Menetlusosalised ja nende Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716, asukoht Turu esindajad tn 2, 51004, Tartu); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Saareväli ([email protected])
Maano
Kostja: V. R. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (e-post: [email protected]) Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu loobumine sissenõudmiskulude summas 3 eurot nõudes ja lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.
2.Rahuldada PARKIT OÜ hagi V. R. vastu.
3.Välja mõista V. R.lt PARKIT OÜ kasuks põhivõlg 105 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 41,6 eurot ja viivis põhinõudelt summas 105 eurot alates 08.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus
4.Menetluskulud jätta 98% ulatuses V. R. kanda ja 2% ulatuses PARKIT OÜ kanda.
Määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumist.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.PARKIT OÜ esitas 10.05.2021 Harju Maakohtusse hagiavalduse V. R. vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja väljastanud sõidukile nr xxxx järgmised leppetrahvid: nr 21290013003, koostamise aeg 21.04.2018, Vormsi 10 KÜ parklas, summa 35 eurot; nr 21290012619, koostamise aeg 17.04.2018, Vormsi 10 KÜ parklas, summa 35 eurot; nr 21290011694, koostamise aeg 07.04.2018, Vormsi 10 KÜ parklas, summa 35 eurot. Kostjat oli teavitatud leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxxx kojamehe vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 105 eurot on kostja poolt jäetud tasumata.
2.Hageja selgitab, et sõiduk xxxx oli pargitud antud Vormsi 10 Tallinn parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine Vormsi 10 territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvel, mis sisaldab lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlile on paigaldatud rida liiklusja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sisse sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil xxxx parkimisluba Vormsi 10 eksponeeritud ei olnud. Igal korteriühistul on oma kaardid (oma värv, kaardi peal kirjutatud aadress, mis näitab kus võib selle kaardiga parkida). Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot.
3.Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 105 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 25,78 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 10.05.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning sissenõudmiskulud summas 3 eurot.
4.Vastuseks kostja seisukohtadele toob hageja välja, et ei vaidlusta kostja õigust parkida KÜ Vormsi 16 territooriumil. Käesoleval juhul on vaidluse esemeks KÜ Vormsi 10 territooriumil nõuetele mittevastava parkimise eest kostjale esitatud leppetrahvid. Hageja
märgib, et 2012 .a sõlmis Lasnamäe Linnaosa Valitsus KÜ-tega Vormsi 10, 12 16, Läänemere tee 9,11 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt LOV andis üle KÜ-dele isikliku kasutusõiguse parkimisala kasutamiseks, hooldamiseks ja parendamiseks kasutusõiguse ala, mis on määratletud 02.03.2016.a lepingu punktides 3.1 kuni 3.9 ning 02.03.2016.a lepingu lisaks olevale skeemile. 04.05.2016 kuupäeval toimus koosolek KÜ-te Vormsi 10, 12 16, Läänemere tee 9,11 juhatuste vahel. Koosolekul vastu võetud otsusega on vastu võetud ja kehtestatud parkimistingimused KÜle kuuluval territooriumil. Üldkoosolekul otsustati, et iga korteriühistu sõlmib eraldi lepingu PARKIT OÜ-ga. Hageja ja KÜ Vormsi 10 vaheline leping vastab nii käsunduslepingu kui ka töövõtulepingu tunnustele. Samas sõltumata asjaolust, millise lepingu tunnustele kõnealune leping vastab, on ebaõige kostja arusaam, et hageja saab leppetrahvinõudeid esitada ja maksma panna üksnes KÜ Vormsi 10 nimel. Pooltevahelises praktikas on välja kujunenud, et laekunud leppetrahvid jäävad hagejale, kuivõrd just hageja kannab leppetrahvide sissenõudmisega kaasnevaid riske. Sarnane tava kehtib kõikide parklaoperaatorite ja nende klientide vahel. Kostja vastuväited
Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on korteriomandi Xxxx omanik. Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseadusele (KrtS) elamus Vormsi 16, Tallinn tegutseb Vormsi 16 Korteriühistu ning vastavalt KrtS § 12 lg 1 korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Vormsi 16, Tallinn korteriomanikud pargivad oma sõiduautod elamu parklas. Kostja hinnangul on kaasomandi osa ehk parkla kasutamise ja valdamise reguleerimine elamu/elamu kinnistu kaasomanike vaheline küsimus, mida on võimalik kinnitada kõikide korteriomanike kokkuleppel ja seda ei saa reguleerida korteriühistu üldkoosoleku või juhatuse tavalise otsuse tegemisega. Kostja omandis on sõiduauto xxxx. Vormsi 16 Korteriühistu ja Vormsi 10 Korteriühistu ei ole kehtestanud Vormsi 16 parkla ja Vormsi 10 parkla kasutamise parkimiskorda ja ei ole teinud ka otsust, mille järgi korteriomanikele saaks määrata leppetrahvi Vormsi 16 parkla või Vormsi 10 parkla kasutamise korda rikkumise eest ning ei ole andnud hagejale ka õigust reguleerida nimetatud parklate kasutamist. Isegi kui selline otsus oleks, siis see oleks kehtetu algusest peale ja ei omaks õigusliku tähendust, kuna parklate kasutamist saavad reguleerida ainult korteriomanikud kokkuleppel.
