nende Hageja: M.-L. P. (isikukood XXX), lepinguline esindaja: A. T. (e-post: XXX) Kostja: K. K. (isikukood XXX, elukoht: post:XXX), lepinguline esindaja: A. K.
XXX, e-
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M.-L. P. hagi K. K. vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt K. K.lt hageja M.-L. P. kasuks 3833,34 eurot (kolm tuhat kaheksasada kolmkümmend kolm eurot 34 senti).
3.Jagada poolte menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1). Jätta menetluskulud 79,5% ulatuses hageja ja 20,5% ulatuses kostja kanda.
4.Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 5781,04 eurot.
Määrata kindlaks kostja menetluskulud summas 5520 eurot.
6.Teha poolte menetluskulude osas tasaarvestus ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 3203,29 eurot (kolm tuhat kakssada kolm eurot ja 29 senti).
7.Välja mõista hagejalt kostja kasuks viivis menetluskuludelt (3203,29 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Jätta riigil tekkinud kulu seoses menetlusabi andmisega ekspertiisikulude tasumisel, summas 5040 eurot, 79,5% ulatuses hageja ja 20,5% ulatuses kostja kanda.
9.Vabastada kostja K. K. ekspertiisikuluga seotud menetlusabikulu riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel.
10.Mõista hagejalt M.-L. P.lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse ekspertiisikuluga seotud menetlusabikulu 79,5% ulatuses summas 4006,80 eurot (neli tuhat kuus eurot ja 80 senti). Makseinfo on lisatud käesolevale kohtuotsusele.
11.Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb hagejale tasuda riigituludesse 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb alates otsuse
jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
HAGI ESE, ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.-L. P. esitas 14.07.2021 Viru Maakohtule hagi K. K. vastu, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja poolt XXX asuvale kinnistule tehtud kulutused summas 18 764,72 eurot. Hagi asjaolude kohaselt hageja ning kostja isa R. K. olid abielus alates 21.06.2010.a. Abikaasade vahel kehtis varaühisus ning nad ei olnud sõlminud abieluvaralepingut. R. K. suri tööõnnetuse tagajärjel 06.07.2011.a. 17.03.2020.a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8045 (hagiavalduse lisa 1, edaspidi Kohtuotsus) tuvastas Viru Maakohus pärandvara koosseisu ning jagas pärandvara R. K. pärijate – hageja ja kostja vahel. R. K. pärandvara hulka kuulus vastavalt Kohtuotsuse resolutsioonile 1⁄2 abikaasade ühisvarast, mh kinnistu (edaspidi Kinnistu) asukohaga: XXX (registriosa nr XXX). Seega oli kostja pärandi avanemise hetkest (06.07.2011.a) alates Kinnistu 1/4 osa omanik ja hageja 3⁄4 osa omanik. Ajavahemikus 2011.a november-2020.a august teostas hageja kinnisasjal erinevaid ehitustöid, mis olid vajalikud kinnisasja säilimiseks, samuti ehitustöid, mis tõstsid oluliselt kinnisasja väärtust. Tööde loetelu on hageja välja toonud hagiavalduse p-des 2.4-2.10. Kostja oli kinnisasjal teostatavatest töödest teadlik. Hageja tõstis kinnistul teostatud töödega ainuisikuliselt hageja ja kostja ühisomandis olnud kinnisasja väärtust, samuti tagas hageja kinnisasja säilimise, kuid pärandvara jagamisel kohustus hageja vastavalt Kohtuotsuse resolutsioonile tasuma kostjale kostja 1⁄4 osa eest hüvitist 13 500 eurot. Nii Viru Maakohus, kui ka Tartu Ringkonnakohus (Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2021.a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8045) märkisid aga otsustes, et hagejal on säilinud võimalus esitada kostja vastu nõue kinnisasjale tehtud kulude hüvitamiseks kostjale langevas osas.
2.Kostjana K. K. vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hagi on pahatahtlik ja seda alljärgnevatel põhjustel. Hageja esitab hagis pooltõdesid või lausa valeväiteid. Nimelt kostja isa R. K. suri xxx.a. Kostja elas isa surma hetkel oma emaga Tallinnas. Hageja elas R. K. surma hetkel aadressil: xxx. 08.03.2012.a väljastas Rakvere notar Irma Rahnu pärimistunnistuse R. K. pärijatele. A. P.st oli juba 12.09.2012.a saanud hageja elukaaslane ja elas juba koos hagejaga aadressil: xxx. Nimelt edastas A. P. 21.09.2012.a tollal alaealise kostja emale e-kirja milles teavitas, et seoses eramu halva seisukorraga on ta alustanud parendustöid aadressil: xxx. Tööde maht on esmaste kalkulatsioonide juures umbes 120000 eurot, mis võib suureneda. A. P. esitles ennast kui hageja esindajat ja palus kirjas, et M. M. esitaks kirja osas oma seisukoha kirjalikult (vt lisa). Kostja ema M. M. vastas A. P.le, kui hageja esindajale 23.09.2012.a, et soovib enne seisukoha esitamist ja otsuse langetamist tutvuda elamu hindamisaktide ja laenulepinguga, kuna hageja on väitnud, et ta kasutas elamu remondiks R. laenuraha. Samuti palus M. M. esitada tutvumiseks remondi- ja rekonstrueerimisprojekti enne rahastamisotsuse tegemist (vt lisa). Kahetsusväärselt ei ole hageja M. M. kirjale kunagi vastanud. Seega teostas hageja kinnistul renoveerimistöid ilma kostjat nende sisust teavitamata. 2012.a oli kostja K. K. alaealine ehk kaheteistkümne aastane ja tema seaduslik esindaja oli tema ema M. M.. 22.05.2016.a esitas hageja Viru Maakohtule hagiavalduse R. K. pärandi jagamise nõudes. Viru Maakohus tegi R. K. vara jagamise nõude osas, tsiviilasjas nr 2-168045 otsuse 17.03.2020.a (vt lisa). Hageja kaebas otsuse ringkonnakohtusse edasi, kuid ringkonnakohus jättis 14.01.2021.a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.
Hageja esitas nimetatud tsiviilasja raames soovi saada hüvitist kinnistul tehtud renoveerimistööd eest. Kostja juhtis tsiviilasja nr 2-16-8045 menetluse käigus korduvalt hageja tähelepanu asjaolule, et hageja saab hüvitist nõuda juhul, kui ta esitab vastava nõude ja põhjendab nõuet vastavate kirjalike tõenditega, mis kinnitavad tööde hädavajalikkust maja säilimise mõttes. Kahjuks ei esitanud hageja vastavasisulist nõuet Viru Maakohtule nelja aasta pikkuse menetluse käigus tsiviilasjas nr 2-16-8045. Maakohus on otsuse p-s 22 ka kinnitanud, et menetluse käigus ei ole hageja esitanud kostja vastu nõuet kinnisasja säilimiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks. Veelgi enam, hageja ei nõustunud ka kostja ettepanekuga, et hageja tasub kostjale kompromissi korras üksnes 6750 eurot, millise puhul välistatakse kõik võimalikud nõuded teineteise vastu tulevikus, kuid ka sellega ei olnud hageja nõus. Eelkirjeldatu on antud asjas oluline seetõttu, et kinnitab, et hageja ei ole kostjat kunagi informeerinud konkreetsetest renoveerimistöödest, mis vajalikud elamu säilimiseks. Isegi olukorras, kus maakohtu menetluses oli poolte vahel nelja aasta vältel tsiviilasi nr 2-16-8045, ei informeerinud hageja kostjat konkreetsetest renoveerimistöödest ning jätkas kõikvõimalike ehitustööde tegemist kinnistul, mille eest arusaamatult nõuab esitatud hagis kostjalt hüvitist. Kostja möönab, et 2011.a võisid kinnistul asuval elamul olla vajalikud teostada hädavajalikud remontööd elamu säilimiseks, kuid kahetsusväärselt ei informeerinud hageja kostjat nende sisust, mahust ja ei kaasanud kostjat nende tööde teostamisse. Vastupidi hageja püüdis tööde sisu, mahtu ja maksumust kostja eest igati varjata ja seda kinnitab ka hageja abikaasa A. P. ja kostja ema M. M. vaheline e-kirjavahetus 21-23.09.2012.a. Arvestades, et väidetavalt hädavajalikke kulutuste tegemise hetkel oli kostja K. K. alaealine, siis eelduslikult tehti kulutusi kavatsusega mitte neid sisse nõuda, sellele viitab ka asjaolu, et nõue on esitatud ca 10 aasta taguste kulude hüvitamiseks. Kui soov oleks need olnud maksma panna, siis oleks vähemalt kohtuväline nõue esitatud mõistliku aja jooksul pärast kulutuste tegemist ehk mitte siis kui nõude aegumiseni jäi veel kolm kuud. Eelkirjeldatu viitab otseselt hageja pahatahtlikkusele. Kostja ei nõustu hageja poolt hagis toodud tööde kirjeldustega nagu oleksid need hädavajalikud hoone säilimiseks ja nendele esitatud kalkulatsioonidega. Arusaamatud ja kohut eksitav on hageja nõuded kõikvõimalike puukuuride, teise korruse ehitamise, akende paigaldamistööde, ahju lammutuse, elektripaigaldise, puude mahavõtmise, välisukse paigaldamine, juurdeehituse vundamendi rajamine jne osas. Kostja ei pea ühtegi hagis toodud ehitustööd põhjendatuks ja neid ei olnud vajalik viivitamatult teostada elamu säilitamiseks. Selleks, et hageja saaks nõuda kostjalt kümne aasta vältel lisatöödega seotud kulutuste hüvitamist ja mõistlikku tasu nende tegemise eest, peab lisatööde tegemine vastama VÕS § 1018 lg 1 tingimustele, st kui kostja on asjaajamise (lisatööde tegemise) heaks kiitnud või see vastas tema huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, asjaajamisele asumata jätmise korral jäänuks õigel ajal täitmata kostja seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või oli asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Valed ja küünilised on hageja väited nagu oleks kostja olnud teadlik kinnisasjal teostavatest töödest. Meenutame, et kostja sai täisealiseks alles 2017.a. Kostja seaduslik esindaja M. M. sai võimalikust tööde teostamise soovist ja nende hüvitamisest teada 2012.a e-kirja teel, kuid ei andnud enda seisukohta ega nõusolekut, kuna soovis teada saada, mis töid soovitakse teostada ja kas nende osas on ka tehtud mingigi projektilahendus. Hageja aga ei suvatsenudki kirjale vastata ega teavitanud kostjat kunagi kinnistul tehtavatest töödest ega nende maksumusest. Hageja ei saanud eeldada, et alaealine hüvitab ja on üldse võimeline hüvitama võimalikke ehitustöid. Alaealise rahaliste vahendite võimaliku kasutamise osas kinnistul teostavate tööde tarvis oleks kostja seaduslik esindaja pidanud eelnevalt võtma ka kohtu nõusoleku, et alaealise kostja rahalisi vahendeid suures mahus kasutada. Selleks pidi aga kostja seaduslik esindaja omama informatsiooni ja põhjendusi, miks alaealise rahaliste vahendite kasutamine on põhjendatud ja alaealise huvides. Kuna algusest peale oli selge ja hagejale teada, et kinnistu jääb hagejale ja seda oli kostja ka väljendanud, siis puudus igasugune mõistlik põhjendus eeldada, et kostja teeb kinnistu parendamiseks rahalisi kulutusi, kus igapäevaselt elas hageja. Hageja on hagis esitanud valeväite, kui kirjeldab nagu oleks L. E. käinud kaks korda nädalas tänavalt ehitustöid jälgimas. Kostja taotleb käesolevaga L. E. ülekuulamist, kes saab kinnitada, et hageja on esitanud valeväite ja ta ei ole käinud tänavalt ehitustöid jälgimas. Samuti ei ole kostja käinud kinnistul ehitustöid jälgimas ja ei tea ehitustööde teostamisest midagi. On ilmselge valeväide, et hageja teostas üheksa aasta vältel kinnistul pidevalt töid, mis olid elamu säilimiseks hädavajalikud. Üksnes asjaolu, et hageja elas oma perega kinnistul, kinnitab, et kõik kinnistul tehtud tööd olid vajalikud hageja heaolu parandamiseks ja omasid
toreduslikku iseloomu. Kostja on veendunud, et hagejal ei ole kunagi olnud ühtegi dokumenti tehtud kulutuste kohta, kuna ei ole kulutusi kunagi ametlikult teinud. On ilmselge, et kui kostja avaldas juba 2012 ja ka 2016-2020.a soovi saada hüvitatud tema poolt tehtud võimalikud kulutused, siis oleks hageja arved, nende olemasolus, ka säilitanud.
