Ühisteenused AS hagi M. K. vastu nõudes. Hagihind 990 eurot (960+30).
võlgnevuse 990 euro
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus / Lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Ühisteenused AS (registrikood 11052490, asukoht Endla tn 15, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10122)
Hageja esindaja:
Annemarie e-post xxx)
Kostja:
M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx)
Kostja esindaja:
Roman Arefjev e-post xxx)
Taal
(volikirja
(volikirja
alusel,
alusel,
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ühisteenused AS hagi M. K. vastu võlgnevuse 990 euro nõudes rahuldamata.
2.Jätta kostja M. K. menetluskulud nende põhjendatud ulatuses hageja Ühisteenused AS kanda ja välja mõista Ühisteenused AS-lt M. K. kasuks menetluskulud (õigusabikulud) summas 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot. Rahuldamata osas jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.
3.Välja mõista Ühisteenused AS-lt M. K. kasuks viivis menetluskuludelt (840 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
4.Hageja menetluskulud jätta täies ulatuses hageja enda kanda.
5.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Aktsiaselts Ühisteenused esitas 29.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse
võlgnikult 1024,00 euro saamiseks. Kohus tegi 30.12.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 08.01.2022 aadressil xxx. Võlgnik M. K. esitas 24.01.2022 nõudele vastuväite. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas M. K. kohtule 25.01.2022. Pärnu Maakohtu 02.02.2022.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule.
2.Hageja esitas 03.02.2022.a. kohtusse hagiavalduse M. K. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt, kostja oli leppetrahvide vormistamise ajal Volkswagen, numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja. Vastavalt AS Ühisteenused parkimistingimustele on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Sõidukile nr XXXXXX, mille kasutaja leppetrahvi koostamise hetkel on olnud kostja, on vormistatud 24 leppetrahvi: 1) Leppetrahv (edaspidi LTR) Kotka 3 parklas, nr 0247001557, aeg 07.01.2019 21:05:00, parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. 2) LTR Kotka tn 3 parklas, nr 0247001613, aeg 11.01.2019 05:53:00, parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. 3) LTR Kotka tn 3 parklas, nr 0247001664, aeg 15.01.2019 05:00:00, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. 4) LTR Kotka tn 3 parklas, nr 0247001705, aeg 16.01.2019 05:15:00, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. 5) LTR Kaarli pst 2 parklas, nr 0236008059, aeg 19.01.2019 17:59:00, Parkimistasu on maksmata. Summa 40 eurot. 6) LTR Kotka tn 3 parklas, nr 0247001766, aeg 21.01.2019 05:47:00, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. 7) LTR Kotka tn 3 parklas, nr 0247001781, aeg 22.01.2019 08:46:00, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. 8) LTR Kotka tn 3 parklas, nr 0254001705, aeg 28.01.2019 07:33:00, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. 9) LTR Kotka tn 3 parklas, nr 0254001798, aeg 01.02.2019 07:24:00, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. 10) LTR Kotka tn 3 parklas, nr 0254001867, aeg 14.02.2019 04:43:00, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. 11) LTR Kotka tn 3 parklas, nr 0254001990, aeg 18.02.2019 07:07:00, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. 12) LTR Kaarli pst 2 parklas, nr 0093006295, aeg 21.02.2019 11:18:00, Parkimistasu on maksmata. Summa 40 eurot. 13) LTR Kotka tn 3 parklas,
nr 0263000228, aeg 23.02.2019 16:42:55, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. 14) LTR Kotka tn 3 parklas, nr 0254002266, aeg 06.03.2019 09:11:00, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. 15) LTR Kotka tn 3 parklas, nr 0254002291, aeg 07.03.2019 08:14:00, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. 16) LTR Kotka tn 3 parklas, nr 0254002323, aeg 10.03.2019 00:23:00, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. 17) LTR Kotka tn 3 parklas, nr 0254002509, aeg 20.03.2019 04:01:00, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. 18) LTR Kotka tn 3 parklas, nr 0254002552, aeg 21.03.2019 07:19:00, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. 19) LTR Kotka tn 3 parklas, nr 0254002729, aeg 30.03.2019 05:28:00, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. 20) LTR Kotka tn 3 parklas, nr 0254002971, aeg 13.04.2019 05:03:00, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. 21) LTR Kotka tn 3 parklas, nr 0263001297, aeg 31.05.2019 23:15:55, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. 22) LTR Kaarli pst 2 parklas, nr 0093006475, aeg 04.07.2019 09:49:37, Parkimistasu maksmata. Summa 40 eurot. 23) LTR Kaarli pst 2 parklas, nr 0031049118, aeg 22.07.2019 20:14:25, Parkimistasu on maksmata. Summa 40 eurot. 