6.Kostja elab elamus Vormsi 16, on elamu korteriomandi omanik ja korteriomanikuna kasutab Vormsi 16 parklat oma sõiduauto parkimiseks. Sõiduauto oli pargitud parklas 21.04.2018, 17.04.2018 ja 07.04.2018. Kostja leiab, et temal on õigus kasutada sõiduauto parkimiseks parklat sõltumata hageja korraldustest.
Kostja väidete kohaselt parklasse sissesõidul seisuga 21.04.2018, 17.04.2018, 07.04.2018 puudus teave/Infotahvel selle kohta, et tegemist on eraparklaga, kus kehtivad hageja poolt märgitud parkimistingimused/parkimiskord. Hageja väidab, et kostja on parkinud sõiduauto eraparklas, kuid ei ole märkinud kes on eraparkla omanik ja mille alusel hagejal on õigus tegutseda parkla omaniku nimel. Kostja leiab, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt lepingu sõlmimist. Hageja ei ole parkla omanik ja temal ei ole õigust tegutseda parkla omaniku nimel. Hagejal puuduvad õigused ja volitused kostjale tahteavalduse tegemiseks lepingu sõlmimiseks parkla kasutamisel. Seega hageja ja kostja vahel ei ole lepingut sõlmitud ja nende vahel puudub võlaõiguslik suhe. Kui aga kohus siiski leiab, et selline leping ikkagi oli sõlmitud, siis palub kostja palub tuvastada, et leping on tühine.
8.Hageja ei ole esitanud tõendit, mis tõendaksid, et leppetrahvide kviitungid olid edastatud kostjale panemisega sõiduauto kojamehe vahele. Hageja esitas kostja sõiduauto fotod. Need fotod tõendavad ainult seda, et sõiduauto kojamehe vahel on pandud mingid valged paberitükid, kus ei ole näha, et need paberitükid oleksid leppetrahvide kviitungid. Seega tuleb lugeda, et kostja sai leppetrahvide kviitungid koos hagiga 20.05.2021.a.
9.Isegi kui oletada, et hagejal oli õigus esitada kostjale leppetrahvide nõudeid, on need nõuded aegunud, kuna VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul parast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja sai leppetrahvide nõuded alles 20.05.2021, aga hageja väidab, et rikkumised toimusid 21.04.2018, 17.04.2018, 07.04.2018.a. Kostja leiab, et hageja ei ole teatanud kostjale leppetrahvide nõuetest mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 järgi.
10.Lisaks kostja leiab, et 2016. parkimistingimused on tühise, sest leppetrahv on ebamõistlikult suur kuna seda nõutakse parkimistingimuste rikkumise eest parkimisalal, mida antakse kasutada tasuta. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata.
12.Hageja loobus menetluse käigus sissenõudmiskulude nõudest summas. Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse sissenõudmiskulude nõudes 3 eurot.
13.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb rahuldada.
