Kohtuasja number Kohtuasi Hagihind Kohtuistungi aeg Menetlusosalised ja esindajad
T M hagi M B vastu ostu-müügilepingust taganemise ja kahju nõudes 1714,19 eurot 22.03.2022, 12.12.2022 Hageja: T M (sünniaeg XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja: A N (e-post XXX) Kostja: M B (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja Aleksei Forstiman (e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta T M põhinõue M B vastu rahuldamata.
2.Rahuldada T M alternatiivne nõue M B vastu.
3.Mõista M B T M kasuks välja võlgnevus 1000 eurot.
4.Mõista M B T M kasuks välja viivis nõudelt 1000 eurot alates 28. detsembrist 2022 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Väljamõistetud summa kanda hageja esindaja arvelduskontole nr XXX (LawPower OÜ).
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 1(7)
2-21-20268 Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
Haginõue
1.T M esitas 29. detsembril 2021 hagi M B vastu ostu-müügilepingust taganemise ja kahju nõudes. Hageja nõuab kostjalt koera tagastamist või alternatiivselt müügihinna tasumata osa 1000 euro tasumist, 94,59 euro suuruse kahju hüvitamist ja viivist tasumata ostuhinnalt 1000 eurot alates 28. detsembrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulude jätmist kostja kanda.
2.Haginõude aluseks on asjaolu, et hageja ja kostja sõlmisid 26. aprillil 2021 kutsika müügilepingu. Vastavalt lepingule kohustus kostja ostuhinna ja kutsika transpordikulu tasuma hiljemalt 31. oktoobril 2021. Kutsika hind on 1500 eurot. Kostja on ettemaksuna tasunud 500 eurot, ülejäänud summat ei ole kostja tasunud. Koera omand pidi kostjale üle minema müügihinna tasumisega. Koera transportimise kuludest on aga hageja maksnud 95,59 eurot, sest koer transporditi Eestisse müüja kulul. Kostja on lepingut rikkunud. 13. oktoobril 2021 andis hageja kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid kohustus on seni täitmata. Telefonikõnedele ja Facebooki Messengeri sõnumitele kostja ei vasta. Lepingus ei ole ette nähtud, et koera originaaldokumendid antakse ostjale üle koos kutsikaga. Kostjal oli koera sugupuu koopia olemas, selle dokumendi alusel käis kostja koeraga näitustel. Kostja on mitu korda hagejale teatanud, et soovib koera tagastada.
3.Kostja on lepingut oluliselt rikkunud, mis annab hagejale õiguse lepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 ja lg 2 p 5 alusel taganeda. VÕS § 116 lg 4 järgi võis hageja lepingust taganeda ka ilma täiendavat tähtaega andmata. Hageja taganes lepingust ja saatis taganemisavalduse kostjale tähitud kirjaga, mis tuli tagasi. Hageja saatis avalduse kostjale ka e-posti teel. Hageja on lepingust taganemise avalduse esitanud mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist. Seega on täidetud lepingust taganemise formaalsed eeldused ning hageja on lepingust kehtivalt taganenud.