24) LTR Kaarli pst 2 parklas, nr 0093006477, aeg 24.07.2019 09:29:41, Parkimistasu on maksmata. Summa 40 eurot. Leppetrahvide juures olevad väljavõtted AS Ühisteenused EPMS süsteemist näitavad, kus on vormistatud leppetrahvikviitungid, nähtavad on sõidukist XXXXXX tehtud fotod, rikkumise aeg ja trahvi tegemise alus. Samuti tõendavad kaasa lisatud lisad, et leppetrahv on vormistatud ja leppetrahvi nõudmiseks oli alust, leppetrahvi tegemise aega (kuupäev ja kellaaeg) ja leppetrahvi suurust. Kotka tn 3 eraparklas on lubatud parkida Kotka tn 3 elanikel nõuetekohase parkimisloa alusel selleks ettenähtud parkimiskohtadel. Külalistel on lubatud parkida Kotka tn 3 parklas külalistele mõeldud alal 4h tasuta, fikseerides parkimise alguse ajal parkimiskella või kirjaliku dokumendi abil, mis tõendaks parkimise alustamise aega. Sõidukil puudub leppetrahvide väljastamise ajal nõuetekohane parkimisluba. Samuti, kasutades külalistele mõeldud kohta, ei ole täidetud kriteerium parkimise aja alguse fikseerimise osas. Tasuta parkimisaja kasutamiseks tuleb parkimise algusaeg fikseerida. Fikseerimata algusajata ei ole võimalik tuvastada, mis ajavahemikul parkimine toimus ja kas ning mil määral see ületas lubatud parkimisaega. Kaarli pst 2 parklas rakendub maksekohustus kohe pärast sõiduki parkimist eraparklasse. Käesoleval juhul on MCP väljavõttest tuvastatav, et sõidukijuht on jätnud parkimistasu maksmata, mistõttu on väljastatud kostjale leppetrahvid Kaarli pst 2 parklas. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklates. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. AS Ühisteenused parklates olevad tüüptingimused on leppetrahvi vormistamise aluseks. Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 960 eurot on jäetud tähtaegselt tasumata. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvide vormistamise ajal kasutas sõidukit keegi teine, seega eeldab hageja, et kostja oli sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Enne kohtusse pöördumist püüdis hageja võlgnevust kostjalt kohtuväliselt sisse nõuda. Kohtueelselt saatis Ühisteenused AS tasulise lihtkirja teel nõudekirjad kostjale rahvastikuregistris märgitud aadressile. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku 990 eurot, millest 960 eurot on leppetrahvid ja 30 eurot sissenõudmiskulu. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja esindaja esitas 01.03.2022 vastuse hagile, milles leiab, et esitatud kujul ei ole hagi põhjendatud, hagi rahuldamiseks puudub praegu nii faktiline kui õiguslik alus. Põhiline põhjus seisneb selles, et kostja ei olnud hagiavalduses märgitud perioodil hagejaga lepingulistes suhetes ega vastuta seal kajastatud parkimistingimuste rikkumiste eest ja pole seega kohustatud tasuma ka teiste hageja nõuete eest. Kostja ei võta omaks hageja väiteid nii väidete rikkumiste kui ka hageja tõendite kohta, väljaarvatud fakti, et oli ta hageja poolt märgitud perioodil kõnealuse sõiduki omanik. Kostja on seisukohal, et: • Leppetrahvide nõuded on alusetud, poolte vahel puudub lepinguline suhe VÕS mõttes. Kostjal puudus vajadus hagejaga lepingu sõlmimiseks, kuna nii temal kui ka tema elukaaslasel Xl oli korteri, asukohaga xxx, omanikuga sõlmitud üürileping nii korteri kui ka maja territooriumi kasutamiseks, sh parkimiseks. Üürilepingu punkti 4.4 kohaselt on üürnikul õigus viibida Elamu üldkasutataval territooriumil ja parkida oma sõidukit sellele kuuluvaleparkimisplatsile. Kostjal puudus seega vajadus muuks lepingu sõlmimiseks, kuna korteri ja selle parkla kasutamiseks oli ta juba leping sõlmitud ning ta maksis selle eest üüri; • Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks tema õiguslik alus vaidlusalustele aladele ja millest saaks järeldada, et ta on kostjale üürileandja. Hageja ei ole aga tõendanud, et see territoorium, kus oli pargitud sõiduk - kuulub hageja alale ja tal on oma reegleid kehtestada ja realiseerida, sh õiguslik alus tasu küsida ja/või leppetrahve nõuda; • Materjalidest ja fotodelt pole näha, kus täpselt seisab kostja sõiduki ja seda, et tema sõiduk seisaks hagejale kuulavate parkimistingimuste alas. Hageja poolt esitatud piltidelt ei ole näha, et vahetult kostja parkimise ajal oleks seal üldse tingimised. 23.02.2019, 31.05.2019, 04.07.2019, 22.07.2019 ja 24.07.2019 juhtumite fototel ei nähtu aega, millal nad olid tehtud. Seega nende juhtumites pole väidetavad rikkumised ajaliselt piisavalt fikseeritud; • Leppetrahvide esitamise mõistlik aeg on möödunud, kostja pole saanud kätte ühtegi hageja trahvi kätte ja polnud nendest ka teadlik. Leppetrahvinõudest tuleb poolt teatada mõistliku aja jooksul. Hageja pole esitanud ja tõendanud kõikide leppetrahvide esitamist/ kättetoimetamist vahetult kostjale. Ei vasta tõele, et kõikidel juhtudel on leppetrahvi kviitungid edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Seda võib järeldada üksnes 04.07.2019, 22.07.2019 ja 24.07.2019 juhtumite puhul. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, samas ei välista kostja asja lahendamist kompromissiga. Kostja esitas sama vastuse kohtule ka 23.03.2022, lisades vastusele täiendavad dokumentaalsed tõendid (üürileping, volikiri sõiduki kasutamiseks). 29.03.2022 esitas kostja kirjavahetuse Xga, millest nähtub, kes parkis sõidukit Kaarli pst. 2 asuvas parklas.
MENETLUSE KÄIK
4.05.01.2023 teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab tsiviilasja TsMS § 403 alusel kirjalikus menetluses (kuna pooled olid nõus kirjaliku menetlusega) ja andis tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kohus tegi menetlusosalistele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust. Kohus teatas, et kompromissi sõlmimise korral esitada kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss hiljemalt 23.01.2023; kompromissi mittesõlmimise korral on vastuste, seisukohtade ja dokumentide (sh menetluskulude nimekirja, samuti väidete aluseks olevate dokumentaalsete tõendite) esitamise tähtaeg on 23.01.2023, vastuväidete esitamise tähtaeg on 31.01.2023. Kohus teatas, et kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja teatab kohus kompromissi mittesõlmimise korral pärast seisukohtade saabumist.