14.Hageja palub mõista kostjalt välja sõiduauto Vormsi 10 parklas lepingutingimustele mittevastava parkimise eest 07.04.2018 saadud leppetrahv summas 35 eurot, 17.04.2018, saadud leppetrahv summas 35 eurot ja 21.04.2018 saadud leppetrahv summas 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 25,798 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.05.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
15.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus hindab hageja nõude lahendamisel seega seda, kas poolte vahel on leping, kas kostja on lepingut rikkunud ja kas lepingus on kokku lepitud kohustuse rikkumise puhuks rahasumma tasumine.
16.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja 07.04.2018, 17.04.2018 ja 21.04.2018 hageja opereeritavas Tallinn, Vormsi tn 10 korteriühistu parklas parkimistingimusi, parkides sõiduauto registreerimismärgiga xxxx ilma parkimist lubavat kirjalikku luba eksponeerimata. Kostja leiab, et hagejal puudub KÜ Vormsi 10 ja KÜ Vormsi 16 volitus vaidlusaluses parklas parkimise korraldamiseks ja järelevalveks. Samuti ei ole kostja hagejaga lepingut sõlminud ning kostjale ei ole leppetrahvi nõudeid mõistliku aja jooksul esitatud. Lisaks on kostja seisukohal, et 2016. parkimistingimused on tühised.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli leppetrahvide tegemise ajal sõiduki MERCEDESBENZ CLK KOMPRESSOR registreerimisnumbriga sõiduk xxxx omanik, samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostjale kuulub Xxxx korteriomand.
18.Kostja väitis esmalt, et ta on Vormsi 16 elamus asuva korteri omanik, mistõttu on tal õigus kasutada Vormsi 16 parklat oma sõiduki parkimiseks ning ta ei ole oma sõidukit 07.04.2018, 17.04.2018 ja 21.04.2018 KÜ Vormsi 10 parkimiskohal parkinud.
19.Kohtule on esitatud Vormsi 10, Vormsi 12, Vormsi 16, Läänemere tee 9 ja Läänemere tee 11 korteriühistute juhatuste poolt kokku lepitud parkimis- ja liikluskorraldusskeemid (tlk 68, 71-72, 109). Kokku lepitud parkimis- ja liikluskorraldusskeemidest nähtuvalt parkimiskohtade kuuluvus iga konkreetse korteriühistu juurde on planeeritud lahendada liikluskorralduslike infotahvlitega. Parkimis-ja liikluskorraldusskeemist nähtuvalt on KÜle Vormsi tn 8 hoone vastu planeeritud 5 parkimiskohta ja Vormsi tn 10 hoone vastu on planeeritud 12 parkimiskohta (tlk 71-72). Parkimiskohtade paiknemist hoonete suhtes ja hoonete numeratsioon nähtub liiklusskeemist, mille kohaselt Vormsi 10 KÜ-le planeeritud parkimiskohad on tähistatud punase värviga (tlk 109). Liikluskorralduslike infotahvlite ja värviskeemi järgi asuvad KÜ-le Vormsi 16 planeeritud parkimiskohad Vormsi tn hoone 16 vastas. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist parkimiskohtade jaotus korteriühistute vahel.
20.Kohtule on esitatud veebirakendusest Google maps street view kuvatõmmised, mis kajastavad vaadet Vormsi 8, Vormsi 10 ja Vormsi 16 hoonetele ja hoonetevahelisele alale nii KÜ Vormsi 10 kui ka KÜ Vormsi 16 parkimiskohtadele (tlk 131-135). Nendest kuvatõmmistest nähtub plaanidel näidatud KÜ Vormsi 10 ja KÜ Vormsi 16 juurde kuuluvate parkimiskohtade asetus nö looduses. Kuigi need kuvatõmmised kujutavad olukorda seisuga 2019 juuni, siis kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et selline liikluskorraldus ja parkimiskohtade jaotus oli olemas ka 2018 aastal hageja poolt kostjale leppetrahvide koostamise ajal (tlk 136-137). Kohtule esitatud hoovi sissesõidule paigaldatud parkimistingimuste infotahvlist tehtud fotodest nähtub, et sinist värvi tahvel on sissesõidul 2018.a märtsikuu seisuga ehk enne vaidlusaluste leppetrahvide väljakirjutamist olemas (tlk 136). 2018.a võis parkimistingimuste tahvel olla ülemiste liiklusmärkide suhtes nurga all ehk paigaldatud paralleelselt või väikese nurga alla sõidu- ja kõnniteega, et lihtsustada teksti lugemist.
21.Hageja on esitanud kohtule 04.02.2018.a tehtud foto Vormsi 8, 10 ja 16 ja Läänemere tee 9 ja 11 hoovi sissesõidutee teises otsas (Vormsi 12 juures asuv väljasõit) paiknevast parkimistingimuste tahvlist (tlk 112 pöördel). Kuna antud foto on tehtud pimedal aja, siis selleks, et veenduda, et tegemist on eelmärgitud sissesõiduteega, on hageja poolt kohtule esitatud sama asukohta puudutav Google Maps street view foto, millest tehtud suurendusena esitatud fotolt nähtuvad taamal paiknevad puud, korterelamu rõdu koos akendega ja rõdu all olev betoonist piire (tlk 137- 137 pöördel). Samuti on äratuntavad ka teised elemendid – nii hoovitee pööre vasakule kui ka puude ees parkivad sõidukid. Kohus nõustub hagejaga, et eelnimetatud tõenditest saab järeldada, et parkimistingimuste tahvel oli Vormsi 10 jt hoonete hoovi sissesõidutee teises otsas olemas hiljemalt 04.02.20218.a. Selle põhjal saab järeldada, et hageja poolt Vormsi 8 hoone poolse sissesõidutee juures paiknenud liikluskorraldus (tlk 136-136 pöördel) pidi olema samasugune, kui sissesõidutee teises otsas (tlk 137-137 pöördel).
22.Kohtule esitatud fotost nähtuvalt on kostja sõiduk numbrimärgiga xxxx 7.04.2018 pargitud selliselt, et sõiduk on pargitud kivisillustikuga teekattega alale ja fotolt on nähtuv sõiduki ees asuva hoone nurk koos rõduga, sellest paremale jääva akna ja rõdu all oleva vaheseinaga (tlk 64). Kohtule esitatud teisest fotost nähtuvalt sõiduki taha jääb valgustatud trepikoda iseloomulike kitsaste trepikojaakendega, sellest paremale poole jääb tänavavalgustuse post ja trepikojast paremale poole jäävad kaks akent (tlk 64 pöördel). Võrreldes neid tunnuseid Google Maps street view vaadetega, saab järeldada, et sõidukist ettepoole jääb Vormsi 8 hoone nurk ning sõiduki taga paistab Vormsi 16 hoone sissekäik (trepikoda) (tlk 139).
Eeltoodust saab järeldada, et kostja sõiduk parkis 07.04.2018.a. Vormsi 8 maja ette jääval KÜ Vormsi 10 parkimiskohal.
23.Kohtule esitatud fotost nähtuvalt on kostja sõiduk numbrimärgiga xxxx 17.04.2018 pargitud selliselt, et sõiduki xxxx tagant paistab liiklusmärk 575a „Parkla“ koos lisatahvliga 861a „Parkimisviis“, mille alla on lisatud noolega parkimiskohtade suunda näitav tahvel kirjega „KÜ Vormsi 16 4 kohta“ (tlk 13 pöördel). Kohtule esitatud fotost nähtuvalt liiklusmärk 575a „Parkla“ koos lisatahvliga 861a näitavad, et 4 KÜ Vormsi 16 parkimiskohta paiknevad Vormsi 16 maja ette viival teeosal. Nimetatud teeosa on asfalteeritud, kuid sõiduk 708 APB pargib kivisillutisega alal (tlk 155). Seega pargib sõiduk KÜ Vormsi 10 kasutusse määratud kõige viimasel parkimiskohal.
24.Kohtule esitatud fotost nähtuvalt on kostja sõiduk numbrimärgiga xxxx 21.04.2018 pargitud selliselt, et sellest vasemal on näha veel ühe parkiva sõiduki külg, eespool on kaks hoonet, millest vasakpoolne paikneb parempoolsest tagapool. Vasakpoolse hoone valgustiga trepikojaga kohakuti ja mõnevõrra vasakul on näha võrkaeda (tlk 16). Kohus tuvastab, et samad elemendid on näha ka street view vaates (tlk 138). Seega on kostja sõiduk xxxx parkimiskoht üks Vormsi 10 parkimisala parkimiskohtadest (tlk 136-137). Tegemist ei saa olla Vormsi 16 parkimiskohaga, sest KÜ Vormsi 16 parkimiskohad ei ole kivisillutisega. Parkides KÜ Vormsi 16 parkimiskohal, ei oleks parkivast sõidukist vasakule enam võimalik teist sõidukit parkida (tlk 137).
25.Eeltoodud skeeme ja fotosid koos hinnates leiab kohus, et tõendatud on hageja väide, et kostja parkis 07.04.2018, 17.04.2018 ja 21.04.2018 oma sõidukit kohas, mis oli ette nähtud Vormsi 10 elanikele. Kostja vastupidised väited on üldsõnalised ja tõendamata. Kohus selgitas pooltele, et tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust tuleb kummalgi poolel tõendada menetluses asjaolusid, millele nad tuginevad.
26.Kostja väide, et ta on Vormsi 16 elamus asuva korteri omanik, mistõttu tal on õigus KÜ Vormsi 16 parkimiskohal parkida, ei ole seega asjakohane, kuna leppetrahvi nõutakse Vormsi 10, mitte Vormsi 16 korteriühistule eraldatud parkimiskohal parkimise eest. Seetõttu ei ole asjakohane ka kostja esitatud tõend korteriühistu Vormsi 16 poolt 01.06.2021 esitatud teate kohta sellest, et nemad ei ole Vormsi 16 parkimisalal parkimiskorda kehtestanud ega andnud hagejale õigust leppetrahvi nõuda (tlk 51).
27.Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejal ei olnud volitust Vormsi 10 territooriumil parkimist korraldada ja selle üle järelevalvet teostada. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kinnistu Vormsi tn 16b, Tallinn, millel hageja parkimist korraldab, omanik Tallinna linn. Kinnisasjale on seatud isiklik kasutusõigus tähtajaga 15 aastat Korteriühistu Läänemere tee 9, Läänemere tee 11, Korteriühistu Vormsi, Korteriühistu Vormsi 10 ja Vormsi 16 Korteriühistu kasuks parkimisala kasutamiseks, hooldamiseks ja parendamiseks kasutusõiguse ala ulatuses vastavalt 02.03.2016 lepingule ja selle lisaks olevale skeemile (tlk 69-70). Korteriühistutele eraldatud parkimiskohtade skeem on lisatud käesoleva asja materjali juurde (tlk 71-72). Seega on kinnisasja omanik andnud 02.03.2016 lepinguga korteriühistutele, sh Vormsi 10 korteriühistule isikliku kasutusõiguse parkimisala kasutamiseks.
28.Kuigi kostja on käesoleva asja juurde esitanud ka 02.03.2016 lepingu (tlk 145-146 pöördel) leiab kohus, et selle lepingu detailne sisu ei oma käesoleva asja lahendamisel iseseisvat tähtsust, kuna ei mõjuta hageja ja kostja vahelist õigussuhet. Kostja väide puudutab korteriühistute ja hageja vahelist õigussuhet.
