Määruse tegemise aeg ja koht 16.03.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-14919
Kohtuasi
AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA hagi X vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.01.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
360 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA (registrikood 10955734), lepinguline esindaja Erki Vainu ja Janika Drobot Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X taotlus tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
2.Keelduda menetlusse võtmast X apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 27.01.2023 otsuse peale.
3.Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni punkti 1 peale ei saa määruskaebust esitada. Ülejäänud määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-21-14919 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA (hageja) esitas 22.09.2021 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks.
2.Maakohus rahuldas hagi 27.01.2023 otsusega, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 317 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 17,30 eurot ja põhivõlalt viivise alates hagiavalduse esitamist vastavalt VÕS 113-s ettenähtud suuruses põhivõlgnevuselt kalendripäevas kuni põhivõlgnevuse lõpliku tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1400 eurot ja viivise.
3.Kostja saatis 06.03.2023 Tallinna Ringkonnakohtule e-kirja, milles teatas, et kavatseb esitada pärast maakohtu otsuse kättesaamist maakohtu õigusvastase otsuse peale apellatsioonkaebuse.
4.Arvestades kostja e-kirja ebamäärasust maakohtu otsuse kättesaamise küsimuses, andis ringkonnakohus 07.03.2023 e-kirjas kostjale tähtaja, paludes hiljemalt 09.03.2023 täpsustada, millal kostja sai kätte Harju Maakohtu 27.01.2023 otsuse ja millal ta kavatseb ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitada. Ühtlasi juhtis ringkonnakohus kostja tähelepanu, et Harju Maakohtu 27.01.2023 otsus saadeti kostjale 27.01.2023 pdf-failina e-posti aadressile XXX.
5.Kostja saatis kohtule 10.03.2023 vastuseks e-kirja, milles palus menetlustähtaja pikendamist 14 päeva võrra ning teatas, et teda on õigusvastaselt rünnatud ja tema paremat kätt on raskelt vigastatud, mille kohta esitab tõendi hiljem.
6.Ringkonnakohus andis 10.03.2023 e-kirjas kostjale tähtaja, paludes hiljemalt 13.03.2023 täpsustada, millal kostja sai kätte Harju Maakohtu 27.01.2023 otsuse ja selgitas, et kui kostja ei vasta kohtunõudele, siis ringkonnakohus järeldab, et kostja sai otsuse kätte maakohtu poolt 27.01.2022 saadetud e-kirjaga ja sellisel juhul on kaebetähtaeg möödas. Ringkonnakohus rõhutas, et eeltoodu tõttu on oluline, et kostja avaldaks, millal ta maakohtu otsuse kätte saite.
7.Kostja ringkonnakohtu 10.03.2023 kirjale vastust ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetlustähtaja pikendamiseks tuleb rahuldamata jätta ja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
9.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja 10.03.2023 menetlustähtaja pikendamise taotluse osas.
9.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada.
9.2.Kostja palus pikendada ringkonnakohtu 07.03.2023 e-kirjas antud tähtaega 14 päeva võrra. Viidatud e-kirjas palus kohus kostjal täpsustada, millal kostja sai kätte Harju Maakohtu 27.01.2023 otsuse ja millal ta kavatseb ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitada. Kostja põhjendas menetlustähtaja pikendamise taotlust asjaoluga, et teda rünnati õigusvastaselt ja tema paremat kätt on raskelt vigastatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tähtaja pikendamise taotlus piisavalt põhistatud, kuivõrd kostjal tuli kohtu määratud tähtajaks kohtule teada anda
2-21-14919 üksnes kuupäev, millal ta sai maakohtu otsuse kätte ja millal ta kavatseb kaebuse esitada. Isegi, kui kostja käsi sai väidetud raske vigastuse, ei saanud see olla takistuseks kohtunõudele vastamisel, kuivõrd tegemist oleks olnud samamahulise e-kirja saatmisega kui oli tähtaja pikendamise taotluse koostamine.
10.Järgmisena võtab ringkonnakohus seisukoha kostja apellatsioonkaebuse esitamise kavatsuse osas.
10.1.TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. TsMS § 62 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja saabumise algus. TsÜS § 136 lg 8 kohaselt kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. TsMS § 62 lg 2 kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
10.2.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt edastas maakohus 27.01.2023 kostjale Harju Maakohtu 27.01.2023 otsuse tsiviilasjas nr 2-21-14919 pdf-failina kostja e-posti aadressile XXX. Tegemist on kostja e-posti aadressiga, mida kostja on maakohtu menetluses kohtuga suhtlemisel kasutanud ja millelt on ta ka menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud.
10.3.TsMS § 3141 lg 1 järgi kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Seega sai kostja kaevatava otsuse kätte 01.02.2023 kell 24.00 ning apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 02.02.2023. Seega oleks kaebus tulnud esitada hiljemalt 03.03.2023 kell 24.00. Ringkonnakohtule laekus kostja e-kiri kaebuse esitamise kavatsusega 06.03.2023. Seega oli kostja e-kirja esitamise ajaks möödunud apellatsioonkaebuse esitamiseks TsMS § 632 lg-s 1 nimetatud tähtaeg. Kostja ei ole käesoleva määruse tegemise ajani apellatsioonkaebust esitanud.
10.4.Isegi, kui ringkonnakohus saaks pidada kostja kaebuse esitamise sooviavaldust apellatsioonkaebuseks, oleks see lisaks ka oluliste menetlemist takistavate puudustega. TsMS § 637 lg 2 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Kaebuselt ei ole tasutud ta riigilõivu (TsMS § 637 lg 1 p 3). Samas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks anda kostjale TsMS § 3401 lg 2 alusel tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuna kaebus oleks igal juhul esitatud pärast TsMS § 632 lgs 1 nimetatud tähtaega.
10.5.Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et seaduses sätestatud tähtaja puhul on menetlusosalisel võimalik taotleda tähtaja ennistamist. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha mh juhul, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. TsMS § 68 lg 2
2-21-14919 järgi tuleb üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha ka menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse.
10.6.See tähendab, et kui kostja ei saanud apellatsioonitähtaega järgida mõjuval põhjusel, oli tal TsMS § 67 lg 1 kohaselt võimalik taotleda ringkonnakohtult apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kostja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist ega esitanud apellatsioonkaebust, mis oleks tulnud esitada koos tähtaja ennistamise taotlusega. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 68 lg 2 eesmärgiks on välistada tähtaja ennistamine etteulatuvalt, kui ei ole veel teada, kas menetlustoimingut, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse, üldse tehakse. Seega ei saa menetlusosalise tähtaja ennistamise avaldust lahendada enne menetlustoimingu tegemist (Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-15, p 13).
10.7.Vaatamata sellele, et kostja ei ole nõuetekohast apellatsioonkaebust ringkonnakohtule esitanud, loeb ringkonnakohus kostja 06.03.2023 apellatsioonkaebuse esitamise kavatsuse kaebuseks ja keeldub kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 2 ja § 638 lg-ga 4 eeltoodud põhjendustel kostja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.
11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9). Käesoleva määrusega tehtud menetlusliku otsustuse (tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmine) peale ei näe TsMS ette edasikaebe võimalust. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.