AKTSIASELTS PRIKE hagi LAIF ART OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2 947,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AKTSIASELTS PRIKE (registrikood 10310368), asukoht Peterburi tee 92g, 13816 Tallinn Hageja lepinguline [email protected]
esindaja:
Igor
Sumarok,
e-post:
Kostja: LAIF ART OÜ (registrikood 12449296), asukoht Lai tn 5, 10133 Tallinn Kostja lepinguline esindaja: advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff, e-post: [email protected] Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõue 362,61 eurot.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks käesoleva otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 744,20 eurot.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuv viivis põhinõudelt (362,61 eurot) protsendina 0,15% tasumata jäänud põhinõude summast iga tasumisega viivitatud päeva eest alates otsuse tegemisest (27.02.2023) kuni põhinõude kohase tasumiseni.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulud 80 eurot.
Jätta menetluskuludest 47% kostja ja 53% hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 1 571,31 eurot;
välja mõista kostjalt hageja kasuks seisuga 03.06.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 435,73 eurot;
välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (s.o 1 571,31 eurolt) 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 04.06.2021 kuni kostja poolt põhivõlgnevuse kohase tasumiseni;
välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulud 80 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.05.2013 müügilepingu nr xxxx raamlepinguna, mille alusel tarnis müüja ostjale viimase tellimusel erinevaid alkoholijooke lepingus sätestatud tingimustel, kostja aga kohustus nende eest tasuma.
3.Kostja tellimusel 13.11.2020 ja 20.11.2020 tarnitud kaupade (alkoholjoogid) eest esitas hageja kostjale arved 20000578253 summas 868,40 eurot ja 20000580065 summas 702,91 eurot. Hageja täitis oma lepingujärgsed kohustused nõuetekohaselt ja andis tellitud kaubad kostjale üle. Kostja võttis kaubad ja arved vastu. Pärast kauba vastuvõtmist ei saanud hageja kostjalt mingeid pretensioone kauba kvaliteedi ega koguse kohta. Vaatamata hageja meeldetuletustele ei ole kostja täitnud oma maksekohustusi hageja ees, jättes ülalnimetatud arved täies ulatuses tasumata.
4.Müügilepingu p 5.7 järgi on müüjal maksmisega hilinemisel õigus nõuda ostjalt viivist 0,15% päevas tähtajaks tasumata jäänud summast. Seega on kostja kohustatud maksma seisuga 03.06.2021 sissenõutavaks muutunud lepingujärgset viivist ostuhinna tasumise viivitamise eest kokku 435,73 eurot. Samuti, tuginedes TsMS § 367 peab hageja õigustatuks jooksva viivise sissenõudmist 0,15% tasumata jäänud põhinõude summast (1571,31 eurot) iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 04.06.2021 kuni kostja poolt põhivõlgnevuse kohase tasumiseni.
5.Kostja vastuväide, et 23.05.2013 sõlmitud müügileping nr xxxx on tänaseks päevaks kehtetu ei vasta tegelikkusele. Kumbki pooltest ei ole avaldanud soovi selle lõpetamiseks. Müügilepingu p-st 7.1 tulenevalt pikeneb leping automaatselt järgmiseks üheaastaseks perioodiks, kui kumbki pool ei ilmuta üks kuu enne lepingu tähtaja möödumist soovi lepingut lõpetada.
6.Poolte vahel oli tõepoolest sõlmitud turundusleping, kuid antud leping on lõppenud selle p 5.2 alusel, kuna lepingus seatud eesmärgid on täidetud. Lisaks sellele, ei oma antud leping tähtust käesoleva vaidluse lahendamisel. Turundusleping ei kehtesta mingeid allahindlusi. Automaatne allahindlus ei ole sätestatud ühegi poolte vahelise tava, dokumendi ega kokkuleppega.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja vaidles hagile vastu.