29.Kohus tuvastab, et 04.05.2016 toimus Vormsi 10, 12 16, Läänemere tee 9 ja 11 juhatuste koosolek. Koosoleku protokolli kohaselt valiti parkimisteenuse kontrolli osutajaks
PARKIT OÜ, s.o hageja. Seejuures lepiti ka kokku, et hagejaga sõlmitakse raamleping ja arved tasuvad kõik korteriühistud eraldi (tlk 71-72). Kostja ei ole väitnud, et koosoleku läbiviimist või koosolekul vastu võetud otsuseid oleks vaidlustatud. Hageja ja korteriühistu Vormsi 10 sõlmisidki 12.07.2016 teenuse osutamise lepingu liiklemise ja parkimisereeglite täitmise kontrollimiseks Vormsi tn 16b hoovialal ja korteriühistule kasutada antud parkimiskohtadel (tlk 73-73 pöördel). Lepingu punkti 3.2. alusel on hagejal õigus kutsuda kehtestatud korra eirajaid korrale, sh kasutades hoiatusi ja/või leppetrahve. Lepingu kohaselt vormistab hageja leppetrahvi sõidukijuhtidele, kes eiravad tellija territooriumil kehtestatud liiklusskeemi või liikluse reguleerija korraldusi ning lepingu punkti 3.8. alusel pidi hagejale jääma kogu leppetrahvidest saadav tulu. Eeltoodust nähtub, et Vormsi 10 korteriühistu oli saanud maa omanikult loa kasutada maad ühistu liikmete sõidukite parkimiseks ja hageja oli saanud korteriühistult õiguse seal parkimist korraldada, sh nõuda parkimiskorra rikkujatelt leppetrahvi. Hageja korraldas parkimist Vormsi 10 korteriühistule vaidlusaluse leppetrahvide tegemise ajal. See, kas korteriühistu Vormsi 10 ja hageja vahel sõlmitud leping on nõuetekohane, ei mõjuta hageja ja kostja vahelist õigussuhet. Kostja ei saa vaidlustada kolmandate isikute vahelist tehingut ega tugineda hageja poolt kolmandate isiku õiguste rikkumisele.
30.Kostja väited selle kohta, et tegemist on kinnistu kaasomandit puudutava õigusvaidlusega, ei ole eeltoodust tulenevalt õiged. Kostja ei ole Vormsi tn 16b kinnisasja, millel hageja parkimist korraldas, kaasomanik. Kinnisasi kuulub Tallinna linnale. Samuti ei ole kostjale antud isiklikku kasutusõigust kinnisasja kasutamiseks. Kasutusõigus on antud korteriühistutele, kes on iseseisvad juriidilised isikud. See, milline on kinnisasja kasutajana Vormsi 10 korteriühistu ja parkimise korraldajana hageja omavaheline suhe ja kas hageja või korteriühistu on oma õigusi või kohustusi parkimise korraldamisel rikkunud, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Need väited ei anna kostjale alust keelduda tema ja hageja vahel sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kui hageja on rikkunud enda lepingust tulenevaid kohustusi, vastutab ta selle eest korteriühistu ees. Kostjal ei ole igal juhul ka võimalik vaidlustada Vormsi 10 korteriühistu tegevust, kuna ta ei ole selle ühistu liige.
31.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel on parkimisleping. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 järgi loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kooskõlas VÕS § 20 lg 1 on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
32.Kuna lepingut saab sõlmida pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel, saab parkimislepingut lugeda sõlmituks, kui isik pargib sõiduki alale, millele parkimise tingimused olid talle eelnevalt teatavaks tehtud (Riigikohtu 20.10.2010 otsus 3-2-1-75-10 p 12 ja 13). Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tingimustele (Riigikohtu 26.01.2017 otsus 3-2-1-82-16 p 22). Auto juhiks ja lepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku, kui ta ei tõenda, et autot juhtis mõni muu isik (Riigikohtu 26.01.2017 otsus 3-2-1- 68-16 p 31 ja 26.01.2017 otsus 3-2-1-82-16 p 22). Vähemalt üldjuhul piisab parkimisteenuse osutaja leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (Riigikohtu 06.12.2017 otsus 2-15-3430 p 18).
33.Hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse sõlmituks leping sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel. Punkti 2 järgi peab parkimist lubav dokument ehk parkimisluba olema nähtaval kohal armatuurlaual. Punkti 3 järgi võivad parklas parkida üksnes registreeritud sõidukid. Punkt 5 kohaselt, kui sõidukijuht eirab tingimusi, on parklakorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot (tlk 140). Asjas esitatud fotod kinnitavad, et parkimistingimusi kajastavad infotahvlid olid paigaldatud ka KÜ Vormsi 10 parkimisterritooriumile (tlk 132, 135-137 pöördel). Kostja on esitanud sellele üksnes üldsõnalisi ja tõendamata vastuväiteid. Üksnes kostja paljasõnaline ja sisustamata väide, et tema leiab, et infotahvleid ei olnud, ei ole piisav lükkamaks ümber hageja esitatud tõendeid.
