Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

korteriühistu määruskaebemenetluse menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot (käibemaksuta).

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Kindlustusandja hüvitas kindlustusvõtjale 70% tekkinud kahjust 637 eurot 65 senti, arvestades omavastust 95 eurot. Kuivõrd kindlustatud isikule tekkis kahju kaasomandi esemest ning avaldaja on tekkinud kahju hüvitanud, on avaldaja omandanud kindlustushüvitise tasumisega kindlustatud isiku kahju hüvitamise nõude puudutatud isiku vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 järgi. Kindlustatud korterile on kahju tekkinud kaasomandi esemest, s.o keskkütte radiaatorist, mis oli amortiseerunud. Maja haldava korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (vt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). Korteriühistu on oma kohustust rikkunud. Vastutuse aluseks on puudutatud isiku kui korteriühistu tegevusetus, st korteriühistu ei taganud keskkütteradiaatori korrashoidu, mille tagajärjel tekkis kindlustatud korteri nr 7 omanikule kahju. Seega vastutab korteriühistu kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise eest VÕS § 115 lg 1 ja KrtS § 34 lg 1 ja 2, § 35 lg 2 p 1 ja alusel ning rikkumine ei ole vabandatav. Puudutatud isikul on kaasomandi korrashoiukohustus olenemata sellest, et kaasomandi ese asus kindlustatud isiku korteris. Kahju all, mida korteriomanikud kannavad ühe kaas- või korteriomaniku ees ühiselt, tuleb KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause mõttes mõista kahju, mis tekib korteriomandite kaasomandi osa esemest kui tervikust lähtuvalt ühe korteriomaniku korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele. Sellest tulenevalt saab korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 alusel. Seega isegi juhul, kui kahju tekkimist ei saa puudutatud isikule ette heita põhjusel, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud, saab avaldaja nõuda puudutatud isikult kindlustatud korteri eriomandi esemele tekkinud kahju hüvitamist KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 alusel, kuna kindlustatud korteri eriomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega ka korteriühistu kohustuse rikkumisest. Avaldaja nõudis puudutatud isikult kindlustatud korteri eriomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlike ja vajalike kulude hüvitamist, ning sellise kahju ärahoidmine on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 ja § 75 lg 1 kaitse-eesmärgiga. Nõue ei ole aegunud. Tegemist ei ole lepingust tulenevate nõuetega, millele saaks kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-t 1. Nõude esitamise aluseks ei ole kindlustusleping, mille aegumistähtaeg on kolm 3 aastat (VÕS § 475 lg 1). Kindlustusleping on sõlmitud korteriomaniku ja kindlustusandja vahel. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju. Seega läks kindlustusvõtja seadusest tulenev nõue puudutatud isiku vastu kindlustusvõtjalt avaldajale üle VÕS § 492 lg 1 alusel. Nõude üleminekul ei muutu seadusest tulenev nõue lepingust tulenevaks nõudeks. Praegusel juhul kohaldub nõude aegumisele TsÜS § 149, kuna tegemist on seadusest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on 10 aastat.

Avaldaja nõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Vastavalt TsÜS § 150 lg 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Leke toimus 25. veebruaril 2019. Avaldaja väljastas 13. märtsil 2019 kahju hüvitamise kohta maksmisotsuse nr 2/2019002057. Seega vastavalt TsÜS § 147 lg-tele 1 ja 2 hakkas avaldaja nõuete aegumistähtaeg kulgema hiljemalt 13. märtsist 2019 ning vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 möödus nõuete aegumistähtaeg 13. märtsil 2022. Avaldus on koostatud 18. jaanuaril 2023, s.o 10 kuud pärast aegumistähtaja möödumist. Avaldaja nõue tuleneb lepingust ning nõudele kohaldub aegumistähtaeg vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 ja § 150 lg-le 1. Vastavalt Seesam Insurance AS-i 1/2018. a üldtingimuste §-le 25.1. on kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama kalendriaasta lõpust, millal nõue muutub sissenõutavaks. Leke toimus 25. veebruaril 2019, seega muutusid kindlustuslepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks alates

