X (X) hagi Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu vastu parkimiskoha üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks ja kostja kohustamiseks lõpetada valduse rikkumine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.09.2022 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
X apellatsioonkaebus, hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Rene Lauk Kostja Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu (registrikood 80160226), lepingulised esindajad Svetlana Malkova ja Vladimir Makarov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22.09.2022 otsuse resolutsioon muutmata, arvestades käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
4.Välja mõista X-lt Tallinn, Paekaare 6 korteriühistu kasuks 600 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 16.02.2022 Harju Maakohtule hagi Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu (kostja/ühistu) vastu. Hageja palus tuvastada, et hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimiskoha üürileping on kehtiv ja kohustada kostjat lõpetama hageja valduse rikkumine. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse asjaolude kohaselt kuulub hagejale Tallinnas korteriomand aadressil Paekaare 6-53. Hageja ja kostja sõlmisid 26.03.2013 lepingu, mille alusel anti hagejale allrendile parkimiskoht nr 8. Leping sõlmiti tähtajaga 30 aastat. 15.03.2021 saatis kostja hagejale e-kirja, kus teatas, et vastavalt korteriühistu üldkoosoleku otsusele kaotab parkimiskoha allrendileping kehtivuse. Hageja tõi 15.04.2021 vastuses kostja e-kirjale välja, et tähtajalist lepingut ei saa ennetähtaegselt korraliselt üles öelda ning puuduvad alused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja märkis 09.05.2021 hagejale saadetud ekirjas, et korteriühistu kõrgem organ on üldkoosolek, kellel on õigus leping ühepoolselt lõpetada. Alates 11.05.2021 piiras kostja hageja ligipääsu parkimiskohale. Kostja oli hagejale eelnevalt teada andnud, et loeb lepingu lõpetatuks alates 12.05.2021 ning hüvitas hagejale 756 eurot 26 senti. Hageja leidis, et antud juhul ei ole lepingust taganemine võimalik. Samuti ei ole tähtajalist üürilepingut võimalik ei korraliselt ega ka erakorraliselt üles öelda. Kostja ei ole enda saadetud e-kirjades viidanud ühelegi lepingu lõpetamist võimaldavale alusele, vaid põhjendas lepingu lõpetamist korteriühistu üldkoosoleku otsusega. Hageja sõnul soovis kostja sõlmida uue ja kostjale soodsama lepingu, kuid see ei saa olla aluseks lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Parkimiskoha allüürileping kehtib endiselt. Kuna kostja piiras ebaseaduslikult hageja ligipääsu parkimiskohale, palus hageja kohustada kostjat lõpetama valduse rikkumine. Kostjate vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja oli sõlminud parkla rajamiseks Lasnamäe 16 Garaažiühistuga üürilepingu ja korraldas parkla ehitamist. Kostja osales projektis „Hoovid korda“ ja Tallinna linn eraldas parkla rajamiseks 15 980 eurot. Ühistu üldkoosolekul otsustati, et parkimiskohtade ehitamiseks puudujääva 9600 eurot tasuvad korteriomanikud, kellega ühistu sõlmib allüürilepingu.
4.26.03.2013 sõlmisid hageja ja kostja lepingu, mille alusel anti hagejale allrendile 30 aastaks parkimiskoht nr 8. Parkimiskoha allüürileping sõlmiti kokku 14 korteriomanikuga. Paljud allüürnikud lõpetasid parkimiskoha kasutamise, parkimiskohad seisid tühjana või hakkasid nad oma parkimiskohti välja üürima ning sellest tulu teenima.
5.17.02.2021 kutsus ühistu juhatus korteriomanike avalduse alusel kokku üldkoosoleku, et määrata kindlaks parkla kasutamise kord. Samuti arutati sõlmitud allüürilepingute muutmist ja koostati hääletussedelid, millega koos esitati kõigile korteriomanikele arutamiseks muudatustega allüürileping.
6.10.03.2021 toimus korteriomanike üldkoosolek, kus häälteenamusega otsustati allüürilepingut muuta, st korteriomanike enamus soovis muudatusi parkimiskorralduses. 11.03.2021 toimus kostja juhatuse koosolek, kus otsustati, et kui allüürnikud, kellel on olemas parkimiskoht, keelduvad muudetud allüürilepingu sõlmimisest, siis nendega lõpetatakse leping ja neile tagastatakse raha, arvestades parkimiskoha amortisatsiooni.
7.15.03.2021 teatas kostja hagejale, et korteriomanike poolthäälteenamusega otsustati täiendada varem koostatud allüürilepingut ning palus selgitada, mis põhjusel hageja ei ole oma parkimiskohta kasutanud. 17.03.2021 saatis hageja vastuse koos selgitusega, mille peale teatas kostja, et uus leping saabub hiljem. 18.03.2021 pani kostja hageja postkasti kaks allkirjastatud muudetud allüürilepingut koos seletuskirjaga, milles palus leping allkirjastada ja panna ühe eksemplari korteriühistu postkasti. Hageja keeldus uue lepingu allkirjastamisest, andmata kostjale selgitusi ja esile toomata selleks mõjuvat põhjust. Kostja pakkus hagejale korduvalt muudetud allüürilepingu allkirjastamist, kuid hageja keeldus.
8.04.04.2021 toimunud ühistu juhatuse koosolekul otsustati, et kuna hageja ei olnud nõus allkirjastama muudetud üürilepingut, siis tuli lõpetada temaga sõlmitud allüürileping. 07.04.2021 pani kostja hageja postkasti avalduse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning saatis hageja e-posti aadressile selgituskirjaga avalduse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja leidis, et kuna hageja ei allkirjastanud muudetud allüürilepingut, ütles kostja VÕS § 313 lg 1 alusel erakorraliselt üürilepingu üles.
9.Kostja üldkoosolekul on korteriomanikel õigus lahendada üürilepinguga seotud küsimusi. Ühistu liige peab järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise huve. Kehtiv ja kohtus vaidlustamata üldkoosoleku otsus allüürilepingu muutmiseks on siduv neile korteriomanikele, kes sõlmisid allüürilepingu. 22.05.2021 hüvitas kostja hagejale parkimiskoha rajamiseks kulutatud raha 756 eurot 26 senti. Maakohtu otsus
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled ei vaielnud selle üle, et: 1) hagejale kuulub korteriomand aadressil Paekaare 6-53 ja et ta on kostja liige. 2) kostja oli sõlminud parkla rajamiseks üürilepingu Lasnamäe 16 Garaažiühistuga ning parkla rajamist rahastasid osaliselt Tallinn linn ja osaliselt korteriühistu liikmed; 3) 26.03.2013 sõlmisid pooled lepingu, mille alusel anti hagejale allüürile parkimiskoht nr 8 tähtajaga kuni 26.03.2043. 4) 15.03.2021 saatis kostja hagejale e-kirja, kus teatas, et vastavalt korteriühistu üldkoosoleku otsusele kaotab eelmine parkimiskoha leping kehtivuse; 5) kostja palus hagejal allkirjastada uus parkimiskoha kasutamise leping kooskõlas korteriühistu üldkoosoleku otsusega; 6) hageja keeldus uue lepingu sõlmimisest, misjärel teatas kostja hagejale allüürilepingu lõpetamisest.
11.Kohus ei nõustunud hageja väidetega, mille kohaselt kostja ei tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Mõjuvaks põhjuseks oli asjaolu, et korteriühistu üldkoosolek otsustas kõigi korteriomanike huvides muuta senist parkimise korda ning muuhulgas mitte võimaldada ühistu liikmetel nende kasutusse antud parkimiskohtade andmist kolmandatele isikutele kasutada. Muutes parkimise korda soovis korteriühistu korraldada parkimise teenuse osutamist senisest paremal ja kõigi korteriomanike huve arvestaval viisil. Hageja ei soovinud nõustuda uute tingimustega ning kostjal puudus seadusest ja üldkoosoleku otsusest tulenev kohustus tagada hagejale teiste korteriomanikega võrreldes erinev ning soodsam kohtlemine.
