Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-21-12476 Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja naabrid ning 2018 tekkis neil omavaheline konflikt seoses sellega, et kostja ähvardas hageja lapsi. Hageja tuli koos abikaasaga kostja ukse taha, et lahendada tekkinud erimeelsus lastega suhtlemismaneeri sobivuse teemal. Kahjuks lõppes hageja ja kostja viisakas pöördumine kostja poole kostjapoolse vägivallaga hageja ja tema abikaasa suhtes ning pärast seda pole pooled omavahel suhelnud. 2018 novembris sai hageja tööandja (x, x AA) ja hageja kolleegid aadressilt x kirja, milles hagejat süüdistati selles, et hageja ei sobi x ja tekitab pingeid kollektiivis, mh üks töötaja oli sunnitud hageja pärast töölt ära minema. E-kirja saatjaks oli märgitud „x x x“. 2019 sai hageja kirja e-posti aadressilt x eelpoolnimetatud kirjale sarnase sisuga kirja ning saatjaks oli märgitud „x“. 2021 sai hageja e-posti aadressilt x järjekordsed kirjad, milles sunniti hagejat kustutama hagejale teadaolematud veebileheküljed ning teavitati, et hageja kohta on olemas „mitte just kõige kenam internetileht“. Teises kirjas ähvardati hagejat, et tema kohta avaldatakse „mitte just kõige kenama sisuga lehti ning need lehed võivad ilmuda igal ajahetkel määramatul hulgal“. Telekommunikatsiooniettevõte Telia Eesti AS edastas kohtu nõudel andmed isiku kohta, kelle IPaadressilt x saadeti kirjad. Telia Eesti AS vastuse pinnalt tehti kindlaks, et e-posti aadressilt x saadeti kirjad SS kuuluvalt IP-aadressilt. Hagejal on põhjendatud alus eeldada, et tegelikult seisab kirjade edastamise taga kostja, mitte tema elukaaslane SS, sest kirjades mainiti kostja nime. Kohtuvälise lahenduse otsimise käigus ei ole kostja vastu vaielnud, et ta on e-kirjade ja laimava veebilehe autor, kuid keeldus mittevaralise kahju hüvitamisest ning pidas avaldatud faktiväiteid tõeseks. Lisaks ähvardas kostja vahepeal uuesti ja saatis hagejale otse kirja, milles soovitas hagejal lõpetada asja käsitlemine ja väitis: Samas ükskõik, mis kohus otsustab, meie vaheline vaen kindlasti jätkub ja kumbki osapool ei saa jätkuvalt rahus edasi toimetada. Seejärel pöördus hageja kostja poole uuesti. Antud hageja pöördumisele vastas kostja esindaja ja teavitas, et kostja ei võta vabatahtlikult vastutust hageja isiklike õiguste õigusvastase rikkumise eest. Samuti sai hageja järjekordse alusetu süüdistuse tegude eest, mida hageja pole teinud: Konflikt kulmineerus 2019. aastal, mil XX alustas erinevate veebilehtede haldajatelt teenuse tellimist. Teenus seisnes kliendi nime kajastamises google.com ja bing.com otsingumootorites viitega veebilehtedele, mis sisaldasid meeste suguorganite pilte ja sellega seonduvaid teemasid /.../. Hageja vastas kostja esindaja kirjale ning sellele järgnes uus kostja esindaja pöördumine. Kuna oli ilmne, et kostja ei soovi teemat konstruktiivselt lahendada, siis jättis hageja kostja viimasele kirjale vastamata ning pöördus kohtusse tema isiklike õiguste kaitseks. Kohtuvälise lahenduse saavutamata jätmise järeldusena on hageja kindlaks teinud, et mitmeaastase terrori taga seisab kostja. Hageja on teinud omalt poolt kõik, et kohtuvaidlust vältida, kuid kostja ei ole kohtuvälist lahendust võimalikuks pidanud (st keeldus hagejale mittevaralise kahju hüvitamisest). Lõppkokkuvõttes tekitas kostja hagejale äärmiselt ulatusliku moraalse kahju ja hingelise valu, kuna terroriseeris hagejat alates 2018. Kostja laimas hagejat hageja tööandja silmis, mõnitas hagejat, justkui kolleegid suhtuvad hagejasse negatiivselt ning ähvardas hagejat, kuigi hageja ei saanud objektiivselt täita kostja nõudeid. Kostja rikkus hageja meeleolu, sest saatis hagejale ähvardavaid kirju ja süüdistas hagejat põhjendamatult selles, mille eest hageja ei vastuta (kostja etteheidetavate veebilehtede loomine) ja mille kõrvaldamise osas puudub hagejal ükskõik missugune objektiivne võimalus. Enamgi, kostja viis ellu tema edastatud ähvardused ehk lõi hageja kohta laimava veebilehe. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, samuti kujutada teda hageja tööandja silmis konfliktse ja sobimatu töötajana (ehk

2-21-12476 jätta hageja ilma tööst ja sissetulekust). Kostja põhjustas hagejale mittevaralist kahju läbi solvamise – kokkuvõtvalt pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas tahtlikult hageja mainet täiesti ebakohasel viisil. Eelviidatud tegevusega laimas kostja hagejat põhjendamatult. Kostja avaldas hageja kohta ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud olukorras, kus selleks puudus igasugune objektiivne alus või mõistlik põhjendus ning tekitas sellega hagejale moraalse kahju. Kostja tegevus on õigusvastane ning kui kostja tekitab õigusvastaselt kahju, siis peab kostja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama. Hageja nõuab varalise kahjuna kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist kokku summas 1280 eurot. Kuna kostja avaldanud faktiväited hageja kohta on väärad, nõuab hageja VÕS § 1047 lg 4 nõuab hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist hagiavalduse resolutsioonis välja toodud viisil. Hageja taotleb kohustada kostjat edastama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist e-post vahendusel adressaadile x järgmine kiri: „Avaldasin XXi kohta valeväited, millega tekitasin vale mulje, justkui oleks XX kritiseerinud x ees teiste x x x ja x avaldasid imestust, kui familiaarne ning üleliigselt ja häirivalt sõbralik on XX. Samuti tekitasin vale mulje, justkui mõni x töötaja pidi lahkuma kollektiivist XXi pärast. Mul puuduvad tõendid selliste väidete avaldamiseks ning lükkan need väited ümber“. Lisaks nõuab hageja kostjalt VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 4 alusel mittevaralise kahju hüvitamist, pidades õiglaseks hüvitiseks 2000 eurot ning VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 ja TsMS § 367 alusel viivist. Kostja vastuväited hagile Enne seda, kui hageja ja tema abikaasa kostja koduukse taha tulid ja agressiivselt käitusid, eelnes sellele vahetult juhtum, kus hageja laps oli nõudnud kostja lapse suuremast seltskonnast lahkumist, mille peale kostja selgitas lastele, et nii pole kena ja kõigi lastega tuleb arvestada. Sellest ajast saadik käituvad hageja ja tema abikaasa kostjaga agressiivselt ja vaenulikult, süüdistades teda alusetult teiste autode kriimustamises. Hageja abikaasa sõimas kostjat ka kodutänaval teiste ees vulgaarsete väljenditega. Samaaegselt ilmusid ka kostja kohta laimavad veebilehed, kus kostja nimi oli valge trükivärviga lisatud pornograafilistele lehekülgedele. Selle tulemusel ilmusid kostja nime otsingul esmajärjekorras mitmed pornograafilised lehed, mis jätsid eksitava mulje, nagu oleks kostja nende lehekülgedega seotud. Arvestades, et kostjal puudusid kolmandate isikutega konfliktid, selliste lehekülgede avaldamine tundus uskumatu ning Y laimasid samaaegselt kostjat, on põhjendatud kahtlus, et antud leheküljed tellisid Y süsteemse vaenamise käigus. Hageja nõuab 19.11.2018 e-kirjas sisalduvate väidete ümberlükkamist, üritades selle kirja saatmist tõendada 05.01.2021 ja 13.01.2021 kirjadega, kuid hageja ei ole tõendanud ka antud kirjade saatmist kostja poolt. Igal juhul ei tõendaks antud kirjad, et kostja saatis 19.11.2018 kirja. Hageja väidab ebaõigesti, et kostja tunnistas antud kirjade saatmist oma 14.05.2021 kirjas hageja lepingulisele esindajale. Kostja seda ei teinud ja antud kirjas viitab kostja üksnes oma õiguste rikkumisele, üldiselt konfliktile ja võimalusele konflikt lõpetada. Hageja ei ole tõendanud, et kostja lõi ise või tellis kolmandalt isikult hageja nime kajastava veebilehe. Eelnevast tulenevalt on ebaõige ka hageja väide, et pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja on vaidlusaluse veebilehe autor. Kostja leiab, et hageja ei ole ka muul viisil tõendanud hageja au teostamist kolmandate isikute ees. Hageja ei ole tõendanud kostja tegu ja selle tagajärge, õigusvastast tegu ega asjaolusid, mis talle mittevaralise kahju tekitasid. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hageja poolt on täitmata mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus. Kuna hageja nõuded kostja vastu on alusetud, tuleb jätta rahuldamata ka varalise kahju hüvitamise ning viivise nõue. Vastuhagi Kostja koos enda abikaasaga on pikema ajal vältel hagejat laimanud, kasutanud hageja isikunime internetis hageja nõusolekuta ning õhutanud väikelinnas hageja suunal vaenu. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist, kuna hageja nimetas teda avalikult vulgaarselt „pedeks“ ning süüdistas

2-21-12476 hagejat tema vahtimises. Antud vahejuhtum toimus 20.06.2021 keskpäeva paiku, mil hageja ja tema abikaasa sõitsid jalgratastega kodutänaval. Antud vahejuhtum ongi vastuhagi aluseks. Hageja ja tema abikaasa olid järjekordsest rünnakust šokeeritud ja soovisid kostja lähedusest kiiresti lahkuda, kuna viimane käitus füüsiliselt agressiivselt, mistõttu tundsid nad jälle ohtu oma tervisele. Vahejuhtumit nägi pealt ka tunnistaja II. Lisaks sellele, et avalik sõim oli sügavalt solvav ja häiris, on hageja sunnitud sellise hagi esitama seetõttu, et samast konfliktist tulenevalt on kostja abikaasa esitanud hageja vastu väidetava laimamise tõttu nõude. Hageja hinnangul on õiglane, kui kohus ei hinda mitte üksnes kostja ja tema abikaasa väiteid (mis on alusetud), vaid samaaegselt ka kostjapoolset laimamist. Üksnes sellisel juhul on kohtul võimalik poolte väiteid võrdsetel alustel hinnata. Hageja selgitab järgmiselt, et tema avalikult „pedeks“ nimetamine on õigusvastane ja hageja võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Antud väljend on au teotav ja ebakohane, kuna see on ilmselgelt vulgaarne ja mõnitava tähendusega, see ei ole kantud väljaütleja heast usust ning hinnangu vorm kaldub teadlikku solvamisse, see on oma sisu tõttu Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Sellise sõna kasutamine isiku suunal kutsub esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse ja võimaldab hageja väärtustamist negatiivse hinnanguga. Ühtlasi oli üle tänava karjumine ja sõimamine ebasünnis väljendusviis. Isiku au teotamine on õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 alusel. Puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kõnealuse väljendi kasutamine hageja suhtes ei saa olla õigustatud, kuna alandava, solvava, häbistava ja alandava tähendusega väljendi kasutamist teise isiku suunal ei saa õigustada väljendusvabadusega. Samuti ei ole kohtupraktika kohaselt keelelises väljenduses ebakohaste au teotavate väärtushinnangute avaldamist võimalik VÕS § 1047 lg-s 3 märgitud asjaoludele tuginedes õigustada. Need hinnangud ei järeldu avaldatud andmetest, vaid on koostatud ja avaldatud au ja hea nime kahjustamise eesmärgil. Puuduvad ka muud õigusvastasust välistavad asjaolud. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist, kuna tema seostamine seksuaalsete sättumustega (eriti ühiskonnas teravalt taunitud seksuaalsete tegevustega, nagu lapsepilastus) on sügavalt solvav ja häiriv. Kostja kasutas sellist sõna nii hageja abikaasa kui ka kolmandate isikute ees, mis alandas hagejat ja kahjustab tema mainet väikeses x kogukonnas. Kostja sõimul puudus mistahes heauskne ja õiguspärane eesmärk ja selle eesmärgiks oli hageja inimväärikust vulgaarsuse ja mõnitusega alandada. Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. Hageja palub mittevaralise kahju määrata kostja äranägemisel, mis on hageja hinnangul õiglane 2500 euro suuruses. Lisaks nõuab hageja varalise kahjuna kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 849,60 eurot ning VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel viivist. Hageja vastuväited vastuhagile Vastuhageja presenteerib poolte vahel tekkinud konflikti täiesti valesti ja endale sobival viisil. Tegelikult oli probleem hoopis selles, et hageja ähvardas kostja last. Hageja rääkis kostja lapsega täiesti ebasobival viisil ning justnimelt sel põhjusel tuli kostja koos abikaasaga hageja juurde, et lahendada erimeelsus lastega suhtlemismaneeri sobivuse teemal. Pärast seda, kui hageja seisab XXi laimamise eest, muutus hageja kostja perekonna suhtes eriti vaenulikuks ja hakkas igal võimalikul juhul kostja perekonda väga ebaviisakalt jälgima/vahtima. Hageja tekitas algusest peale konflikti ise ning sellises olukorras oli kostja sunnitud reageerima. Lisaks puuduvad usaldusväärsed tõendid 20.06.2021 konflikti kohta. II ei saanud kuulda, kuidas kujunes poolte dialoog. Nii VÕS § 1046 lg 1 kui ka VÕS § 1047 lg 1 eelduseks on väite avaldamine kolmandate isikute ees. Kohtupraktika suund on, et kannatanu sugulasi ei loeta kolmandateks isikuteks. Samuti on sisuliselt tegemist kontekstist välja rebitud lausega. II ei olnud teada avaldatud kontekst ning ta ei saanud teha mitte mingisuguseid järeldusi kostja väitest. Lisaks on II näol tegemist hageja hea sõbrannaga ning tema ütlused ei pruugi olla usaldusväärsed. Kostja hinnangul ei olnud tegemist hageja isiklike õiguste rikkumisega (hageja au teotamisega), mis õigustaks kostja nõuete esitamist.

2-21-12476

Kohtu põhjendused

2-21-12476 omavolile. Sarnane on olukord 21.05.2021 kirjaga (tl 88), kuna nimetatud kirja sisust ei nähtu, et kostja oleks 19.11.2018 e-kirja saatmist tunnistanud. Telia Eesti AS vastuste pinnalt tehti kindlaks, et e-posti aadressilt x saadeti kirjad SS kuuluvalt IPaadressilt (tl 15). Hageja on seisukohal, et kirjade, mis sisaldasid hagejale esitatud palvet võtta maha kostja nime sisaldavad veebilehed (tl 13-14), IP-aadress kuulub ka SS, kuid selgusetuks jääb, kuidas viimatinimetatud kirjade saatmine tõendab, et varasema ja teiselt e-posti aadressilt 19.11.2018 saadetud kirja saatis kostja. Samuti ei tõenda IP-aadress, et sellelt loodi veebileht. Kohus kohustas vastavalt hageja taotlusele Google Ireland Limited`i väljastama e-posti aadressi x looja isiku(te) tuvastamiseks teabe. Google Ireland Limited vastusest nähtuvalt ei ole võimalik tuvastada x loojat (tl 145-147) ning seega ei saa kostja olla sellelt aadressilt edastatud info eest ka vastutav. Ka ei ole tõendatud kõnealuse e-posti ligikaudne asukoht, mis annab aluse järeldada, et kostja ei ole x aadressiga seotud ega oma sellel aadressil toimuva üle mistahes kontrolli. Isegi kui lähtuda eeldusest, et e-posti x kasutas mõni x elanik, ei ole tõendatud, et seda kasutas just kostja. Vaidlust ei ole selles, et pooltevahelised suhted on olnud konfliktsed alates 2018, mil poolte vahel tekkisid erimeelsused lastega suhtlemismaneeri sobivuse teemal. Tekkinud erimeelsused ei ole lahenenud käesoleva ajani, kuid kohus leiab, et ainuüksi pooltevahelisest konfliktist ei saa teha järeldust kostja poolt ebaõigete faktiväidete avaldamise kohta.

2-21-12476 kostjat pingsalt, mida hageja oli varemgi teinud. Tekkinud sõnavahetuse käigus avaldas kostja tõesti arvamust, et hageja on pede. Riigikohtu lahenditest tulenevalt (27.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17; 22.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 14; 3-2-1-83-10, p 15) tuleb sellise vaidluse lahendamisel arvestada kannatanu enda osa kahju tekkimises ning rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Riigikohtu seisukoht on, et mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõige hüvitise määramise. Nii nagu hagiavaldusest ja vastuhagiavaldusest nähtub, jätkus pooltevaheline konflikt 2021, mil toimus 20.06.2021 intsident. Eelnevalt viimatinimetatud konfliktile on kostja süüdistanud vastaspoolt pooltevahelise konflikti algatamises, kuid kohtu arvates on mõlemad pooled tekkinud konfliktis süüdi. Tunnistaja PP on rääkinud ning ka XX ise tunnistanud, et kuulis, kuidas QQ rääkis tunnistajaga nende eramu õues. Seega jääb selgusetuks, miks XX kohe kohapeal konflikti ei püüdnud lahendada, vaid läks koos abikaasaga hiljem QQ ukse taha, millest viimane oli tõsiselt häiritud. Hageja tugineb vastuhagis oma nõude esitamisel II kirjalikule kinnitusele (tl 72, 148), kuid lähtudes poolte selgitustest ning eelpoolnimetatud kirjalikest ütlustest ei viibinud ta hageja ja kostja konflikti juures algusest peale ega saa anda objektiivseid ütlusi, mis tingis pooltevahelise tüli alguse. Pooled on hinnanud vahemaaks II ja Y eramu umbes ca 60-80 meetrit, mis kajastub ka II poolt esitatud Maa-ameti kaardil (tl 149). Kohus nõustub kostjaga, et II ei saanud objektiivselt kuulda poolte dialoogi, küll aga üksikuid sõnu. Kirjalik kinnitus on lubatud tõend, kuid olukorras, kus kostja on algusest peale seadnud kahtluse alla eelpoolnimetatud tõendi, juhtides sellele tähelepanu, hageja täiendavaid tõendeid esitanud ei ole. VÕS § 1046 lg 1 ning VÕS § 1047 lg 1 eelduseks on väite avaldamine kolmandate isikute ees. Seega on avaldamine isiku kohta väärtushinnangu andmine või/ja väärtushinnangut võimaldavate andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks. Hageja on tunnistanud, et kedagi peale tema elukaaslase konflikti juures ei olnud. Kohtupraktikast tulenevalt (Tartu Ringkonnakohtu 18.08.2021 otsus nr 2-203741, p 8) ei loeta kannatanu sugulasi kolmandateks isikuteks. Seega saaks kostja väidete tunnistajaks olla hageja elukaaslane, kuid kohtupraktika kohaselt ei ole tegemist väite avaldamisega VÕS § 1046 lg 1 mõttes. Kostja on osundanud Riigikohtu seisukohtadele (31.05.2006 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 15; 13.04.2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 31), mille järgi õiguslik sanktsioon ei pea järgnema vähemtähtsate rikkumiste puhul, mida isik peab tavakäibes mõistlikult taluma. Kostja on leidnud, et käesoleval juhul on igale mõistlikule kõrvalvaatajale selge, et tegemist on sarkasmiga, mitte kostja poolt hagejale antud hinnanguga või hageja kohta avaldatud faktiväitega. Tunnistaja PP on kinnitanud, et pärast pooltevahelise tüli puhkemist on QQ vahtinud teda erilisemalt kui tavamöödakäija seda teeks. Seetõttu on kohtu arvates ka usutav QQ vahtimine 20.06.2021 situatsioonis. Veenev on kostja väide, et hageja jälgimise peale tundis ta end ebamugavalt, mis tingis kostja küsimuse, et kas hageja on pede, mis on tänavakeeles väljendatud imestus selle üle, et hageja teda jälgis. Kohus ei nõustu situatsiooni arvestades vastupidiselt hagejaga, et tegemist oli kostja poolt teadliku ja tahtliku sõimamisega. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus kostjaga, et hageja ei pidanud kostja väitele reageerima ning sellele ei pea järgnema õiguslik sanktsioon, st hageja nõue mittevaralise kahju hüvitise nõudes tuleb jätta rahuldamata ning seetõttu jätab kohus rahuldamata ka varalise kahju hüvitamise nõude tulenevalt kohtueelsetest õigusabikuludest koos viivise nõudega. Menetluskulud

2-21-12476

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.