2-23-917/8 - Muud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

1.Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu1 esitas 18.01.2023.a. Viru Maakohtule avalduse Kohtla-Järve, Vahtra 4 korteriühistult kahju 637, 65 euro hüvitamise nõudes. 1.2 Avaldaja ja A. M. (kindlustusvõtja) vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping, mida tõendab kindlustuspoliis nr 3/345628/ ning mille alusel oli kindlustusperioodil 09.07.2018 08.07.2019 kindlustatud Kohtla-Järvel korter asukohaga xxx. Kindlustusvõtja esitas 25.02.2019 avaldajale kodukindlustuste kahjuavalduse, mille kohaselt toimus 25.02.2019 korteris veekahju, mille põhjuseks oli korteri üldise keskküttesüsteemi ehk radiaatori purunemine. Kuivõrd ülalnimetatud juhtumi näol oli tegemist kindlustusjuhtumiga hüvitas avaldaja A. M.ile 70% tekkinud kahjust vastavalt LKB OÜ koostatud hinnapakkumisele summas 637,65 eurot, arvestades omavastust summas 95 eurot. Kahju hüvitamise kohta väljastas avaldaja 13.03.2019 maksmisotsuse nr 2/2019002057. Kuivõrd vaidlusalune kahjujuhtum sai alguse korteriomanike kaasomandi osast, esitas avaldaja tagasinõude, koos lisadega, Vahtra tn 4 korteriühistu vastu 22.12.2020. Puudutatud isik ei ole tänaseni tagasinõudele vastanud. 1.3 Avaldaja esitab korteriühistu vastu regressinõude tuginedes VÕS § 492 lg 1. Kuivõrd kindlustatud isikule tekkis kahju kaasomandi esemest sisse sadanud vihmavee tõttu ning avaldaja on tekkinud kahju hüvitanud summas 637,65 eurot, on avaldaja omandanud kindlustushüvitise tasumisega kindlustatud isiku kahju hüvitamise nõude puudutatud isiku vastu. Vaidlust ei ole selles, et kindlustatud korterile on kahju tekkinud kaasomandi esemest, so keskkütte radiaatorist, mis oli amortiseerunud. KrtS § 12 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-is sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Lisaks sätestab KrtS § 12 lg 2, et korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest,

korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 näeb ette, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse muuhulgas eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Seega on korteriühistu kohustuseks kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont, mille rikkumise korral on kahjustatud isikul õigus esitada nõue korteriühistu vastu. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on leidnud, et maja haldava korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (vt Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1129-13, p 51). Eeltoodu kohaselt võib puudutatud isik vastutada elamu keskküttetorustiku korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest nt KrtS § 34 lg 2 ja § 35 lg 2 p 1 ning VÕS § 115 lg 1 alusel. Puudutatud isiku vastutus võib olla välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav (Riigikohtu 3. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12). 1.4 Avaldaja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda puudutatud isikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 22): - korteriühistu on oma kohustust rikkunud; korteriühistu vastutab kohustuse rikkumise eest, st rikkumine ei ole vabandatav; avaldajal on tekkinud või tekib kahju; kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. 1.4.1 Korteriühistu on oma kohustust rikkunud. Seejuures annab ainuüksi kahju tekkimine alust eeldada, et korteriühistu ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Avaldaja leiab, et korteriühistu vastutuse aluseks on puudutatud isiku kui korteriühistu tegevusetus, st korteriühistu ei taganud keskkütteradiaatori korrashoidu, mille tagajärjel tekkis kindlustatud korteri nr X omanikule kahju. Seega vastutab korteriühistu kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise eest VÕS § 115 lg 1 ja KrtS § 34 lg 1 ja 2, § 35 lg 2 p 1 ja alusel ning rikkumine ei ole vabandatav. 1.4.2 Avaldajale on tekkinud kahju, mis on hõlmatud rikutud sätte kaitse-eesmärgiga, rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos. Korteriühistu kohustuseks oli keskkütteradiaatori korrasoleku tagamine. Kui korteriühistu poleks jäänud tegevusetuks ning oleks enda kohustust täitnud nõuetekohaselt, korraldades vanade keskkütteradiaatorite õigeaegse vahetuse või hoolduse, ei oleks saanud leket toimuda ning korterile kahju tekitada. Seega on tõendatud põhjusliku seose olemasolu korteriühistu tegevusetuse ja tekkinud kahju vahel. Kahju all, mida korteriomanikud kannavad ühe kaas- või korteriomaniku ees ühiselt, tuleb KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause mõttes mõista kahju, mis tekib korteriomandite kaasomandi osa esemest kui tervikust lähtuvalt ühe korteriomaniku korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele. Sellest tulenevalt saab korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel. Seega isegi juhul, kui vaidlusaluse kahju tekkimist ei saa puudutatud isikule ette heita põhjusel, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud, saab avaldaja nõuda puudutatud isikult kindlustatud korteri eriomandi esemele tekkinud kahju hüvitamist KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel, kuna kindlustatud korteri eriomandi esemele on tekkinud kahju

tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega ka korteriühistu kohustuse rikkumisest. Käesoleval juhul nõuab avaldaja puudutatud isikult kindlustatud korteri eriomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlike ja vajalike kulude hüvitamist, ning sellise kahju ärahoidmine on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitse-eesmärgiga. Seega on täidetud kõik VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused ning puudutatud isik vastutab kahju eest täies ulatuses. 1.5 VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kindlustatud korter nr X sai kaasomandi eseme korrashoiukohustuse rikkumise tõttu veekahjustusi, nimetatud asjaolu on tõendatud kahjuavaldusega, LKB OÜ 28.02.2019 ülevaatusaktiga, LKB OÜ 13.03.2019 hinnapakkumise ja fotodega kahjustunud korterist. Kahjustada sai elutoa laminaatparkett 15,95 m2 ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud kindlustatud korteri parandamiseks ja senise seisundi taastamiseks tehtavate kulude vajadus ja suurus summas 637,65 eurot (so 70% kahjustatud korteri taastamiskuludest), arvestades kindlustus-lepingujärgset omavastutust summas 95 eurot. 1.6 Viivisenõue VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 2, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 637,65 eurot; viivise alates 18.01.2023 VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni ning menetluskulud puudutatud isiku kanda.

tekkis, siis on puudutatud isik oma kohustusi rikkunud. Lisaks rõhutab avaldaja, et Riigikohus on asunud seisukohale, et ainuüksi kahju tekkimine annab aluse eeldada, et korteriühistu ei täitnud oma kohustusi nõuete kohaselt (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-15364 p 12). Lisaks juhib avaldaja puudutatud isiku tähelepanu avalduses viidatud Riigikohtu otsusele nr 218-13649, milles riigikohus on märkinud, et olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult. Isegi juhul, kui vaidlusaluse kahju tekkimist ei saa puudutatud isikule ette heita põhjusel, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud, saab avaldaja nõuda puudutatud isikult kindlustatud korteri eriomandi esemele tekkinud kahju hüvitamist KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel, kuna kindlustatud korteri eriomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega ka korteriühistu kohustuse rikkumisest. KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 järgi on kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud (s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja siseviimistlus). Käesoleval juhul nõuabki avaldaja puudutatud isikult kindlustatud korteri eriomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlike ja vajalike kulude hüvitamist, on sellise kahju ärahoidmine hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitse-eesmärgiga. 2.3 Puudutatud isiku viide AÕS § 36 lg 1 ei ole asjakohane. Antud juhul on tegemist kaasomandi esemega, mis asub eriomandi eseme piires. Puudutatud isikul on kaasomandi korrashoiukohustus olenemata sellest, et kaasomandi ese asus kindlustatud isiku korteris. Puudutatud isiku kohustusi ja vastutust reguleerib korteriomandi- ja korteriühistu seadus. Puudutatud isiku väited nõude aegumisele on valed. 2.4 Avaldaja nõue ei ole aegunud. Antud juhul ei ole tegemist lepingust tulenevate nõuetega, millele saaks kohaldada TsÜS § 146 lg 1. Avaldaja selgitab, et kõnealusel juhul ei ole nõude esitamise aluseks kindlustusleping, mille nõude aegumistähtaeg on kolm 3 aastat (VÕS § 475 lg 1). Kindlustusleping on sõlmitud A. M.i ja avaldaja vahel. Vaidlust ei ole, et avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju. Seega läks kindlustusvõtja seadusest tulenev nõue puudutatud isiku vastu kindlustusvõtjalt avaldajale üle VÕS § 492 lg 1 alusel. Nõude üleminekul ei muutu seadusest tulenev nõue lepingust tulenevaks nõudeks. Järelikult ei tulene avaldaja nõue puudutatud isiku vastu kindlustuslepingust, kuna kindlustusleping, mille alusel avaldajale nõue üle läks, ei ole sõlmitud avaldaja ja puudutatud isiku vahel. Seega ei ole avaldaja nõude puhul tegemist kindlustuslepingust tuleneva nõudega ning seetõttu ei kohaldu ka VÕS § 475 lg 1 ega ka TsÜS § 146 lg 1 sätestatud aegumistähtaeg. Antud juhul kohaldub nõude aegumisele TsÜS § 149, kuna tegemist on seadusest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on 10 aastat.