3.Viru Maakohtu 25.03.2022 määrusega määras kohus asjas ehitustehniline ekspertiisi, selgitamaks välja millised ehituslikud tööd olid kinnistul xxx asunud elamu säilimiseks 2011.a hädavajalikud ning mis oli nende hädavajalike tööde ja ehitusmaterjalide eeldatav maksumus.
4.Viru Maakohus rahuldas oma 06.01.2023 määrusega kostja taotluse ekspertiisi täiendamiseks ja kohustas eksperti esitama kohtule ehitise auditi täpsustamiseks elamu põranda lammutamise töö hinnangulise maksumuse.
5.Kostja võttis menetluse käigus õigeks, et tal on vastavalt eksperdi arvamusele, kohustus hüvitada hagejale elamu säilitamiseks hädavajalike tööde maksumus summas kokku 2 947,08 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Hagi ese: Pärandvarasse kuuluvate hoonete säilitamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue 18 764,72 eurot.
8.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) 17.03.2020.a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8045 (hagiavalduse lisa 1, edaspidi Kohtuotsus) tuvastas Viru Maakohus pärandvara koosseisu ning jagas pärandvara R. K. pärijate – hageja ja kostja vahel- kostja oli pärandi avanemise hetkest (06.07.2011.a) alates Kinnistu 1/4 osa omanik ja hageja 3⁄4 osa omanik; 2) pärandvaraks olev elamu on ehitatud 1989 ja elamul võisid olla amortiseerumisjäljed, so elamu võis vajada selle säilitamiseks hädavajalike tööde teostamist.
9.Hageja väited, millega ta põhistab hagi eset: ajavahemikul 2011.a novembrist (ca kolm kuud peale pärandi avanemist) kuni 2020.a augustini teostas hageja kinnisasjal erinevaid ehitustöid, mis olid vajalikud kinnisasja säilimiseks (1), samuti ehitustöid, mis tõstsid oluliselt kinnisasja väärtust (2). Tööde loetelu on hageja välja toonud hagiavalduse p-des 2.4-2.10.
10.Kostja vastuväited. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja võttis menetluse käigus õigeks, et tal on vastavalt eksperdi arvamusele, kohustus hüvitada hagejale elamu säilitamiseks hädavajalike tööde maksumus summas kokku 2 947,08 eurot. Ülejäänud hageja nimetatud tööde puhul ei leidnud tõendamist, et need tööd olid hädavajalikud kinnisasja säilitamiseks. Kostjat, kes oli sel perioodil alles alaealine, esindas nimetatud perioodil seadusliku esindajana ema. Hageja elukaaslane teavitas kostja ema hoonete parendustööde alustamisest. Kostja ema soovis enne seisukoha esitamist ja otsuse langetamist tutvuda elamu hindamisaktide ja laenulepinguga, kuna hageja väitis, et ta kasutas elamu remondiks kostja isa laenuraha. Samuti palus kostja ema esitada tutvumiseks remondi- ja rekonstrueerimisprojekti enne rahastamisotsuse tegemist. Hageja nõutud dokumente kostja emale ei esitanud. Seega kostja ei ole andnud nõusolekut parendustööde tegemiseks.
11.PärS § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus), pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Kohus tuvastas, et R. K. pärandvara hulka kuulus 1⁄2 abikaasade ühisvarast, mh kinnistu (edaspidi Kinnistu) asukohaga: xxx (registriosa nr XXX) väärtusega 54 000 eurot 1⁄2 osas (Kohtuotsuse resolutsiooni lg 2 p 1). Seega kuulus kostjale 1⁄4 Kinnistu ühisomandist.
AÕS § 70 lg 5 järgi ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 72 lg 4 järgi on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. AÕS § 72 lg 4 annab kaasomanikule õiguse teha vajalikke kulutusi teiste kaasomanike eelneva nõusolekuta ning kulutusi teinud kaasomanik saab nõuda teistelt kaasomanikelt AÕS § 72 lg 4 alusel kulutuste hüvitamist sõltumata sellest, kas teised kaasomanikud kiidavad kulutuste tegemise heaks või mitte (RKTKo 3-2-1-61-14, p 16).
