimisleping sõlmituks sõiduki parklasse parkimisega, sõidukijuhil peab parkimiskoha kasutamiseks olema parkimisluba ning see tuleb paigutada nähtavale kohale. Lepingu rikkumisel peab sõidukijuht maksma hagejale leppetrahvi 57 eurot. 27.05. 2010 kehtinud AÕS § 72 lg 1 redaktsiooni kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Samal ajal kehtinud korteriomandiseaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 1 käsitletud tavakasutuse piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega. Riigikohus on 18.01.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10 punktis 10 selgitanud, et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Alates 01.01.2018 reguleerib korteriomandi koosseisu kuuluva kaasomandiosa kasutust eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ning küsimustes, mis on KrtS-is reguleerimata, asjaõigusseadus. KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Riigikohus on 07.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-18-15391 (p 11) selgitanud, et korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võivad
korteriomanikud korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-is sätestatust erinevalt juhul, kui nad sõlmivad vastava kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1).
12.Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga tsiviilasjas 2-20-118130, et kõnealune parkimiskorraldus, kus korteriomanikul on õigus parkida korterelamu parkimisalal vaid parkimisloa alusel, eeldab korteriomanike kokkulepet nii alates 01.01.2018 kehtiva õigusliku regulatsiooni alusel, kui ka enne 01.01.2018 kehtinud õigusliku regulatsiooni alusel. Hageja ei ole väitnud sellise kokkulepe sõlmimist. Samuti ei ole hageja tõendanud, et üldkoosolekul, kus parkimiskorraldus kinnitati, osalesid kõik korteriomanikud ja kõik olid sellega nõus. Kolleegium on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et korteriomanikud oleksid seoses parkimiskorraldusega reguleerinud kaasomandiosa kasutamist seaduses sätestatud korras. AÕS § 72 lg 3 sätestab, et kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. KrtS § 30 lg 1 p 2 sätestab, et korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Kuigi kostja ei ole korteriomanik, on KrtS §-s 30 sätestatud õigused ka korteriomandit kasutaval isikul (KrtS § 30 lg 3). Kuna tõendamata on, et korteriomanikud oleksid kaasomandiosa kasutamist reguleerinud seaduses sätestatud korras, siis oli kostjal AÕS § 72 lg-st 3, KrtS § 30 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3 tulenevalt õigus parkimisala kasutada ilma vastava parkimisloata. 13.Kostja on käesolevas tsiviilasjas esitanud vastuväited, et tal puudub hagejaga võlaõiguslik suhe. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga tsiviilasjas 2-20-118130, kuna kostjal oli õigus parkimisala kasutada ilma parkimisloata, siis puudus tal vajadus sõlmida hagejaga lepingut parkimise kohta. Käesoleval juhul ei saa parkimisalale sisenemist käsitleda kostja poolt tahteavalduse tegemisena lepingu sõlmimiseks. Kuna poolte vahel puudub lepinguline suhe, siis ei saa tõusetuda küsimust lepingu rikkumisest ja leppetrahvidest.
14.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd lepinguline suhe ei ole tõendamist leidnud, siis eeltoodule tuginedes tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
16.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.