Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

loobumisele vastu, kuid menetluskulud peaksid jääma hageja kanda. Nõuded tasus hagejale kolmas isik, kostja on kogu aeg hageja nõuetele vastu vaielnud. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Nähtuvalt hageja esitatud maksekorraldusest (dtl 488) ei rahuldanud hageja nõudeid kostja. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja on otsustanud täitmise vastu võtta kolmandalt isikult ja nõuetest kostja vastu loobuda, puudub alus menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal tekkinud kulu lepingulisele esindajale 3 708 eurot, millele lisandub esindaja kulu toimingutele pärast 02.11.2021 kogusummas 1 800 eurot ning täiendavalt kulu seoses esindaja 03.05.2022 istungil osalemisega vastavalt istungi kestusele arvestusega 120 eur/h (+ km). Hageja leiab, et kostja nimekirjas välja toodud toimingutele märgitud ajakulu on üle paisutatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Vastavalt kostja väljatoodule tegi tema esindaja järgmised toimingud järgmise ajakuluga:

03.11.202103.05.2022 03.05.2022

03.11 istung ja sellele järgnenud kirjalike seisukohtade koostamine 03.05 istung kavandatud algusest kuni lõpuni 22 min

12,5h

0,37h

Kohus leiab, et 10.11-11.11.2020 toimingud on kokkuvõtlikult toimingud hagiga tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks. Võttes arvesse, et tegemist oli lihtsa võlanõudega laenulepingust ning võttes arvesse ka kostja vastu sisu ja mahtu ei ole veenev, et nimetatud toimingutele võis kokku põhjendatult kuluda enam kui 6 tundi. Menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (3-2-1-63-10, p 12). Kohtumenetluses tehtud toiminguteks ei ole 10.12.2020-14.04.2021 toimingud, samuti ei vaja päringute tegemine tõendite või teabe saamiseks õigusalaste eriteadmiste kasutamist. Võttes mh arvesse võimalikku vajadust täpsustada kliendilt asjaolusid ning asjaolu, et istungile tuleb ilmuda ettevalmistunult, hindab kohus põhjendatud ajakuluks 03.11 istungiks valmistumiseks kokku 2 tundi (21., 26., 29.10 toimingud). 26.10.2021 on kostja esitanud menetlusdokumendi mahuga 7 lk, välja on toodud uusi asjaolusid ning esitatud tõendeid, kohus hindab põhjendatud ajakuluks 8 tundi (25.10, 26.10 toimingud), kuid mitte enam, kuna osaliselt on tegemist ka varasemalt juba esitatu täiendamisega. Menetluskulude nimekirja koostamisele võis põhjendatult kuluda mitte enam kui 0,5 tundi (02.11 toiming). 03.11. istung kestis 0,42 tundi, kostja 03.12 menetlusdokumendi maht oli 9 lk (ka esitas kostja täiendavaid tõendeid), 17.12 maht 6 lk, seejuures vastas kostja hageja täiendustele, tegemist ei olnud menetluses juba varasemalt esitatu kordamisega. Seetõttu ei ole märgitud ajakulu 12,5 tundi kohtu hinnangul selgelt ülemäärane.

Põhjendatud ajakulu toimingutele kokku oli kohtu hinnangul 31,62 tundi. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Esitatu kohaselt osutati kostjale õigusteenust hinnaga 120 eurot tunnis (ilma km, so 144 eurot koos km). Kohus leiab, et nimetatud hind vastab keskmisele advokaadi poolt osutatud õigusteenuse eest makstavale tasule, kuid keskmise mitteadvokaadist õigusteenuse osutaja hind ei ületa 120 eurot tunnis koos käibemaksuga. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on 3 794,40 eurot (31,62 x 120). Võttes arvesse menetluskulude jaotust mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 3 794,40 eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2023 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 16.05.2022 kohtumäärus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.