4.KÜ Kohtla-Järve Vahtra 4 leiab, et avaldaja nõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Vastavalt TsÜS § 150 lg 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė väidab, et selle nõuded KÜ Kohtla-Järve Vahtra 4 vastu tulenevad kindlustusfirma ja korteri nr. X omaniku vahel sõlmitud kindlustuslepingust, mistõttu vastavalt TsÜS § 146 lg 1 ja § 150 lg 1 sätetele tulenevad avaldaja nõuded lepingust ning nende aegumistähtaeg on 3 aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsÜS § 147 lg 2 muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Avaldaja ise tunnistas fakti, et leke toimus korteris 25.02.2019.a. Samuti kirjutas avaldaja järgmist: «Kahju hüvitamise kohta väljastas avaldaja 13.03.2019 maksmisotsuse nr 2/2019002057». Seega vastavalt TsÜS § 147 lg 1 ja lg 2 sätetele hakkas Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė nõuete aegumistähtaeg kulgema vähemalt 13.03.2019.a. Järelikult vastavalt TsÜS § 146 lg 1 sätetele möödus avaldaja nõuete aegumistähtaeg 13.03.2022.a. Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė avaldus on avaldaja poolt koostatud 18.01.2023.a. See tähendab 10 kuu möödudes peale aegumistähtaja möödumist. KÜ Kohtla-Järve Vahtra 4 leiab, et avaldaja nõue on aegunud. Kindlustusleping avaldaja ja korteriomaniku oli sõlmitud 09.07.2018.a. Lepingu tekstist tulenevalt laienevad sellele Seesam 1/2018.aasta lepingu tingimused, mis kehtivad alates 01.01.2018.a. Vastavalt Seesam 1/2018.a. üldtingimuste § 24.1. sätetele: Seesamile läheb üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule või soodustatud isikule kolmanda isiku (sh kindlustusvõtjaga samastatud isiku) vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue (edaspidi tagasinõue). Seega läks avaldajale üle kindlustaja (Seesaam Insurance AS) ja kindlustatu A. M. vahelisest lepingust tulenev nõudeõigus. Poolte vahel ei ole erimeelsuseid selles, et vastavalt VÕS § 492 lg 1 sätetele läks avaldajale üle nõudeõigus KÜ Vahtra 4 vastu, kuid see ei tähenda, et peale seda tulenevad avaldaja nõuded seadusest.