5.Kostja esindaja esitas 23.01.2023 täiendava seisukoha, milles jäi sisuliselt juba varem väljendatud seisukohtade juurde. Kostja on endiselt arvamusel, et ei ole hagejaga lepingulistes suhetes olnud leppetrahvide nõuded on alusetud; hageja ei ole tõendanud, et parkimise ajal olid teabetahvlid parkimistingimustega tutvumiseks olemas; et just kostja parkimiste ajal olid nii Kaarli pst kui ka Kotka tn 3 parklates hageja poolt kehtestatud ja olemas parkimistingimused või vähemalt seda, et
teatud ajaperioodi kestel oleksid samad tingimused. Kostja leiab, et hageja pole sel juhul teinud kellelegi pakkumist parkimislepingu sõlmimiseks, et parkimist saaks lugeda lepingu sõlmimiseks. Selliseid parkimiskorda puudutavaid asjaolusid tuleb hagejal tõendada. Hageja pole seega tõendanud infotahvlite olemasolu parkimisaladel ning infotahvlitel märgitud tingimuste sisu, mis on just hageja tõendamiskoormis. Kostja leiab, et kui hageja soovib rakendada õiguskaitsevahendeid väidetavate rikkumiste kohta, siis peab ta kõigepealt nõuetekohaselt tõendama lepingusuhete tekkimist. Selleks peaks hageja vajadusel tõendama hallatava territooriumi ulatust ja sõiduki asukohta sellel, seal kehtestatud teabetahvlite olemasolu ja nende nähtavust kui ka arusaadavust juhtidele. Seda enam on see tähtis, kuivõrd poolte vahel puudusid tol ajal igasugused läbirääkimised, kirjavahetused ja teised lepingut iseloomustavad tunnused. Hagejal puudub õigus teostada järelevalvet Liiklusseadusest tulenevate kohustuste, mis keelavad parkimise, täitmise üle. Kostja jäi eelneva väite juurde, et parkla kasutamise õigus nii tema kui ka tema endise elukaaslase Xi poolt tulenes korteri üürilepingust. Parklas, asukohaga Kaarli pst. 2, parkis sõidukit mitte kostja, vaid tema endine elukaaslane X, seega ei vastuta kostja nende leppetrahvide eest. Muus osas jäi kostja täies ulatuses varasemalt esitatud seisukohtade juurde, seega ei pea kohus vajalikuks neid üle korrata. Kostja esindaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 1 320 eurot (11 tundi, hinnaga 120 eurot tund). Kostja palus hagejalt kostja menetluskulud välja mõista, samuti mõista välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
6.Hageja esindaja esitas 23.01.2023 vastuväited kostja 01.03.2022 vastusele, milles ei nõustunud kostja alljärgnevate väidetega: • Leppetrahvide sissenõudmiseks puudub faktiline ja õiguslik alus. Kuivõrd XXXXXX sõiduki vastutav kasutaja/omanik on kostja ja kõnealune sõiduk pargib eraparklas, on poolte vahel sõlmitud leping, mille alusel võib tekkida võlasuhe VÕS § 3 p 1 mõttes. Hageja parkimistingimuste p 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja hageja vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustele; • Parkimisleping on üürileping, kui parkimise eest tuleb maksta tasu. Kui selle eest ei tule tasu maksta, siis on parkimisleping asja tasuta kasutamise leping VÕS § 389 järgi. Käesoleval juhul ei oma olulist tähtsust, kas tegemist oli tasulise parklaga (maksekohustus vahetult pärast sõiduki parkimist – Kaarli puiestee 2 parkla) või kontrollparklaga (parkimine üksnes parkimisloa alusel – Kotka tn 3). Kui sõidukijuht rikub eraparklas parkimistingimusi, väljastatakse parkijale leppetrahv, millega muuhulgas on sõidukijuht ka nõustunud, kui on parkinud eraparklas. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Eraparkla tüüptingimused näevad ette leppetrahvid, kus leppetrahv ei seondu otseselt tekkinud kahju või selle suurusega. Leppetrahv täidab antud juhul lepingu nõuetekohase täitmise tagamise eesmärki; • Kotka tn 3 KÜ on sõlminud hagejaga teenuse osutamise lepingu juba aastal 2012, st alates 28.08.2012 teostab hageja parkimise reeglite täitmise kontrolli kinnistul. Lepingu tingimusi on mõnevõrra muudetud 05.02.2015.a. Lepingut sõlmides on lähtutud põhimõttest arvestada siiski kõikide majaelanike huvidega. Parkimisjärelevalve teostamine aitab ära hoida olukorda, kus alal pargivad ka n-ö võõrad sõidukid ja tagab olukorra, kus parkimiskohtade kasutamine on võimaldatud üksnes kortermaja elanikele. Parkimisjärelevalve teenuse osutamise üle või selle otsuse vastu võtmise või võtmata jätmise üle ei saa otsustada üürnik. Niisamuti on kostjal kui üürnikul olnud võimalik paluda korteriomanikult vastavaid dokumente tutvumiseks; • Kuivõrd Kotka tn 3 on sõlminud hagejaga teenuse osutamise lepingu, mille kohaselt on Kotka tn 3 parklas ei ole lubatud parkida ilma korteriühistu Kotka tn 3 parkimisloata, siis hageja lepingust tulenev kohustus on jälgida, et kõik KÜ elanikud kasutaksid parkimisluba tagades seeläbi parkimiskorralduse. Kontrolör peab kontrollkäiku tehes suutma tuvastada sõiduki armatuurilt kehtiva parkimisloa (tegemist on ka parkimistingimuse p 7-ga, millega sõidukijuht on kinnistu parklas parkimisel nõustunud). Loa puudumisel on õigus kontrolöril
väljastada parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahv. Kostja ei ole tõendanud, et kostjal oli õigus Kotka tn 3 parkida. Isegi juhul, kui kostjal on olemas parkimisluba, siis fotodelt on tuvastatav, et viimane nähtaval kohal ei olnud. Samuti ei olnud külalistele mõeldud kohta kasutades, kostjal kasutusel parkimiskell, mille abil tuvastada parkimise aja algust; • Samuti oli Kaarli pst 2-ga sõlmitud hagejal leping parkimisjärelevalve teenuse osutamiseks (leping lõppenud 2021.a). Kaarli pst 2 vastavalt liikluskorraldusvahenditele tekib maksekohustus kohe pärast sõiduki parkimist eraparklasse. Hageja on tõendanud, et kostja ei ole Kaarli tn 2 parklas parkimistasu maksnud; • Kui kostja on leppetrahve kätte saades kahtluse alla seadnud võimaliku asukohaga eksimise, on kostjal olnud võimalik esitada hagejale pärast iga leppetrahvi saamist vaie. Vaideid leppetrahvide vaidlustamiseks kostja esitanud ei ole; • Leppetrahvile on märgitud trahvi tegemise alus, aeg, koht ja olemas on fotod. Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha; • Hageja on esitanud kohtule parkimistingimused. Hageja on tõendanud, et parkimistingimused on olemas sõidukijuhtidele hageja hallatavates eraparklates tutvumiseks; • Hageja on esitanud kõik nõuded kostja vastu, kuivõrd hagejale ei ole esitatud varem informatsiooni, sh tõendeid, kes on olnud sõiduki tegelik kasutaja leppetrahvide väljastamise perioodil; • Hageja on täitnud mõistliku aja nõude VÕS § 159 lg 2 tähenduses. Hageja ei esita muul viisil nõudeid, kui üksnes asetades leppetrahvi sõiduki kojameeste vahele. Kuivõrd kviitung asetatakse vastustaja töötaja poolt kohe pärast rikkumise fikseerimist, et sõidukijuhti rikkumisest teavitada, on vastustaja täitnud ka mõistliku aja nõude rikkumisest teavitamiseks. Kostjale saadeti meeldetuletavad nõudekirjad (rahvastikuregistrijärgsele aadressile), millele kostja ei reageerinud. Hageja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja ei saanud mitte ühelgi korral leppetrahvikviitungeid kätte, arvestades väljastatud leppetrahvide hulka. Kuna hageja hinnangul on võimalus lahendada asi kompromissiga, on hageja teinud kostjale kompromissettepaneku ja sh toonud välja, et tehtud ettepanekuga mittenõustumise korral, ootab hageja kostja poolseid ettepanekuid võimaliku kompromissi sõlmimiseks. Kostja vastust tehtud kompromissettepanekule ei ole esitanud.
