OÜ Mere puiestee 6e (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi hagi H. K. vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks
Tsiviilasja hind
8163 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Mere puiestee 6e (pankrotis, registrikood 14288982) pankrotihaldur Martin Krupp, lepinguline esindaja Marie Tsine Kostja: H. K. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva
Kohtuistungi kuupäev:
16.02.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Tunnistada kehtetuks rahaliste kohustuste täitmine OÜ Mere puiestee 6e (pankrotis) poolt H. K.le perioodil 10.01.2018. a – 05.06.2019. a kokku summas 8163 eurot.
3.Mõista kostjalt H. K.lt (isikukood xxxx) OÜ Mere puiestee 6e (pankrotis, registrikood 14288982) kasuks välja 8163 eurot.
Mõista kostjalt H. K.lt (isikukood xxxx) OÜ Mere puiestee 6e (pankrotis, registrikood 14288982) kasuks välja menetluskulude hüvitis 2356,67 eurot.
6.Mõista kostjalt H. K.lt (isikukood xxxx) OÜ Mere puiestee 6e (pankrotis, registrikood 14288982) kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ Mere puiestee 6e (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas 15.09.2022 hagi H. K. (kostja) vastu, nõudes kostjale perioodil 10.01.2018. a – 05.06.2019. a (täpsustatud 31.01.2023 avalduses, digitoimiku lk dtl 127) võlgniku kontolt tehtud väljamaksete kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras ning nende väljamaksete summa 8163 eurot väljamõistmist kostjalt. Kostja oli võlgniku juhatuse liige alates 24.10.2017 kuni 12.04.2019. Alates 19.10.2017 on kostja olnud võlgniku osaniku Island Fox OÜ juhatuse liige. Võlgniku Xxxx pangakontolt xxxx on perioodil 10.01.2018 – 05.06.2019 tehtud kostjale makseid kogusummas 8163 eurot (dtl 20 ja 127). Maksekorralduste selgitused viitavad laenu tagastamisele. Võlgniku pankrotimenetlus algatati 29.08.2019 ja pankrot kuulutati välja 16.09.2019. Kostja on võlgniku lähikondne pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 2 tähenduses. Pankrotimenetluses esitati kokku nõudeavaldusi summas 214 360,35 eurot ning tunnustatud on 16 võlanõuet kogusummas 162 742,91 eurot. Kostjale maksete tegemise ajal oli võlgnikul ka teisi võlausaldajaid (sh pikaajaline üürivõlgnevus Mere pst 6e ruumide kasutamisega seoses), kelle ees oleks pidanud kohustusi täitma. Vaidlusaluste maksetega kahjustati teiste võlausaldajate huve. 31.12.2018. a bilansi kohaselt oli võlgnikul vara 142 404,27 eurot, kohustusi 254 170,53 eurot ja omakapital miinus 111 766,26 eurot. 29.08.2019. a bilansi kohaselt oli võlgnikul vara 1 339,18 eurot, kohustusi 231 399,22 eurot ja omakapital miinus 230 060,04 eurot. Perioodil 31.12.2017 kuni 29.08.2019 on võlgnikul olnud käibekapitali defitsiit, negatiivne omakapital ning lühiajaliste kohustuste katmine on olnud raskendatud. Hageja tugineb nõude õigusliku alusena PankrS § § 109 lg 1 ja § 113 lg 1 p 3 sätetele.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei vaidlustanud hagi aluseks olevate rahaülekannete saamist ega seda, et ta on võlgniku lähikondne (31.01.2023 vastuse p 2.7 ja 2.8, dtl 128). Perioodil 01.01.2018 – 29.08.2019 on kostja rahastanud võlgniku tegevust summas 35 605,23 eurot ja võlgnik on samal ajal teinud kostjale väljamakseid summas 20 691,53 eurot. Seega on kostja parandanud võlgniku rahalist seisu eelnimetatud summade vahe ehk 14 913,7 euro võrra. Haldur pole selgitanud, kunas püsiv maksejõuetus tekkis. Kostja väitel tekkis see 16.07.2019, mil üürileandja lõpetas võlgniku restorani asukoha üürilepingu. Tegevuse jätkamine negatiivse omakapitaliga pole lubamatu kui ettevõte suudab kaasata kapitali negatiivse rahavoo toetamiseks. Restorani tegevuse rahaline tulemuslikkus on hooajaliselt varieeruv. Omanikud rahastasid võlgniku tegevust vastavalt vajadusele. Olukorras, kus restorani käibevoog seda võimaldas, tagastas restoran ajutiselt võetud raha osaliselt kostjale. Sellega ei eelistatud kostjat teistele võlausaldajatele ega kahjustatud teiste võlausaldajate huve.