4.Taganemisavalduse saatis hageja kostjale samal e-posti aadressil, millel olid pooled enne ostumüügilepingu sõlmimist pidanud kirjavahetust: XXX. Lisaks on kostja kui koerakasvataja (majandustegevuses tegutsev isik) kontaktandmed internetis avaldatud. Kostjal oli mõistlik võimalus taganemisavaldusega tutvuda. Kostja vastus
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole müügilepingut rikkunud. Müügihinna osa, 1000 euro, tasumise nõue muutus sissenõutavaks 1. novembril 2021, mistõttu ei saanud hageja anda 13. oktoobril 2021 täiendavat tähtaega selle tasumiseks. Lepingus ei ole kokkulepet, et omand läheks üle müügihinna tasumisega. Hageja taganes lepingust ilma, et kostja oleks lepingut rikkunud. Kostjal on VÕS § 111 lg 1 järgi alus keelduda oma kohustuse täitmisest ka pärast selle sissenõutavaks muutumist, sest hageja ei ole täitnud oma kohustust anda üle dokument „Tõulooma põlvnemisandmed“. See tuli VÕS § 211 lg 1 järgi anda üle koos koeraga. Sugupuu koopia saamist kostja omaks ei võta. Hoopis hageja on lepingut rikkunud. Hageja ei nõudnud varem, et kostja maksaks koera transportimise kulud. Eraldi kirjavahetuses leppisid pooled kokku, et koera Moskvasse toimetamise kulud sisalduvad müügihinnas. Koera Moskvast Eestisse toimetas kostja omal kulul. On tõendamata, et müüja kandis koera transportimise 2(7)
2-21-20268 kulud, lepingust ei tulene transpordikulu hageja väidetud summas ja tasumise tähtajaga 31. oktoobril 2021. Tegemist ei saa olla olulise lepingurikumisega VÕS § 116 lg 2 mõttes. Lepingust taganemise eeldused ei ole täidetud. Hageja viivisenõue ei ole põhjendatud, sest intressi tuleb VÕS § 189 lg 1 kohaselt tasuda ainult tagastatavalt rahalt, hageja nõuab aga koera tagastamist.
6.Lepingust taganemise tahteavalduse kättetoimetamine kostjale ei ole piisavalt tõendatud, mistõttu ei ole see muutunud kehtivaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lõike 1 mõttes. Kostja ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, ta ei pea kasutama e-posti. Müügilepingus kostja e-posti märgitud ei olnud, puudus kokkulepe e-posti kasutamiseks tavapärase suhtluskanalina.
7.Kostja ei ole esitanud hagejale avaldust müügilepingust taganemiseks või selle ülesütlemiseks. Protsessuaalse tasaarvestuse nõue
8.28. detsembril 2022 esitas kostja protsessuaalse tasaarvestuse nõude. Nõue põhineb asjaolul, et koera saab tõuaretuses kasutada alates 18 kuu vanusest, vaidlusaluse koera puhul alates 28. aprillist 2022, kuid selleks on vaja tõulooma põlvnemisandmete originaali. Selle sai kostja alles
27.detsembril 2022. Kostjal on seeõttu jäänud saamata tulu arvestusega, et pesakonnas oleks olnud seitse kutsikat ja need oleks müüdud hinnaga 10 500 eurot. Kulud oleksid olnud 1611 eurot. Kostja oleks seega saanud tulu 10 500 – 1611 = 8889 eurot. Haginõude põhjendatuse korral palub kostja nimetatud summa tasaarvestada hageja nõudega või jätta sel alusel hagi rahuldamata.
9.Hageja vaidleb tasaarvestusele vastu. Kostjal oli piisavalt aega, et koer kennelliidus registreerida. Kostja on ise tekitanud olukorra, et tekiks väidetav kahju. Kui ta oleks müügihinna tasunud, oleks ta saanud kohe ka vajaliku originaaldokumendi. Kostja ei ole tõendanud, et koer on terve ja paaritamiseks valmis, pole arvestatud koera jooksuajaga. Koera ei ole soovitatav paaritada enne 1,5-aastaseks saamist. Ei ole selge, millest lähtub kostja, väites, et sündinud oleks just seitse kutsikat. Kostjal puudub kehtiv nõue, mida ta saaks hageja nõudega tasaarvestada.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi põhinõue tuleb jätta rahuldamata ning rahuldada alternatiivne nõue. Kostja tasaarvestuse nõue tuleb jätta rahuldamata.