10.3 Kohus nõustub sellega, et avaldaja nõue puudutatud isiku vastu ei tulene kindlustuslepingust. Kindlustusleping oli sõlmitud kindlustusandja ja korteriomaniku vahel. Ka korteriomaniku võimalik kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu ei tulene korteriomaniku ja kindlustusandja vahel sõlmitud kindlustuslepingust. Kohus märkis eespool (vt määruse p 6), et kindlustusandja on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-19561/13 p 14) korteriühistu vastu. Kindlustusvõtja nõue läks avaldajale üle vastavalt VÕS § 492 lg 1. 10.4 Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kindlustusvõtja / korteriomaniku nõue puudutatud isiku / korteriühistu vastu tuleneb seadusest. Kohus on seisukohal, et korteriomaniku võimaliku kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu saab kvalifitseerida lepingust tulenevaks nõudeks KrtS § 12 lg 1, 2 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 alusel. Korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu. Korteriühistu üheks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi majandamine, sh ka korterelamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Võlaõiguslikud kohustused võivad isikutele VÕS § 3 p 6 kohaselt tuleneda mh ka seadusest tulenevast alusest. Võlaõigusliku ühise omandi majandamise ja hooldamise kohustuse täitmist on õigus nõuda isikutel, kes on korteriühistu liikmed. Kindlustusvõtja A. M. on korteriühistu liige, kelle suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu lugeda tehingulaadseteks suheteks (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-21-6-17 p 11). Nõude üleminekuna VÕS § 492 lg 1 alusel omandas kindlustusandja /avaldaja kindlustusvõtja/korteriomaniku õigusliku positsiooni suhtes korteriühistuga. Seega tuleneb ka avaldaja esitatud nõue tehingulaadsest suhtest, millele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastane aegumistähtaeg. 10.5 Puudutatud isiku viide TsÜS § 150 lg 1 sätestatud kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtajale ei ole asjakohane. Käesoleval juhul ei ole tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega. 10.6 TsÜS § 147 lg 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, ja lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole selles, et leke Vahtra 4-X korteris toimus 25.02.2019.a. Samal päeval esitas kindlustusvõtja /korteriomanik kindlustusandjale /avaldajale kahjuteate. Kahju hüvitamise kohta väljastas avaldaja 13.03.2019 maksmisotsuse nr 2/2019002057». Seega kooskõlas VÕS § 492 lg 1 ja TsÜS § 147 lg 1 ja lg 2 sätestatuga hakkas Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali jaoks nõude aegumistähtaeg kulgema 13.03.2019.a. Järelikult vastavalt TsÜS § 146 lg 1, saabus avaldaja nõuete kolmeaastane aegumistähtaeg 13.03.2022.a. Avaldus on kohtule esitatud 19.01.2023.a. ehk pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Seega on avaldaja nõue korterühistu vastu aegunud ja avaldus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

11.Iseenesest märgib avaldaja õigesti, et keskküttetorustik (sh radiaatorid) on korteriomanike kaasomandis. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (vt Riigikohtu 27.03.2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte (RKTKo 21.10.2015, nr 3-2-1-107-15, p 13). KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17). Olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud (st korteriomanik korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega seonduvalt sh korrashoiukohustust KrtS § 31 lg 1 p 1, AÕS § 72 lg 5 ja KrtS § 12 lg 2 kohaselt ning korteriühistu korteriomandite kaasomandi eseme valitsemise kohustust, sh korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont jne KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 alusel) saab kahju nõuda ikkagi korteriühistult (vt Riigikohtu 19.03.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-13649 p 18). Avaldaja tugines oma nõude õigusliku alusena KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115. Avaldaja pidi tõendama, et toimus leke kaasomandi esemeks olevas küttesüsteemi torustikus . Korteriühistu kohustus on korteriomanike kaasomandisse kuluvate ühiskommunikatsioonide korrashoiu tagamine. Avaldaja ei pidanud tõendama, mida korteriühistu tegi või tegemata jättis, et leket ei lekiks. Vastutuseks vabanemiseks tuli puudutatud isikul tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja avaldajal kahju tekkimist vältida (vt ka Riigikohtu 18.12.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-15364 p 12) Kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks on eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud Kuigi kahju hüvitamise eeldused oleks käesoleval juhul täidetud, tuleb avaldus jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus