OÜ EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja:
/
menetluskulude
rahaline
OÜ EUROPARK ESTONIA (rk 10811490, asukoht Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn 10143)
Hageja lepinguline esindaja:
Marge Juur, EFTA Legal OÜ (e-post: xxx)
Kostja:
X (ik XXX, elukoht xxx, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus OÜ EUROPARK ESTONIA hagis Xi vastu võlgnevuse nõudes kuna hageja on hagist loobunud ja kohus võtab loobumise vastu.
2.Menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades (kostjal menetluskulud puuduvad; hageja menetluskulud kannavad pooled võrdsetes osades 50% :50%). 2.1 Välja mõista Xilt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks hageja menetluskulude katteks 46 (nelikümmend kuus) eurot 25 senti. 2.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 1 (6)
Kohtumääruse peale võib kostja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisest. Määruskaebuse esitamine ei peata kohtumääruse täitmist.
ASJAOLUD
1.OÜ EUROPARK ESTONIA esitas 30.09.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xi vastu võla nõudes. Kohus tegi 1.10.2025 Xle makseettepaneku, millele viimane esitas 8.10.2025 vastuväite. Kuna X esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 13.10.2025.a. määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule. 13.10.2025.a. määrusega jättis Viru Maakohus OÜ EUROPARK ESTONIA nõude käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – põhjendatud hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.
2.28.10.2025 esitas OÜ EUROPARK ESTONIA hagiavalduse Xilt leppetrahvi 40 euro nõudes. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks 360 eurot (millest 100 eurot on hagi esitamise eest tasutud riigilõiv, 20 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu ning 240 eurot õigusabikulu arvestusega 2 h x 120 eur/h).
3.Vastuses OÜ EUROPARK ESTONIA hagile märgib X, et sai 8.10.2025 maksekäsu kiirmenetluse teate, et on väljastatud leppetrahv 31.10.2024 parkimise algusaja fikseerimata jätmise eest parkimisalal Pargi Keskus, Jõhvi. 12.11.2024 on nõude katteks tasutud 15 eurot, kuid vastav soodustus kehtis kuni 07.11.2024 ja järgnevalt kuulus tasumisele nõue täissummas ehk 55 eurot. Peaaegu aasta hiljem sai kostja teada et talle kuuluv auto on saanud trahvi ja et tasumata trahv on 40 eurot. 8.10.2025 esitas X vastuväite, kuna polnud saanud ühtegi teavitust võlgnevuse kohta ja ise ei teadnud et on võlgu. 14.10.2025 saatis hageja poolt Gerda Reinaru (xxx) vastuse, et 15.01.2025 olevat saadetud teavitus e-postile xxx. Kostja kinnitab, et sellist ekirja talle saabunud ei ole (kontrollis postkasti sh rämpsposti). 17.10.2025 kirjaga palus kostja saata meeldetuletuskiri, kust oleks näha, millal, kuhu ja kes on teavituse saatnud. Kostja selgitas, et Y tasus 12.11.2024 15 eurot trahvikviitungil oleva QR koodi abil ning arvas, et sellega on tema trahv tasutud. Ei temal ega ka auto omanikul ei olnud aimu sellest et trahv on osaliselt tasumata ja sellega kaasnevad mingisugused võlanõuded. Et antud teemaga edasi mitte tegelda ja asi lõpetada, maksis Y 29.10.2025 nõudesumma 135 eurot.