12.Pooled ei vaielnud selle üle, et nendevahelised õigussuhted ei tulenenud ainult parkimiskoha allüürilepingust, vaid ka sellest, et hageja korteriomandi omanikuna on korteriühistu liige. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 2 sätestab, et korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Hagejal oli kohustus arvestada teiste liikmete huve erinevate teenuste, sh parkimiskohtade kasutamisel.
13.KrtS § 20 lg 1 näeb ette, et antud seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks korteriomandi- ja korteriühistu seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p-des 1- 5, §-des 20 ja 201, § 21 lõikes 31 ja lg-tes 6–9, § 22 lg-tes 1 ja 11, § 23 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 19 lg 1 p 8 kohaselt kuulub mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevusse muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Seega kuulub kostja üldkoosoleku pädevusse otsustada, kuidas tarbida ja liikmete vahel jaotada erinevaid teenuseid, sealhulgas parkimiseks vajalikke teenuseid ning millistel tingimustel saavad liikmed neid teenuseid kasutada. Tulenevalt KrtS § 35 lg 2 p-st 2 käsitatakse tavapärase valitsemisena korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. Nende lepingute sõlmimist saab KrtS § 35 lg 1 alusel otsustada korteriomanike häälteenamuse alusel. Korteriomanikud saavad üldkoosolekul häälteenamusega otsustada parkla rajamise ja selle kasutamise tingimusi, sh parklakohtade jaotamist ja sellega seotud lepingute sõlmimist.
14.Kostjal esines mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning selleks oli vajadus korraldada edaspidi parkimiskohtade kasutamist teistel tingimustel. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. VÕS § 313 lg 1 kohaldamine nõuab kohtult diskretsiooniotsuse tegemist, sest kohtul tuleb kaaluda mõjuva põhjuse olemasolu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-10, p 10). Üürilepingu erakorralist ülesütlemist reguleerib erisättena VÕS § 313 ning selle sätte alusel võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui ka tähtajalise lepingu üles öelda. Mõjuvaks põhjuseks oli praeguses vaidluses asjaolu, et korteriühistu üldkoosolek otsustas kõigi korteriomanike huvides muuta senist parkimise korda ning muuhulgas mitte võimaldada ühistu liikmetel nende kasutusse olevate parkimiskohtade kasutada andmist kolmandatele isikutele. Hageja järeldus, et kostja soovis sõlmida ühepoolselt uut talle soodsamat lepingut, on ebaõige, sest uus leping ei ole mitte kostjale soodsam, vaid senisest enam teiste korteriomanike õigustatud huve arvestav. Seega oli kostjal õigus leping erakorraliselt üles öelda ja hageja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ülesütlemisega.
15.Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat andma talle üle Paekaare 1b parkimiskoha nr 8 valdus ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määras kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks. Kohus rahuldas kostja menetluskulude taotluse osaliselt ja mõistis hagejalt välja 720 eurot. Kohus pidades tunnitasu 100 eurot mõistlikuks, kuid vähendas õigustoiminguteks kulunud aega 10,7 tunnilt 7,2 tunnile. Apellatsioonkaebus
16.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kohustada kostjat andma hagejale üle Paekaare 1b parkimiskoha nr 8 valdus ja jätta menetluskulud kostja kanda.
17.Kohus ei ole mõjuva põhjuse olemasolu hindamisel kaalunud mõlema poole huve ega järginud otsuse põhjendamise kohustust. Maakohus ei käsitlenud küsimust, kui intensiivselt
riivab lepingu ennetähtaegne lõpetamine hageja õigusi ja huve. Kohus on ainult konstateerinud, et kostjal on huvi leping erakorraliselt lõpetada, kuid analüüsimata on kostja huvi olulisus ja mõjusus. Seega on kohus rikkunud poolte huvide kaalumise ning otsuse põhjendamise kohustust ning seetõttu ei ole võimalik aru saada, millistel kaalutlustel on jõutud järeldusele, et lepingu lõpetamiseks vajalik oluline põhjus on olemas ja piisav. Lepingu erakorraliseks lõpetamiseks puudus oluline põhjus. Ülekaalukaks mõjuvaks põhjuseks ei ole üksnes soov parkimist teisiti korraldada, et välistada parkimiskohtade allüürile andmine ning seeläbi tulu teenimine. Üürilepingu lõpetamine on hagejale väga suure negatiivse mõjuga ja ta jääb olulises osas ilma sellest, mida tal oli õigus lepingu alusel saada. Parkimiskoha pidev kasutamine ei olnud hageja kohustuseks ja selline tingimus oleks ebamõistlik. Hageja huvid jätkata lepingut on seaduse alusel rohkem kaitstud, sest ta eeldas, et leping kehtib kuni korralise lõppemiseni 26.03.2043. Tegemist on kahe poole vahel sõlmitud lepinguga ja mõjuvaks põhjuseks leping lõpetada ei ole asjaolu, et üks lepingupool otsustab, et ta ei taha enam enda lepingulisi kohustusi täita.
18.Hageja sõnul ei olnud võrreldes lepingu sõlmimise ajaga toimunud objektiivset muutust faktilistes asjaoludes, mida kostja ei oleks lepingu sõlmimisel mõistlikult saanud ette näha või pidanud ette nägema ning seetõttu ei ole VÕS § 313 lg 1 nõutud mõjuvat põhjust olemas. Lisaks on kohus ebaõigesti kohaldanud KrtS sätteid, sest üldkoosoleku otsus ei anna alust kehtivate lepingute ühepoolseks muutmiseks või lõpetamiseks. Vastustaja seisukoht
19.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldus on õige ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, aga osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi..
21.Maakohus eksis KrtS § 20 lg 1 teise lause ja MTÜS § 19 lg 1 p 8 kohaldamisel, sest esimesena märgitud normis ei sisaldu viidet teisele. MTÜS § 19 lg 1 punktidest kohalduvad korteriomanike üldkoosoleku suhtes ainult esimesed viis. Seega tuleb viide MTÜS § 19 lg 1 p-le 8 otsuse põhjendustest välja jätta. Samuti eksis maakohus korteriomanike üldkoosoleku tähistamisel, õige tähis on korteriomanike üldkoosolek. Need rikkumised ei mõjuta otsuse sisu ega lõppjäreldust.
22.Ülejäänud osas ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu ülejäänud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, millele kõigile on maakohus piisava põhjalikkusega vastanud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Vaidlust ei ole selles, et kostja oli sõlminud parkla rajamiseks Lasnamäe 16 Garaažiühistuga üürilepingu ja et parkla rajamist rahastas suuremas osas Tallina linn ja osaliselt korteriomanikud, kellega kostja sõlmis allüürilepingu. Parkla asub väljaspool korteriomanditeks jagatud kinnistu territooriumi. Pooled ei vaielnud, et hageja oli korteriomandi Paekaare 6-53 omanik ja kostja liige ning et pooltevahelised õigussuhted ei tulenenud üksnes eelnimetatud allüürilepingust. Hagejale olid kohustuslikud korteriomanike üldkoosolekul vastuvõetud otsused.
24.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et korteriomanike üldkoosoleku pädevusse kuulub otsustada, kuidas tarbida ja liikmete vahel jaotada parkimiseks vajalikke teenuseid ning millistel tingimustel saavad liikmed neid kasutada. KrtS § 35 lg 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. Nende lepingute sõlmimist saab KrtS § 35 lg 1 alusel otsustada korteriomanike häälteenamuse alusel. Hageja ja kostja sõlmitud parkimiskoha kasutamise allüürilepingu p 3 kohaselt oli ühistul õigus võtta vastu parkimisega seotud otsuseid korteriomanike üldkoosolekul. Seega oli alates 26.03.2013 olnud kostjal õigus reguleerida parkimistingimusi kooskõlas korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsustega.
25.10.03.2021 toimus korteriomanike üldkoosolek, kus häälteenamusega otsustati muuta seniseid parkimistingimusi ja sõlmida parkimiskohtade kasutajatega lepingud uutel tingimustel. Asja materjalidest nähtuvalt tekkis vajadus uue parkimiskorra määramiseks ja muudetud tingimustel lepingute sõlmimiseks seetõttu, et osa allüürnikke hakkas kostja loata parkimiskohti kolmandatele isikutele välja üürima ning osad andsid korterite müümisel uutele korteriomanikele ebaõigeid andmeid, et parkimiskoht on korteriga seotud, soovides seeläbi kinnisvara hinda tõsta. Korteriomanike pöördumiste alusel otsustas kostja juhatus kutsuda kokku üldkoosoleku parkimistingimuste arutamiseks. 10.03.2021 üldkoosolekul otsustati, et senistele allüürnikele, sh hagejale võimaldatakse sõlmida muudetud tingimustel allüürileping. Muuhulgas otsustati, et uue lepingu kohaselt ei ole üürnikul õigust anda parkimiskoha kasutamist üle kolmandatele isikutele, kes pole parkimiskohaga seotud ega ole korteriühistu liikmed. Seega muudeti parkimiskoha kasutamise lepingu tingimusi. 10.03.2021 üldkoosoleku otsust ei vaidlustatud. Hageja keeldus sõlmimast muudetud tingimustel allüürilepingut mõjuvat põhjust esile toomata.
26.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kostja ei toonud lepingu erakorralisel ülesütlemisel esile ega tõendanud mõjuvat põhjust. Maakohus tuvastas ja pidas põhjendatult tõendatuks, et kostja mõjuv põhjus tulenes korteriomanike üldkoosoleku otsusest muuta senist parkimise korda kõigi korteriomanike huvides ning mh mitte võimaldada ühistu liikmetel nende kasutusse saadud parkimiskohtade kasutada andmist kolmandatele isikutele. Nõustuda saab maakohtuga, et sel viisil arvestas kostja ühistu liikmete huvidega enam, korraldades parkimise teenuse osutamise senisest paremal viisil. Kuivõrd hageja ei soovinud nõustuda uute tingimustega, ei olnud kostjal kohustust tagada hagejale teistest korteriomanikest parkla kasutajatega võrreldes erinevad ja soodsamad tingimused. Kostjal oli kohustus tagada korteriomanike võrdne kohtlemine, st tagada üldkoosoleku otsuse täitmine kõigi parkimiskoha kasutajate suhtes võrdsetel tingimustel, eelistamata hagejat ja seadmata teda soodsamasse olukorda. Hagejal oli kohustus järgida kostja üldkoosoleku otsust ja arvestada teiste korteriomanike huvidega. KrS § 12 lg 1 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes
suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Ringkonnakohtu hinnangul esines kostjal mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja selleks oli vajadus korraldada edaspidi parkimiskohtade kasutamist teistel tingimustel. Vaatamata kostja ettepanekule ja meeldetuletusele allkirjastada uus üürileping, samuti selgitusele, kuidas vaidlustada kostja üldkoosoleku otsust, hageja uut üürilepingut ei sõlminud ega otsust vaidlustanud.
27.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et arvestades hageja apellatsioonkaebuse väiteid, puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda. Kuna maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja põhjal. Kostja taotleb 800 euro hüvitamist järgmiste toimingute eest: maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumine, vastustaja seisukoha koostamine ja lõplike seisukohtade koostamine kokku 8 tundi, tunnihinnaga 100 eurot. Esindaja tunnihind on kooskõlas õigusteenuse osutamise keskmise hinnaga. Ringkonnakohtu hinnangul on tehtud toimingud kooskõlas käesoleva menetlusega. Arvestades, et vaidlus on keskmise raskusega ja et menetlusdokumentides esineb osaliselt kordusi, peab ringkonnakohus vajalikuks ajakuluks apellatsioonimenetluses kokku 6 tundi. Kostja taotlus kuulub osalisele rahuldamisele. Hagejal tuleb kostjale apellatsiooniastmes hüvitada õigusabikulud 600 eurot (100 x 6) käibemaksuta. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.