7.Hageja esindaja esitas 30.01.2023 vastuväited kostja 23.01.2023 seisukohale, milles sisuliselt kordas 23.01.2023 vastuses esitatud seisukohti, seega ei pea kohus vajalikuks neid üle korrata. Uue väitena on hageja tuginenud asjaolule, et: „Hageja ei nõustu kostja esitatud seisukohaga, mille kohaselt on üürilepinguga tagatud kostjale sõiduki parkimine järgimata korteriühistu alal kehtestatud parkimiskorda. Üürnikuna peab olema niisamuti kostjal olemas parkimisluba, mis annab õiguse alal parkimiseks. Kasutades Kotka tn 3 parkimisalal asetsevat külalisparklat, tulnuks kasutada parkimiskella, mida kostja samuti ei teinud. Tegemist on korteriomanike otsusega, et korterühistule osutatakse parkimisjärelevalveteenust teenuse osutamise lepingu alusel. Kuivõrd tegemist on üürnikuga on korteriomaniku kohustus üürnikku kehtivast parkimiskorraldusest teavitada ja üürniku kohustus on sellest vastavalt kinni pidada. Viimast enam olukorras, kus korteriühistu põhikirjaga on ettenähtud, et ühistu liige tasub regulaarselt kord kuus mh auto parkimisel elamu juurde kuuluval maal iga pargitava auto eest võrdselt tasu (kommunaalteenus – käesoleval juhul parkimisjärelevalve teenuse osutamine KÜ-le). Parkimisjärelevalve teenuse osutamine tagab korteriühistu parklas olukorra, kus ei pargiks võõrad sõidukid ja aitab tagada võimaluse parkida korteriomanikel oma kodumaja ees.“ Samuti märkis hageja, et ta ei teosta järelevalvet liiklusseadusest tulenevate kohustuste üle. Kostja menetluskulude osas leidis hageja, et need on ülepaisutatud ja ei ole sellises ulatuses põhjendatud. Arvestades, et asi ei ole õiguslikult keerukas, menetlus ei ole mahukas ja kostjat esindab õigusteadmistega isik, siis ei saa pidada põhjendatuks, et hagivastuse koostamisele kulus 4,5 tundi. Hagiavaldus ei olnud mahukas ega õiguslikult keerukas. Niisamuti ei ole põhjendatud ka kostja täiendava vastuse koostamisele kulunud 3,75 tundi, arvestades vaidluse sisu.
8.Kostja esindaja esitas 31.01.2023 vastuse ja seisukoha, milles kostja ei nõustunud hageja vastusega. Kostja ei pea vajalikuks korrata kõiki oma eelnevaid argumente ehk leiab, et varasemalt on juba piisavalt põhjendatud, miks antud hagi ei kuulu mitmel erineval alusel rahuldamisele. Kostja peab vajalikuks oma seisukohtade põhjendamiseks ja täiendamiseks esitada kohtule järgmist: • Hageja oma vastuses märkinud, et osa leppetrahve on väljastatud Kaarli pst 2 parklas, mis on tasuline parkimisala ja kus kohalduvad üürilepingu sätted ning korteriühistu alal väljastatud leppetrahvide puhul on tegemist tasuta kasutamise lepinguga. Kostja leiab, et hageja uuendatud lepingute tõlgendamine pigem viitab pahatahtlikule hagi eseme ja selle aluse muutmisele, millega kostja aga ei nõustu. Lisaks sellele ei tõlgenda kostja neid parkimise juhtumeid nii nagu teeb seda praegu hageja, kuna kostja arvates puudusid poolte vahel üldse lepingulised suhted ja hageja ei saa nii tasuta kasutamise lepingut kui mingit muud lepingut lugeda sõlmituks. Jääb üldse arusaamatuks, mis väidetava eseme andis hageja tasuta kasutamiseks, kui kostja varasemas protsessis tõendas, et antud kinnistul oli ta õigus sõidukit parkida. Alternatiivselt leiab kostja, et hageja uue käsitluse tõttu on siis teatud Kotka tn 3 seonduvad nõuded on aegunud, olenemata muudest asjaoludest (TsÜS § 142 lg 1, § § 143, § 144; VÕS § 395 lg 1). Väidetavad parkimise rikkumised on väidetavalt toimunud 2019. aastal. Kostja palub alternatiivselt kohaldada VÕS § 395 lg 1 ja lugeda Kotka tn 3 seotud vastavad nõuded aegunuks; • Vaidlus on siiani selles, mis tingimused seal kehtisid, kui kostja sõiduki parkimine oli fikseeritud. Materjalidest ja fotodelt pole näha, et kostja sõiduk seisaks hagejale kuulavate parkimistingimuste alas. Hageja poolt esitatud piltidelt ei ole näha, et vahetult kostja parkimise ajal oleks seal üldse tingimused. Hageja ei tõendanud, et parkimise ajal olid hageja poolt kehtestatud seal parkimistingimused ja seda, et teatud ajaperioodi kestel oleks seal samad tingimised, so nii Kaarli pst 2 kui ka Kotka tn 3 parklates. Pigem vastupidist tõendavad hageja poolt esitatud teabetahvlite sisu, mille tingimuste sisu oluliselt ka erineb viimaselt, 05.09.2022 fikseeritud Kotka tn 3 asuvast teabetahvlist. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tallinna Ringkonnakohus oma 30.10.2020.a otsuses 2-19-118554 p 15 on analoogses juhtumis leidnud, et asja läbivaatamisel tuleb tuvastada, kas vaidlusalaste alade puhul oli tegemist tasuliste parkimisaladega, kus paiknesid vastavad liiklus- ja teavitusmärgid ning oli selge lepingu sõlmimise tahet väljendav infotahvel, mis oli lepingu sõlmimise pakkumuseks. Ringkonnakohus on oma 16.12.2022 tehtud kohtumääruses asjas nr 2-19-118554 leidnud, et parkimislepingule on iseloomulik, et selle saab sõlmida ühelt poolt vastava teabe avaldamisega parkla sissesõidu juures ja vastavate tingimuste äratuntavas mõjupiirkonnas sõiduki parkimisega. Sel viisil sõlmitakse leping parkla operaatori ja sõiduki kasutaja vahel. Hageja pole vajalikul määral tõendanud, et vaidlusalaste alade puhul olid seal selged parkimislepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid, mis olid selliste lepingute sõlmimise pakkumuseks. Kostja leiab, et hageja