8.Kostja nõustub hagejaga, et poolte vahel oli ilmselt kunagi 23.05.2013 sõlmitud müügileping nr xxxx, mille järgi tarnis hageja kostjale viimase tellimuste alusel erinevaid alkoholijooke lepingus sätestatud tingimustel, kostja aga kohustus nende eest tasuma. Samas ei nõustu kostja hageja väitega, et kostja raha maksmise kohustus, mida hageja oma hagis nõuab, tuleneb samast 23.05.2013 sõlmitud lepingust.
9.Kostja selgitab, et tegelikkuses on viidatud 23.05.2013 sõlmitud müügileping nr xxxx tänaseks päevaks kehtetu. Viidatud leping oli sõlmitud klubi eelmiste omanike poolt ning vastavalt punktile 7.1 kehtis ühe aasta ning võis pikeneda aastate kaupa – kuid kostjal puudub informatsioon selle kohta, mis tähtajani nimetatud leping kehtis. Kostja uued omanikud võtsid klubi üle 2017. aastal ning esialgu hagejaga ühtegi lepingut ei sõlminud ega hageja kaupa ei kasutanud. Kui hageja esitatud 2013. aasta müügilepingu korral oleks tegemist raamlepinguga ja kehtiva lepinguga, nagu hageja seda väita üritab, võiks eeldada, et kostja tellis regulaarselt hageja käest kaupa alates 2013. aastast, kuid seda pole hageja tõendanud. Vastupidi, tegelikult kehtis hageja ja kostja vahel hoopiski teine leping ning selle lõpetamisega seoses arutati tavalise müügilepingu sõlmimist.
10.Alles 11.10.2019 otsustas kostja hakata tegema koostööd hagejaga ning sõlmis hagejaga (uue) lepingu (turundusleping). Kostja märgib, et turunduslepingust tulenevalt kohustus kostja osutama hagejale turundusteenust ning hageja kohustus selle eest tasuma. Sisuliselt tähendab see seda, et kostja kohustus müüma hageja kaupa kokkulepitud mahus ning hageja tasus selle eest kostjale turundustasu. Lepingu Lisa 1 punktidest 3-5 nähtub, et kostjale makstav turundustasu/allahindlus on 30% ostukäibest, Teenuse osutaja (kostja) ostukäive on 17 000 eurot+km 12-kuulise arvestusperioodi jooksul ning et hageja peab tasuma kostjale turundustasu summas 5000 eurot+km, mida makstakse ühes osas ettemaksuna Teenuse osutaja (kostja) poolt esitatud ettemaksuarve alusel. Ettemaks on tasutud.
11.Hageja on varasemalt kostjale esitanud veel arveid 15.03.2019, 10.05.2019, 31.05.2019 ja 13.12.2019 (arved nr 000417632, 000427655, 000436680 ja 000489683), mis kõik on kostja poolt tasutud ning millel kajastub ka kokkulepitud allahindlus vastavalt 25% või 35%. 25% soodustust kohaldus alati ning lisaks turunduslepingule. Seejärel esitaski hageja 13.11.2020 kostjale arve nr 20000578253 ja 20.11.2020 arve nr 20000580065, mille tasumist käesolevas menetluses nõuab.
12.Samal ajal alustasid pooled aga uue turunduslepingu sõlmimisega seoses läbirääkimisi, mis kestsid kuni 16.11.2020, mil ilmnes, et muutunud turuolukorra tõttu ei saa pooled kompromissile maksetähtaja osas. Maksetähtaja sobimatuse tõttu avaldas kostja soovi sõlmida turunduslepingu asemel müügileping, mille maksetähtaeg on lühem kui turunduslepingul. Hageja esindaja P. P. kinnitas oma 17.11.2020 e-kirjas, et tavaline leping (müügileping) on 25% soodustusega. Seega, vähemalt 13.11.2020 arve nr 20000578253 esitamise ajal kehtis 11.10.2019 turundusleping ning sellest tulenevalt vähemalt 30% soodustus. Samas leiab kostja, et kokku lepitud 30%-line soodustus kehtis ka 20.11.2020 esitatud arvele nr 20000580065, kuivõrd kostja esitas hagejale arve aluseks oleva kauba tellimuse eeldusel, et pooled sõlmivad uue turunduslepingu samadel tingimustel ehk poolte tahe oli suunatud koostöö jätkamisele. Oluline on asjaolu, et kostja täitis edasi oma turunduslepingust tulenevaid kohustusi kuni 20.11.2020 väljastatud arveni, see tähendab seda, et hageja sai teenust vastavalt turunduslepingule ning seetõttu peaks pakkuma vaidlusalustele arvetele ka lepingus kokkulepitud soodustust. Isegi kui kohus sellega nõustuma ei peaks, kehtib nimetatud arvele vähemalt 25%-line soodustus nagu hageja esindaja P. P. ka oma e-kirjas kinnitab.
13.Samuti kinnitab vähemalt 25%-lise soodustuse saamist Prike e-poe kodulehelt leitav info, mille kohaselt kõik konto omanikud ja kliendid saavad 25% soodustust
14.VÕS § 25 lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelises suhtes tekkinud. Pooltevahelisest suhtlusest ja varasemast praktikast nähtub seega üheselt, et hageja esitabki lepingupartneritele, k kostjale, arveid vähemalt 25%-lise allahindlusega, mistõttu on põhjendamatu hageja väide hagiavalduse punktis 5, justkui nõuaks kostja allahindlust alusetult.
15.Kuivõrd haginõude aluseks olevad arved olid hageja poolt esitatud aga ilma allahindluseta, palus kostja korduvalt arved parandada, kuid parandatud, st kokkulepitud soodustusega, arveid ei ole kostja tänaseni saanud. Seetõttu olid kostjal vastavad arved ka tasumata.
16.Kostja on tänaseks nimetatud arved tasunud (arvestades ise lõplikust summast maha lepingus ettenähtud ja lepinguga kokkulepitud allahindluse 30%, mistõttu on kostja oma kohustuse hageja ees täitnud ning hagiavalduse nõue on põhjendamatu. Kostja viitab ka, et tegelikkuses on kostja tasunud rohkem kui isegi 70% arvetest, kuna raamatupidaja tegi arvestuses vea arvestades 30% soodustuse järgnevalt: km-ta arve summa/1,3*1,2. Tegelikkuses oleks pidanud olema arvestus 30% soodustuse saamiseks järgnev: km-ta arve*0,7*1,2.
17.Käesoleval juhul olid vaidlusalused arved tasumata just nimelt hageja enda tegevusetuse tõttu, kuivõrd hageja kostja palvetele arveid parandada ei reageerinud ning pole arveid tänaseni parandanud ja/või kostjale selles osas mingeid selgitusi jaganud, millest tulenevalt ei saa hageja kostjale ette heita ka arvete tähtaegselt tasumata jätmist, mille tõttu ei saa hageja kostjalt nõuda ka viiviseid ja sissenõudmiskulusid. Kostja ei nõustu ka hageja viivisenõudega, kuna hageja oli ise viivituses õigete arvete esitamisega ning lisaks vaidleb kostja vastu ka viivise suurusele: poolte vahel puudub kokkulepe seaduses sätestatud suurema viivise suuruse osas. Viivise suurust ei lepitud kokku turunduslepingutes ei 2019. aastal ega peetud oluliseks ka aastal 2020. aastal. 2013 müügileping on kehtetu, mistõttu selles sisalduv vana kokkulepe ei ole kehtiv.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 23.05.2013 müügilepingu nr xxxx, mille alusel tarnis hageja kostjale viimase tellimuste alusel erinevaid alkoholijooke lepingus sätestatud tingimustel, kostja aga kohustus nende eest tasuma. Kohus tuvastab selle asjaolu omaksvõtu alusel. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja raha maksmise kohustus, mida hageja oma hagis nõuab, tuleneb samast 23.05.2013 sõlmitud lepingust. Kostja leiab, et leping on kehtetu. Ta märgib, et 23.05.2013 sõlmitud müügilepingu sõlmisid eelmised omanikud, kostja uued omanikud võtsid klubi üle 2017. aastal ning esialgu hagejaga ühtegi lepingut ei sõlminud ega hageja kaupa ei kasutanud. Kohus märgib, et äriühingu (klubi) omanike muutus ei mõjuta äriühingu varasemalt sõlmitud lepingute kehtivust – need lähevad uuele omanikule üle.