11.Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 26. aprillil 2021 müügilepingu (dtl-d 17‒18), millega hageja müüs kostjale kutsika hinnaga 1500 eurot ja kohustus üle andma koera dokumendid, kostja kohustus tasuma ostuhinna ja koera transportimise kulud. Ostuhind tuli tasuda kahes osas: 500 eurot 18. aprilliks 2021 ja 1000 eurot 30. oktoobriks 2021. Koer anti üle mais 2021 ilma „Tõulooma põlvnemisandmete“ originaalita, müügihinnast 1000 eurot on tasumata.
12.Hageja nõuab koera tagastamist ja koera transpordikulude hüvitamist, alternatiivselt nõuab hageja tasumata müügihinna tasumist.
13.VÕS § 189 lg 1 alusel võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
3(7)
2-21-20268
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Vaidlus on nii selle üle, kas kostja on lepingut oluliselt rikkunud, kui ka selle üle, kas taganemisavalduse saab lugeda kostjale edastatuks. Kohus analüüsib esmalt taganemisavalduse edastamist ja seejärel taganemise kehtivust.
15.Hageja on esitanud tähitud kirja ümbriku, millelt on näha postitamise kuupäev 9. november 2021 ja postitemplid „10.11.21, 11.11.21 ja 29.11.21“ (dtl 21) ja 26. detsembril 2021 e-kirjaga saadetud taganemisavalduse (dtl 27). Hageja kinnitusel oli ümbrikus taganemisavaldus. Kostja hinnangul ei ole ta taganemisavaldust kätte saanud, sest tähitud kiri on tagastanud ja e-posti ei ole müügilepingus suhtluskanalina kokku lepitud.
16.Müügilepingus on poolte kontaktandmetena kirjas ainult postiaadressid. Ei ole kokku lepitud, mis viisil tuleb edastada lepinguga seotud teated ja tahteavaldused.
17.Lepinguga seotud tahteavaldus loetakse TsÜS § 69 lg 3 kohaselt kättesaaduks, kui see jõuab tahteavalduse saaja elukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
18.On selge, et tähitult saadetud kirja ei ole kostja kätte saanud. Poolte varasem suhtlus on toimunud nii sõnumite kui ka e-kirjadega (nt dtl-d 78‒79, 143‒145). TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Antud juhul on hageja valinud avalduse edastamiseks mõistliku viisi, eriti arvestades, et tähitult saadetud kirja ei õnnestunud kätte toimetada. E-kirjaga saadetud taganemisavaldus tuleb seega lugeda kättesaaduks.
19.Hageja on taganenud lepingust põhjusel, et kostja on jätnud tasumata müügihinnast 1000 eurot. Hageja on 13. oktoobril 2021 saatnud kostjale e-kirja (dtl 22), millele on lisatud meeldetuletus (dtl-d 24‒26). Meeldetuletuse sisuks on ettepanek tasuda müügihinna jääk ja transpordikulu või teha ettepanek vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks hiljemalt 20. oktoobriks 2021.
9.novembril 2021 on hageja teinud taganemisavalduse müügihinna tasumata jätmise tõttu (dtld 29‒30). Taganemisavalduses on viide 13. oktoobril 2021 antud täiendavale tähtajale ning märgitud, et hageja taganeb lepingust alates 15. novembrist 2021 ja palub koera hiljemalt
19.novembril 2021 tagastada.
20.Müügilepingu kohaselt tuli müügihinnast 1000 eurot tasuda 30. oktoobriks 2021. See oli laupäev. TsÜS § 136 lg 8 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Seega tuli kostjal müügihind tasuda hiljemalt 1. novembril 2021.
21.VÕS § 114 lg järgi võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse rikkumisel täiendava tähtaja. Hageja on väitnud, et just täiendava tähtaja andmisega oli 13. oktoobril 2021 saadetud meeldetuletuse näol tegemist. Samas, kuna müügihinna tasumise tähtpäev saabus alles 1. novembril 2021, ei saa 13. oktoobril 2021 antud tähtaega pidada täiendavaks tähtajaks kohustuse täitmiseks.