pole ka tõendanud, et just kostja parkimiste ajal olid nii Kaarli pst kui ka Kotka tn 3 parklates hageja poolt kehtestatud ja olemas parkimistingimused või vähemalt seda, et teatud ajaperioodi kestel oleksid samad tingimused tutvumiseks. Hageja on 23.01.2023.a vastuväites küll esitanud parkimistingimuste sisu, kuid pole tõendanud, et need tingimused olid olemas vaidlusalustel aladel ja vähemalt asjassepuutuva ajaperioodi kestel. Järelikult ei ole poolte vahel üürilepingu sõlmimine hageja poolt piisavalt tõendatud, mille puhul ta võis leppetrahve väljastada; • Hageja poolt asja materjalidele lisatud tingimustest ei nähtu, et aadressil Kotka tn 3, Tallinn sõiduki parkimisel kuulus tasumisele parkimistasu. Kostja esitab kohtule 05.09.2022.a seisuga tehtud fotod Kotka tn 3 asuvast teabetahvlist, mis täiendavalt kinnitab eelpool toodut. Kostja on seega ka tõendanud lepingutingimuste osas selget erinevust, mille puhul tõendamiskoormus tüüptingimuste tõendamiseks on üle läinud hagejale. Kostjale jäävad siiamaani arusaamatuks hageja tüüptingimused ja leppetrahvide aluseks väidetavad olevad rikkumised. Hageja poolt esitatud Kotka tn 3 leppetrahvidel on üldiselt kirjas, et vahetuks lepingute rikkumisteks on väidetav parkimiskorraldusnõuete eiramine. Samas esitas hageja
oma väidete tõendamiseks sellelt kohalt teabetahvli, mille punkti 5 järgi peab parkimiskoha kasutaja kas tasuma parkimistasu või omama antud alal parkimisõigust andvat parkimisluba. Nagu varasemalt öeldud, ei nähtu hageja materjalist või esitatud teabetahvlist, et Kotka tn 3 territooriumil kuulus tasumisele hagejale mingi tasu. Seega jääb ebaselgeks ja arusaamatuks, millise väidetava rikkumise eest tuli kostjal leppetrahve maksta. Kostja märgib, et ta ei võta omaks ühtegi hageja väidet parkimistingimuste jm osas. Hageja poolt 23.01.2023 esitatud parkimistingimuste näol pole tegemist kostjale 2019.a seisuga teadaolevate või üldteada asjaoludega või nt lepingupoolte pikaajalise praktikaga jm. Kostjal ei saa olla ka veendumist ja kindlust, et hageja oma teabetahvleid igakuiselt ei vahetanud. Hageja pole kostja suhtes lepingupartner või erilise pädevusega isik vms. Kostja leiab, et kostja menetluskulud (õigusabikulud) on menetluskulude taotluses märgitud mõistlikus ja vajalikus ulatuses. Käesoleva kohtumenetlusega seonduv töömaht hästi nähtav menetlusdokumentidest ja klapib selleks vajaliku ajakuluga. Samuti on märkimisväärne, et selle vaidluse näol on tegemist spetsiifilise õigusvaldkonnaga, mis vajas kostja juristil eraldi analüüsi. Lisaks sellele on fakt, et selle hagiavalduse näol on tegemist ka eraldiseisvate 24 trahvinõudega ja iga leppetrahvi juhtumit tuli järelikult kostja esindajal eraldi detailselt vaadelda ja esitada vastavalt sellele oma põhjendusi ja tõendeid. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
9.13.02.2023.a kirjaga teatas kohus menetlusosalistele, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20.03.2023 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Kohus tegi veelkord pooltele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust. Kompromissi sõlmimise korral esitada kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss hiljemalt 03.03.2023.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi hagihinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja otsuse kirjeldavast osast hageja nõude põhjendused ja kostja vastuväited nõudele.
11.Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus kasutab TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (vt ka RKTKo 3-2-1-23-16 p 16). Leppetrahvide nõue
12.Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu leppetrahvide kogusummas 960 eurot ja sissenõudmiskulu summas 30 eurot, nõude kogusummas 990 eurot. Hagiavalduse kohaselt, kostja oli leppetrahvide vormistamise ajal Volkswagen, numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja. Vastavalt AS Ühisteenused parkimistingimustele on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Sõidukile nr XXXXXX, mille kasutaja leppetrahvi koostamise hetkel on olnud kostja, on vormistatud 24 leppetrahvi parkimistingimuste rikkumise eest. Leppetrahvinõuetest nähtuvalt seisnes parkimistingimuste rikkumine parkimisloa puudumises, st maksmata oli jäetud parkimistasu. Parkimistingimuste
kohaselt oli parkla operaatoril õigus määrata parkimistingimuste rikkumise korral leppetrahv 40 eurot, antud juhul on tegemist 24 rikkumisega, kogusummas 960 eurot (24x40 eurot). Transpordiametilt saadud andmete kohaselt oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja kostja. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tõendamist mittevajavateks (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): hageja tegi kostjale seoses kostjale kuuluva sõidukiga registreerimismärgiga XXXXXX parkimistrahve perioodil 07.01.2019 kuni 24.07.2019 kokku 24 korda (19 korral viitega parkimisalale Kotka 3 ja 5 korral viitega parkimisalale Kaarli pst 2) ning iga korra eest eraldi parkimistrahv summas 40 eurot. Kokku hageja tegi kostjale perioodil 07.01.2019 kuni 24.07.2019 parkimistrahve 960 euro (24x 40 =960) eest, millest 760 (19x40 = 760) eurot on viitega parkimisalale Kotka 3 ja 200 (5x40 = 200) eurot on viitega parkimisalale Kaarli pst 2.
13.Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja nõustus sellega, et ta on sõiduki Volkswagen, numbrimärgiga XXXXXX, omanik. Kostja ei nõustunud hagiga alljärgnevatel põhjendustel: • Eluruumi xxx, üürnikuna oli tal õigus kasutada sh ka Kotka tn 3 parkimisplatsi, seega puudus hagejal õigus parkimistrahvide tegemiseks, sest hageja ja kostja vahel puudus lepinguline suhe. Kostja esitas oma väite tõenduseks korteri omaniku Y ning M. K. ja Xi vahel 02.03.2016 sõlmitud üürilepingu korteri xxx, suhtes, üürileping kehtis kuni 02.03.2020. Üürilepingu p. 4.4 kohaselt „Üürnikul on õigus kasutada elamu panipaiku, viibida elamu üldkasutataval territooriumil ja parkida oma sõidukit sellele kuuluvale parkimisplatsile“. • Kostja ei nõustunud parkimistrahvidega Kaarli pst 2, Tallinn, parkla osas, kuna tema sõidukit seal ei parkinud. Kostja poolt oli sõiduki Volkswagen, numbrimärgiga XXXXXX, kasutamiseks 16.02.2016 väljastatud volikiri Xle. X on 02.03.2022 e-kirjaga kinnitanud, et Kaarli pst 2 parklas parkis tema, kui ta kesklinna tööle sõitmiseks kasutas kostja sõiduautot. • Kostja väitel ei ole ta kätte saanud mitte ühtegi parkimistrahvi kviitungit, seega ei ole hageja esitanud oma nõudeid mõistliku tähtaja jooksul. Leppetrahvikviitungite jätmist sõiduki kojameeste vahele võib järeldada üksnes 04.07.2019, 22.07.2019 ja 24.07.2019 juhtumite puhul (kõik juhtumid on seotud Kaarli pst. 2 parklaga). Parkla Kotka tn 3, Tallinn
14.Kohtule esitatud hagi kohaselt rikkus kostja parkimistingimusi Kotka tn 3, Tallinn, parklas 19-l korral, trahvide kogusumma moodustab 760 eurot. Hageja väitel on hageja ja Kotka tn 3 KÜ vahel 28.08.2012. aastal sõlmitud teenuse osutamise leping 19/1431. Lepingu objektiks on liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontroll Kotka 3 asuval kinnistul katastrinumbriga 78407:701:6231. Hageja esitas tõendina fotod kostja sõidukist koos trahvikviitungitega, AS Ühisteenused parkimistingimused; fotod parklast Kotka tn 3, samuti Korteriühistu Kotka 3 põhikirja. Hageja ei ole esitanud kohtule 28.08.2018 lepingu nr. 19/1431 sõlmimise aluseks olevaid dokumente, mis annaksid õiguse parkimisteenuse osutamiseks, so elamu Kotka tn 3, Tallinn korteriomanike/kaasomanike kokkulepet (AÕS § 72 lg 1, § 74 lg 1) ja/või korteriühistu üldkoosoleku otsust, mis oleks allkirjastatud kõikide korteriomanike poolt. Hageja ei ole samuti esitanud väiteid/tõendeid selliste dokumentide olemasolu kohta.
15.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt, kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. AÕS § 74 lg 1 kohaselt, kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.
16.Tartu Ringkonnakohus on 20.12.2022.a kohtuotsuse nr. 2-22-106961 põhjendava osa punktides 7 ja 8 märkinud, et: „7. Hageja nõue kostja vastu on parkimislepingust tuleneva leppetrahvi saamiseks.
Hageja esitas ringkonnakohtule täiendava tõendina Narva linn Rahu tn 14a KÜ korduva üldkoosoleku protokolli 10. maist 2018. a. Nimetatud protokolli kohaselt otsustati sõlmida parkimisjärelevalve leping AS-ga Ühisteenused. Ringkonnakohus leiab esmalt, et kortermaja korteriomanike parkimise korraldamise üle otsustamine korteriühistuga valitsetava kortermaja puhul ei ole korteriomandi valitsemisega seotud küsimus, mida alates 1. jaanuarist 2018 sätestab korteriomandi- ja korteriühistuseadus (vt Riigikohtu 3. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16823, p 11). Tegemist kaasomandi kasutamisega seotud küsimusega, milleks on vajalik kaasomanike kokkulepe või kaasomanike häälteenamusel tehtud otsusel asjaõigusseaduse(AÕS) järgi. AÕS § 72 lg 1 esimese ja teise lause järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel ning kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. AÕS § 74 lg 1 järgi võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Korteriomanike autode tasuta parkimise võimaldamine üksnes teatud isikute ringile (loa saanutele) ning parkimise tasuliseks muutmine (mh otsustamine selle üle, kes on tasu saamiseks õigustatud isik), muudab ringkonnakohtu hinnangul kaasomandis oleva asja majanduslikku otstarvet. Selleks on vaja kaasomanike kokkulepet AÕS § 74 lg 1 järgi. Korteriühistu liikmete üldkoosolek ei saa otsustada häälteenamusega küsimusi, milleks on vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 21). Üldkoosoleku otsused ei ole korteriomanike kokkulepped. Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks käsitada korteriomanike kokkuleppena üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1146-10, p 11). Seega ei ole hageja esitanud õigustust parkimisteenuse osutamiseks.
