AS Kallavere Haigla hagi O Vi vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes 360 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: AS Kallavere Haigla (registrikood 10955734, asukoht: Haigla tn 2, Maardu linn, 74116, Harju maakond), lepinguline esindaja: E V (e-post: xxx) Kostja: O V (isikukood xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Kallavere Haigla hagi O Vi vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes.
2.Välja mõista O Vilt (isikukood xxx) AS Kallavere Haigla kasuks põhivõlgnevus summas 317 (kolmsada seitseteist) eurot.
3.Välja mõista O Vilt AS Kallavere Haigla kasuks põhivõlgnevuselt (317 eurot) kogunenud viivis summas 17,30 eurot.
4.Välja mõista O Vilt AS Kallavere Haigla kasuks põhivõlgnevuselt viivis alates hagiavalduse esitamist vastavalt VÕS 113-s ettenähtud suuruses põhivõlgnevusest kalendripäevas kuni põhivõlgnevuse lõpliku tasumiseni.
Välja mõista kostjalt O Vilt hageja kasuks menetluskulud summas 1400 eurot (üks tuhat nelisada eurot) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna käesolevas asjas TsMS § 405 lg.1 ja 637 lg.21 alusel luba apellatsioonkaebuse esitamiseks, sest asja menetleti TsMS § 405 lg.1 korras lihtmenetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1(6)
1.Harju Maakohtusse saabus 22.09.2021 AS Kallavere Haigla hagi O Vi vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagi asjaolude kohaselt Hageja ja kostja sõlmisid 10.12.2020.a. Tasuliste hooldusraviteenuste osutamise lepingu nr 52/20 (edaspidi Leping) ning Lepingu (lisa 1 Leping) esemeks oli T Va (isikukood xxx) hooldusravi 31.12.2020 - 25.01.2021. Vastavalt Lepingule oli hooldusravil oldud aja maksumuseks 317,00 eurot ning milline summa tuli hagejale kui hooldusteenuse osutajale tasuda vastavalt teostatud hooldusteenuste põhjal tehtud arvetele. Kuigi Lepinguga kokkulepitud hooldusraviteenus, on hageja poolt (täies mahus) teostatud, on kostja jätnud hagejale tasumata hageja teenuse eest täies ulatuses (lisa 2 – arved nr 100665). Vaatamata hageja poolt esitatud meeldetuletustele, on Kostjal siiani võlgnevus 317,00 eurot. Hagiavalduse nõude asjaolusid kokku võttes nendibki hageja järgnevalt, et hooldusraviteenuse osutamise eest väljastatud arved summas 317,00 eurot on kostjal senini tasumata. Hagejal on vastavalt VÕS § 113-le õigus nõuda viivist. Vaatamata asjaolule, arvel puudu b arvel tasumistähtaeg on hageja andnud kostjale tasumiseks hea tava kohaselt 14 päeva. Hageja on olnud viivituses 249 päeva, mis teeb seadusjärgse viivise kohaselt viivise summaks 17.30 eurot. Seega võlgneb (317,00 + 17,30 = 334,30) kostja hagejale kokku 334,30 eurot. Hageja palub: 1) välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 317,00 eurot; 2) välja mõista kostjalt hageja kasuks perioodil 10.01.2021-15.09.2021 põhivõlgnevuselt kogunenud viivised summas 17,30 eurot; 3) välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuselt viivised alates hagiavalduse esitamist Vastavalt VÕS 113-s ettenähtud suuruses põhivõlgnevusest kalendripäevas kuni põhivõlgnevuse lõpliku tasumiseni. 4) menetluskulud välja mõista kostjalt.
2.Kostja O V ei ole korrektset kirjalikku allkirjastatud vastust kohtule esitanud. Kostja nimel on kohtule saadetud mitmeid e-kirju ja avaldusi, milles märgitakse, et asja lahendamiseks tuleb kindlaks teha T Vo surma põhjus. T Va surm seab kahtluse alla hageja poolt osutatud teenuste kvaliteedi, ohutuse ja piisavuse. Hageja ei esitanud kostjale meditsiinilisi dokumente, mis on seotud T Va hoolduse ja surmaga. T Va võeti hageja juures vastu 12.12.2020 COVID-19 negatiivse testiga somaatiliselt vastuvõetavas seisundis somaatiliste haigustega. 10.12.2020 testiti T Vat ja COVID-10 test oli negatiivne. Kuni 23.01.2021 tundis T Va end hästi. 25.01.2021 suri T Va ootamatult. Hageja poolt väljastatud tõendis oli surma põhjus ebamäärane, tõendi kohaselt suri T Va xxx tõttu. Sel ajal oli hageja poolt kehtestatud haiglas COVID-19 seoses karantiin ja seetõttu ei olnud võimalik jälgida kuidas teenust osutati. Hageja peaks tõendama, et T Vale osutatud teenus oli kvaliteetne, ohutu, piisav ja õigeaegne.
