Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
21.märtsil 2023.a, Tallinnas
Hagihind Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-22-122781 OÜ GS Core hagi Osaühing Kermon Invest vastu 27.09.2006 võrgulepingust ja elektrienergia müügilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 157,36 euro, viivise 38,46 euro ja täiendava viivise saamiseks 208,46 eurot
nende Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586, asukoht Roseni 7, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo OÜ, A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: Osaühing Kermon Invest (registrikood 10616506, asukoht Paavli tn 5/2-302, 10412 Tallinn; e-post xxxx) Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Osaühingult Kermon Invest OÜ GS Core kasuks põhivõlgnevus 130,48 eurot ja viivis 29,97 eurot arvestusega kuni 26.08.2022.
3.Välja mõista Osaühingult Kermon Invest OÜ GS Core kasuks viivis 0,022% päevas põhinõudelt, s.o 130,48 eurolt alates 27.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
Välja mõista Osaühingult Kermon Invest OÜ GS Core kasuks menetluskulu summas 560 eurot.
6.Välja mõista Osaühingult Kermon Invest OÜ GS Core kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (560 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7
Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.OÜ GS Core esitas Harju Maakohtule hagi Osaühing Kermon Invest vastu 27.09.2006 võrgulepingust ja elektrienergia müügilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 157,36 euro, viivise 38,46 euro ja täiendava viivise saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt Jaotusvõrk OÜ/ Eesti Energia OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel on 27.09.2006 sõlmitud võrguleping ja elektrienergia müügileping nr xxxx, mille alusel esialgne võlausaldaja müüs elektrienergiat ja osutas võrguteenust kostjale tarbimiskohas Tennisevälja 2, Otepää, Valgamaa. Leping jõustus 27.09.2006 ja oli sõlmitud tähtajatult.
1.2.Kostja on jätnud tasumata teenuse osutamise arved alates jaanuarist 2019.
1.4.Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 157,36 euro ja viivise 38,46 euro tasumist. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 27.08.2022 viivise põhinõudelt 0,022% päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni.
1.5.Kostja ei ole esitanud avaldust lepingu lõpetamiseks ja kuivõrd tarbimiskohas oli olemas kehtiv võrguleping, siis ei ole võimalik sõlmida samale tarbimiskohale uut võrgulepingut enne, kui eelmine võrguleping on lõpetatud. Kostja väide, et tarbimiskohal on loogika kohaselt sõlmitud kaks lepingut (nõude aluseks olev leping ja uue omaniku sõlmitud leping), on väär.
1.6.Samuti elektrienergiat tarbimata (31.12.2018-31.10.2019) ei vabane kostja võrguteenuse tasust. Kuivõrd võrguühendus ei sõltu elektrienergia tarbimisest, siis ei ole asjakohane ka kostja väide, et kuna ta ei ole elektrienergiat tarbinud, ei ole ta kohustatud tasuma võrguühenduse eest.
1.7.Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit näitamaks, et poolte vahel on lõpetatud võrguteenuse leping pärast tarbimiskoha võõrandamist. Seega jääb hageja väite juurde, et kuna kostja ei esitanud lepingu lõpetamiseks tahteavaldust, on leping kostja jaoks kehtiv ning kostjal on kohustus tasuda võrguteenuse eest. Hageja juhib kostja tähelepanu jätkuvalt ka asjaolule, et võrguteenuse leping sõlmiti tähtajatult, seega kehtib leping nt lepingu ülesütlemiseni. Samuti ei ole kostja välja toonud asjaolu, et uus kinnistu omanik oleks samaaegselt kostjaga sõlminud kinnistu võrguteenusega liitumise lepingu. Kuna kostja on vaidlustanud nõude põhjusel, et tarbimiskohal on uus omanik, kes tarbib võrguteenust ja elektrienergiat (uute lepingute alusel), on kostja tõendada enda esile toodud asjaolusid.
1.8.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 100 eurot, esindajakulu summas 440 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
2.1.Kostja leiab, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu.
