PARKIT OÜ hagi OÜ Edukad Ärilahendused vastu võlgnevuse nõudes 115,24 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716; aadress Turu tn 2, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51004), seaduslik esindaja juhatuse liige Jelena Berežnaja (e-post [email protected]) Kostja: OÜ Edukad Ärilahendused (registrikood 14616271; aadress Kivila tn 38, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 13918), seaduslik esindaja juhatuse liige X (isikukood xxxxxxxxxxx) Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata PARKIT OÜ hagi OÜ Edukad Ärilahendused vastu.
2.Jätta menetluskulud hageja PARKIT OÜ kanda ning määrata, et kostjale OÜ Edukad Ärilahendused hüvitatavad ja rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.PARKIT OÜ (hageja) esitas 19.12.2022 hagi OÜ Edukad Ärilahendused (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis 30.04.2019 ning 05.07.2019 sõiduk registreerimismärgiga XXXXX, mille omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli eeltoodud kuupäevadel kostja, hageja PARKIT OÜ opereeritavatel parkimisaladel vastavalt aadressidel Tondiraba 1, Tallinn ning Kivila 16, Tallinn. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimisluba. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui sõiduki omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõuded (30.04.2019 leppetrahv nr 21290041253 summas 35 eurot ning 05.07.2019 leppetrahv nr 89490002704 summas 35 eurot), paigutades need sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud leppetrahvid tasumata. Kostja leppetrahvidele vastuväiteid ei esitanud.
3.Hageja selgitab, et KÜ Kivila 16, Tallinn ja Tondiraba 1, Tallinn territooriumil oli lubatud parkida üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja et eraparkla omanik on kehtestanud parkimistingimused. Sõidukil XXXXX parkimisluba eksponeeritud ei olnud.
4.Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused (hagiavalduse lisa 3) on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahv summas kuni 35 eurot.
5.Vastavalt Transpordiametilt saadud andmetele oli sõiduki nr XXXXX vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal OÜ Edukad Ärilahendused (hagiavalduse lisad 8-9). Vastavalt parkimistingimuste punktile 1 on parkla operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks.
6.Leppetrahvinõuete jätmine esiklaasile kojamehe alla on TsÜS § 70 mõttes mõistlik leppetrahvi kättetoimetamise (tahteavalduse väljendamise) viis, mida on jaatanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskogu (2-17-117146, p 12). Hageja on leppetrahvid koostanud parkimistingimuste rikkumise avastamisel ja asetanud leppetrahvinõuded parkimistingimusi rikkunud sõiduki XXXXX kojamehe ja tuuleklaasi vahele (hagiavalduse lisad 1 ja 2). Iga leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid summas 70 eurot on kostja poolt jäetud tasumata. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvide summas 70 eurot (35 + 35) tasumist.
7.Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivis summas 19,64 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: leppetrahv nr 21290041253, viivise periood 15.05.2019 - 18.12.2022, summa 10,07 eurot ning leppetrahv nr 89490002704, viivise periood 20.07.2019 - 18.12.2022, summa 9,57 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivis tagastamata põhinõudelt (70 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest 19.12.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
8.Samuti taotleb hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 20 eurot, mis sisaldab kulutusi Transpordiametile esitatud päringuga sõiduki omaniku või kasutaja andmete saamiseks (10 eurot 1 leppetrahvi kohta), riigilõivu ja asjaajamise otsest tööjõukulu.
9.Kostja väide, et sõidukit kasutas Y’i ei tõenda, et hagi lisades 1-2 esitatud leppetrahvide puhul kasutas sõidukit kostja viidatud isik. Kostja ei tõendanud, et just Y kasutas sõidukit XXXXX hagi lisas 1-2 esitatud leppetrahvidel näidatud ajal ja kohas. Hageja tugineb seejuures Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.03.2016.a otsuse nr 3-2-1-3-16 p-le 11, milles Riigikohus on märkinud, et sõidukiomaniku tõendamiskoormuseks on tõendada, kes vaidlusalustel aegadel sõidukit juhtis ja parkis.
10.Hageja on leppetrahvinõuded sõiduki esiklaasi ja kojamehe vahele jätmisega kostjale kätte toimetanud.
11.Lisaks märgib hageja, et kohtupraktikas on erinevad kohtud asunud seisukohale, et leppetrahvi nõue ei hakka TsÜS § 147 lg 3 kohaselt aeguma enne selle aasta lõppemist, mil leppetrahvinõue on muutunud sissenõutavaks (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08 (p 12); Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-21-143662, p 13; samas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2022 määrus). Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et hageja esitatud nõuetest ei ole ükski aegunud.
12.Hageja teatas, et loobub kostja vastu esitatud sissenõudekulude (summas 20 eurot) nõudest. Kostja vastuväited
13.Kostja on esitanud 03.02.2023 hagile vastuse, milles vaidleb hagiavaldusele vastu ning palub jätta menetluskulud hageja kanda.
14.Kostja on seisukohal, et hageja nõuded on aegunud. Lisaks märgib kostja, et hagiavalduses nimetatud sõidukit ei kasutanud vaidlusalustel kuupäevadel OÜ Edukad Ärilahendused, vaid Y (isikukood xxxxxxxxxxx, juhiluba XXXXXXX, e-post: xxx), kes ei ole OÜ Edukad Ärilahendused töötaja ega osanik. Samuti oli Y märgitud auto tehnilises passis sõiduki kasutajana.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
16.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,
järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
17.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
18.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
19.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
20.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hageja.
21.Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli vaidlusalustel kuupäevadel 30.04.2019 ja 05.07.2019 sõiduki registreerimismärgiga XXXXX omanikuks / vastutavaks kasutajaks. Samuti loeb kohus tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXXXX parkis 30.04.2019 aadressil Tondiraba 1, Tallinn ja 05.07.2019 aadressil Kivila 16, Tallinn – sõiduk parkis hageja poolt opereeritavatel parkimisaladel parkimistingimusi rikkudes, s.t kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimisluba. Vaidluse all ei ole samuti asjaolu, et parkimistingimuste rikkumise tõttu kostjale esitatud leppetrahvinõuded (30.04.2019 leppetrahv nr 21290041253 summas 35 eurot ning 05.07.2019 leppetrahv nr 89490002704 summas 35 eurot) kogusummas 70 eurot on kostja poolt tasumata.
22.Pooled on antud tsiviilasjas erineval seisukohal selles osas, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide kogusummas 70 eurot ja viiviste tasumist, kuivõrd pooled ei ole üksmeelel asjaolus, kas hageja nõuded võivad olla aegunud, samuti, kas pooled on sõlminud parkimislepingu ja kas kostja on parkimislepingut rikkunud.
23.Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul seega esmalt analüüsida, kas hageja nõue kostja vastu võib olla aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel.
24.Kostja leiab, et hageja nõuded on käesolevaks ajahetkeks aegunud, kuivõrd leppetrahv nr 21290041253 summas 35 eurot on koostatud 30.04.2019 ja viiviseid on arvestatud alates 15.05.2019 ning leppetrahv nr 89490002704 summas 35 eurot on koostatud 05.07.2019 ja viiviseid on arvestatud alates 20.07.2019 (dtl 60).
25.Hageja on seisukohal, et nõuded ei ole aegunud (dtl 70), kuivõrd kohtupraktikas on erinevad kohtud asunud seisukohale, et leppetrahvi nõue ei hakka TsÜS § 147 lg 3 kohaselt aeguma enne selle aasta lõppemist, mil leppetrahvinõue on muutunud sissenõutavaks.
26.Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.
27.Kohus ei nõustu antud juhul hageja käsitlusega selles osas, et leppetrahvinõuete aegumisele kohaldub TsÜS § 147 lg 3. Kohus selgitab, et eelnimetatud sätet ei kohaldata mitte kõigi rahaliste nõuete, vaid üksnes tasunõuete puhul. Tasu maksmisega viivitamisel, mis on üldjuhul massiline nõuete põhjustaja, võib võlausaldajal, kellel on palju võlgnikke, olla keeruline pidada arvet nõuete täpse sissenõutavuse üle olukorras, kus ei pruugi olla täpselt selge, millal nõue on sissenõutavaks muutunud. Ka õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et Riigikohus on (ilmselt põhjendamatult) laiendanud § 147 lg 3 ka ühekordse lepingu ülesütlemisega kaasneva ühekordse leppetrahvi tasumise nõudele (RKTKo 3-2-1-95-08 p 12) (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne p 3.3.1). Seega kohtu hinnangul kuulub käesoleval juhul kohaldamisele TsÜS § 147 lg 1, kuna antud asjas on tegemist leppetrahvinõuetega, mille puhul on täpselt teada, millal muutusid võlausaldaja leppetrahvinõuded sissenõutavaks.
28.TsÜS § 147 lg 1 esimene lause sätestab olulise põhimõttena tehinguliste nõuete aegumistähtaegade arvutamisel, et aegumist arvestatakse alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Lõike 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Nõude sissenõutavus tähendab seda, et võlausaldaja võib võlgnikult nõuda tema kohustuse täitmist, mh on see üldiselt ka nõude hagetavuse eeldus. Lähtudes VÕS §-st 82 nähakse kohustuse täitmise tähtpäev esmajoones ette lepingus. Nõude sissenõutavus eeldab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumist. Kohustuse rikkumisel põhinev nõue muutub reeglina sissenõutavaks kohustuse rikkumisest. Kui kohustuse rikkumine seisneb tegevusetuses, muutub sellele tuginev nõue sissenõutavaks ajast, mil kõige hiljem tuli tegu teha. Tehingulise nõude aegumise algusaja määramisel on oluline üksnes nõude tekkimine (sissenõutavus). Riigikohus on lugenud § 147 lg 1 alusel aegumistähtaja arvutamise alguse päevaks nõude sissenõutavaks muutumise päeva.
29.Hageja nõuete aluseks on leppetrahvinõue nr 21290041253, mis on väljastatud 30.04.2019 sõidukile registreerimisnumbriga XXXXX ja tasumise tähtajaga 14.05.2019 ning leppetrahvinõue nr 89490002704, mis on väljastatud 05.07.2019 sõidukile registreerimisnumbriga XXXXX ja tasumise tähtajaga 19.07.2019. See tähendab, et leppetrahvinõude nr 21290041253 tasumise tähtpäev oli 14.05.2019, eelnimetatud leppetrahv muutus sissenõutavaks 15.05.2019 ning aegus
seega vastavalt 16.05.2022. Leppetrahvinõude nr 89490002704 tasumise tähtpäev oli 19.07.2019, eelnimetatud leppetrahv muutus sissenõutavaks 20.07.2019 ning aegus seega vastavalt 20.07.2022. Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse 28.10.2022 (TsÜS § 160 lg 2 p 3), s.o peale nõuete aegumist. Järelikult on hageja leppetrahvinõuded kostja vastu aegunud.
30.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd hageja leppetrahvinõuded kostja vastu on aegunud ja hagi jääb sel põhjusel rahuldamata, ei analüüsi kohus teisi käesoleva tsiviilasja menetluses kostja poolt esitatud vastuväiteid ega leppetrahvinõude eeldusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata ning jätab menetluskulud hageja kanda.
32.Tsiviilasja metrjalidest nähtuvalt ei ole kostjal käesolevas tsiviilasjas hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
33.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.