19.Kostja võtab omaks, et vastavalt 23.05.2013 lepingu p-le 7.1 kehtis leping ühe aasta ning võis pikeneda aasta kaupa. Kohus tuvastab selle asjaolu omaksvõtu alusel. Asjaolu on tõendatud ka kohtule esitatud müügilepinguga (dtl 30, 31). Kostja märgib, et tal puudub informatsioon selle kohta, mis tähtajani nimetatud leping kehtis, kuid tema hinnangul on leping lõppenud. Ühtlasi selgitab ta, et ta selle lepingu alusel kuni 2019 kaupa ei tellinud. Kohus leiab, et lepingu lõppemine on tõendamata – kostja ei ole esitanud ühtki tõendit, millest nähtuks, et ta on lepingu üles öelnud või teatanud, et ta selle pikenemist ei soovi. Ainuüksi asjaolu, et ta vahepealsel ajal väidetavalt selle lepingu alusel kaupa ei tellinud ei saaks olla lepingu lõppemise aluseks. Kostja heidab hagejale ette, et ta kostjat lepingu olemasolust peale klubile uute omanike teket ei teavitanud, kuid kohtu hinnangul on tegu kostja enda hoolsuskohustuse rikkumisega (kes oleks pidanud läbi töötama kõik varasemad raamatupidamisdokumendid) või eelmiste omanike rikkumisega kui nad lepingust ei teavitanud. Küll ei ole see etteheidetav hagejale. Kohus ei nõustu ka hageja seisukohaga, et 2013 sõlmitud leping lõppes uue lepingu sõlmimisega, kuivõrd nende lepingute eesmärgid on kohtu hinnangul erinevad ja need said kehtida kõrvuti. Kohus tuvastab seega, et 2013.a aastal sõlmitud leping kehtis ka vaidlusaluse kauba ja arvete
edastamise ajal kostjale (novembris 2020).
20.Poolte vahel 2013 sõlmitud lepingut ei muuda kehtetuks ega lõppenuks ka asjaolu, et kostjal oli 2015-2019 kehtiv analoogne leping hageja konkurendiga AS L. Kostja hinnangul on selge, et vahepealsel perioodil ei oleks kostjal saanud üheaegselt olla kahe konkurendiga (AS L ja hageja) kahte samasisulist lepingut. Kohus sellega ei nõustu. Kui kostja sõlmis kahe erineva alkoholitarnijaga kaks teineteist välistavat kokkulepet, vastutab selle eest tema, mitte hageja.
21.Kostja väidab täiendavalt, et poolte vahel kehtis hoopis turundusteenuse leping, mis sõlmiti 11.10.2019 (dtl 65-71). Hageja võttis kostja väite turunduslepingu sõlmimise osas omaks, kuid leiab, et antud leping on lõppenud selle p 5.2 alusel, kuna lepingus seatud eesmärgid on täidetud. Ühtlasi on hageja seisukohal, et antud leping ei oma vaidluse seisukohast mingit tähtust, kuivõrd see ei kehtesta mingeid allahindlusi. Kohus leiab, et lepingu eesmärkide täitmine ja lepingu lõppemine on tõendamata. Samas nõustub kohus kostjaga, et turunduslepingust ei tulene mingeid allahindlusi ega soodustusi. Hagejal on kohustus maksata turundustasu, aga seda ei saa käsitleda allahindlusena, mis väljenduks allahindluse protsendina arvel. Kostja hinnangul nähtub lepingu lisa 1 p-dest 3-5, et kostjale makstav turundustasu/allahindlus on 30% ostukäibest, teenuse osutaja (kostja) ostukäive on 17 000 eurot+km 12-kuulise arvestusperioodi jooksul ning et hageja peab tasuma kostjale turundustasu summas 5 000 eurot+km, mida makstakse ühes osas ettemaksuna teenuse osutaja (kostja) poolt esitatud ettemaksuarve alusel. Kostja leiab sel alusel, et hageja pidi kaupu talle müüma 30% allahindlusega. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Turunduslepingu (dtl 65-71) lisast 1 nähtuvalt pidi hageja tasuma kostjale turundustasuna 30% müügikäibest (lepingu lisa 1, p 3). See on aga arvestatud eeldusliku müügikäibe pealt (p 4) ja kuulus tasumisele ettemaksuna, mitte soodustusena arvel (p5). Kostja on esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt ettemaksule on väljastatud arve ja see on tasutud (dtl 72, 73). Kohus tuvastas turunduslepingu teksti alusel, et mingit täiendavat soodustust kaubale koostööleping ette ei näinud.
