Määruse tegemise aeg ja koht 13.4.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-109556
Kohtuasi
PARKIT OÜ hagi X vastu leppetrahvi ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7.3.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
142,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja PARKIT OÜ (registrikood 12135716), lepinguline esindaja Maano Saareväli Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 7.3.2023 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda. PARKIT OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
2-21-109556 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.PARKIT OÜ (hageja) esitas 6.4.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-lt (kostja) 138 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 10.5.2021 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 105 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 25,78 eurot, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise põhinõudelt (105 eurot) alates hagi esitamisest 10.5.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja sissenõudmiskulud 3 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks parkimislepingu rikkumine sõiduki XXXXXX parkimisega 7.4.2018 (leppetrahv nr 21290011694), 17.4.2018 (leppetrahv nr 21290012619) ja 21.4.2018 (leppetrahv nr 21290013003) KÜ Vormsi 10 juures asuvasse parklasse, kus on kehtestatud järgmised parkimistingimused. Parkimine on Vormsi 10 parklas lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Sõidukil registreerimisnumbriga XXXXXX ei olnud parkimisluba välja pandud. Parkla territooriumile on paigaldatud parkimistahvel, kust nähtuvad parkimistingimused. Parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tasuda leppetrahvi kuni 35 eurot. Hageja paigaldas leppetrahvi teated sõiduki kojamehe vahele. Hagejal on õigus kontrollida KÜ Vormsi 10 territooriumil parkimiskorra täitmist. Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) sõlmis 2012. a korteriühistutega Vormsi 10, 12 ja 16 ning Läänemere tee 9 ja 11 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt andis Tallinna linn korteriühistutele isikliku kasutusõiguse parkimisala kasutamiseks, hooldamiseks ja parendamiseks. Kasutusõiguse ala on määratletud 2.3.2016 lepingu p-des 3.1– 3.9 ning 2.3.2016 lepingu lisaks oleval skeemil. Parema parkimiskorralduse tagamiseks sai iga korteriühistu 19 parkimiskohta ning iga korteriühistu parkimiskohad tähistatakse liiklusskeemil, samuti kujundatakse erivärvilised parkimiskaardid (igal korteriühistul on oma värv). 4.5.2016 toimus korteriühistute Vormsi 10, 12 ja 16 ning Läänemere tee 9 ja 11 juhatuste ühine koosolek. Koosolekul vastu võetud otsusega kehtestati parkimistingimused korteriühistute kasutuses oleval alal. Koosolekul otsustati, et iga korteriühistu sõlmib hagejaga eraldi lepingu. Leppetrahvide esitamine ja nende menetlemine on hageja KÜ-le Vormsi 10 osutatava teenuse osa. Hageja ja KÜ Vormsi 10 vahelise lepingu järgi on hageja kohustuseks parkimiskohtadel kehtestatud parkimiskorra kontrollimine, reageerimine väljakutsele, kehtestatud korra eirajate korrale kutsumine, sh hoiatuste ja/või leppetrahvide väljastamine sõidukijuhtidele, kes eiravad territooriumil kehtestatud liiklusskeemi või liikluse reguleerija korraldusi. Hageja ja KÜ Vormsi 10 vaheline leping vastab nii käsunduslepingu kui ka töövõtulepingu tunnustele. Ebaõige on kostja arusaam, et hageja saab leppetrahvinõudeid esitada ja maksma panna üksnes KÜ Vormsi 10 nimel. Kokkuleppel KÜ-ga Vormsi 10 on hageja õigustatud esitama leppetrahvinõudeid enda nimel. Laekunud leppetrahvid jäävad
2-21-109556 hagejale. Tegemist on hageja ja KÜ Vormsi 10 vahelise õigussuhtega, millele antav hinnang ei puuduta kostjat ega kostja kohustust leppetrahvi tasumisel. Tegemist ei ole Vormsi 10 kinnistut puudutava õigusvaidlusega, vaid KÜ Vormsi 10 poolt kolmanda isikuga sõlmitud lepingu alusel kasutusse võetud maa-alaga, millele ei laiene kinnisasja kaasomanike õigused. Hageja ei ole leppetrahvinõudeid esitanud hilinenult. Hageja on kostja lepingurikkumiste kohta teinud fotod. Leppetrahvid väljastatakse elektroonilise süsteemi kaudu ning allkirjastatakse digitaalselt. Sealt nähtuvad nii leppetrahvi määramise asukoht, parkimise aeg ja sõiduki number. Kostja on ise maksekäsu kiirmenetluses esitanud tõendid selle kohta, et parkla sissesõidu juurde oli paigaldatud infotahvel, liiklus- ja teavitusmärgid. Alal, kus kostja sõiduk parkis, oli parkimine lubatud üksnes KÜ Vormsi 10 loaga. Kostjal sõidukil ei olnud eksponeeritud KÜ Vormsi 10 luba parkimiseks. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on korteriomandi Vormsi 16–76 omanik. Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseadusele § 12 lg-le 1 teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Vormsi 16, Tallinn korteriomanikud pargivad oma sõiduautod elamu parklas. Kaasomandi osa (parkla) kasutamise ja valdamise reguleerimine on kinnistu kaasomanike vaheline küsimus, mida on võimalik kinnitada kõikide korteriomanike kokkuleppel. Seda ei saa reguleerida korteriühistu üldkoosoleku või juhatuse otsusega. Sõiduk XXXXXX on kostja omandis. KÜ Vormsi 16 ja KÜ Vormsi 10 ei ole kehtestanud Vormsi 16 ja Vormsi 10 parkla kasutamise parkimiskorda ja ei ole teinud otsust, mille järgi korteriomanikele saaks määrata leppetrahvi parkla kasutamise korra rikkumise eest. Samuti ei ole hagejale antud õigust reguleerida parklate kasutamist. Isegi kui selline otsus oleks, siis see oleks kehtetu algusest peale ja ei omaks õiguslikku tähendust, kuna parklate kasutamist saavad reguleerida ainult korteriomanikud kokkuleppel. Kostja kasutab Vormsi 16 parklat. Kostjal on õigus kasutada Vormsi 16 parklat sõltumata hageja korraldustest. Kostja sõiduk oli parklas pargitud 7.4.2018, 17.4.2018 ja 21.4.2018. Nendel kuupäevadel parklasse sissesõidul puudus teave/infotahvel selle kohta, et tegemist on eraparklaga, kus kehtivad hageja parkimistingimused/parkimiskord. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt lepingu sõlmimist. Hageja ei ole parkla omanik ja tal ei ole õigust tegutseda parkla omaniku nimel. Hagejal puuduvad õigused ja volitused kostjale tahteavalduse tegemiseks lepingu sõlmimiseks parkla kasutamisel. Hageja ja kostja vahel ei ole lepingulist suhet. Kui poolte vahel ka peaks leping olema, siis see on tühine. Hageja ei ole tõendanud, et pani leppetrahvi nõuded kostja sõiduki kojamehe vahele. Kostja sai leppetrahvi nõuded koos hagiga. Hageja ei esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 järgi. Parkimistingimused on tühised, sest leppetrahv on ebamõistlikult suur. Leppetrahvi nõutakse parkimistingimuste rikkumise eest parkimisalal, mida antakse kasutada tasuta. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 7.3.2023 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 105 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 41,6 eurot, viivise põhinõudelt (105 eurot) alates 8.3.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-21-109556 Samuti võttis kohus vastu hageja loobumise sissenõudmiskulude nõudest 3 eurot ja lõpetas selles osas menetluse. Menetluskulud jättis maakohus 98% ulatuses kostja kanda ja 2% ulatuses hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja on sõiduki XXXXXX omanik. Hageja on tõendanud parkimiskohtade jaotuse korteriühistute vahel. Samuti nähtub hoovi sissesõidu juurde paigaldatud parkimistingimuste infotahvli kohta tehtud fotodelt, et sinist värvi tahvel on sissesõidul olemas 2018. a märtsi seisuga ehk enne vaidlusaluste leppetrahvinõuete kostjale esitamist. Parkimistingimuste tahvel oli Vormsi 10 jt hoonete hoovi sissesõidutee teises otsas olemas hiljemalt 4.2.2018. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja sõiduk parkis 7.4.2018 Vormsi 8 maja ette jääval KÜ Vormsi 10 parkimiskohal, 17.4.2018 KÜ Vormsi 10 kasutusse määratud kõige viimasel parkimiskohal ja 21.4.2018 samuti ühel Vormsi 10 parkimisala parkimiskohtadest. Seega on hageja tõendanud, et kostja parkis osundatud kuupäevadel oma sõiduki kohas, mis oli ette nähtud Vormsi 10 elanikele. Asjakohane ei ole kostja väide, et ta on Vormsi 16 elamus asuva korteri omanik, mistõttu tal on õigus KÜ Vormsi 16 parkimiskohal parkida. Hageja nõuab leppetrahvi KÜ Vormsi 10, mitte KÜ Vormsi 16 parkimiskohal parkimise eest. Vormsi tn 16b, Tallinn asuva kinnistu omanik, millel hageja parkimist korraldab, on Tallinna linn. Kinnisasjale on seatud isiklik kasutusõigus tähtajaga 15 aastat mh KÜ Vormsi 10 kasuks parkimisala kasutamiseks, hooldamiseks ja parendamiseks kasutusõiguse ala ulatuses vastavalt 2.3.2016 lepingule ja selle lisaks olevale skeemile. Seega on kinnisasja omanik andnud 2.3.2016 lepinguga korteriühistutele, sh KÜ-le Vormsi 10 isikliku kasutusõiguse parkimisala kasutamiseks. Hageja ja KÜ Vormsi 10 vahelise lepingu detailne sisu ei oma asja lahendamisel iseseisvat tähtsust, kuna ei mõjuta hageja ja kostja vahelist õigussuhet. KÜ Vormsi 10 on saanud kinnisasja omanikult loa kasutada kinnisasja ühistu liikmete sõidukite parkimiseks. Hageja on omakorda saanud korteriühistult õiguse kinnisasjal parkimist korraldada, sh nõuda parkimiskorra rikkujatelt leppetrahvi. Põhjendatud ei ole kostja väide, et tegemist on kinnisasja kaasomandit puudutava õigusvaidlusega. Kostja ei ole Vormsi tn 16b kinnisasja kaasomanik, millel hageja parkimist korraldas. Samuti ei ole kostjale antud isiklikku kasutusõigust Vormsi tn 16b kinnisasja kasutamiseks. Lisaks ei saa kostja vaidlustada KÜ Vormsi 10 tegevust, kuna ta ei ole selle ühistu liige. Hageja on tõendanud õiguse osutada Vormsi 10 kinnisasja omanikele ettenähtud alal parkimisteenust, samuti kostjaga parkimisteenuse osutamise lepingu