Määruse tegemise aeg ja koht 02.03.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-6261
Kohtuasi
X avaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.12.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 14.12.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta lahendi põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud X kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
X (avaldaja) esitas Harju Maakohtule avalduse, milles palub kontrollida Swedbank AS-i täitmisavaldust, kinnitada, et see ei ole seaduslik dokument ega saa kasutada täiteasja alustamiseks. Avaldaja leiab ka, et temale on tekitatud kahju 15 925.81 eurot.
2.Maakohus keeldus 04.05.2022 määrusega avalduse menetlusse võtmisest, kuna leidis, et avaldus puudutab täitemenetlust ning läbimata on kohustuslik kohtueelse menetlemise kord.
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26.09.2022 määrusega eelnimetatud määruse ja leidis, et kohus on ennatlikult avalduse tagastanud. Kohus ei ole välja selgitanud, mis on avaldaja nõue. Avaldaja on ühelt poolt väitnud, et ta ei ole esitanud kaebust kohtutäituri tegevuse või otsuse peale, samas on tuginenud sellele, et esitas kohtutäiturile täitmisavaldusega seonduvalt kaebuse, kuid viimane ei ole seda lahendanud. Ringkonnakohus leidis, et maakohus peab välja selgitama, mida avaldaja täpselt taotleb. Samuti tuleb välja selgitada, kas avaldaja on esitanud kahju hüvitamise nõude.
4.Lähtudes ringkonnakohtu juhistest jättis maakohus 14.10.2022 määrusega avalduse käiguta ja andis avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Avaldaja pidi kohtule selgitama, mida ta taotleb, samuti kas ta on esitanud kahju hüvitamise nõude. Maakohus selgitas, et kohtu pädevus täitemenetluses on täpselt reguleeritud. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 11 lg 1 p 4 järgi on maakohtu pädevuses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine ja p 5 järgi täitemenetlusega seotud hagide lahendamine. Seejuures on kõik hagid, mida täitemenetluses saab võlgnik esitada, TMS-is loetletud. Kui võlgnik ei vaidlusta kohtutäituri tegevust või otsust, võib tegemist olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega hagiga TMS § 221 järgi. Avaldaja peab oma tahet kohtule selgitama. Sellisel kujul avaldust menetleda ei ole võimalik.
5.Avaldaja täpsustas oma nõuet 17.10.2022 dokumendis ja palus kohtul: 1) kinnitada, et AS-i Swedbank dokument ei ole korrektne ega ole seaduslik nagu ametnik dokument üldiselt, sest ei vasta Eesti asjaajamise normidele; 2) kinnitada, et sissenõudja (AS Swedbank) dokument ei ole korrektne ega ole seaduslik, et kasutada seda nagu täitmisavaldust; 3) kinnitada, et sissenõudja (AS Swedbank) täitmisavaldust ei saa kasutada nagu täitmisavaldust võlgade nõudmisel; 4) kinnitada, et ebaseadusliku täitmisdokumendi kasutamisel AS Swedbank on põhjustanud avaldajale kahju summas 15 925.81 eurot; 5) kinnitada, et avaldajal on õigus esitada Harju Maakohtule AS-i Swedbank poolt põhjustatud kahju hüvitamise hagi summas 15 925 eurot.
6.Maakohus jättis 17.11.2022 määrusega avalduse uuesti käiguta ja selgitas, et avaldaja peab veelkord nõuet selgitama. Avaldaja pidi kohtule selgitama, kas ta nõuab kelleltki kahju 15 925 eurot. Avaldaja on nõuete p-s 4 ja 5 märkinud, et kohus peaks kinnitama kahju tekkimist ja avaldaja õigust kahju hüvitamise hagi esitada, kuid kahju hüvitamise nõuet ei ole avaldaja esitanud. Kohus selgitas, et igal isikul on õigus esitada kohtule kahju hüvitamise nõue. Kahju tekkimine ja selle suurus tuvastatakse aga ainult selles hagis, mitte mujal. Seetõttu pidi käesolevas tsiviilasjas avaldaja selgitama, kas ja kellelt soovib avaldaja kahju välja mõista, samuti tuli märkida, kes on antud vaidluses kostjaks. Avaldaja pidi selgitama ka, milline on nõuete p-de 1-3 eesmärk, s.o milleks on avaldajal vaja eelkirjeldatud kinnitusi. Kohus sai avalduse täpsustusest aru selliselt, et tegemist ei ole kaebusega kohtutäituri otsusele.