2.2.Kostja ostis võrgu- ja elektrilepingu tarbimiskohaks olnud kinnistu (Tennisevälja 2,
Otepää linn) 2006.a (registrikanne 06.04.2006.a) ja võõrandas selle 2010.a. (registrikanne 12.11.2010.a). Uuesti omandas kostja eelnimetatud kinnistu 2011.a (registrikanne 31.03.2011.a), kuid alates 2019.a on kinnistu uueks omanikuks Nigramonto OÜ (registrikanne 30.10.2019.a).
2.3.Hageja väidetava nõude aluseks on arved ajavahemikust 31.12.2018.a kuni 30.06.2020.a. Eeltoodust tulenevalt ei tunnista kostja arveid perioodi 01.11.2019.a kuni 30.06.2020.a eest (kokku summas 34,18 eurot).
2.4.On selge, et kinnistul paikneva elamu jaoks tarbiti/tarbitakse uue omaniku poolt elektrienergiat ning selle eest ka makstakse. Hagiavaldusele lisatud arvete kohaselt koosneb väidetav nõue peaasjalikult võrguteenusest. Tennisevälja 2 uus omanik tasub aga lisaks elektrienergiale ka võrguteenuse eest. On selge, et ühe ja sama tarbimiskoha kohta ei saa võrguteenuse eest esitada arveid kahele või enamale isikule. Tegemist oleks alusetu rikastumisega ning võrguteenuse arveid saab esitada üksnes reaalselt elektrienergiat tarbivale isikule, kes antud juhul on ka tarbimiskoha/kinnistu omanik.
2.5.Kostja ei tunnista ka perioodi 31.12.2018.a kuni 31.10.2019.a eest esitatud arveid. Nimetatud perioodil ei toimunud tarbimiskohas elektrienergia tarbimist (st. ei saadud ka võrguteenust) ning seda kinnitavad hagiavaldusele lisatud arved.
2.6.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja hagihind on 208,46 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.
5.Kohus tuvastab poolte vahel vaidlustamata asjaoluna, et võrguettevõtja OÜ Jaotusvõrk (müüja ja võrguettevõtja esindaja Eesti Energia) ja kostja vahel on 27.09.2006 sõlmitud võrguleping ja elektrienergia müügileping nr xxxx (dtl 27-28), millise kohaselt esialgne võlausaldaja müüs elektrienergiat ja osutas võrguteenust kostjale tarbimiskohas Tennisevälja 2, Otepää, Valgamaa. Leping jõustus üldsätete p-i 3 kohaselt 27.09.2006 ja oli üldsätete p-i 4 kohaselt sõlmitud tähtajatult. Selle lepingu üldsätete p-i 2 järgi on lepingu lahutamatuks osaks võrguteenuse osutamise tüüptingimused ja elektrienergia müügi tüüptingimused ning vastavalt õigusaktidele kehtestatud hinnakirjad; tüüptingimustes ja hinnakirjades sätestatu on pooltele kohustuslik.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada.
Hagiavaldusest nähtub, et kostja on sõlminud lepingu nii võrguteenuse kui elektriteenuse osas, kuid nõude aluseks on võrguteenuse eest esitatud tasumata arved.
Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kinnisasi asukohaga Tennisevälja 2, Otepää, Valgamaa alates 29.10.2019 kostjale ei kuulu (dtl 108-111) ja kinnistu omanikuks on OÜ Nigramonto. Kostja on sellele tuginedes esitanud vastuväite, et kuivõrd on ta tarbimiskohaks oleva kinnistu võõrandanud, siis ei saa talle enam võrguteenuse lepingust tekkida kohustusi. Hageja sellega ei nõustu.
Hageja on kohtule esitanud osaühingu Jaotusvõrk võruteenuste osutamise tüüptingimused kodukliendile ja ärikliendile liitumispunktis madalpingel kuni 63A (dtl 120-130) (tüüptingimused). Kostja on jätnud tasumata võrguteenuse eest.
Tüüptingimuste p-i 2.1.23 kohaselt on võrguteenused võrguettevõtja poolt ostjale osutatavad teenused, sealhulgas võrguühenduse kasutamise võimaldamine liitumispunktis kokkulepitud ulatuses, elektrienergia edastamine liitumispunktini. P-i 2.1.2 alusel on edastamine elektrienergia transport võrgus. Tüüptingimuste p-i 2.1.15 järgi on ostja isik, kes vastavalt lepingule ostab võrguteenuseid. Tüüptingimuste p-i 9.1 alusel tasub ostja võrguettevõtjale võrguühenduse kasutamise tasu ja edastamistasu hinnakirja alusel. Tüüptingimuste p-i 11.1 kohaselt esitab võrguettevõtja ostjale osutatud võrguteenuste koguse ja maksumuse arvestuse üldjuhul üks kord kuus. Tüüptingimuste punkti 13.1 kohaselt ostja maksab võrguettevõtjale võrguteenuste osutamise ja muud lepingutest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel või makseteatisel olevale viitenumbrile. Punkt 13.4 sätestab, et kui ostja ei nõustu võrguettevõtja esitatud arvega või nõustub sellega ainult osaliselt, teavitab ta sellest võrguettevõtjat kirjalikult kohe pärast arve kättesaamist, ühtlasi põhjendades mittenõustumist. Osalise nõustumise korral maksab ostja aktsepteeritud osa vastavalt lepingule. Võrguettevõtja kontrollib ostja avaldust ja teatab ostjale kontrolli tulemustest 10 päeva jooksul pärast teate kättesaamisest. Kontrolli tulemuste alusel võib võrguettevõtja määrata hilisema maksetähtpäeva. Kui ostja avaldus ei olnud põhjendatud, maksab ostja tasu koos viivisega. Tüüptingimuste punkt 19.1 loetleb lepingu lõppemise alused. Tüüptingimuste punkti 19.3 järgi on ostjal õigus leping igal ajal, välja arvatud punktis 19.4. sätestatud juhul, üles öelda, teatades sellest võrguettevõtjale kirjalikult vähemalt 30 päeva ette. Tüüptingimuste punkti 19.4 kohaselt ei või ostja lepingut üles öelda, kui ostja võrguühenduse suhtes on kolmanda isikuga sõlmitud kehtiv elektrileping ning see isik ei ole võrguettevõtjaga võrgulepingut sõlminud. Sama regulatsioon sisaldub ka Elektrituruseaduse (ELTS) § 91 lg 5 ja lg 6.
Kumbki pool ei ole tuginenud tüüptingimuste tühisusele. Samuti ei tuvastanud kohus, et tüüptingimused võiksid mingil alusel tühised olla.
Lepingust ja tüüptingimustest tuleneb, et lepingu kehtivuse või lõppemise aluseks ei ole asjaolu, et kinnistu, mille tarbimiskoha elektriga varustamiseks leping sõlmitakse, peaks kuuluma ostjale. Samuti ei ole lepingu lõppemise aluseks tarbimiskoha kinnistu võõrandamine ja kinnistu omandi üleminek uuele omanikule. Sellega ei loeta automaatselt lepingut lõppenuks ega uue omanikuga sõlmituks. Lepingust tuleneb regulatsioon, et kinnistu võõrandamisel peavad endine ja uus omanik omavahel kokku leppima selle, et ka tarbimiskohaga seotud elektri- ja võrguteenuse lepingud on vaja sõlmida uue omanikuga, misjärel saab võrguettevõtja need endise omanikuga lõpetada. Leping kehtib kuni ostja poolt selle ülesütlemiseni (muude lepingu lõppemise aluste mitteesinemisel) ning kinnistu omaniku vahetus pooltevahelist lepingulist suhet iseenesest ei mõjuta.
Seega asub kohus seisukohale, et kostja vastuväide seoses kinnistu omandiõiguse muutumisega ei ole asjakohane ning ei vabasta teda endale lepinguga võetud kohustustest. Kostja poolt kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks esitanud võrguettevõtjale avalduse poolte vahel sõlmitud lepingu lõpetamiseks ning et uus kinnisasja omanik on sõlminud uue võrgulepingu. Samuti ei ole kostja tuginenud ühelegi muule lepingu lõppemise alusele. Seega on leping kostja suhtes täitmiseks kohustuslik.
Kostja ei tunnista ka perioodi 31.12.2018.a kuni 31.10.2019.a eest esitatud arveid, kuivõrd nimetatud perioodil ei toimunud tarbimiskohas elektrienergia tarbimist (st. ei saadud ka võrguteenust). Kohus leiab, et vastav vastuväide antud juhul ei ole põhjendatud, kuivõrd võrguteenuse tasumisest ei vabasta asjaolu, et elektrienergia tarbimist toimunud ei ole. Võrguteenuse tasumise kohustusest ei vabane ostja ka juhul, kui viimane ei tarbi elektrienergiat, kuivõrd võrguühendus ei sõltu elektrienergia tarbimisest. Tüüptingimuste punkti 2.1.28 kohaselt on võrguühenduse kasutamise tasu võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest. Seega hõlmab võrgutasu endas ka valmisolekut ja võimalust elektrit igal ajahetkel kasutada ning oluline ei ole elektrienergia tegelik kasutamine. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et tal polnud sel perioodil võimalik elektrienergiat kasutada (näiteks võrguettevõtja süül või oli ta ise taotlenud võrguühenduse katkestamist vastavalt tüüptingimuste punktile 14.1).
Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõude kujunemisele ega arvestusele.
6.10.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue summas 130,48 eurot kostja vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on hagiavalduse resolutsioonis palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 157,36 eurot, kuid kohtule esitatud arvetega on tõendatud võlgnevuse olemasolu summas 130,48 eurot ning seega kuulub nõue rahuldamisele osaliselt.
7.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
Elektrilevi OÜ on 13.07.2020 kinnitanud, et on Eesti Energia AS-ile loovutanud võrguteenuse osutamisest, võrguteenuse ebaseaduslikust kasutamisest ja
elektripaigaldiste rikkumistega seotud olemasolevad ja tulevikus tekkivad tasunõuded Elektrilevi OÜ klientide ja kolmandate isikute vastu loovutanud oma nõude (dtl 119).
Lisaks nähtub Eesti Energia AS-i kinnituskirjast, et Eesti Energia AS-i arveldus-ja võlaosakonna võlahaldur kinnitab, et Eesti Energia AS on loovutanud OÜ Kermon Invest vastu elektri-ja võrgulepingutest nr xxxx ja xxxx tekkinud nõude summas 498,78 eurot (põhinõue 309,78 eurot ja kõrvalnõue 189,00 eurot) inkassofirmale OÜ GS Core (registrikood 16183586). Nõue loovutati 30.08.2021 (dtl 95).
Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
8.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
8.1.Hageja on arvestanud viivist kogusummas 29,97 eurot, kuid palub hagiavalduse resolutsioonis kostjalt välja mõista viivise summas 38,46 eurot. Kostja hageja viivisenõudele ja selle kujunemisele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.
8.2.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
8.3.Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 29,97 eurot arvestusega kuni 26.08.2022 ja viivis 0,022% päevas põhinõudelt, s.o 130,48 eurolt alates 27.08.2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
9.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 130,48 eurot, viivis 29,97 eurot arvestusega kuni 26.08.2022 ja viivis 0,022% päevas põhinõudelt, s.o 130,48 eurolt alates 27.08.2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
10.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 208,46 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et ehkki hagi rahuldati osaliselt, ei olnud hagiavalduse resolutsioonis esitatud suuremal nõudel sisulist mõju menetluskulude kujunemisele. Kostja nõude summat ega selle arvestuse käiku sisuliselt ei vaidlustanud.
12.Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot, esindajakulu summas 440
eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20 euro. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
14.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 100 eurot.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista esindajakulu summas 440 eurot.
15.1.Hageja esindaja tunnitasu määr on 100 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot on kooskõlas õigusteenuse turu tavapärase tasuga.
15.2.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 4,4 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 440 eurot (100 eurot x 4,4 tundi).
16.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav hageja taotlus rahuldamisele.
17.Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 560 eurot, millest riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja esindajakulu 440 eurot.
18.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.