2-22-18686/17 - Asjaõigus - Omandiasjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused − Kohus jätab rahuldamata iseseisva nõudeta kolmanda isiku 27.02.2023 taotluse kaasata Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Mh lähtub kolmanda isiku taotlus ekslikust eeldusest, justkui ei esitanuks kostja maakohtule seisukohta kaasomandi lõpetamise osas. Tegelikult võttis kostja 27.02.2023 menetlusdokumendis tema vastu esitatud hagi õigeks. TsMS § 213 lg 1 järgi kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. TsMS § 213 kommentaaride järgi toetab iseseisva nõudeta kolmas isik ühte põhimenetluse poolt eesmärgiga, et põhimenetlus laheneks selle poole kasuks. Hageja või kostja poolel menetlusse kaasatud või sinna astunud iseseisva nõudeta kolmas isik peaks eelduslikult toetama vastava poole positsiooni menetluses, st esitama argumente selle poole toetuseks, olles huvitatud, et see pool menetluse võidaks. Sama sätte kommentaarides on leitud, et kolmanda isiku jaoks lõpeb menetlus koos põhimenetluse lõppemisega, st olukorras, kus hageja võtab hagiavalduse tagasi või kostja võtab hagi õigeks, lõpeb menetlus ka kolmanda isiku jaoks. Käesoleval juhul nähtub iseseisva nõudeta kolmanda isiku 27.02.2023 seisukohast, et iseseisva nõudeta kolmas isik ei poolda kostja seisukohta, kes võttis hagi õigeks (sh hageja nõutud kaasomandi lõpetamise viisi osas), vaid iseseisva nõudeta kolmanda isiku hinnangul on põhjendatud ja õiglane lõpetada kaasomand sellisel viisil, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel. Eelnimetatud kaasomandi lõpetamise viisi ei ole aga kostja (vastuhagi korras) esitanud. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel kaasamise eeldused täidetud, mistõttu kohus jätab sellekohase taotluse rahuldamata. − TsMS § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. − 27.02.2023 menetlusdokumendis võttis kostja A. S. tema vastu esitatud hagi õigeks. Nimelt teatas kostja, et ei vaidle hagiavaldusele vastu ja tunnistab seda õigeks. Kuivõrd kostja võttis kohtule esitatud avalduses hageja nõuded õigeks, siis vastavalt TsMS § 440 lõikele 1 rahuldab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, millega lõpetab poolte kaasomandi

kinnistule, asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx), viisil, mille kohaselt kinnistu ainuomanikuks saab I. B. (isikukood xxxx) ning I. B. (isikukood xxxx) on kohustatud tasuma A. S. ́ile (isikukood xxxx) hüvitise 50 000 eurot. Tallinna Ringkonnakohus on 22.05.2020 tsiviilasja nr 2-14-58306 otsuse p-s 15 leidnud, et kinnistusraamatusse võib AÕS § 63 lg 1 p 3 järgi kanda märke omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge). Keelumärkel on käsutuskeelu tähendus TsÜS § 88 lg 1 mõttes (Riigikohtu 7. märtsi 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-10, p 12). Kui kaasomandiosale on kantud keelumärge, ei saa mõttelist osa kinnisasjas käsutada, mh sõlmida kehtivat kokkulepet kinnisasja kaasomandi jagamiseks (Riigikohtu 1. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 23). Kaasomandi lõpetamisel AÕS § 77 lg 2 järgi ei lähe omand üle mitte kaasomandi lõpetamist otsustava kohtulahendi jõustumisega, vaid kohtulahend asendab tahteavalduse omandi üleandmiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 kohaselt (vt ühisvara jagamise kohta Riigikohtu 26. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 32-1-14-17, p 25.1). Kohtulahendi tegemine, mis asendab tahteavalduse kaasomandi lõpetamiseks omandi üleandmiseks, ei ole kinnistule seatud käsutuskeeldu rikkuv käsutus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16. aprilli 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-6031, p 12). Kuigi käesoleval juhul on kriminaalasja nr xxxx raames seatud keelumärge Eesti Vabariigi kasuks A. S.ile kuuluva 1⁄2 kinnistu registriosa nr xxxx osale aadressil Xxxx, siis kohtu hinnangul ei takista eelnev hagis esitatud nõude rahuldamist. Kuigi kriminaalasjas nr xxxx A. S.i vastu esitatud/esitatava rahalise nõude rahuldamisel võib tekkida olukord, kus käesolev kaasomandi lõpetamiseks tehtud kohtulahend ei saavuta oma eesmärki, ei ole see praegusel juhul teada. TsMS § 445 lõike 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Hageja esitas 19.01.2023 taotluse otsuse täitmise reguleerimiseks. Hageja taotleb määrata otsuse täitmise kord selliselt, et jätta kinnistu (registriosa number xxxx) hageja I. B. ainuomandisse, kui hageja I. B. on tasunud A. S.ile väljamõistetud rahalise hüvitise 50 000 eurot ning kostja saab õiguse oma kinnistu mõttelise osa käsutada (puudub kinnistusraamatus käsutamise keelumärge). Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus nõustub hagejaga, et tulenevalt asjaolust, et kostja kaasomandi osale on seatud käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi kasuks, siis on põhjendatud vastastikku siduda omandi ülemineku ja omandi kaotamise eest hüvitise tasumise kohustused. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus kaasomandi osale seatud keelumärke ja selleks õigustatud isiku nõusoleku puudumise tõttu hageja kinnisasja ainuomanikuks ei saa, kuid kostjal tekib sellele vaatamata õigus hüvitisele. Hageja taotlus selles osas kuulub rahuldamisele TsMS § 445 lõike 1 ja VÕS § 110 lõike 5 alusel. Samas on põhjendamatu hageja taotlus kinnisasja omandi tingimusliku ülemineku osas. AÕS § 120 lg 2 kohaselt on tühine asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks, mis on tehtud tingimuslikult. Kohus ei pea võimalikuks määrata sellist otsuse täitmise korda, mis läheb oma olemuselt vastuollu asjaõigusseaduses sätestatud keeluga leppida kinnisasja omandi üleminekus kokku tingimuslikult. Selles osas jääb hageja taotlus rahuldamata. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole kostja seadnud kahtluse alla hageja võimekust omandi kaotuse eest kostjale ettenähtud hüvitise maksmise osas, siis puudub kohtu hinnangul vajadus reguleerida otsuse täitmise kord veel täiendavalt selliselt, et kostja kohustus anda vastav nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks ei tekiks enne, kui hageja on oma kohustuse täitnud. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus määrab õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse. Riigikohus on kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi