Muud

Exxxxx Rxxxxxxx

osalema võlausaldajate esimesel

võlgnikule

ja

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlausaldaja esitas Tartu Maakohtule 17.10.2022. a füüsilise isiku Exxxxx Rxxxxxx maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on Exxxxx Rxxxxxxx võlausaldaja Nord Collect OÜ ees võlgnevus tulenevalt Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna määrusest 29.10.2020, tsiviilasja nr. 2-20-136112. Kohtumäärus on jõustunud. Avaldaja omandas võlausaldajalt nõude loovutamise teel. Täitemenetlust alustati võlgniku suhtes 17.11.2020.a. Kahe aasta jooksul ei ole täitemenetluse kaudu nõude katteks laekumisi toimunud. 25.06.2021.a on sõlmitud võlgnikuga maksegraafik võla tasumiseks, kuid see on üles öeldud, kuna võlgnik seda ei täitnud alates veebruarist 2022.a. Avaldaja hinnangul puudub nõude rahuldamise perspektiiv ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlajääk avaldaja ees on 4718,76 eurot, mis koosneb: põhinõudest 2918,10 eurot, intressist, viivistest ja menetluskulude nõudest. Nõue on muutunud sissenõutavaks. Kuna võlgnik nõuet vabatahtlikult ei täida ja nõude täitmine täitemenetluses on olnud edutu. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldaja esitas tõendid tema nõude aluse, suuruse ja loovutamise kohta (tl.4-10). Kohtutäitur on teavitanud võlausaldajat nõude sissenõudmise perspektiivitusest (tl.11). TsMS § 476 lg 1 ja § 477 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku avalduse alusel ja hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus avalduse menetlusse võtmise määrusega mõistliku aja jooksul. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 12 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku suhtes esitada maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Maksejõuetusavaldusele kohaldatakse pankrotiseaduses võlausaldaja pankrotiavalduse kohta sätestatut, kui FiMS-is ei ole sätestatud teisiti. Kohus määrusega 26.10.2022 võttis võlausaldaja maksejõuetusavalduse menetlusse, määras deposiidimakse tegemise kohustuse võlausaldajale (tl.14). Kohus määras võlgnikule tähtaja vastuväite esitamiseks ja teatamiseks, kas ta soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Deposiidimakse tasuti 09.11. 2022. (tl.19). Võlgnik teatas 08.11.2022.a kohtule, et ta soovib pankroti väljakuulutamisel kohustustest vabastamise menetluse algatamist (tl.21). Määrusega 04.11.2023 imetas kohus Exxxxx Rxxxxxx maksejõuetusmenetluses usaldusisikuks Einar Vallandi. Kohus peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised. Usaldusisik esitas kohtule aruande (tl.41-51). Aruandest nähtub järgmine. 1)Võlgniku nimele on liiklusregistris kantud kaks sõidukit, millest võlgniku väitel kumbagi enam ei ole olemas. Tõendeid selle kohta ei ole võlgnik usaldusisikule esitanud. Võlgnik on kantud liiklusregistrisse sõiduki Nissan X-Trail (reg.märk xxxxxx) vastutava kasutajana, sõiduki omanik Primero Finance OÜ. 2)Väärtpaberite keskregistris on võlgniku nimele kantud Coop Pank AS 4 aktsiat väärtusega umbes 10,71 eurot ja Tallink Grupp AS 3 aktsiat väärtusega kokku umbes 1,62 eurot. 3)LHV Pensionifond Roheline osakud väärtusega 7684,04 eurot. 4)Võlgnik Exxxxx Rxxxxx on abielus, tal on neli alaealist ülalpeetavat.

5)Võlgnik on äriregistri andmetel seotud kahe äriühinguga, neist Fxxxxxxxx Grupp OÜ-s on ta üks juhatuse liikmetest. 6)Võlgniku suhtes on toimumas 8 täitemenetlust (kohtutäiturid Oksana Kutšmei ja Anne Böckler) nõuete kogusummaga 21 968,19 eurot. Võlgniku abikaasa suhtes on toimumas 6 täitemenetlust. 7)Võlgnik töötab koduhooldustöötajana xxxxxxxx Vallavalitsuses. Töölepingust tulenev töötasu on olnud keskmiselt 719,06 eurot kuus, koos peretoetustega keskmiselt 1458,24 eurot kuus. Ka võlgniku abikaasa töötab, tema töötasu on olnud eelnevatel aastatel umbes 1000 eurot aastas. Muu võlgniku vara koosneb varalistest õigustest- osalusest äriühingutes TR Metsahooldus OÜ ja Fxxxxxxxx Grupp OÜ, mille osakapital 2500 eurot on seni tasumata, mõlemal äriühingul on maksuvõlg ja algatatud täiteasjad. Võlgnik on väljendanud tahet kohustustest vabastamise saavutamiseks eraldada iga kuu võlgade katteks 300 eurot. 8) Võlgniku kohustusi on kokku summas 34 884,32 eurot. Neist kohustus Krediidikaitse Grupp OÜ ees on solidaarne OÜ-ga Fxxxxxxxx Grupp, kes on ka põhivõlgnik. Võlgniku kohustused kümne võlausaldaja ees tulenevad peamiselt kohtulahenditest (seitse kohustust). 9)Usaldusisik annab hinnangu, et võlgniku sissetulekust arestitav osa praegu puudub või on väga väike. Võlgniku ja tema abikaasa ühisomandisse kuuluvat vara (autovrakk ja kaks makseraskustes osaühingu osa) ei saa käsitleda õlgade tasumise katteallikana, kuna sellel varal müügiväärtus puudub. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku ettepanek on kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik on arvamusel, et võlgniku maksejõuetus on tekkinud aastal 2019, kuna sellest ajast alates toimuvad võlgniku vara suhtes täitemenetlused. Ei ole teada asjaolusid, mis välistaks võlgniku Exxxxx Rxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamise. 10)Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul vara usaldusisiku tasu väljamakse tegemiseks. Seetõttu tuleb usaldusisiku tasu välja maksta kohtu deposiidikontole võlausaldaja poolt selleks kantud vahendite arvel. Kui pankrotivarasse laekub raha, saab deposiiti tasutu edaspidi tagastada pankrotivarast PankR § 30 lg.4, § 146 lg.1 p.4, § 150 lg.1 p.6 alusel. Kuna nii tasu saaja OÜ Õigusbüroo Faktootum kui ka tasu maksja OÜ Themis Õigusbüroo on käibemaksukohustuslased, saab Themis Õigusbüroo OÜ OÜ Õigusbüroo Faktootum arvel kajastatud käibemaksu maksuhaldurilt tagasi taotleda. Seega ei ole usaldusisiku tasule lisanduv käibemaksusumma selles menetluses kulu. Usaldusisik esitas võlgniku ja tema abikaasa varanimekirja ja võlanimekirja ja taotluse usaldusisiku töötasu määramiseks ja välja mõistmiseks. Kohus pidas kohtuistungi 20.märtsil 2023.a., kus võlgnik Exxxxx Rxxxxx nõustus et tema pankrot kuulutatakse välja ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku sõnul soovis ta varasemalt võlausaldajalt maksegraafiku koostamist, kuid võlausaldaja ei olnud nõus. Varasemalt arvas võlgnik, et talle sobiks võlgade ümberkujundamise menetlus, kuid see võib talle raskeks osutuda. Pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamisega on sobivam. Arvab, et tuleb sellega toime. Võlgnik on kursis kohustustega, mis kaasnevad talle kohustustest vabastamise menetluses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Käesoleval juhul on maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja. Võlausaldaja nõue tuleneb jõustunud kohtulahendist tsiviilasjas nr. 2-20-136112, mille kohaselt on võlgniku tasumata võlajääk võlausaldaja ees 4718,76 eurot. Võlausaldaja on tõendanud maksejõuetusavalduses ja sellele lisatud kohtutäitur Oksana Kutšmei büroo õiendiga, et alates 17.11.20220.a on kohtutäituril täitmisel võlausaldaja nõue (täiteasi nr. 084/2020/6767) ja täitemenetluse jooksul ei ole toimunud ühtegi laekumist. Seega on võlgniku maksejõuetuse põhistusena kohane PankrS § 10 lg.2 p.1. Lisaks võlgniku kohustusele selle võlausaldaja ees on võlgniku vara suhtes täitemenetluses veel vähemalt viis nõuet. Võlausaldaja on tõendanud oma sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu, samuti võlgniku maksejõuetuse. PankrS § 10 lg.5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend..., ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Usaldusisik on teinud kindlaks, et võlgnikul esemeline vara puudub. Võlgniku varaliseks õiguseks on tema sissetulek, millest osa saab eraldada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul on võlgasid 34 884,32 euro ulatuses. Sellist võlgade summat ei ole võlgnik võimeline tasuma lähema ettenähtava tuleviku jooksul ja võlgnik Exxxxx Rxxxxx on püsivalt maksejõuetu. Kohus loeb tuvastatuks, et Exxxxx Rxxxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Einar Vallandi andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Einar Vallandi on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Exxxxx Rxxxxxx pankroti välja 24.märtsil 2023.a kell 09.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Einar Vallandi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 11.04.2023. a algusega kell 10.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. Võlgnik avaldas soovi osaleda Viljandi kohtumajas. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik kinnitas, et ta on valmis täitma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 10.03.2024. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • • •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama

• •

saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Kohus saadab kohtumääruse pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale, pankrotihaldurile ja võlgnikule teadmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Einar Vallandi esitas 31.01.2023. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 8 tunni eest määraga 80 eurot tund, 640 eurot, lisandub käibemaks 128 eurot. Kokku 768 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Õigusbüroo Faktootum arvelduskontole nr EE742200221013804535. Kohus kontrollis, et OÜ Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab PankrS § 23 lg.3 teises lauses märgitule ega ületa lõikes 4 ettenähtud piirmäära. PankrS § 150 lg 2 järgi kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg.1 p.2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu taotlus jääb PankrS § 23 lg.3 piiridesse. Usaldusisiku töö maht ja selle menetluse keerukus vastab aruandes kajastatud tööle- 8 töötundi. Kohus peab taotletud tasu ja

näidatud ajakulu põhjendatuks ja määrab tasu summas 640 eurot, millele lisandub käibemaks 128 eurot. Kokku usaldusisiku tasu koos käibemaksuga 768 eurot. Usaldusisiku tasu tuleb jätta pankrotivara kanda, kuid välja maksta võlausaldaja poolt kohtu deposiidikontole selleks kantud vahendite arvel. Võlausaldajal on edaspidi õigus taotleda deposiidikontole makstud vahendite tagastamist PankrS § 30 lg.4 alusel PankrS § 146 lg.1 p.4, § 150 lg.1 p.6 korras. Kohus nõustub usaldusisiku käsitlusega, et usaldusisiku tasule lisanduv käibemaksu osa ei ole selles menetluses kulu, kuna käibemaks on võimalik tagasi taotleda maksuhaldurilt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.