22.Täiendavalt tugineb kostja väitele, et pooled leppisid allahindluses kokku omavahelises kirjavahetuses (dtl 78-82) ja kostja esitas hagejale arve aluseks oleva kauba tellimuse eeldusel, et pooled sõlmivad uue turunduslepingu samadel tingimustel ehk poolte tahe oli suunatud koostöö jätkamisele. Kohus kostjaga ei nõustu. Poolte vahelises kirjavahetuses (dtl 78-82) peeti lepingueelseid läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks, aga on tõendamata, et leping oleks poolte vahel sõlmitud. Tegu oli vaid läbirääkimistega ja hageja oferdiga, kuid ei nähtu, et sellistel tingimustel oleksid pooled kokkuleppe saavutanud. Kostja ei saanud tugineda ka ootusele, et pooled sõlmivad uue turunduslepingu samadel tingimustel, kuivõrd vaidlusaluste tellimuste esitamise ja arvete väljastamise ajal ei olnud pooled veel kokkulepet saavutanud ja ei olnud teada, kas see saavutatakse.
23.Kostja leiab, et samuti kinnitab vähemalt 25%-lise soodustuse saamist Prike e-poe kodulehelt leitav info, mille kohaselt kõik konto omanikud ja kliendid saavad 25% soodustust. Kohus tuvastas kostja esitatud veebipoe kuvatõmmiste alusel (dtl 83, 84), et soodustust 25% antakse registreeritud e-poe kliendile. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on registreerunud e-poe klient. See ei nähtu ka kohtule esitatud arvetelt. Ainuüksi asjaolu, et hageja on väljastanud paar arvet allahindlusega (seejuures erinevate allahindluse protsentidega) ei anna alust väita, et kostjal oleks tekkinud õigustatud ootus saada arve iga kord allahindlusega. Sealjuures on hageja esitanud kostjale mõned arved allahindlusega (vt nt dtl 74-77) ja mõned allahindluseta (dtl 23-29 ja 99-113). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal oli õigus esitada arved täissummas ehk allahindluseta. Kuivõrd kostja ei ole vastu vaielnud kauba saamisele ja kohus tuvastas, et kostjal oli kohustus tasuda arved täies ulatuses (allahindluseta), tuvastab
kohus, et kostjal oli kohustus tasuda hagejale põhinõudena 868,40 + 702,91 = 1 571,31 eurot.
24.Kostja on esitanud kohtule väited ja tõendid, mille kohaselt ta on vaidlusalused arved käesolevaks ajaks osaliselt tasunud (arvestades ise lõplikust summast maha lepingus ette nähtud ja lepinguga kokkulepitud allahindluse 30%). Nimelt tuvastab kohus kostja esitatud maksekorralduste alusel, et kostja on tasunud 14.06.2021 arvest nr 20000578253 668 eurot ja 21.06.2021 arvest nr 20000580065 540,70 eurot (dtl 85, 86). Seega on kostja tasunud põhivõlgnevusest kokku 668 + 540,70 = 1 208,70 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus antud ulatuses põhinõude tasutuks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude tasumata jäägi 1571,31 - 1 208,70 = 362,61 eurot.
25.Täiendavalt on hageja esitanud viivisenõude.
26.2013 sõlmitud müügilepingu p 5.7 järgi on hagejal maksmisega hilinemisel õigus nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas tähtajaks tasumata jäänud summast. Hageja on taodelnud viivise välja mõistmist hagi esitamiseni ja sellest edasi kuni nõude täitmiseni protsendina põhinõudest. Pooled on lepingus kokku leppinud, et arve tuleb tasuda 14 päeva jooksul (vt dtl 30).
27.Arve nr 20000578253 suuruseks oli kokku 868,40 eurot. Kohus arvestab viivist otsuse tegemise ajani (27.02.2023) kahes osas – arve osalise tasumiseni ja sellest edasi. Arve väljastati 13.11.2020 ja see tuli tasuda 14 päeva jooksul. Kostja tasus arvest 668 eurot 14.06.2021. Seega arvestab kohus viivist 868,40 eurolt alates 28.11.2020 – 13.06.2021. Viivise summaks selle perioodi eest on 257,91 eurot. Kohus arvestab viivist arve tasumata summalt 868,40 – 668 = 187,57 eurot perioodi eest 14.06.2021 – 27.02.2023 ja viivise suuruseks on 175,57 eurot. Kohus arvestas viivised välja kasutades rakendust viivisekalkulaator (leitavinternetis www.viivisekalkulaator.ee).
28.Arve nr 20000580065 suuruseks oli kokku 702,91 eurot. Kohus arvestab viivist otsuse tegemise ajani (27.02.2023) kahes osas – arve osalise tasumiseni ja sellest edasi. Arve väljastati 20.11.2020 ja see tuli tasuda 14 päeva jooksul. Kostja tasus arvest 540,70 eurot 21.06.2021. Seega arvestab kohus viivist 702,91 eurolt alates 05.12.2020 – 20.06.2021. Viivise summaks selle perioodi eest on 160,59 eurot. Kohus arvestab viivist arve tasumata summalt 702,91 – 540,70 = 162,21 eurot perioodi eest 21.06.2021 – 27.02.2023 ja viivise suuruseks on 150,13 eurot. Kohus arvestas viivised välja kasutades rakendust viivisekalkulaator (leitavinternetis www.viivisekalkulaator.ee).
29.Seega on kostja kohustatud maksma otsuse tegemise aja seisuga (27.02.202) sissenõutavaks muutunud lepingujärgset viivist ostuhinna tasumisega viivitamise eest kokku 257,91 + 175,57 +160,59 + 150,13 = 744,20 eurot. Kohus rahuldab ka edasiulatuva viivise nõude protsendina tasumata põhinõude osalt (362,61 eurot) 0,15% tasumata jäänud põhinõude summast iga tasumisega viivitatud päeva eest alates otsuse tegemisest (27.02.2023) kuni kostja poolt põhivõlgnevuse kohase tasumiseni.
30.Hageja on esitanud täiendavalt sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 80 eurot. VÕS § 1131 lg-s 1 on sätestatud, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Vastavalt kohtupraktikale võib sissenõudja nõuda sissenõudmiskulu 40 eurot iga kohustuse täitmise rikkumise eest. Kuivõrd kostja oli viivituses kahe arve tasumisega, rahuldab kohus hagi 2*40= 80 euro sissenõudmiskulude ulatuses.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 362,61 eurot (põhinõue) + 744,20 eurot (sissenõutavaks muutunud viivised ) + 198,53 eurot (edasiulatuvad viivised arvestatuna aastaselt viiviste summalt) + 80 eurot (sissenõudmiskulu) = 1 385,34 eurot. Hagi hinnaks käesolevas asjas oli 2947,33 eurot. Seega rahuldas kohus hagi 1 385,34 /2947,33 eurot = 47% ulatuses. Kohus jätab seega menetluskuludest 47% kostja ja 53% hageja kanda.
32.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
33.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
EDASIKAEBAMINE
34.Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
35.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
36.Vastavalt TsMS 442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
37.Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merit Helm kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 27.02.2023 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.