4.11.11.2025 esitas OÜ EUROPARK ESTONIA kohtule taotluse, mille loobus hagist Xi vastu, kuid palus menetluskulud kokku 365 eurot jätta kostja kanda, kuivõrd nõue on rahuldatud pärast hagiavalduse esitamist. Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 35 eurot ja õigusabikulud 330 eurot (2h x 120eur/h hagi esitamise eest ja 90 eurot (0,75 x 120) 11.11.2025 menetlusdokumendi eest). Hageja selgitas, et 31.10.2024 esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude nr 1883110241521221 summas 55 eurot, kuni 07.11.2024 võimaldati vastutulekuna tasuda alandatud summas leppetrahvi, s.o 15 eurot. 12.11.2024 maksis Y 15 eurot ehk kõnealuse trahvi osaliselt. Hageja 2 (6)
luges laekumisest leppetrahvi osaliselt tasutuks (55-15 eurot) ja saatis jäägi 40 eurot menetlemiseks lepingulisele esindajale EFTA Legal OÜ-le. 15.01.2025 saatis hageja esindaja kostja Rahvastikuregistrist saadud e-postile xxx meeldetuletuskirja, millele oli lisatud sissenõudmiskulu 10 eurot vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 1. Hageja lisab kirja eml formaadis Kirjas anti kostjale täiendav tähtaeg tasumiseks hiljemalt 22.01.2025. Kostja ei tasunud leppetrahvi jääki ega esitaud nõudele vastuväiteid. Leppetrahvi sissenõudmise eelduseks ei ole meeldetuletuskirja saatmine (Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-21-121615, p 13). Parkimislepingute puhul loetakse leppetrahv kättetoimetatuks selle kviitungi sõiduki kojamehe vahele jätmisega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu lahend 2-17-117146, p 12) 08.10.2025 esitas kostja nõudele vastuväited, et temani ei ole varasemalt teateid jõudnud leppetrahvi kohta ja soovis trahvi kohta dokumente. 14.10.2025 saadeti kostjale selgituskiri koos 15.01.2025 meeldetuletuskirjaga ja lisati ka leppetrahvinõue koos fotodega. 21.10.2025 selgitati kostjale veelkord leppetrahvi sissenõudmise eeldusi. Kostja trahvi ei tasunud, mistõttu oli hageja sunnitud esitama hagiavalduse. 28.10.2025 esitas hageja hagiavalduse leppetrahvi 40 euro nõudes tasudes sellelt täiendava riigilõivu 35 eurot. Hagejale tekkisid õigusabikulud seoses hagi esitamisega summas 240 eurot. 29.10.2025, s.o pärast hagi esitamist tasus Y 135 eurot. Hageja eesmärk on saavutatud ning ta loobub hagist. Kostja tasus hageja haginõude järgse võlgnevuse, s.o leppetrahvi 40 eurot 29.10.2025 (s.o pärast hagiavalduse esitamist 28.10.2025), mistõttu palub hageja jätta TsMS § 168 lg 4 ja 5 tulenevalt menetluskulud kostja kanda.
5.Kostja X vaidleb vastu hageja seisukohtadele ja leiab, et menetluskulud peaks kandma hageja. Kostja kinnitab, et ei ole hagejalt ühtegi väidetud meeldetuletust ega nõuet saanud, hageja nõudest sai kostja teada alles maksekäsu kiirmenetluses. Parkimistingimuste rikkumine dateeriti 31.10.2024, kuid maksekäsu kiirmenetlus algatati 01.10.2025 – peaaegu aasta hiljem. Selline viivitus on kostja hinnangul ebamõistlik. Kostja märgib, et esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite andmete puudumise tõttu, mitte ei keeldunud maksmisest. Arvestades, et hageja ei saatnud meeldetuletusi ega nõuet; kasutati vale aadressi; maksekäsu menetlus algatati ebamõistliku viivitusega; vastuväide oli tingitud hageja teavitamiskohustuse täitmata jätmisest, mitte maksmisest keeldumisest, taotleb kostja menetluskulude jätmist hageja kanda. Kostja lisab, et 1.10.2025 e-postiga kohale toimetatud makseettepaneku kätte alles 8.10.2025, kuna viibis sel ajal välismaal. TsMS § 484 lg 2 kohaselt kehtib välisriigis viibimise korral makse tähtaeg 30 päeva kättetoimetamisest. Seega on 29.10.2025 teostatud makse õigeaegne.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud
3 (6)
7.Hageja palub menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel kostja kanda, kuna nõue tasuti pärast hagiavalduse kohtule esitamist. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 365 eurot (millest 35 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv (täiendav riigilõiv) ja 330 eurot õigusabikulu arvestusega 2h x 120 eur/h hagi koostamise ja esitamise eest ja 90 eurot ehk 0,75 x 120 eurot 11.11.2025 menetlusdokumendi koostamise eest). Kostja X on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuivõrd kostjale ei ole võlgnevusest korrektselt ja õigeaegselt teavitatud, sõidukil on mitu kasutajat ning kostja ei ole keeldunud trahvi tasumisest, vaid on soovinud asjaolude selgitamist.
8.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi 5. lõike järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
9.Leppetrahvinõue nr 1883110241521221 koostati 31.10.2024 (dtl 47). 12.11.2024 tasuti nõude katteks 15 eurot (dtl 77), soodustus trahvi tasumiseks vähendatud summas ehk 15 eurot kehtis kuni 7.11.2024. Makskäsu kiirmenetluse avalduses (dtl 8) soovis EUROPARK ESTONIA OÜ Xilt 135 euro saamist, millest 40 eurot 31.10.2024 leppetrahvi tasumata osa, 10 eurot sissenõudmiskulu, 65 eurot riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest ning 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu) Pärnu Maakohus lõpetas 13.10.2025.a. määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule. 28.10.2025 esitas EUROPARK ESTONIA OÜ hagiavalduse Xi vastu 40 euro ja menetluskulude 360 euro nõudes. 29.10.2025 tasus Y 135 eurot (dtl 66; ehk maksekäsu kiirmenetluse nõude).
10.Vaidlust ei ole selles, et leppetrahvi nõue + maksekäsu kiirmenetluse kulud kokku 135 eurot tasuti 29.10.2025 ehk peale hagiavalduse esitamist (kuigi enne hagi menetlusse võtmist ja kostjale vastuse esitamiseks saatmist). Tulenevalt TsMS § 168 lg 5 kannab sel juhul menetluskulud kostja. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu. TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1). TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks peab olema menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11 p 13, 14; nr 3-2-1-28-12 p 15)
11.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul hagihinnalt (nõudelt) 40 eurot menetluskulude hüvitamise nõue 365 eurot kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Menetluskulude nõue ületab hagihinda ca 9 korda(!). Kohus leiab esitatud tõenditele tuginedes, et käesoleval juhul ei ole tegemist leppetrahvi pahatahtliku tasumata jätmisega, vaid kostjale ei ole piisavalt korrektselt, selgelt ja põhjendatult nõuet esitatud ja selgitatud ning kasutamata on jäetud võimalused kohtuväliselt asja lahendada säästes sellega menetluskulude suurenemist. 4 (6)
Soodustrahv 15 eurot tasuti ilma igasuguse võlanõudeta (küll mõnevõrra hilinenult). Kohus möönab, et kostja saanuks tasuda nii nn soodustrahvi kui ka maksekäsu kiirmenetluse nõude 135 eurot ilma viivituseta, vältimaks võimalikku kulude suurenemist, kuid teiselt poolt ka hageja saanuks eesmärgi (leppetrahvi tasumise) saavutada oluliselt väiksemate kuludega. Kohus nõustub iseenesest sellega, et leppetrahvi tasumise kohustus ei tulene mitte meeldetuletuskirjast, küll aga olnuks hageja poolt korrektne enne kohtusse nõude esitamist ja kulude mitmekordset suurendamist veenduda, kas kostja on meeldetuletuskirja kätte saanud, seda enam kui oli tegemist nn tasulise kirjaga, mille eest soovis hageja VÕS § 113 2 järgi sissenõudmiskulu. Meeldetuletust ei saadetud kostja elukoha (registrijärgsel) aadressil, vaid epostiga, selle kättetoimetamine tõendatud ei ole. Olukorras, kus kostja on leppetrahvi koos kuludega tasunud summas, mis ületab trahvinõuet ca 3 korda, on hagimenetluse kulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Kooskõlas TsMS § 168 lg 4 ja 5 ning § 162 lg 4 on kohus seisukohal, et hagimenetluse põhjendatud kulud on õiglane jätta poolte kanda võrdsetes osades ehk kostja kannab hageja põhjendatud menetluskuludest pool (1/2). Kohtu hinnangul ei ole hageja realiseerinud piisavalt efektiivselt kohtuvälise lahendamise võimalusi, samuti saanuks kostja teostada maksed tähtaegselt (nii soodustrahvi tasumise kui ka maksekäsukiirmenetluse nõude rahuldamise). Kostja väide, et viibis makseettepaneku tegemise ajal välismaal, mistõttu kohaldus talle 30 päevane maksetähtaeg (TsMS § 484 lg 2), on tõendamata ja paljasõnaline.
12.11.11.2025.a. menetlusdokumendis märgib hageja, et menetluskulud on 365 eurot, millest 35 eurot on hagi esitamisel tasutud (täiendav) riigilõiv ning 330 eurot õigusabikulud (arvestusega 2h x 120 eur/h hagi koostamise eest ning 0,75h x 120 eur/h 11.11.2025 menetlusdokumendi koostamise eest). Hageja on arvestanud kostja tasutud 135 eurot maksekäsu kiirmenetluse nõude katteks. Kohtu hinnangul on menetluskulude nõue põhjendatud osaliselt. 12.1 Hagiavalduses nõudis EUROPARK ESTONIA OÜ Xilt välja mõista leppetrahv 40 eurot ja menetluskulud 360 eurot (sealhulgas 100 eurot on hagi esitamise eest tasutud riigilõiv, 20 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu ning 240 eurot õigusabikulu arvestusega 2 h x 120 eur/h). Maksekäsu kiirmenetluses nõudis hageja ka 10 eurot sissenõudmiskulu VÕS § 113 2 alusel 15.01.2025 kirja saatmise eest. Hagiavalduses seda nõuet ei ole. Kohus lähtub hagiavalduses ja 11.11.2025 seisukohas esitatust. Kostja tasutud 135 eurost on kaetud seega leppetrahv 40 eurot ning 95 eurot tuleb arvestada menetluskulude katteks. 12.2 Hageja on menetluses tasunud kokku riigilõivu 100 eurot (65 eurot tasus hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning täiendavalt 35 eurot hagiavalduse esitamisel). Hagihinnalt kuni 350 eurot tuleb vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) Lisale 1 tasuda riigilõivu 100 eurot. Kohtu hinnangul tuleks iga vähemalt alla 100 euro suuruse nõude puhul eelistada kohtuvälise lahendamise võimalusi. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega tagastab kohus hagejale viimase vastavasisulise avalduse esitamisel (TsMS § 150 lg 4) pool hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivust ehk 35 : 2 = 17 eurot 50 senti. 12.3 Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro väljamõistmise näeb ette TsMS § 484 2, seega on ka 20 euro kulu põhjendatud. 5 (6)
12.4 TsMS § 175 lg 1 tulenevalt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja soovib esindaja kulude hüvitamist summas 330 eurot – 240 eurot, so 2h x 120 eur/h hagiavalduse koostamise eest ja 90 eurot, so 0,75h x 120 eur/h 11.11.2025 seisukoha koostamise eest. Kohtu hinnangul on töötunni hind mõistliku suurusega ja vastab teenuse turuhinnale, kuid ülepaisutatud on toimingutele kulutatud aeg. Kohus on seisukohal, et vajalik ja põhjendatud ajakulu hagi ja 11.11.2025 seisukoha koostamisele kokku on 1,5 tundi. Tegemist on trafaretse hagiga ning sarnaseid hagisid (samal alusel sama sisuga) on hageja esitanud arvukalt, mistõttu ei vaja iga konkreetse nõude koostamine erilist aja- ega töömahtu. 11.11.2025 kordab suures osas hagis toodut ning sisaldab pigem asjaolude kirjeldust kui õiguslikke seisukohti. Seega on põhjendatud õigusabikulu 1,5 h ehk 180 eurot. 12.5 Hageja põhjendatud menetluskulu on järgmine: 65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu; 17,50 eurot -pool hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivust ja 180 eurot õigusabikulu – kokku 282,50 eurot. Kohus jätab TsMS § 168 lg 4 ja 5 ning § 162 lg 4 alusel poolte kanda võrdsetes osades. Seega hageja kanda jääb pool oma kuludest ehk 141,25 eurot. Kostja kanda jääb samuti pool ehk 141,25 eurot. Kostja tasus 29.10.2025 ehk pärast hagi esitamist 135 eurot. Leppetrahvi katteks tuleb sellest arvestada 40 eurot, ülejäänud osa ehk 95 eurot arvestab kohus hageja menetluskulude katteks 141,25 – 95 = 46,25 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks käesoleva määrusega 46 eurot 25 senti. Pool riigilõivu ehk 17,50 eurot tagastab kohus hagejale kui hageja esitab vastava taotluse.
13.Hageja taotleb välja mõista kostjalt viivise VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kindlaksmääratud menetluskulude summalt alates kohtulahendi jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude tasumiseni. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik Kohtulahend on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2026. a määrusega nr 2-25123351.
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.