Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-20-128035 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Renovum OÜ esitas 20.07.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-lt 1402,42 euro saamiseks. X esitas 18.09.2020 nõudele vastuväite.

2-20-128035 asjaolusid, mis välistaks loobumise vastuvõtmise. Sel põhjusel võttis maakohus hagist loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel on maakohtu määrus menetluse lõpetamise osas edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud kostja kanda. Määruskaebus rahuldatakse. Tulenevalt maakohtu resolutsiooni osaliselt muutmisest koostab ringkonnakohus TsMS § 654 lg-st 22 juhindudes kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuses sisalduva taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi

2-20-128035 asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab vastu siiski ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Arvestades määruskaebuse sisu omab asjas tähtsust 02.05.2022 kostja esindaja e-kiri hagejale, milles kostja esindaja kirjutab, et „Täna sain teate, et nõue on tasutud C (isik, kes üldse võttis laenu X nimel) poolt 28.04.2022. Kas saate kinnitada antud infot?“ (dtl 501), mistõttu tuleb see võtta asja juurde. 04.05.2022 e-toimiku automaat-teade jääb aga vastu võtmata, kuna see ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust. TsMS § 168 lg 4 esimeses pooles sisalduva üldreegli järgi kannab hageja menetluskulud, kui ta loobub hagist. Sama sätte teise poole erandi ja TsMS § 168 lg 5 kohaselt jäävad kulud aga kostja kanda, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Üldjuhul võib öelda, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt Riigikohtu 15.05.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Kohtupraktikas on leitud, et vabatahtlikuks täitmiseks tuleb lugeda igasugune täitmine, mille tagajärjel hageja hagist loobub. Täitmiseks selle sätte järgi tuleb lugeda ka täitmine võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 alusel (vt Riigikohtu 09.03.2005. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-5-05, p 18). Kolleegiumi hinnangul kohaldub sellekohane tõlgendus ka kehtiva TsMS § 168 lg-le 5. VÕS § 78 lg 2 järgi võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb sellele vastu, et kohustuse täidab tema eest kolmas isik. Rahalise kohustuse puhul tuleb eeldada, et võlausaldajal ei ole õigust kolmanda isiku täitmisest keelduda. Kostja, saades teada kolmanda isiku poolt pakutavast täitmisest, ei ole sellele vastu vaielnud. Seejuures ei olnud oluline, kas kostjale meeldis, et kolmas isik täitis kohustuse hageja ees või mitte. Asjaolu, et kolmas isik tasus hagejale viimase esitatud hagiavalduses nõutule vastava summa, viidates maksekorralduses (dtl 488) kostja kohustusele (Selgitus: X volgnevus), näitab, et kolmas isik on kohustust täites soovinud täita selle kui võlgniku kohustuse. Samuti ei saa arvestada kostja väitega, et tema suhtes esitati põhjendamatu nõue. Esitatud asjaoludel oli piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine oleks olnud hagejale edukas ning maakohus ei tuvastanud aluseid hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja on küll väitnud, et tema nimel sõlmis laenulepingu kolmas isik, kuid ei ole seda tõendanud. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Menetluskulude jaotuse muutmine tingib maakohtu määruse tühistamise ka nende rahalise kindlaksmääramise osas. Kaebuses sisaldus hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks, kuid selle on maakohus 27.06.2022 määrusega juba lahendanud, mistõttu ringkonnakohus seda ei käsitle. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tuleb kaebuse rahuldamisest tingituna jätta kostja kanda. Ringkonnakohus ei saa kulusid ise kindlaks määrata, vaid see jääb maakohtu lahendada, et tagada võimalus vajaduse korral vaidlustada hüvitatavate kulutuste suurust (vt nt Riigikohtu 02.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14924, p 21 ja seal viidatud varasem praktika). TsMS § 696 lg 1, TsMS § 178 lg 1 ja TsMS § 433 lg 1 alusel saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.