11.Tunnistajate ütlused ja eksperdi arvamus. 11.1 Hageja poolt kaasatud tunnistaja A. P. ütluste kohaselt märkas ta perioodil 2012-2014 elamu: xxx kostja vanaema, kes jälgis hoone juures teostatavaid töid. Jälgimine toimus möödasõitvast autost. K. K. käis seal ehitustööde lõpufaasis ja ka pärast korra, kui ehitustööd olid lõppenud koos oma onuga. Ta oli siis ca 14-aastane. 11.2 Hageja poolt kaasatud tunnistaja L. S. nägi perioodil 2012-2014 korra, kaks või kolm korda kostja vanaema L. E. maja juures teostatavaid ehitustöid jälgimas. L. E. sõitis autoga aeglaselt majast mööda ja jälgis hoovis toimuvat. Tunnistaja teab, et elamul tuli välja vahetada välisseina palgid. Ta teab, et eemaldati põrand seestpoolt, väljast poolt kaevati lahti vundament. Maja toestati, eemaldati mädanenud palk, asendati osaliselt palgiga, osaliselt Fibo plokiga. Tugevdati ka vundament, et muidu kui maja tagasi lasta, siis oleks see vajunud paigast ära ja siis lasti maja alla tagasi. Tunnistaja viibis pidevalt tööde teostamise juures. Töid teostati 2012. Lisaks elamus lammutati põrand ja ehitati uus põrand. Selleks oli vaja vana põranda lammutus, siis talade eemaldamine, talad olid samuti otsadest mädanenud ja mulla sees. Kõik mädanenud osad eemaldati, asendati värske materjaliga ja kergkruus pandi sinna alla, niiskustõkked ja uus laudis peale. Põranda ülevõtmise tingis uue ahju ehitamise vajadus. Maja vundament oli väga halvas seisukorras, vana palkmaja, see on väga madal, vundament oli maasse vajunud. Kivid olid lahti, niipalju kui sealt palki vahetasime, siis põhimõtteliselt sai käega kõik kivid sealt välja tõsta ehk maakivid. Betoon ei hoidnud neid enam koos, see oli kas väga lahja segu, või lihtsalt ajaga ära murenenud. Kui maja ei puutuks, siis ta vaikselt vajuks laiali. Aga kuna oli vaja palgi vahetust teha, siis selle käigus lagunes see veelgi ja oli vaja toestada, tugevdada. Vana ahi oli ehitatud puit põranda peale ja selle all puudus vundament ja ahju alt täpselt läks läbi põrandatala, mis oli pehkinud ja vajunud. Ahi oli korstna küljest eemale vajunud. Ühesõnaga, seal olid praod sees suured, kust suits pääses eluruumidesse ja ahi oli viltu. Selletõttu oli vaja ka sealt alt põrand ära lammutada ja ahi toestada, tagasi lükata oma kohale ajutiselt, et kuni saab ehitada uue ahju kunagi. See oli esmajärjekorras selline parandusmeede. Vannitoas põhimõtteliselt oli vaja kõik ära lammutada, mis sinna oli varasemalt ehitatud, kuna see oli tehtud täiesti valesti, ilma igasuguse niiskustõkketa. Vesi oli tunginud konstruktsioonidesse. Seina vahel oli hallitus, niiskuskahjustused. See asi mädanes seal ja ma ei mäleta, aga vist puudus ka põrandaküte ja ventilatsioon. Elamu juurest võeti maha puud, sest need olid seal väga suured ja spetsialistide arvates olid ohtlikud ehk pehkinud ja liiga kõrged ja majale liiga lähedal. Elamule paigaldati sokli ja veeplekid, et juhtida vesi emale maja vundamendist ja et vesi ei satuks vundamendi ja soojustuse vahele. Elamus on teostati vahelae soojustamist. Soojustati ka elamu välissein, paigaldati prussid, klaasviil, tuletõke. See töö ei olnud hädavajalik, kuid seda tuleb pidada mõistlikuks. Teostati elamu köögipõranda tasandamistööd ja laminaatkate paigaldus. Teostati kõrvalhoone müüride pealisvöö ehitustööd. Kõrvalhoone müürid tõmmati metallvitsadega kokku tagasi, mis olid laiali vajunud ja valati peale siis betoonvöö armatuuriga, mis jääbki neid kokku hoidma. Kõrvalhoonele ehitati puitkarkass, selle peale katus. Seal ei olegi midagi. See oli hädavalik ka, kuna see põrand oli seal ka praguline, auklik ja veekahjustused ei teinud seda asja paremaks. Kõrvalhoone vundamenti parandati. Juurdeehitisele rajati ka katus ja soojustati see katusealune. Paigaldati uued aknad. Teostati vannitoa rajamisega seonduvad tööd, rajati põrand koos elektriküttega, paigaldati seinaplaadid niiskuskindlat, plaaditi põrand, seinad, soetati
sanitaartehnika, rajati sise-ja välistrassid. Rajati ka uus esik. Töödeks olid betooni valu, põrandakütte, plaatimine, sisevooder, paigaldus, värvimine. Ehitati puukuur ja puitterrass. Keset hoovi lammutati kuuri moodi asi, väga mädanenud, lagunenud. Seal hoiti küttepuid ja kolu. Rajati autode parkimiskohad kinnistule. Kõrvalhoonesse rajati saun- oli vaja lammutada vana põrand, teha korralik uus põrand koos kanalisatsiooni avadega ja elektri sisse-välja, vaheseinad, soojustused. 11.3 Hageja poolt kaasatud tunnistaja T. K. andis tunnistajana ütlusi, et teostas objektil xxx alevikus elektritöid 2017 aastal. Tunnistaja ütluste kohaselt olid seal osa kaitsmeid valesti, osa kaableid oli valede ristlõigetega, vale koormatavusega. Maja peakaabel oli ka nõuetele mittevastav. Osa kaitsmeid olid seal valed, siis osa kaableid ei vastanud kasutusotstarbele. Osa ühendusi ei olnud kvaliteetsed ja majja sisenev peakaabel ei olnud ka valitud vastavalt kasutustingimusele. Sellisel kujul see süsteem ei oleks kaua vastu pidanud ilma tulekahju või elektriõnnetuse tagajärgedeta. Tunnistaja ütluste kohaselt sai maja peakaabel ära vahetatud, siis sai kilp ümber tehtud, siis sai sisemist elektrikaabeldust muudetud ja ühendus ümber tehtud. Arve tööde eest võis olla kuskil 2000-3000 euro vahel. Peale tööde lõpetamist ei andnud tunnistaja välja mingit akti, sest see ei ole tema pädevuses. 11.4 Eksperdi arvamusest tuleneb, et 2011 kuni 2021 aastal kinnistul teostatud ehitustöid ei ole ehitusregistris kajastatud, puuduvad vajalikud ehitusprojektid ja –load. Eksperdi arvamuse kohaselt 14.07.2021.a. koostatud hagiavalduses on punktis 2.4. välja toodud elamu säilitamiseks tehtud vajalikud tööd, mis koosnevad 17-s punktis esitatud erinevatest töödest. Nendest ei ole elamu säilitamiseks hädavajalikud ning ehitustehniliselt põhjendatud ja aktsepteeritavad järgmised tööd: 1.1.Põrandate ja mustpõrandate lammutamine a. Hageja poolse selgituse kohaselt elamu vana põrand oli amortiseerunud ning põrandatalad otstest pehkinud. Põrandatalad asusid põrandaaluse täitepinnase sees ning taladel puudus õhutus. Samuti võis/võib pehkinud põrandatalades asuv mädanik levida teistesse konstruktsioonidesse, põhjustades ka nende hävimise. Tutvunud hageja poolt esitatud selgitustega ja esitatud fotodega ning võttes arvesse olemasolevad kogemused analoogsete vanade majade ja põrandate osas, on aktsepteeritav selliste põrandate lammutamise vajadus. b. Pärast olemasoleva vana põrandakonstruktsiooni lammutamist ehitati uus puitkonstruktsioonis põrand esitatud selgituste alusel vertikaallõikes järgmiselt (põranda ehitamist kajastab ka hagejalt saadud foto 20): ◦ Põrandalauad 33mm ◦ Põrandatalad 100x100mm sammuga ca 80cm. Talad toetuvad eraldiseisvate Fibo-plokkidest aluste peale ◦ Õhuvahe max 150mm, kergkruus ca 200mm ◦ Pinnas c. Selliselt ehitatud põrandakonstruktsioon ehk tuulutatava põrandaalusega variant ei vasta kehtivatele nõuetele ja ei ole aktsepteeritav järgmistel põhjustel: 1. Nõuded Tuulutatava põrandaaluse ehk õhkvahe all mõeldakse hoone põranda, vundamendi (sokli) ja aluspinnaga külgnevat spetsiaalset jäetud õhuvahet. Õhuvahes peab küllaldane tuulutus toimima aastaringselt ning kogu õhuvahe ulatuses. Õhuvahetus peab üldjuhul olema 0,5-1 korda tunnis. Enamasti tuulutatakse õkhvahet vundamendis olevate tuulutusavade või -torude kaudu välisõhku. Loomuliku ventilatsiooni puhul peab tuulutusavade pindala soklis kokku olema vähemalt 0,5 °/oo õhkvahe pinnast (tuule mõjule avatud asukoht) ja 1 °/oo tavapärasel ehituskrundil. Tuulutusavade alaserva kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 150mm. Hooldustööde seisukohast soovitatakse õhkvahe kõrguseks min 0,8m. Seda arvestamata peab minimaalne vaba õhkvahe kõrgus olema >0,3m. Tuulutusava min suurus on 150cm2 ja maksimumsamm 6m. Õhkvahes ei tohi olla umbseid, vaheseintest või taladest moodustunud tuulutamata või halvasti tuulutatavaid alasid. Pinnasest kerkiv niiskus tõkestatakse kapillaartõusu takistava drenaažikihiga, milleks võib olla vähemalt 0,2m paksune killustiku või muu taolise materjali kiht. 2. Põranda ehitamisel tehtud vead ▪ Paigaldatud kergkruusa all puudub nõutav filterkiht või isoleerkiht niiskuse kapillaartõusu takistamiseks ▪ Õhuvahe max 150mm põrandakonstruktsioonis on liiga väike (madal), lisaks takistavad põrandatalad madala õhuvahe tõttu õhu liikumist ▪ Vahetult pinnasele paigaldatud kergkruus imeb endasse pinnase- ja õhuniiskust, millel puudub käesoleval juhul väljatuuldumise/-kuivamise võimalus. Seetõttu tekivad kergkruusas niiskusekahjustused, mis arenevad edasi puitu kahjustavateks/lagundavateks seenteks ▪ Puudub vajalik põranda soojustus põrandatalade vahel ja all (lahendus antakse konstruktsiooniosa projektiga, milline käesoleval juhul puudub) ▪ Vundamendis (soklis) puuduvad tuulutusavad. Kuna elamu puitkonstruktsioonis ehitatud uus põrand on tehtud ilma projektita ja kehtivatele nõuetele mittevastavalt (alus: Juhendteatmik RT 81-
10854-et „Väikeelamu vundament ning selle liitumine põranda ja seintega“, RIL 107-2012 „Ehitiste vee- ja niiskuskaitse juhend“), siis ei ole ehitustehniliselt põranda lammutamisega ning uue ehitamisega seotud tegevus aktsepteeritav. Et vältida edaspidi tekkivaid ehituskahjustusi, tuleb elamus olevad puitpõrandad lammutada ja ehitada uued põrandad konstruktsioonitüübina „Pinnasele toetuv põrand“. 1.2.Elamu vundamendile vertikaalse ja horisontaalse ehk välispidise maa-aluse soojustuse paigaldamine koos sellega kaasnevate töödega (pinnase ja kaevetööd, killustikust alus jne) on seotud hoone ümberehitamisega ja tema soojapidavuse kaasajastamisega ega ole tingitud elamu säilitamise hädavajalikkusest. 1.3.Terastõmbide paigaldamine Kõrvalhoone puhul on tegemist ilma projektita ja ehitusloata rajatud ehitisega ehk omavolilise ehitisega. Sellega seotud tööd ja kulutused ei ole aktsepteeritavad. 1.4.Sokli ja akende veeplekid Akende veeplekid olid elamul enne ümberehitustöid olemas. Hoone alumiste palkide väljavahetamine, sh välisseinte kahjustatud ala väljaselgitamine, ei nõua olemasolevate aknaplekkide väljavahetamist. Uute mõõtudega aknaplekkide tellimist ja paigaldamist tingis elamu välisseinte täiendav soojustamine ning fassaadi viimistlusmaterjali muutmine, mis ei ole seotud hoone säilitamiseks hädavajalike töödega. Analoogselt tingisid sokliplekkide paigaldamise hoone vundamendi ja välisseinte ümberehitamisega seotud/tehtud lahendused (Fotod 5-8), millised erinesid algsest olukorrast seisuga 06.07.2011.a. Eeltoodust tulenevalt ei ole elamu sokli ja akende veeplekkidega seotud kulutused aktsepteeritavad. 2. Erinevalt hagis toodust on ehitustehniliselt aktsepteeritav hagi punktis 2.10.1. (Elamu lae soojustamine) toodu, mida tuleb lugeda elamu osas hädavajalikuks tööks, kuna seoses vahelae läbivajumisega teostatud remonttöödega tuli taastada vahelae soojapidavus kaalult kergema materjaliga ning tagada vahelae konstruktsiooni ehitusfüüsikaline toimivus. Ekspert esitas arvamuses hädavajalike ehitustööde maksumuse arvestuse.
12.Maakohus arvestab otsuse tegemisel ekspert Ü. L. arvamuses toodud seisukohta, et aadressil: xxx asuvas elamus ning kõrvalhoones on ajavahemikul november 2011 – august 2020 teostatud erinevaid ehitustöid, mille osas puudus ehitusprojekt ja -luba. Tööde teostamisel puudus omanikujärelevalve ja ehitustöid ei dokumenteeritud. Ekspertiisi läbiviimisel esitati pr M.-L. P. poolt tööde loetelu/nimekiri („Säilimiseks tehtud kulutused“), milline käsitleb eelnimetatud kinnistul ajavahemikul november 2011 – august 2020 tehtud ehitustöid. Esitatud kulutused koosnevad 42-st erinevast tööliigist, mis jagunevad: a. töödeks, mis olevat vajalikud elamu säilitamiseks b. töödeks, mis ei ole otseselt asja säilitamiseks vajalikud. Maakohus peab eeltoodust tulenevalt usaldusväärsemaks (võrreldes tunnistajate ja asjatundja arvamuse esitanud A. L. 03.06.2021 arvamusega) ekspert Ü. L. arvamust hädavajalike tööde ja nende maksumuse kohta- hädavajalike tööde eeldatava/hinnangulise maksumuse, mis sisaldab ka kasutatud ehitusmaterjalide maksumust, analüüs ja detailne kirjeldus on esitatud auditi punktis 2.7. ning Lisas nr 5 (Ehitustööde eelarve). Maakohus nõustub eksperdi arvamusega, et hädavajalike ehitustööde maksumus seisuga I kvartal 2022.a. on hinnanguliselt koos käibemaksuga 20% 14 912.- eurot. Samuti nõustub kohus, et xxx vald asuva elamu säilitamiseks hädavajalike tööde hinnanguline maksumus on, arvestades nende tööde teostamise aega, hinnanguliselt koos käibemaksuga 20 % 11 411.- eurot . Elamule tehtud juurdeehituse (Fotod 5-8) ja kõrvalhoonega seotud ehitustööd (Fotod 9, 10) ning kinnistul tehtud muud ehitustööd ning kulud ei ole seotud elamu säilitamiseks tehtavate hädavajalike tööde ja kulutustega. Elamus olevad vanad puitkonstruktsioonis põrandad vajasid nende ehituslikust seisundist ja kulumist tulenevalt lammutamist, kuid kogu põrandate ehitamisega seotud protsess (vana põranda lammutamine ja uue ehitamine) ei ole aktsepteeritav, sest uus põrandakonstruktsioon on ehitatud nõuetele mittevastavalt, tehnilist lahendust (projekti) omamata ja asjatundmatult, mistõttu uus puitkonstruktsioonis rajatud põrand tuleb lammutada, sest põrand ei ole tuulduv ja on soojustamata. Ehitatud lahendusviis võimaldab puitelamus seenkahjustuste tekke.
13.Kohus ei pea usaldusväärseteks ega põhjendatuks tunnistajate ja hageja väiteid, et kostja/kostja ema pidid olema teadlikud tehtud parendustöödest. Kostja ema ega ka vanaema ei ole ehitusspetsialistid, et hinnata kinnistust mööda sõitvast autost, kas nähtud ehitustööde puhul on tegemist hoonete säilitamiseks vajalike tööde või kinnistu väärtuse tõstmiseks vajalike töödega. Tunnistaja L. E. eitas kohtuistungil ehitustööde jälgimist hagis märgitud perioodil.
14.Lähtuvalt asjaolust, et kostjale kuulub kinnistust 1⁄4 on kostjal kohustus eksperdi arvamusest tulenevalt hüvitada hagejale pärandvara säilitamiseks tehtud kulutustest 14 912 eurost (kinnistul teostatud hädavajalike tööde maksumus) : 1⁄4= 3728 eurot. 20.01.2023 esitas ekspert auditi aruande täpsustuse, kus kajastas ka elamu säilitamiseks vajaliku remonditööna kajastatud põranda lammutustööde maksumust, mis on eksperdi arvates 377,35 eurot, millest kostja poolt hüvitamisele kuuluv osa oleks 94,34 eurot. Kokku on hagi põhjendatud kinnistu säilitamiseks vajalike kulutuste osas, mida kostja peab hagejale hüvitama 3833,34 eurot.
15.Maakohus nõustub kostja seisukohaga, et kinnistu väärtuse tõstmiseks tehtud kulutuste tegemiseks pidanuks olema kostja ema nõusolek, sest kostja oli sel ajal alles alaealine. Hagejal oli võimalik parendustööde alustamisel parendustöödes kostja emaga kokku leppida ja esitada kostja emale parendustööde projekt, hinnapakkumised ja ehituskalkulatsioonid, kuid hageja seda ei teinud. Kostja ema, jättes vastava nõusoleku andmata, käitus alaealise huvides, sest ei võtnud alaealisele põhjendamatuid kohustusi.
16.Maakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostjal on kohustus hüvitada ainult elamu säilitamiseks tehtud vajalikud kulud. Hagi esemeks oli pärandvaraks olevale kinnisasjale asukohaga: xxx tehtud säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamine. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus leiab, et menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskulude suurusele.
18.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, seda eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm nr 3-2-1-182-15, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-21-115-14, p 11). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
19.Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist õiguslikult keskmisest oluliselt keerukama tsiviilasjaga. Kohus lahendab esmalt hageja, seejärel kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused. Hageja menetluskulud
20.Hageja esitas menetluskulude nimekirjad kohtule 13.02.2023 ja 20.02.2023. Hagejal on menetluskulude nimekirjade kohaselt tekkinud menetluses õigusabikulusid 42 h ja 13 minuti ulatuses, lisandub kütusekulu ja riigilõiv. Kostja esitas vastuväite hageja menetluskuludele. Arusaamatu ja põhjendamatu on menetluskulude nimekirjes toodud nimekiri, mis puudutab hagiavalduse koostamisele kulunud aega, mis väidetavalt oli kokku 11 tundi ja 5 minutit. Kostja leiab, et olukorras, kus hagiavaldus koosneb suurelt jaolt tööde loetelust ja selle maksumuse ära märkimisest ning järjepidevast kordamisest on kulu ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. Ülepaisutatud on ka hageja esindaja väidetav ettevalmistus 28.09.2022.a istungiks, millele väidetavalt kulus kogunisti 2 tundi ja 37 minutit. Kostja leiab, et tunnistajat Lauri Siispool poolt vande all 28.09.2022.a antud valeütluste istungiks ettevalmistamine on ebaeetiline ja ka põhjendamatu kulu. Põhjendatud ei ole ka menetluskulude nimekirja mahuga võrreldes tekkinud kulu menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg määras 1 tund. Kohtu põhjendused
21.Hagejat esindas käesolevas menetluses vandeadvokaat Andi Tubin, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele. Hageja esindaja poolt osutatav õigusabiteenus on kohtule esitatud materjalide kohaselt 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9213) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9313), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-98-13). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu käesoleval ajal on kuni 200-210 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (vt RK 2-21-1824/23, p 13). Kohus loeb hageja esindaja tunnitasu määra 130 eurot (koos käibemaksuga 156 eurot) põhjendatuks ja vajalikuks, tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
22.Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud üksnes osaliselt. Kohus nendib, et lepingulisel esindajal on õigus saada tehtud toimingute eest tasu, kuid samas peavad nimetatud toimingud olema ka põhjendatud. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti kliendiga suhtlemine ja dokumentide analüüs olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, s.h konsultatsioonid ja menetlusdokumentide analüüsid, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide (sh menetluskulude nimekirja) koostamine, kohtuistungiks valmistumine ja istungil osalemine. Kohus leiab, et aeg, mis on kulunud nö korraldava iseloomuga toimingutele ei ole käsitletav menetluskuluna TsMS mõttes ja seda teiselt poolelt välja mõista ei saa. Hageja on tsiviilasja menetluses esitanud kohtule järgnevad menetlusdokumendid: − 14.07.2021 hagiavaldus − 20.09.2021 hageja seisukoht − 14.01.2022 tunnistajate andmete edastamine − 31.01.2022 vastus kohtunõudele − 31.03.2022 hageja seisukoht − 19.08.2022 taotlus eksperdi istungile kutsumiseks − 19.09.2022 vastus kohtunõudele − 04.10.2022 protokolli täiendamise taotlus
− 02.12.2022 vastus kohtunõudele − 13.02.2023 lõppseisukohad ja menetluskulude nimekiri − 20.02.2023 seisukoht ja täiendavad menetluskulud Hageja esindaja on osalenud tsiviilasjas: − 24.11.2021 kohtuistungil − 28.09.2022 kohtuistungil − 21.11.2022 kohtuistungil Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja õigusabikulud koosnevad märkimisväärses osas konsultatsioonidest kliendiga. Arvestades hageja esindaja poolt menetluskulude nimekirjades kajastatud toiminguid, mis puudutavad kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoimingute ajakuluks 32 tundi (42 h ja 13 minuti asemel). Maakohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik kostja õigusabikulu käesolevas menetluses kokku on 4992 eurot koos käibemaksuga (32 h x 156 eurot/h).
23.Hageja on kandnud menetluses küttekulusid 28.09.2022 summas 39.04 eurot. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus (RKTKm 3-2-1-64-13 p 13). Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 750 eurot. Kuivõrd hagiavalduse esitamine on lõivustatud toiming, siis on riigilõiv põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
24.Kohus on seisukohal, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud käesoleva tsiviilasja menetluses on kokku summas 5781,04 eurot koos käibemaksuga (4992 + 39.04 + 750). Kostja menetluskulud
25.Kostja esitas menetluskulude nimekirjad kohtule 13.02.2023 ja 20.02.2023. Kostjal on menetluskulude nimekirjade kohaselt tekkinud menetluses õigusabikulusid 38 h ja 45 minuti ulatuses, lisandub kütusekulu 60 eurot. Hageja esitas vastuväite kostja menetluskuludele. Hageja vaidleb kostja poolt kantud menetluskulude suurusele vastu. Hagivastuse koostamiseks on kulunud 18 tundi, ainuüksi tutvumisele hagiavaldusega 10 tundi. Eeltoodud tutvumiskulu ning kogukulu 18 tundi on absoluutselt ebaproportsionaalne võrreldes hagivastuse sisu ja mahuga. Ülepaisutatud on kostja lõppseisukohtade koostamise kulu 3,5 tundi. Kostja lõppseisukohad põhinevad senises menetluses esitatud seisukohtadel. Põhjendatud ei ole menetluskulude nimekirja mahuga võrreldes kulu menetluskulude nimekirja koostamisele 1 tund. Kohtu põhjendused
26.Kostjat esindas käesolevas menetluses vandeadvokaat A. Küünemäe, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele. Kostja esindaja poolt osutatav õigusabiteenus on kohtule esitatud materjalide kohaselt 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9213) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9313), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-98-13). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu käesoleval ajal on kuni 200-210 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (vt RK 2-21-1824/23, p 13). Kohus loeb kostja esindaja tunnitasu määra 130 eurot (koos käibemaksuga 156 eurot) põhjendatuks ja vajalikuks, tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
27.Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud üksnes osaliselt. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti kliendiga suhtlemine ja dokumentide analüüs olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide (sh menetluskulude nimekirja) koostamine, kohtuistungiks valmistumine ja istungil osalemine. Kohus leiab, et aeg, mis on kulunud nö korraldava iseloomuga toimingutele ei ole käsitletav menetluskuluna TsMS mõttes ja seda teiselt poolelt välja mõista ei saa. Kostja on tsiviilasja menetluses esitanud kohtule järgnevad menetlusdokumendid: − 09.08.2021 kostja esialgne seisukoht − 30.08.2021 kostja seisukoht − 22.12.2021 teatis − 14.01.2022 tunnistajate andmed ja ekspertiisi taotlus − 17.05.2022 vastus kohtunõudele − 02.09.2022 seisukoht − 22.11.2022 taotlus ekspertiisi täiendamiseks − 13.02.2023 menetluskulude nimekiri − 13.02.2023 kostja seisukoht − 20.02.2023 täiendav seisukoht − 20.02.2023 menetluskulude nimekiri Kostja esindaja on osalenud tsiviilasjas: − 24.11.2021 kohtuistungil − 28.09.2022 kohtuistungil − 21.11.2022 kohtuistungil Arvestades kostja esindaja poolt menetluskulude nimekirjades kajastatud toiminguid, mis puudutavad kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, loeb kohuskostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoimingute ajakuluks 35 tundi (38 h ja 45 minuti). Maakohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik kostja õigusabikulu käesolevas menetluses kokku on 5460 eurot koos käibemaksuga (35 h x 156 eurot/h).
28.Kostja on kandnud menetluses küttekulusid 28.09.2022 summas 60 eurot. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus (RKTKm 3-2-1-64-13 p 13).
29.Kohus on seisukohal, et kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud käesoleva tsiviilasja menetluses on kokku summas 5520 eurot koos käibemaksuga (5460 + 60). Menetluskulude jaotus
30.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdeliselt hagiavalduse rahuldamise ulatusega, s.o 79,5% ulatuses hageja ja 20,5% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest (5781,04 eurost) jätta 4595,93 eurot hageja enda kanda (79,5%) ja 1185,11 eurot kostja kanda (20,5%). Kostja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest (5520 eurost) tuleb jätta 4388,40 eurot hageja kanda (79,5%) ja 1131,60 eurot kostja enda kanda (20,5%).
31.Eeltoodust tulenevalt on hagejal menetluskulude nõue kostja vastu summas 1185,11 eurot ja kostjal hageja vastu summas 4388,40 eurot.
Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 3203,29 eurot (4388,40-1185,11).
32.Kostja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 3203,29 eurolt käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ekspertiisikulud
33.Kostja esitas 14.01.2022 kohtule taotluse tsiviilasjas ehitustehnilise ekspertiisi määramiseks ning kohus rahuldas selle 25.03.2022 määrusega. Kohus rahuldas 25.03.2022 määrusega kostja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks ekspertiisikulude kandmisel ning vabastas kostja ekspertiisikulude kandmisest summas 5040 eurot. TsMS § 190 lg 1 ja lg 2 kohaselt ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 5 kohaselt, kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.
34.Kostjale on tsiviilasja menetluses antud riigipoolset menetlusabi ekspertiisikulude summas 5040 tasumiseks. Seega on Eesti Vabariik kostja eest kandnud menetluskulusid 5040 ulatuses ja see summa tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. Kuivõrd kohus jättis hagiavalduse 79,5% ulatuses rahuldamata, siis tuleb eeltoodust tulenevalt hagejalt riigituludesse välja mõista 79,5% ja kostjalt 20,5% ekspertiisikuludest.
35.Kohus mõistab hagejalt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse ekspertiisikuluga seotud menetlusabikulu 79,5% ulatuses, summas 4006,80 eurot
36.TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus annab hagejale ekspertiisikulude summas riigituludesse kandmiseks 30 päeva alates lahendi jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb TsMS § 179 lg-s 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tasuda alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab hageja temalt välja mõistetud menetluskuludega tasumisega viivitamise korral tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
37.TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus vabastab kostja ekspertiisikulude summas 1033,20 eurot riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel seoses kostja majandusliku olukorraga (kohus on hinnanud kostja majanduslikku seisundit 25.03.2022 määruses).
38.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.