MAAKOHTU SEISUKOHT

Maakohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et kindlustusvõtja nõue korteriühistu vastu tuleneb seadusest. Korteriomaniku võimaliku kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu saab kvalifitseerida lepingust tulenevaks nõudeks KrtS § 12 lg 1, 2 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 alusel. Korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu. Korteriühistu üheks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi majandamine, sh ka korterelamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Võlaõiguslikud kohustused võivad isikutele VÕS § 3 p 6 kohaselt tuleneda mh ka seadusest tulenevast alusest. Võlaõigusliku ühise omandi majandamise ja hooldamise kohustuse täitmist on õigus nõuda isikutel, kes on korteriühistu liikmed. Kindlustusvõtja on korteriühistu liige, kelle suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu lugeda tehingulaadseteks suheteks (vt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, p 11). Nõude üleminekuga VÕS § 492 lg 1 alusel omandas avaldaja kindlustusvõtja õigusliku positsiooni suhtes korteriühistuga. Seega tuleneb ka avaldaja esitatud nõue tehingulaadsest suhtest, millele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastane aegumistähtaeg. Käesoleval juhul ei ole tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, seega ei ole puudutatud isiku viide TsÜS § 150 lg-le 1 asjakohane. TsÜS § 147 lg 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, ja lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Leke korteris toimus 25. veebruaril 2019. Samal päeval esitas kindlustusvõtja kindlustusandjale kahjuteate. Avaldaja väljastas 13. märtsil 2019 kahju hüvitamise kohta maksmisotsuse nr 2/2019002057. Seega kooskõlas VÕS § 492 lg-s 1 ja TsÜS § 147 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga hakkas avaldaja jaoks nõude aegumistähtaeg kulgema 13. märtsist 2019. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 saabus nõuete kolmeaastane aegumistähtaeg 13. märtsil 2022. Avaldus on kohtule esitatud

MÄÄRUSKAEBUS

Asjaolu, et võlasuhe võib tekkida ka seaduse alusel VÕS § 3 p-i 6 kohaselt, ei muuda seaduse alusel tekkinud kohustusi lepinguliseks võlasuhteks, millele kohalduks TsÜS §-s 146 sätestatud aegumistähtaeg. Kahju hüvitise aluseks on asjaolu, et puudutatud isik on rikkunud oma seadusest, s.o KrtS-st tulenevaid kohustusi, mille tagajärjeks on korteriomanikule kahju tekkimine. Puudutatud isiku vastu esitatud nõue ei tugine lepingul, mistõttu ei saa ja ka ei ole kahju hüvitamist nõutud lepingust tuleneva kohustuse rikkumise tõttu – poolte vahel ei ole mis tahes lepingulisi võlasuhteid. Kuivõrd nõue puudutatud isiku vastu on esitatud põhjusel, et viimane on oma seadusest tulenevat kaasomandi korrashoiukohustust rikkunud, siis on käesoleval juhul kahjuhüvitamise nõude näol tegemist seadusest tuleneva nõudega. Seega, kuna võlasuhe on tekkinud seaduse alusel, siis reguleerib nõuete esitamise aegumistähtaega TsÜS § 149, mille kohaselt on aegumistähtaeg 10 aastat. Avaldus on esitatud enne aegumistähtaja möödumist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

nr 2-14-25115, p 13). Samas on Riigikohus lugenud korteriühistu ja tema liikmete vahel korteriühistu majandamisest tulenevast suhtest tulenevad nõuded tehingulisteks nõueteks (vt nt Riigikohtu 22. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081, p 17; 22. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, p 11). Praegusel juhul on tegemist korteriomanikust kindlustusvõtja nõudega korteriühistu vastu, mis läks avaldajale üle. Seega leidis maakohus põhjendatult kohtupraktikale tuginedes, et tegemist on tehingulaadse suhtega, millele kohaldub kolmeaastane aegumistähtaeg vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1. Kuigi korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi majandamine (hooldamine) ning korteriühistu liikmetel on õigus nõuda ühise omandi majandamise ja hooldamise kohustuse täitmist, ei muuda ainuüksi asjaolu, et kahjustada saanud korteri omanik võib nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel, õigussuhet tervikuna seaduse alusel tekkinud õigussuhteks. Kindlustusvõtja korteriomanikuna on korteriühistu liige ning korteriühistu kohustused korteriomaniku vastu tulenevad asjaolust, et korteriühistu on korteriomanike loodud eraõiguslik juriidiline isik (vaidlust ei ole, et puudutatud isik on loodud enne KrtS-i jõustumist) (vt nt Riigikohtu 22. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081, p 17). Tähtsust ei oma ka asjaolu, et KrtS-i jõustumisest 2018. a on korteriühistud seaduse alusel tekkivad juriidilised isikud. Nimetatu ei muuda korteriühistu ja korteriomaniku omavahelist suhet. Kuivõrd praegusel juhul on korteriomaniku ja puudutatud isiku vaheline õigussuhe tehingulaadne, siis ei ole kohaldatav seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg. See kehtib ka avaldaja, kui nõude omandanud isiku suhtes. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et korteriomaniku nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastane aegumistähtaeg. Maakohus tuvastas ja määruskaebemenetluses ei vaielda selle üle, et avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju 19. märtsi 2019 maksmisotsusega nr 2 / 2019002057 (tl 15) (avalduses ja maakohtu määruse p-s 10.6. on ekslikult märgitud maksmisotsuse kuupäevaks 13. märts 2019). Seega kooskõlas VÕS § 492 lg-s 1 ja TsÜS § 147 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga hakkas avaldaja jaoks nõude aegumistähtaeg kulgema 20. märtsist 2019. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 saabus avaldaja nõuete kolmeaastane aegumistähtaeg 20. märtsil 2022. Avaldus kohtule on esitatud 18. jaanuaril 2023, ehk pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.