8.Ringkonnakohus on täiendavalt seisukohal, et hageja ei ole menetluses tõendanud parkimislepingu sõlmimist kostjaga. Hageja väitel on parkimisleping hageja ja kostja vahel sõlmitud hageja tüüptingimustel, ka hageja siduv tahteavaldus lepingu sõlmimiseks tuleneb hageja tüüptingimustest. Kostja on pakkumust aktseptinud auto parkimisega. VÕS § 16 lg 3 järgi loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Hageja väidete ja kohtule esitatud fotode kohaselt asub alal, kus hageja parkimisteenust osutab, silt mille kohaselt on parkimine keelatud, välja arvatud KÜ Narva Rahu 14a kirjalikul loal ja teenindaval transpordil (dtl 53). Ringkonnakohtule edastas hageja täiendavad fotod, millel on näha peatumiskeelu märk ja selle all tähis „välja arvatud KÜ Narva Rahu 14a kirjalikul loal“. Väidetavalt paikneb parkimist (või peatumist) keelavate siltide läheduses teine silt, millel on hageja tüüptingimused, mille kohaselt loetakse AS Ühisteenused ning sõiduki omaniku või kasutaja vahel sõlmituks eraparkla kasutamise leping. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa selliselt paigaldatud pakkumust lugeda tehtuks viisil, et seda pidada siduvaks pakkumuseks VÕS § 16 lg 3 järgi sõlmida parkimisega leping hageja tüüptingimustel.“ Antud seisukoht leiab kinnistust ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 kohtuotsusega nr. 2-20-118130 (punktid 30-33).
17.Hageja märgib 30.01.2023.a seisukoha punktis 3, et: „Hageja ei nõustu kostja esitatud seisukohaga, mille kohaselt on üürilepinguga tagatud kostjale sõiduki parkimine järgimata korteriühistu alal kehtestatud parkimiskorda. Üürnikuna peab olema niisamuti kostjal olemas parkimisluba, mis annab õiguse alal parkimiseks. Kasutades Kotka tn 3 parkimisalal asetsevat külalisparklat, tulnuks kasutada parkimiskella, mida kostja samuti ei teinud. Tegemist on korteriomanike otsusega, et korterühistule osutatakse parkimisjärelevalveteenust teenuse osutamise lepingu alusel. Kuivõrd tegemist on üürnikuga on korteriomaniku kohustus üürnikut kehtivast parkimiskorraldusest teavitada ja üürniku kohustus on sellest vastavalt kinni pidada. Viimast enam olukorras, kus korteriühistu põhikirjaga on ettenähtud, et ühistu liige tasub regulaarselt kord kuus mh auto parkimisel elamu juurde kuuluval maal iga pargitava auto eest võrdselt tasu
(kommunaalteenus – käesoleval juhul parkimisjärelevalve teenuse osutamine KÜ-le). Parkimisjärelevalve teenuse osutamine tagab korteriühistu parklas olukorra, kus ei pargiks võõrad sõidukid ja aitab tagada võimaluse parkida korteriomanikel oma kodumaja ees.“
18.Kohus, tutvudes KÜ Kotka 3 Põhikirja punkti 3.2 lõikega 7, tuvastas, et: „Ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon, prügivedu) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse: h) auto parkimisel elamu juurde kuuluval maal iga pargitava auto eest võrdselt.“ Kohus ei tuvastanud, et korteriühistu põhikirjast tuleneb korteriomaniku kohustus tasuda parkimistasu hagejale, kuna tavapäraselt tasutakse kõikide korteriühistu poolt tellitavate kommunaalteenuste eest korteriühistule ühistu poolt väljastatud arve/arvete alusel. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et korteriühistu põhikirjast tuleneks korteriomaniku ja/või üürniku kohustus tasuda parkimistasu iga pargitava auto eest hagejale.
19.Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud lepinguliste suhete sõlmist kostjaga, so parkimisteenuse lepingu sõlmimist kostjaga, samuti ei ole hageja tõendanud, et tal oli kõikide korteriomanike/kaasomanike kokkuleppe selleks, et hageja osutaks parkimisteenust/ parkimisteenuse järelevalvet Kotka tn 3, Tallinn, parklas. Antud asjaoludest tulenevalt jätab kohus hagi Kotka tn 3, Tallinn, parklaga seotud parkimistrahvide osas rahuldamata. Parkla Kaarli pst 2, Tallinn
20.Kohtule esitatud hagi kohaselt rikkus kostja parkimistingimusi Kaarli pst 2, Tallinn, parklas 5 korral, trahvide kogusumma moodustab 200 eurot. Hageja heidab kostjale sisuliselt ette 5 korral hageja hallatavas parklas lepingute rikkumist kostja poolt perioodil 07.01.2019 kuni 24.07.2019 ja nõuab kostjalt leppetrahvi iga korra eest 40 eurot (kokku 200 eurot). Hageja nõuet on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eeldusteks on poolte vahel kehtiva lepingu olemasolu, hagejal lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi (leppetrahvi kokkuleppe olemasolu), leppetrahvi aluseks olevate asjaolude saabumine ja hageja teatamine nõuetekohaselt ja mõistliku aja jooksul kostjat leppetrahvist ning kostja poolne leppetrahvi tasumise kohustuse rikkumine.
21.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi kostjale seoses kostjale kuuluva sõidukiga registreerimismärgiga XXXXXX parkimisega parkimistrahve perioodil 07.01.2019 kuni 24.07.2019 , viitega parkimisalale Kaarli pst 2, 5 korral ning iga korra eest eraldi parkimistrahv summas 40 eurot. Kostja vaidles hagile vastu põhjendusel, et ta ei olnud hagiavalduses märgitud perioodil hagejaga lepingulistes suhetes, kuna temale kuuluvat sõidukit kasutas mitte tema, vaid tema endine elukaaslane X. Kohus järgnevalt hindab, kas hageja ja kostja vahel oli kehtiv leping.
22.Kohtuasja materjalidest ja asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja registreerimismärgiga XXXXXX parkis Kaarli pst 2 parkimisalal X, mitte kostja.
sõidukit
23.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus leiab, et parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes (vt ka RKTKo 3-2-1-82-16 p 22). Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita
vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
24.Kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada (RKTKo 3-2-1-82-16 p 24). Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda kostjat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt RKTKo 3-2-1-68-16 p 31). Antud juhul kostjal, kes on auto omanik või vastutav kasutaja, on võimalik eeldus ümber lükata ning tõendada, kes tegelikult autot juhtis. Kui kohus loeb kostja esitatud tõendite põhjal tõendatuks asjaolu, et autot juhtis muu isik, mitte kostja, tuleb kostja vastu esitatud hagiavaldus jätta rahuldamata, sest hageja ja kostja vahel puudub leping.
25.Kostja on kohtule tõendina esitanud 16.02.2016 koopia volikirjast sõiduki kasutamiseks, mille järgi hageja volitas Xt kasutama hagejale kuuluvat sõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXXXXX. Kostja on kohtule tõendina esitanud 02.03.2022 Xi seletuskirja, milles välja toodu kohaselt, küsimusele, kas ta parkis kostja sõidukit Tallinna kesklinnas Kaarli pst 2 parklas 19.01.2019, 04.07.2019, 22.07.2019 ja 24.07.2019 on X vastanud: „Jah, see oli siis, kui ma sõitsin tööle kesklinna ja võtsin Sinult auto“. Kohus möönab, et antud kuupäevade hulgast on välja/tähelepanuta jäänud üks kuupäev: „21.02.2019“, kuid antud juhul võib see olla seotud sellega, et kostja oma küsimuses sellele kuupäevale ei viidanud, seega ei andnud ka X nimetatud kuupäeva osas vastust. Samas võib eeldada, et ka nimetatud kuupäeval kasutas sõiduautot just nimelt tema (seoses töötamisega antud piirkonnas). Hageja ei ole vaidlustanud viidatud kostja tõendite usaldusväärsust, samuti ei ole hageja viidanud sellele, et 21.02.2019 kuupäeval kasutas parklat siiski kostja. Xi seletuskirjast nähtuvalt parkis X 19.01.2019, 04.07.2019, 22.07.2019 ja 24.07.2019 (so perioodil 19.01.2019-24.07.2019) kostja sõidukit registreerimismärgiga XXXXXX, millele tehti parkimistrahvid, kesklinnas Kaarli pst 2 parklas. Kohus loeb kostja esitatud tõendite põhjal tõendatuks, et kostja sõidukit registreerimismärgiga XXXXXX juhtis (parkis) Kaarli pst 2 parkimisalal vaidlusaluste leppetrahvide 200 eurot (19.01.2019 kuni 24.07.2019 perioodil parkimisalal Kaarli pst 2) tegemise ajal muu isik, mitte kostja (antud seisukoht leiab kinnitust Harju Maakohtu 24.10.2022 kohtuotsuses nr. 2-19-118554 väljendatud seisukohaga, p. 8).
26.Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel puudub leping, mille alusel haginõude aluseks olevat leppetrahvi 200 eurot nõuda. Antud asjaoludest tulenevalt jätab kohus hagi Kaarli pst 2, Tallinn, parklaga seotud parkimistrahvide osas rahuldamata.
27.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kuna hageja ei ole tõendanud mistahes lepinguliste suhete olemasolu kostjaga, siis ei ole hageja leppetrahvide nõue kogusummas 960 eurot põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodud asjaolust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks anda õiguslikku hinnangut menetlusosaliste muude väidete ja tõenditega (parkimise fikseerimine, trahvikviitungite kättetoimetaminenõuete esitamise õigeaegsus, nõuete aegumine, fotod) seonduvalt. Sissenõudmiskulud
28.VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS
§ 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kuna kohus jätab käesoleva kohtuotsusega hagi leppetrahvide väljamõistmise nõudes rahuldamata, siis jätab kohus ka hagi sissenõudmiskulude, summas 30 eurot, väljamõistmise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kostja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses hageja kanda.
30.TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
31.Kostja esindaja esitas 23.01.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustasid kostja menetluskulud kokku 1 320 eurot (11 tundi hinnaga 120 eurot tund). Hageja esindaja kostja menetluskuludega ei nõustunud. Esindaja märkis, et: „Arvestades, et asi ei ole õiguslikult keerukas, menetlus ei ole mahukas ja kostjat esindab õigusteadmistega isik, siis ei saa pidada põhjendatuks, et hagivastuse koostamisele kulus 4,5 tundi. Hagiavaldus ei olnud mahukas ega õiguslikult keerukas. Niisamuti ei ole põhjendatud ka kostja täiendava vastuse koostamisele kulunud 3,75 tundi, arvestades vaidluse sisu“.
32.Kohus, tutvudes kostja poolt 23.01.2023 esitatud menetluskulude nimekirjaga, võttes sh arvesse hageja esindaja vastuväiteid, leiab, et kostja esindaja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks alljärgnevat õigusabikulu: • 01.03.2022-23.03.2022 - Kostja vastuse projekti koostamine ja selle lõplik kooskõlastamine kliendiga, lisatud tõendite kokkupanek, menetlusdokumentide esitamine kohtule – ajakulu 4,5 tundi, maksumusega 120 eurot tund, kokku 540 eurot. Kohus, võttes arvesse, et kohtule esitatud vastus ei ole mahukas, natuke rohkem kui 4,0 lk, sh päis ja lisade nimekiri, tekst on tavapärasest laiema reavahega, lisatud dokumentide maht ei ole suur, samuti võib vastuse koostamisele kulunud aeg olla osaliselt hõlmatud dokumentidega tutvumiseks kulunud ajaga, loeb kohus põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi. Seega loeb kohus vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi, maksumusega 300 eurot; • 29.03.2022 – põhjendatud e-kirja koostamine, kostja täiendava tõendi ja selle tõlke esitamine kohtule – 1,0 tundi, maksumusega 120 eurot tund, kokku 120 eurot. Kohus, võttes arvesse, et nii e-kiri, kui ka tõlgitav dokument ja selle tõlge on mõnelauselised, peab põhjendatuks antud toimingutele kulunud ajakuluks 15 minutit, maksumusega 30 eurot. • 20.01.23-23.01.2023 – Kostja vastuse, täiendava seisukoha, menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine kohtule – ajakulu 3,75 tundi, maksumusega 120 eurot tund, kokku
450 eurot. Kohus, tutvudes seisukoha ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et põhjendatud ajakulu antud toimingule on kokku 2,5 tundi (kuigi seisukoht ja menetluskulude nimekiri moodustab kokku natuke rohkem kui 8,0 lk, sh päis ja lisade nimekiri, on tekst tavapärasest laiema reavahega, samuti on olulises mahus kasutatud copy-pastet eelnevast vastusest), seega peab kohus põhjendatud antud toimingutele kulunud ajakuluks 2,5 tundi, maksumusega 300 eurot. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 840 eurot (7,0 tundi maksumusega 120 eurot tund). Kohus arvestab ka sellega, et menetlus on toimunud kirjalikus menetluses ning kostja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel. Rahuldamata osas jäävad menetluskulud kostja enda kanda.
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja palub hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
34.Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 840 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (840 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
35.Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda.
36.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
37.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.