3.22.08.2022 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et kohtule saadetud e-kirjad ja avaldused on saadetud tema poolt ja kajastavad tema seisukohta hagi osas. Kostja märkis, et hagiavalduses on ebatäpsused, sest T Va võeti haiglasse vastu vist juba 09.12.2020, kuid lepingu allkirjastas kostja järgmisel päeval, so 10.12.2020. T Va nakatus hageja juures teenusel olles COVID-19-sse ja suri selle tagajärjel. Hooldusraviteenuste lepingut on võltsitud- sinna on märgitud ema surmakuupäev. Hageja tunnistas kohtuistungil, et lepingu lõppemise kuupäev on lepingusse lisatud peale T Va surma ja ei vaielnud vastu kostja väitele, et TVa võeti teenusele 09.12.2021.
KOHTU PÕHJENDUSED
2(6)
4.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Hagi ese: hooldusraviteenuste osutamise lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõue. Maakohus menetles asja lihtmenetluses. TsMS § 405 lg.1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
6.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) T Va võeti vastu hageja juurde teenusele 09.12.2021; 2) Hageja ja kostja sõlmisid 10.12.2021 hooldusraviteenuse lepingu; 3) T Va suri 25.01.2021; 4) Hageja esitas 25.01.2021 kostjale arve nr 100665 selgitusega 56K iseseisev statsionaarne õendusabi omaosalus 25 päeva eest 317 euro tasumiseks. Kostja ei ole arvet tasunud.
7.Kostja esitas hagile vastuväite, et hageja on rikkunud poolte vahel sõlmitud hooldusraviteenuse lepingut. Ravi ja hooldus ei olnud kvaliteetne ja ohutu, mille tulemusena T Va nakatus teenusel olles COVID-19-sse ja selle tagajärjel suri.
8.Hageja esindaja väitis kohtuistungil ja 13.01.2022 arvamuses, et otseselt ravi teenust hageja ei pidanudki osutama ja T Vale osutati ainult tasulist hooldusteenust. T Val oli juba eelnevalt diagnoositud xxx. Diagnoos tähendab lihtsustatud kujul, et patsiendil on xxx ja xxx (mis on koosmõjus väga ohtlik terviserike) ilma xxx (ehk rike ei olnud tingitud xxx). Patsient tuli Kallavere Haiglasse lisaks xxx, kellel olid xxx, mis tõttu ta kodus iseseisvalt toime ei tulnud ja vajas hooldusraviteenust. Tõepoolest patsiendil tuvastati COVID-19, kuid see oli kuu aega enne surma ja ei olnud surma põhjuseks.
9.Kohtule hagejal poolt esitatud tõenditest nähtub järgmine: 9.1 Väljavõte haigusloost S1163 2020- T Va saabus perearsti saatekirja alusel hageja juurde teenusele 10.12.2020 kell 11.27 ja viibis teenusel kuni 25.01.2021 kella 21.55-ni. Patsiendi põhidiagnoos oli xxx: F03.0 Täpsustamata xxx I11.9 2 xxx L98.9 xxx täpsustamata haigusseisund L89 xxx. Haigusloost nähtub, et patsient on voodihaige xxx, suunatud perearsti poolt. Esineb xxx vajab hooldusraviteenust. Patsiendile määrati ravi: 10.12.2020 - Txxx 9.2 OÜ Muuga Perearstikeskuse saatekirjast statsionaarsele õendusabile nähtub, et T Va saabus teenusele haigusseisundis- xxx haigusseisund, xxx, xxx, xxx. Isik keeldus võtmast ravimeid. 9.3 Õendusepikriisist nähtub põhjalik tegevus patsiendi hooldusel ja ravil. Maakohus on seisukohal, et asjas leidis tõendamist hageja poolt hooldusravilepingu korrektne täitmine- hageja on osutanud hagejale nii ravi kui ka hooldusteenust. Tõendamist ei leidnud kostja väide, et hageja poolt osutatud teenus oli ebakvaliteetne, T Va haigestus teenusel olles COVID-19-sse ja suri selle tagajärjel. Hageja esindaja küll kinnitab, et T Va põdes ca kuu enne 3(6)
surma COVID-19, kuid haigusloost ei nähtu, et kandeid COVID-19 kohta ja et T Va oleks hageja hooletuse tõttu just teenusel olles nakatunud. Hageja poolt esitatud ravidokumentidest nähtub, et T Va puhul oli tegemist eaka inimesega, kes saabus teenusele raskes seisundis: patsiendi põhidiagnoos oli xxx ja sellega kaasnesid järgmised diagnoosid: F03.0 xxx I11.9 2 xxx L98.9 xxx täpsustamata haigusseisund L89 xxx. Kostja oli varasemalt teavitanud perearsti, et T Va keeldus võtmast ravimeid, liikumispuude tõttu olid tal tekkinud xxx ja ta põdes xxx. Enne teenusele saabumist olid T Val olnud järgmised probleemid, mis selgelt halvendasid tema tervislikku seisundit: ebapiisav enesehooldus pesemisel, riietumisel, xxx, häiritud kehaline liikuvus, xxx, xxx infektsiooni risk, akuutne valu jne. Seega on väär kostja väide, et tema võeti teenusele tema eale vastuvõetavas seisundis tema eale iseäralike haigustega. Hageja on täitnud poolte vahel sõlmitud hooldusravilepingut ja sellest tulenevalt on kostjal kohustus lepingut täita, so tasuda hageja poolt osutatud teenuse eest.
10.Maakohus ei anna käesolevas asjas TsMS § 405 lg.1 ja 637 lg.21 alusel luba apellatsioonkaebuse esitamiseks, sest asja menetleti TsMS § 405 lg.1 korras lihtmenetluses. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg.1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
12.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
13.Hageja 23.12.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluses kandnud õigusabikulusid ca 18,2 tunni ulatuses (130 eurot/h, kokku summas 2368,15 eurot) ning tasunud riigilõivu summas 100 eurot. Hageja õigusabukulud koosnevad: Kliendi nõustamine ja dokumentide analüüs – 45 min /97,50 € Hagiavalduse koostamine ja esitamine lisadega – 4 t /520 € Kohtumääruse analüüs – 15 min /32,50 € Kostja dokumentide analüüs, kliendi nõustamine - 2 t 25 min/314,15€ Arvamuse kostja vastusele koostamine ja esitamine – 1 t 50 min/238,35€ Kostja dokumentide analüüs – 35 min/75,85€ 4(6)
11.03.2022.a. kohtumääruse analüüs – 10 min/ 21,65€ Ettevalmistamine 02.05.2022.a. kohtuistungiks- 45 min/97,50€ Esindamine 02.05.2022.a. kohtuistungil – 15 min / 32,50€ 20.05.2022 kohtumääruse analüüs ja kliendiga suhtlemine– 15 min/32,50€ Kostja dokumendi analüüs – 15 min/32,50€ Kohtu 20.07.2022 kohtunõudega tutvumine – 8 min/17,35€ Ettevalmistamine 22.08.2022 kohtuistungiks -30 min/65€ Esindamine 22.08.2022.a. kohtuistungil – 2 t/260€ 24.08.2022.a. kohtunõude analüüs – 10 min/21,65€ Kostja dokumentide analüüs, kliendi nõustamine – 50 min/108,35€ 29.08.2022.a. kohtumääruse analüüs – 15 min/32,50€ Kostja dokumentide analüüs – 30 min/65€ Dokumentide hankimine – 20 min/43,35€ Dokumentide edastamine kohtule koos seletuskirjaga – 45 min /97,50€ 26.10.2022.a. kohtumääruse analüüs -10 min/21,65€ Kostja dokumentide analüüs – 25 min/54,15€ 08.12.2022.a. kohtumääruse analüüs 15 min/ 32,50€ Menetluskulude nimekirja koostamine ja edastamine kohtusse – 25min/54,15€
14.. Hageja esindaja on osutanud õigusabiteenust hinnaga 130 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-98-13). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja tunnitasu määraks 130 eurot, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
15.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, seda eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 3-2-1-18215, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 3-2-1-115-14, p 11). Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, s.h menetlustoimingute hulgale.
16.Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus nendib, et lepingulisel esindajal on õigus saada tehtud toimingute eest tasu, kuid samas peavad nimetatud toimingud olema ka põhjendatud. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti kliendiga suhtlemine ja dokumentide analüüs olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, s.h konsultatsioonid ja menetlusdokumentide analüüsid, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. 5(6)
Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide koostamine, kohtuistungiks valmistumine ja istungil osalemine. Kohus leiab, et aeg, mis on kulunud nö korraldava iseloomuga toimingutele ei ole käsitletav menetluskuluna TsMS mõttes ja seda teiselt poolelt välja mõista ei saa.
17.Arvestades hageja esindaja poolt menetluskulude nimekirjades kajastatud toiminguid, mis puudutavad menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoimingute ajakuluks 10 tundi (18,2 tunni asemel). Maakohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik hageja õigusabikulu käesolevas menetluses kokku on 1300 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Kuivõrd hagiavalduse esitamine on lõivustatud toiming, on riigilõiv põhjendatud menetluskulu.
18.Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2). Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Kohus rahuldab hageja taotluse.
19.Menetluskulude jaotusest tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku summas 1400 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Allkirjastatud digitaalselt Olev Mihkelson Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.