sõlmimise ja selle lepingu tingimused. Hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse sõlmituks leping sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel. Punkti 2 järgi peab parkimist lubav dokument ehk parkimisluba olema nähtaval kohal armatuurlaual. Punkti 3 järgi võivad parklas parkida üksnes registreeritud sõidukid. Punkti 5 kohaselt, kui sõidukijuht eirab tingimusi, on parklakorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot. Asjas esitatud fotod kinnitavad, et parkimistingimusi kajastavad infotahvlid olid paigaldatud ka KÜ Vormsi 10 parkimisterritooriumile. Kostja väide, nagu oleks korteriühistu rikkunud parkimise korraldamise otsustamisel oma seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, ei muuda tühiseks hageja ja kostja vahelist parkimislepingut. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et sõiduki kojamehe vahele on 7.4.2018, 17.4.2018 ja 21.4.2018 asetatud gripkotis paber. Fotolt nähtub ka ajatempel. Hageja esitas tõendina ka koopia leppetrahvist, millelt nähtub parkimise koht, sõiduki registreerimisnumber ja mark,
2-21-109556 parkimise kuupäev ja kellaaeg ning leppetrahvi suurus. Koopia ja fotod on omavahel kooskõlas. Kostja parkis osundatud kuupäevadel oma sõiduki lepingutingimustele mittevastaval viisil ja talle vormistati leppetrahv. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Leppetrahvinõue on esitatud mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 tähenduses. Põhinõude rahuldamise tõttu kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli kostja sõiduk pargitud parkimiskohal, mida KÜ Vormsi 10 liiklusmärk ei reguleeri (parkimise keeldu kehtestav märk reguleerib parkimist sõidukist vasakul pool). Kostja parkis liiklusmärgi all, kus oli märgitud „KÜ Vormsi 16“ 4 kohta. Maakohus jättis selle asjaolu tähelepanuta. Kostja ei ole 17.4.2018 parkinud oma sõidukit kohas, mis oli ette nähtud Vormsi 10 elanikele. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et parkimistingimused oleksid kehtestatud parkimisala omaniku poolt. Hageja on ise väitnud, et parkimistingimused peab kehtestama korteriühistu/omanik. Kui parkimiskorda ei olnud või kui hagejal ei olnud õigust seda kehtestada, siis ei ole ka hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimislepingut ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt leppetrahvi. Vastavalt KÜ-ga Vormsi 10 sõlmitud lepingule, korraldas hageja ainult parkimist ja kontrollis parkimiskorra täitmist. Maakohus jättis hindamata, kas hagejal oli õigus kehtestada parkimiskord ja see tõi kaasa ebaõige lahendi. Parkimisteenuse osutamiseks peab hagejal olema parkimisala omaniku, s.o Tallinna linna luba või volitus. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu kohaselt puudub KÜ-l Vormsi 10 õigus anda parkimisala hageja kasutusse, sh seal parkimisteenuse osutamiseks. Kuna parkimisalal ei olnud kehtivat parkimiskorda, siis ole pooled sõlminud parkimislepingut ja hagejal puudub õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
8.TsMS § 405 lg 1 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 105 eurot, viivise 25,78 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 105 eurot alates 10.5.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega ei ületanud hageja põhinõue ja kõrvalnõuded eelnevalt nimetatud piirmäärasid, mistõttu oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
2-21-109556
9.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
10.Maakohus ei andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks.
11.Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10.4.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).
12.Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Hageja ja kostja vahelise lepingu kehtivust ei mõjuta see, kas hagejal oli KÜ-ga Vormsi 10 oleva õigussuhte raames õigus kehtestada parkimistingimused. VÕS § 12 lg 1 kohaselt ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Parkimisteenuse osutamiseks ei pidanud hagejal olema Tallinna linna luba või volitust, sest Tallinna linn oli andnud kinnisasja korteriühistute kasutada isikliku kasutusõiguse alusel. Seega oli igal asjaomasel korteriühistul õigus sõlmida lepingud parkimise korraldamise kohta, mille KÜ Vormsi 10 hagejaga ka sõlmis. Maakohus on õigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ja esitanud otsuses järeldused ammendavalt. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ja ei ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
13.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni.
14.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal (hagejal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
2-21-109556
15.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
16.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
17.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.