7.Avaldaja märkis 01.12.2022 esitatud dokumendis, et vaidlusalune täiteasi on lõpetatud, kuid avaldajal on õigus uurida, mis on täitedokument, miks ja kuidas sattus see Narva kohtutäituri Andrei Kreki kätte. Avaldaja leiab, et Swedbank AS-i täitedokument ei ole ametlik dokument ega ole esitatud õige esindaja poolt. Avaldaja palub: 1) läbi vaadata esitatud Swedbank AS-i
2-22-6261 täitmisdokument 20.02.2012 ja sellega seotud teised dokumendid (on esitatud kohtule 27.04.2022, 05.04.2022, 17.11.2022); 2) kinnitada, et Swedbank AS-i täitmisdokument 20.02.2012 ei ole seaduslik dokument nagu ametlik dokument, eriliselt kui see on finantsiline dokument; 3) kinnitada, et Swedbank AS-i täitmisdokument 20.02.2012 ei ole seaduslik dokument nagu täitmisdokument, et esitada finantsilisi nõudeid; 4) kinnitada, et Swedbank ASi täitmisdokumenti 20.02.2012 ei saa kasutada nagu ametlikku ja finantsilist dokumenti; 5) kinnitada, et Swedbank AS-i täitmisdokumenti 20.02.2012 ei saa kasutada nagu ametlikku täitmisdokumenti finantsiliste nõuete esitamiseks; 6) kinnitada, et Swedbank AS-i täitmisdokumenti 20.02.2012 ei saa kasutada täiteasja alustamiseks; 7) kinnitada, et Swedbank AS-i täitmisdokument 20.02.2012 peab olema tühistatud. Avaldaja märgib, et tegemist on hagita menetlusega ja puudutatud isikuid ei ole.
Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 alusel keelduda. Avaldaja ei ole kohtule esitanud nõuetekohast hagiavaldust või avaldust hagita asjas, mida kohus menetleda saaks. TsMS § 477 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda.
9.Avaldaja ei ole esitanud kohtule hagi. Kohus palus avaldajal selgitada, kas ta nõuab kelleltki kahju 15 925 eurot. Viimases puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole avaldaja kahjunõuet esitanud ning on ka märkinud, et tegemist on hagita menetlusega ning puudutatud isikud puuduvad. Kohus on varem selgitanud, et avaldajal võib olla õigus esitada nõue TMS § 221 järgi kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuid ka seda ei ole avaldaja teinud. Tsiviilkohtumenetlus toimub dispositiivsuse põhimõtte alusel, s.o hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu jm (TsMS § 4 lg 2). Ka kostja nimetab hageja. Kohus ei saa omal algatusel hagi menetleda. Kohus leiab, et avaldaja avaldust ei ole võimalik hagina käsitada. Ka avaldaja ei käsita enda avaldust hagina.
10.Avaldaja märgib, et tegemist on hagita avaldusega. Ka sellist avaldust ei ole kohtul võimalik menetleda. Kõik hagita asjad on seaduses ammendavalt üles loetletud (TsMS § 475). TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi on hagita asjaks kaebus kohtutäituri otsuse peale. Antud avaldus ei ole kaebus kohtutäituri otsuse peale. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Seega tuleneb kohtu pädevus hagita asja läbi vaadata seadusest, s.o seaduses peab olema sätestatud, et ühte või teist küsimust võib kohus hagita menetluses läbi vaadata. Antud juhul on selleks seaduseks TMS. Avaldaja soov on saada hinnang lõppenud täitemenetluse täitedokumendi kohta. Sellist hagita menetlust seadus ei võimalda. Seetõttu puudub kohtul pädevus antud avaldust läbi vaadata.
11.TsMS § 3401 lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kohus on korduvalt palunud avaldajal menetlust takistavad puudused kõrvaldada. Avaldaja ei ole esitanud kohtule avaldust, mida kohus saaks menetleda. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel. TsMS § 477 lg 1 ja § 168 g 1 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda.
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
12.Avaldaja esitas määruskaebuse. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada, võtta hagita asi nr 2-22-6261 menetlusse, teha Swedbank AS-i dokumendi kohta kohtuekspertiis ja
2-22-6261 tunnistada, et Swedbank AS-i dokument ei ole seaduslik, sest see ei vasta Eesti seadustele ja normidele.
13.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leiab avaldaja, et Swedbank AS-i dokument ei ole seaduslik täitedokument. Avaldaja leiab, et tema õigus on esitada nimetatud dokument kohtule ja paluda kinnitust, et dokument ei ole seaduslik. Selleks palub avaldaja teha kohtuekspertiisi. Kui tegemist on fiktiivse dokumendiga, võib olla tegemist kuriteoga, sest uudistes on pidevalt kuulda petturite kohta, kes tegutsevad pankade nimel. Avaldaja leiab, et see hagita asi on tähtis kuritegude uurimiseks Eesti riigis.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistada, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb osaliselt muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
16.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus avalduse õigesti menetlusse võtmata, kuid tegi seda osaliselt ekslikul õiguslikul alusel. Ringkonnakohus saab selle vea parandada, muutes osaliselt kohtumääruse põhjendusi.
17.Maakohus jättis 17.11.2022 puuduste kõrvaldamise määrusega avalduse korduvalt käiguta ning andis avaldajale tähtaja selgitada oma nõudeid. Avaldaja selgituste kohaselt on tegemist hagita avaldusega, milles soovib saada hinnangut lõppenud täitemenetluse täitedokumendi kohta. Maakohus keeldus 14.12.2022 määrusega avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel, sest avaldaja ei ole kohtule esitanud nõuetekohast hagiavaldust või avaldust hagita asjas, mida kohus menetleda saaks. Maakohus on selgitanud, et kõik hagita asjad on seaduses ammendavalt üles loetletud (TsMS § 475). TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi on hagita asjaks kaebus kohtutäituri otsuse peale. Antud avaldus ei ole aga kaebus kohtutäituri otsuse peale. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Seega tuleneb kohtu pädevus hagita asja läbi vaadata seadusest, s.o seaduses peab olema sätestatud, et ühte või teist küsimust võib kohus hagita menetluses läbi vaadata. Avaldaja soov on saada hinnang lõppenud täitemenetluse täitedokumendi kohta. Sellist hagita menetlust seadus ei võimalda. Seetõttu puudub kohtul pädevus antud avaldust läbi vaadata.
18.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 3401 lg 2 ei sätesta iseseisvat õiguslikku alust nõuete menetlemisest keeldumiseks. Kohus ei või jätta (hagi)avaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et (hagi)avalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb TsMS §-s 371 sätestatud alus (hagi)avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu lahendist peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-120-16, punkt 11). Maakohus ei ole vaidlustatud määruses ühelegi TsMS § 371 lg-tes 1 ja 2 toodud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alusele tuginenud.
19.Kolleegium on seisukohal, et maakohus, leides, et seadus ei võimalda saada avaldaja poolt soovitud hinnangut lõppenud täitemenetluse täitedokumendi kohta, on sisuliselt tuvastanud, et avaldus on esitatud kujul perspektiivitu. TsMS § 371 lg-s 2 on sätestatud tingimused, mil kohtul on diskretsiooniõigus otsustamaks avalduse menetlemisest keeldumine, kui asja sisuliselt arutamata on selge, et nõue on perspektiivitu. See kohaldub TsMS § 477 lg 1 alusel ka hagita menetluses (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-73-15, punkt 18). TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et
2-22-6261 hagi menetlusse võtmisest saab keelduda, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna praegusel juhul on maakohus tuvastanud, et avalduses taotletud eesmärki (kohtupoolset hinnangut lõppenud täitemenetluse täitedokumendi kohta) ei ole võimalik saavutada, tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi. Eelmärgitut arvestades tuleb maakohtu määruse põhjendusi avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluse osas täiendada viitega TsMS § 371 lg 2 p-le 2.
20.Muus osas nõustub kolleegium maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 lähtuvalt korrata.
21.Tuginedes eeltoodule on kolleegium seisukohal, et maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest õiguspäraselt, kuid avalduse saab käesoleval juhul jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ja koostoimes TsMS § 3401 lg-ga 2. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Arvestades seda, et teisi menetlusosalisi ei ole kaasatud, ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.