34.Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud õiguse osutada Vormsi 10 kinnisasja omanikele ettenähtud alal parkimisteenust, samuti kostjaga parkimisteenuse osutamise lepingu sõlmimise ja selle lepingu tingimused. Kostja parkis sõidukit numbrimärgiga xxxx 07.04.2018, 17.04.2018 ja 21.04.2018 Vormsi 16b, Tallinn parkimisalal kohas, mis oli ette nähtud Vormsi 10 elanikele. Sõidukist tehtud fotod kinnitavad, et parkimine ei vastanud parkimistingimuste punktis 2 sätestatud tingimustele, s.o parkimist lubav dokument ei olnud asetatud nähtavale kohale armatuurlaual (tlk 13- 14 pöördel, 18-20 pöördel, 64 pöördel-66). Seega rikkus kostja parkimistingimusi ja hagejal on parkimistingimuste p 5 alusel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi iga rikkumise eest kuni 35 eurot.
35.Kohus ei nõustu kostjaga, et pooltevaheline leping on tühine. Kostja ei toonud esile ühtegi asjaolu, mille alusel ta leiab ja kohus võiks tuvastada, et leping on tühine. Kostja väide, nagu oleks korteriühistu rikkunud parkimise korraldamise otsustamisel oma seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, ei muuda tühiseks hageja ja kostja vahelist parkimislepingut. Kostja leiab, et 2016. Parkimistingimused on tühised, kuna selles nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuste rikkumisekorral maksma hagejale ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Kostja leiab, et leppetrahv on ebamõistlikult suur, kuna seda nõutakse parkimistingimuste rikkumise eest parkimisalal, mida antakse tasuta kasutada. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Kohus nõustub hagejaga, et leppetrahv ei saa olla üksnes sümboolne, kuna ei mõjutaks sellisena kedagi parkimistingimusi järgima. Kui kostja on hõivanud teise korteriühistu parkimiskoha, jääb selle võrra teise korteriühistu elanikele parkimiskohti vähemaks. Seega ei saa võõral parkimiskohal parkimist pidada väheoluliseks parkimistingimuste rikkumiseks.
36.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on vormistatud kostja sõidukile xxxx Vormsi 10 parkimisalal ilma parkimisloata parkimise eest 07.04.2018, 17.04.2018 ja 21.04.2018 leppetrahvid summas 35 eurot (tlk 10-13). Parkimistrahvi teated jäeti sõiduki aknale kojamehe vahele (tlk 15 pöördel, 20 ja 66). Kostja väidab, et ta ei ole leppetrahvi saanud ning et hagile lisatud pildilt nähtuvalt on kojamehe alla pandud lihtsalt mingi valge paberilipik. Kohus kostja üldsõnaliste vastuväidetega ei nõustu.
37.Hageja esitatud fotodelt nähtub, et sõiduki kojamehe vahele on 07.04.2018, 17.04.2018 ja 21.04.2018 asetatud gripkotis paber. Seejuures nähtub fotolt ka ajatempel. Kohus leiab, et asjaolu, et leppetrahvi nõuded jäetakse sõidukijuhile ilmastikukaitseks gripkotis, on üldteada asjaolu. Hageja esitas tõendina ka koopia samast leppetrahvist, millelt nähtub parkimise koht, sõiduki registreerimisnumber ja mark, parkimise kuupäev ja kellaaeg ning leppetrahvi suurus (tlk 13, 17 ja 64). Koopia ja fotod on omavahel kooskõlas. Kostja parkis sellel kuupäeval oma sõidukit lepingutingimustele mitte vastaval viisil ja talle vormistati leppetrahv. Milliste asjaolude alusel kostja väidab, et tegemist ei olnud leppetrahvi nõudega, vaid oli mingi muu paberiga ja millega kostja seda tõendab, ei ole kostja selgitanud. Riigikohtu praktika kohaselt on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude
panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu 05.06.2019 otsus 2-17-117146 p 12). Kohtu hinnangul piisab leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (vt ka Riigikohtu 06.12.2017 otsus 2-15-3430 p 18). Kohus tuvastab eelviidatud tõendeid kogumis hinnates, et hageja on nõude esitamisel nimetatud kriteeriumid täitnud. Hageja pildistas sõidukit selle parkimise asukohas, jättis leppetrahvi kviitungi kojamehe vahele ja leppetrahvilt nähtub parkimise aeg ja koht.