3.Kohus selgitas kostjale tõendamiskoormist 15.12.2022 määruses (p 4, dtl 112). Kohus arutas asja 16.02.2023 kohtuistungil (dtl 138). Otsuse põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
5.Võlgnikule määrati ajutine pankrotihaldur 29.08.2019 (Harju Maakohtu määrus tsiviilasjas 2-19-12329, dtl 12). Võlgniku pankrot kuulutati välja 16.09.2019 (dtl 15).
6.Kostja on võtnud omaks vaidlusaluste maksete saamise võlgnikult (31.01.2023 vastuse p 2.7, dtl 128). Tegemist on rahalise kohustuse täitmisega PankrS § 113 tähenduses. Nimetatud sättes on nähtud ette õiguslikud alused rahaliste kohustuste täitmise tagasivõitmiseks pankrotimenetluses. PankrS § 113 lg 1 p 3 järgi saab tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse täitmine võlausaldajale kui see on toimunud kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik maksete tegemise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Vaidlusalused väljamaksed tehti perioodil 10.01.2018 – 05.06.2019 ehk kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (vt p 5 eespool). Kostja on võtnud omaks, et on võlgniku lähikondne (31.01.2023 vastuse p 2.8).
7.Tagasivõitmise korras vaidlustatav tehing või toiming (käesoleval juhul rahalise kohustuse täitmine) peab olema võlausaldajate huve kahjustav PankrS § 109 lg 1 tähenduses. See on ka § 113 tagasivõitmise aluse kohaldamise eelduseks. Vaidlusalused maksed kahjustasid võlgniku võlausaldajate huve, sest nende tulemusel vähenes võlgniku vara 8163 euro võrra. Vähenes võlgniku vara, mille arvel oleks saanud täita kohustusi ka teiste võlausaldajate ees. Kostja ei vaidlustanud hageja faktiväiteid teiste võlausaldajate olemasolu ja omakapitali negatiivsuse kohta (vt p 1 eespool). Kostja pole väitnud, et vaidlusaluste väljamaksete tegemine parandas võlgniku maksevõimet rohkem kui vähendas seda. See, et kostja oli rahastanud võlgniku tegevust suuremas summas, kui ta võlgnikult raha tagasi sai, ei lükka ümber teiste võlausaldajate huvide kahjustamise väidet. Kohustuse olemasolu tähendab
üldjuhul alati seda, et võlausaldaja sooritused võlgnikule on olnud võlgnikult saadud vastusooritustest suuremad. Vastupidine seisukoht välistaks näiteks krediiidilepingu alusel laenatud raha tagastamise maksete tagasivõitmise PankrS § 113 järgi, sest krediidiandja poolt krediidivõtjale laenatud summa ületab laenu tervikuna tagastamiseni alati tagasisaadu summat (kohus arutas seda kostjaga 16.02.2023 istungil, istungiprotokolli lk 3-4, dtl 140). Rahalise kohustuse täitmine võiks mitte kahjustada teiste võlausaldajate huve ka võlgniku maksejõuetuse olukorras juhul, kui kohustuse täitmise tulemusel paraneb võlgniku võime täita oma kohustusi teiste võlausaldajate ees. Näiteks siis, kui kohustuse täitmine on vältimatult vajalik selleks, et võlgnik saaks jätkata oma majandustegevust, mille mõistlikult oodatavad tulud on kuludest suuremad. Kohustuse täitmist võiks õigustada ka selle täitmata jätmisest kaasneva kohustuste olulise suurenemise ärahoidmine. Midagi sellist pole aga kostja käesolevas menetluses väitnud. Kostja väitel rahastasid võlgniku lähikondsed vastavalt vajadusele võlgniku jooksvate kulude kandmist ja võtsid raha tagasi vastavalt võlgniku kassavoost lähtuvale võimalusele. Sellest lähtuvalt pidanuks võlgnik täitma oma kohustusi kõigi võlausaldajate ees võrdväärselt, mitte eelistama oma lähikondseid (sealhulgas kostjat) teistele võlausaldajatele.
8.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul olnud alates 31.12.2017.a negatiivne omakapital ja lühiajaliste kohustuste täitmine on olnud pidevalt raskendatud (aruande p 5, dtl 43. Need andmed on kajastatud ka võlgniku pankroti väljakuulutamise määruses ilma, et kohus oleks väiteid kahtluse alla seadnud - 16.09.2019 määruse lk 2 ja 3, dtl 16). Puudub vaidlus, et võlgniku kohustused ületasid vaidlusaluste maksete tegemise ajal tema vara (kostja 13.12.2022 avalduse p 8, dtl 105). See viitab iseenesest maksejõu puudumisele. Asjakohatu on kostja etteheide, et haldur polevat tõendanud püsiva maksejõuetuse tekkimise hetke. PankrS § 113 kohaldamine ei eelda püsiva maksejõuetuse esinemist vaidlustatud maksete tegemise ajal. Hagi edukaks vaidlustamiseks pidanuks hoopis kostja tõendama, et võlgnik oli maksete tegemise ajal maksejõuline (PankrS § 113 lg 1 p 3). Seda kostja ei teinud, mistõttu asja õige lahendamise seisukohalt puudub tähendus, kas maksejõuetus tekkis konkreetselt vaidlusaluste maksete tulemusel. Kohus märgib samas, et tõenäoline näib ka püsiva maksejõuetuse esinemine juba vaidlusaluste maksete tegemise ajal. Viimane hagi aluseks olev ülekanne tehti kostjale 05.06.2019. Pankrotiavalduse esitas võlgnik kohtule 16.08.2019 (ajutise halduri määramise määruse lk 2, dtl 16). Kostja väitel tekkis püsiv maksejõuetus restorani üürilepingu lõppemisel 16.07.2019 (13.12.2022 avalduse p 9), mis pole aga täpsemate põhjenduste puududes loogiline. Eluliselt on usutavam see, et juba varem tekkinud maksejõuetus tõi kaasa üürilepingu lõpetamise üürileandja poolt.
9.Kokkuvõttes on kohus arvamusel, et vaidlusalused maksed tuleb rahalise kohustuse täitmisena PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel kehtetuks tunnistada. Vastavalt PankrS § 119 lg 1 peab kostja selle tulemusel saadud raha tagastama. Kohus mõistab kostjalt võlgniku pankrotivarasse välja 8163 eurot. Hagi eseme sõnastust raha väljamõistmiseks pankrotihalduri kasuks (dtl 9) tulebki sellise taotlusena käsitleda tulenevalt PankrS § 35 lg 1 p 2, § 54(1) lg 1, § 118 lg 1, § 119 lg 1 sätetest.
10.Kuna hagi rahuldatakse, määrab kohus menetluskulud kostja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 162 lg 1).
11.Hageja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasud kogusummas 2356,67 eurot (hageja 16.02.2022 avaldus, dtl 133). Lepingulise esindaja tunnitasumäär on olnud 140 eurot (käibemaksuta). Töömaht on olnud kokku 16 tundi ja 50 minutit. Hageja on esitanud üksikasjaliku nimekirja esindaja poolt tehtud toimingute kohta.
12.Kohus ei nõustu kostja väidetega hageja menetluskulu paisutatusse kohta (20.02.2023 avaldus, dtl 154). Kostja on õigesti märkinud, et hagiavalduses sisaldus asjakohatu taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks (hagiavalduse p 3, dtl 8. Vt ka 19.09.2022 määruse p 1, dtl 69). Samas pole menetluskulude nimekirjas toodud välja selle taotluse koostamiseks kulunud aega eristatuna hagiavalduse koostamise ülejäänud tööst (hageja 16.02.2023 avaldus, dtl 134). Taotluse sisust nähtuvalt pole selles midagi konkreetse juhtumi asjaoludest lähtuvat, mistõttu taotlus on ilmselt koostatud varasema näidise alusel olulise ajakuluta. Hagiavalduse koostamiseks kokku kulutatud aeg on kohtu hinnangul mõistlik ja vastupidist pole väitnud ka kostja. Pole mõistlik ega kohtu töökoormuse seisukohalt realistlik hinnata menetluskulu põhjendatust iga üksiku menetlustoimingu edukuse järgi. Hageja taotles menetluskulu hüvitamist summas 2356,67 eurot, kostja summas 2030,4 eurot (dtl 147. Hageja taotluses ei sisaldunud käibemaks, kostja omas sisaldus). Taotletavad hüvitised ei erine palju, kuigi hageja poolt menetluses tehtud töö näib kostja poolt tehtust suurem ja on tulemuslikum. Hageja esindaja tööaeg 16.02.2023 istungiks ettevalmistamiseks ei ole menetluskuludes kajastatud topelt. Ettevalmistus on nimekirja järgi toimunud kahel päeval – 15 ja 16.02. Selle töö kogumaht 3 tundi ja 20 minutit ei ole vaidluse asjaolusid ja käiku arvestades põhjendamatu. Kostja väide menetlusdokumentide koostamisele kulunud aja ülemäärasuse kohta on kontrollimatuseni ebamäärane. Kohtu hinnangul ei ole hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud esindaja toimingud olnud ajaliselt ebamõistliku kestusega.
13.Kokkuvõttes on kohus arvamusel, et hageja esitatud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulude hüvitise 2356,67 eurot võlgniku pankrotivarasse.
14.Hageja taotluse alusel (dtl 135) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
15.Hageja on tasunud 31.10.2022 määruse alusel hagi tagamise tagatisena kohtu deposiiti 2160 eurot (dtl 97 ja 99). Hagejal on õigus taotleda selle summa tagastamist (TsMS 195 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.