Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

Kohtu menetluses on X avaldus Hoiu-laenuühistu ERIAL pankroti väljakuulutamiseks (digitoimiku lk dtl 3). Võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Tarmo Peterson (dtl 209).

Ajutine haldur esitas kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu (dtl 267). Ajutise halduri esialgsel hinnangul võib võlgnikul olla kohustusi üle 14 miljoni eurot, kuid vara kuni 183 000 eurot (aruande p 87-89). Ajutine haldur on seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 50 000 eurot. Kohus pidas mõistlikuks deposiidi summaks 25 000 eurot. Võlausaldajad tasusid deposiidi.

Võlgnik ei ole ajutise halduri aruande osas seisukohta esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse lahendamine

Kohus loeb pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruande alusel tõendatuks, et Hoiulaenuühistu ERIAL on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 ja 3). Võlgniku 2

maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku enda arvestuste kohaselt on tal 31.05.2025 seisuga kohustusi summas 14 375 733 eurot (ajutise halduri aruande p 62, dtl 280). Võlgniku varad koosnevad valdavalt nõuetest kolmandate isikute vastu ja nende nõuete maksmapaneku tegelikud võimalused on kahtlased. Vara, mille arvel oleks lähiperspektiivis võimalik kohustusi täita, võlgnikul puudub. Ajutise halduri hinnangul ei ületa võlgniku vara tegelik väärtus 183 000 eurot (aruande p 87, dtl 283). Võlgniku püsiv maksejõuetus saabus hiljemalt 16.12.2023.a, mil võlgnik taotles saneerimismenetluses maksepuhkust 12 kuud (aruande p 92 ja 180, dtl 283 ja 300). Saneerimismenetluse ajal on võlgnik teinud tehinguid, millega vähendas oma nõuete tagatisi, millega on kahjustatud võlgniku maksevõimet. On võimalik, et maksejõuetus on põhjustatud kuriteoga (aruande p (aruande p 183 ja 184, dtl 301). Saneerimismenetluse ajal võlgnikule laekunud raha on valdavalt kantud edasi lähikondsetele (aruande p 196, dtl 302).

Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Tarmo Peterson (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget A kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (PankrS § 86 lg 1, § 90).

Võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda (PankrS § 88).

Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

Menetluskulud

Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 1,2 ja lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.

Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 12 000 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 68,57 tundi. Kohus leiab, et arvestades 3

ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 175 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur.

PankrS § 31 lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kohus mõistab seetõttu võlgniku pankrotivarast välja ajutise halduri tasu 14 880 eurot koos käibemaksuga (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

Võlausaldaja X tasus deposiiti ajutise halduri tasu katteks 3000 eurot ja võlausaldajad pankrotimenetluse kulude katteks 25 000 eurot. Seega makstakse ajutise halduri tasu välja võlausaldajate poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt.

Võlausaldajate menetluskulud

Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (PankrS § 150 lg 1 p 1). Ka pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).

Võlausaldaja X ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, kuid asja materjalidest nähtub, et võlausaldaja on tasunud riigilõivu summas 420 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).

Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Seega kuulub hüvitamisele võlausaldaja riigilõiv summas 420 eurot. Võlausaldaja poolt tasutud deposiidid on menetluskuluna juba kohtumäärustega kindlaks määratud. Võlausaldajate poolt tasutud deposiitide osas ei ole vaja menetluskulusid täiendavalt kindlaks määrata. Kohtumääruste alusel tasutud deposiidid on menetluskulud.

Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt PankrS §-s 146 sätestatud korras, mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 12).

Deposiidi hüvitamise taotlus

Võlausaldaja X esitas 27.06.2025 kohtule taotluse ajutise halduri tasu katteks makstud deposiidi 3000 eurot summale vastava hüvitise väljamõistmiseks solidaarselt võlgniku juhatuse liikmelt A ja endistelt juhatuse liikmetelt B, C, D ja E, kuna nimetatud isikud on rikkunud võlgniku pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust (dtl 583). Kohus kaasas 01.07.2025 kohtumäärusega eelpool viidatud isikud puudutatud isikutena menetlusse ja andis võimaluse esitada hüvitise väljamõistmise nõudele vastuväited (dtl 598). Puudutatud isikud esitasid avalduse osas vastuväited (dtl 732, 760, 775, 778 ja 782). Kohus lahendab deposiidi hüvitamise taotluse hiljem eraldi määrusega. 4

(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.