22.Lepingust taganemine ilma täiendavat tähtaega andmata on VÕS § 116 § lg 4 2. lause järgi lubatud, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Hageja on ka väitnud, et taganes lepingust ilma täiendavat tähtaega andmata just sel põhjusel.
4(7)
2-21-20268
23.Kostja peamiseks kohustuseks müügilepingu järgi oli tasuda kutsika müügihind. Ilmselgelt oli müügihinna saamine hageja peamiseks huviks lepingu sõlmimisel. Samas ei ole usutav või vähemalt ei ole hageja seda väitnud, et just müügihinna tasumise täpne tähtpäev oli tema huvi püsimise eelduseks. Seega reguleerib antud olukorda kohtu hinnangul VÕS § 116 lg 4 1. lause, mis ei luba lepingust ilma täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks sel juhul kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Tuleb arvestada, et kutsikas tulnuks tagastada Eestist Venemaale, Permi. Kostja on väitnud, et kutsika transport Moskvast Eestisse maksis 350 eurot (dtl 202). Transport tagasi Permi maksab eelduslikult rohkem, sest vahemaa on pikem. Kutsika müügihinnaga võrreldes on tegu arvestatava summaga. VÕS § 90 alusel jääb tagastamise kulu kostja kanda. Lisaks on kohtu meelest oluline, et koer on elusolend, kellele selline pikk transportimine ja järjekordne keskkonnavahetus põhjustavad stressi. Eelneva tõttu ei olnud lepingust taganemine ilma täiendavat tähtaega andmata lubatud.
24.VÕS § 84 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ei või nõuda kohustuse täitmist enne täitmise tähtpäeva. Hageja on muu hulgas väitnud, et taganes lepingust VÕS § 117 alusel, mis lubab taganeda enne teise poole kohustuse sissenõutavaks muutumist, kui on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita. Sellisel juhul peab taganeda kavatsev pool VÕS § 117 lg 2 kohaselt teisele lepingupoolele oma taganemise kavatsusest teatama, et võimaldada tal kohustuse täitmist tagada või kinnitada. Seda on kostja
13.oktoobri 2021 meeldetuletuses teinud.
25.Hageja on 13. oktoobri 2021 meeldetuletuses kirjutanud, et „M B käitumisest tulenevalt on müüjal alus arvata, et jääb leping ostja poolt täitmata“. Selle tõenduseks on hageja esitatud ekirja 11. oktoobrist 2021 (dtl 145), milles kostja teatab hagejale, et on otsustanud koerast loobuda. Sellisest vastusest saab eeldada tulevast lepingurikkumist, mis annab alusel lepingust VÕS § 117 lg lg 1 alusel enne kohustuse sissenõutavaks muutumist taganeda.
26.Kostja väidab, et tal oli VÕS § 111 alusel õigus müügihinna maksmisest keelduda, sest hageja ei olnud andnud üle kõiki koera dokumente.
27.Müügilepingu kohaselt pidi hageja andma kostjale üle tõulooma põlvnemisandmete originaali, veterinaarpassi originaali, kutsika meetrikaraamatu originaali ja koera paaritumise akti koopia. Neist tõulooma põlvnemisandmete originaali ei olnud kostja saanud.
28.VÕS § 211 lg 1 kohaselt peab müüja andma ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Koer ei ole küll asi, kuid TsÜS § 49 lg 3 järgi kohaldatakse loomadele asjade suhtes kehtivaid sätteid.
29.Ei ole vaidlust selle üle, et tegemist on aretuseks ostetud koeraga. Seda on väitnud kostja ja seda kinnitab ka tingimus müügilepingus, et koera ei või müüa, rentida ega üle anda, samuti on hageja korduvalt väljendatud muret, ega koera ei ole steriliseeritud. Mõlemad pooled on menetluses kinnitanud, et ilma originaaldokumendita on küll võimalik koeraga näitustel käia, kuid ei ole võimalik müüa kutsikaid. Selle tõenduseks on esitatud kiri (dtl 254) ja Eesti Kennelliidu tõuraamatu määrus, p 2 (dtl 499), seda on hageja kinnitanud istungil (dtl 409) ning see tuleneb ka kostja tasaarvestuse avaldusest. Tõulooma põlvnemisandmete väljavõte on seega kostjale koera aretuses kasutamiseks vajalik. Eesti Kennelliidu tõendi kohaselt ei ole vaidlusalune koer kantud Eesti registreerimisnumbriga Eesti Kennelliidu registrisse (dtl 342), vaid on seal kirjas nö külalisena Venemaa registreerimisnumbriga (dtl 362), samuti on ta arvel lemmikloomaregistris (dtl 349). Eesti Kennelliidu registrisse kandmiseks on vaja dokumendi originaali. Müüja võib dokumendi originaali jätta endale vaid siis, kui tal on selleks õigustatud
5(7)
2-21-20268 huvi (VÕS § 211 lg 1 2. lause). Sellise huvi olemasolu ei ole hageja väitnud. Seega oli hagejal kohustus põlvnemisandmete originaal kostjale üle anda.
30.Pooled vaidlevad selle üle, millal oleks tulnud dokument üle anda. Müügilepingus selleks tähtaega ei ole. Hageja väidab, et tavapäraselt antakse dokumendi originaal ostjale pärast kogu müügihinna tasumist, kostja vaidleb sellele vastu. Müügilepingus sellist tingimust ei ole. Et pooltel on olnud dokumentide üleandmise suhtes erimeelsus, on näha ka Facebooki Messengeri vestlustest (dtl-d 133‒134, dtl 179) ja e-kirjast, milles kostja nimetab dokumentide üleandmata jätmist lepingu rikkumiseks (dtl 145). Sellest saab järeldada, et pooltel puudus kokkulepe dokumentide üleandmise aja või tingimuste kohta. VÕS § 211 lg 1 järgi tuleb asja juurde kuuluvad dokumendid anda üle asja üleandmise kohas ja asja üleandmise ajal. Seega tulnuks erikokkuleppe puudumisel koer saata Eestisse koos originaaldokumentidega. Seda kinnitavad kaudselt ka kostja esitatud müügilepingud (dtl-d 447‒462), milles dokumentide üleandmine on eraldi ja seaduses sätestatust erinevalt kokku lepitud. Selle pinnalt võib tõdeda, et praktikas on kombeks seadusest erinev viis lepingus kokku leppida.
31.Eelneva alusel oli kostjal dokumente koera pidamiseks vaja ja need tuli üle anda koos koeraga. Seega oli kostjal VÕS § 111 lg 1 alusel õigus keelduda müügihinna osa maksmisest kuni dokumentide üleandmiseni ja teda ei saa pidada lepingut oluliselt rikkunuks. Hagejal ei olnud alust lepingust taganeda, mis tähendab, et leping kehtib ja hageja nõue koera tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
32.Hageja andis kostjale koera põlvnemisandmete originaaldokumendi üle 27. detsembril 2022 (dtl 430). Sellega on hageja müügilepingust tuleneva kohustuse täitnud ja kostjal on kohustus tasuda müügihind (VÕS § 208 lg 1). Seega tuleb rahuldada hageja alternatiivne nõue ja mõista kostjalt välja tasumata müügihind 1000 eurot.
33.Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivis tasumata ostuhinnalt 1000 eurot.
34.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
35.Arvestades, et kostja lepingus täitmisest keeldumise õigus lõppes 27. detsembril 2022, kui ta sai kätte põlvnemisandmete originaaldokumendi, algab müügihinna tasumisega viivitamine 28. detsembrist 2022. Müügilepingus ei ole lepitud kokku viivisemäära, mistõttu kuulub kohaldamisele seadusjärgne viivisemäär. Kostjalt tuleb välja mõista viivis tasumata müügihinnalt 1000 eurot alates 28. detsembrist 2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg sätestatud määras.
36.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamisena koera transpordile kulunud 94,59 euro tasumist.
37.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
38.Müügilepingu järgi oli kostjal kohustus tasuda koera transportimise kulud, kuid sellest 94,59 eurot on tasunud hageja. Samas näitab poolte sõnumivahetus (dtl-d 200‒201), et transpordikulude tasumises lepiti hiljem kokku selliselt, et hageja saadab koera kuni Moskva või Peterburini. Kuivõrd koera müügilepingule ei ole kehtestatud kohustuslikku vormi, võib 6(7)
2-21-20268 selle nii sõlmida kui ka seda muuta muu hulgas kirjalikult taasesitataval moel, sh sõnumite vahetamise teel. Hageja on asunud kostjalt koera transportimise kulusid nõudma alles lepingust taganemisest rääkides. Kuna aga leping kehtib, kehtib ka muudetud kokkulepe transpordikulude kohta ning hagejal ei ole alust nõuda kostjalt transpordikulude 94,59 euro hüvitamist.
39.Kostja on esitanud hageja nõudele protsessuaalse tasaarvestuse nõude. Kostja hinnangul on tal dokumendi originaali üleandmisega viivitamise tõttu jäänud saamata kutsikate müügitulu 8889 eurot. Selle summa soovib kostja hageja nõudega tasaarvestada.
40.Tegemist on kahju hüvitamise nõudega VÕS § 115 lg 1 alusel, kahjuks on saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 4). Hageja hinnangul ei ole kasu saamise tõenäosus piisavalt tõendatud ning kostja on kahju tekkimises ise süüdi.
41.VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
42.Kohus on seisukohal, et kostjal jäi tulu saamata peamiselt enda vastuolulise käitumise tulemusena. Kostja on saatnud hagejale sõnumeid nii müügihinna maksmise kinnituseks kui ka koerast loobumiseks. Eelduslikult oli ka kostjale, kes tegeleb koertega, teada, milleks ja millal on vaja põlvnemisandmete originaali ning millal on võimalik koera paaritada. Kui kostja sai koera endale 6-kuusena ja teda võib paaritada alates 18 kuu vanusest, oli kostjal aasta aega dokumentide üleandmiseks lahenduse leidmiseks. On selge, et poolte vahel kadus usaldus. Menetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit, et kostja oleks aktiivselt otsinud võimalust dokumendi üleandmiseks mõlemale poolele sobival viisil, näiteks dokumendi ja raha üleandmine kolmanda isiku vahendusel vms. Aktiivsem pool on olnud hageja. Tänaseks on hageja oma kohustuse täitnud, kuigi ta on endiselt seisukohal, et kostja on lepingut rikkunud ja hageja sellest kehtivalt taganenud. Antud olukorras on kohtu hinnangul õiglane vähendada kostja kahjunõuet VÕS § 139 lg 1 alusel nullini ja jätta kostja tasaarvestuse avaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
44.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul jättis kohus rahuldamata hageja põhinõude ning rahuldas alternatiivse nõude. Alternatiivne nõue kattub samas sisuliselt kostja menetlusliku positsiooniga. Samuti pidasid pooled menetluse käigus läbirääkimisi ja jõudsid asja sisulise lahenduse osas põhimõtteliselt samale tulemusele nagu kohus, kuid ei saanud kokkuleppele menetluskulude kandmises. Kompromissi sõlmimisel oleks kumbki pool kandnud oma kulud ise. Mõlemad pooled on andnud oma panuse menetluse venimisse ja kulude suurenemisse. Seetõttu leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Alekand Kohtunik Viru MK 08.03.2024 kohtuotsus on osaliselt tühistatud 21.02.2024 Tartu Ringkonnakohtu otsusega. 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.