38.Kostja leiab, et hageja leppetrahvi nõuded on aegunud. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohus tuvastas ülal, et leppetrahvi nõuded esitati kostjale 07.04.2018. 17.04.2018 ja 21.03.2018 nende panemisega kostja sõiduki kojamehe vahele. Kuna esile toodud asjaoludel esitati leppetrahvinõue rikkumise avastamisega samal päeval, on see esitatud mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 tähenduses. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
39.Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude nr 2290011694 07.04.2018. Leppetrahvinõude kohaselt oli selle tasumise tähtaeg 14 päeva. Seega muutus leppetrahvinõue sissenõutavaks 22.04.2018. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude nr 21290012619 17.04.2018. Leppetrahvinõude kohaselt oli selle tasumise tähtaeg 14 päeva. Seega muutus leppetrahvinõue sissenõutavaks 02.05.2018. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude nr 21290013003 21.04.2018. Leppetrahvinõude kohaselt oli selle tasumise tähtaeg 14 päeva. Seega muutus leppetrahvinõue sissenõutavaks 06.05.2018. Seega oli kostjal kohustus tasuda leppetrahvid vastavalt hiljemalt 21.04.2018, 01.05.2018 ja 05.05.2018. Kostja ei ole oma kohustust täitnud. Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kohustuse rikkumine oleks vabandatav. Raha maksmisele suunatud kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja leppetrahvi nõue 105 euro saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
40.Põhinõude rahuldamise tõttu kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Sellele nõudele kostja eraldiseisvat vastuväidet ei esitanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
41.Kuna kohustuse täitmise aeg oli leppetrahvis kindlaks määratud, on hagejal õigus viivisele alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.o vastavalt leppetrahvinõudele alates 22.04.2018, 02.05.2018 ja 06.05.2018. Hageja palus kohtul kooskõlas TsMS § 376 mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise protsendina põhinõudest kuni kohustuse täitmiseni. Perioodi eest 09.05.2021 seisuga palub hageja välja mõista 25,78 eurot. Leppetrahvinõue muutub VÕS § 82 lg 7 ja § 158 lg 1 järgi sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest. Seega võib hageja leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel
üldjuhul ka viivist alates leppetrahvi tegemisest (vt ka Riigikohtu 3-2-1-69-08). Antud juhul määras aga hageja kindlaks kohustuse täitmise tähtpäeva, mis oli 14 päeva leppetrahvi tegemisest ja kostjal oli seega õigus kohustus täita selle perioodi kestel, s.t hiljemalt vastavalt 21.04.2018, 01.05.2018 ja 05.05.2018. (VÕS § 82 lg 1 ja 2). Seega muutus kohustus sissenõutavaks alates 22.04.2018, 02.05.2018 ja 06.06.2018 ja hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist perioodi eest kuni 09.05.2021. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on seega 25,78 eurot.
42.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.05.2021 kuni kohustuse täitmiseni.
43.Eeltoodust tulenevalt mõista kohus välja alates 10.05.2021 kuni kohtuotsuse tegemise ajani (07.03.2021) sissenõutavaks muutunud viivise summas 15,82 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 08.03.2023 põhinõudelt summas 105 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
44.Eeltoodust kuulub hagi rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 105 eurot, kohtuotsuse tegemise aja seisuga (07.03.2023) sissenõutavaks muutunud viivised summas 41,6 eurot (25,78+15,82) ja viivised põhinõudelt 105 eurot alates 08.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud
45.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
46.TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagi rahuldamise korral kannab hagimenetluse pool, kelle kahjuks otsus tehti.
47.Kuivõrd hageja loobus nõudest ca 2% ulatuses ja kohus rahuldas menetlusse jäänud nõude osas hagi täielikult, siis jagab kohus menetluskulud sama proportsiooni alusel – menetluskuludest 98% jääb kostja kanda ja 2% hageja kanda.
48.Kohus määrab menetluskulud kindlaks pärast käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumist.