lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-18816/6

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-18816/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1087
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 20.02.2023, Tallinn Kohtuasja number

2-22-18816

Kohtuasi

X hagi Y vastu mittevaralise kahju ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.01.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 02.01.2023 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (hageja) esitas 15.12.2022 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja hüvitiselt viivise seadusjärgses määras hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja märkis hagiavalduses, et kohtupraktikast tulenevalt jäävad keskmised hüvitised 500–600 euro kanti ja seega on hagi hind 600 eurot, millelt tuleb riigilõivu tasuda 175 eurot. Hageja arvates arvestatakse viivist nõudelt, mitte hagihinnalt.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Maakohus jättis 16.12.2022 määrusega hagiavalduse selles sisalduvate puuduste tõttu käiguta. Maakohus kohustas hagejat täpsustama oma nõudeid ja hagi hinda ning tasuma

2-22-18816 riigilõivu. Maakohtule jäi arusaamatuks hagihinna kujunemine. Hagiavalduse resolutsiooni järgi palub hageja mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel, mille hind oleks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg-te 1 ja 3 järgi 3500 eurot, kuid hagi põhjendavas osas palub hageja määrata hüvitiseks vähemalt 600 eurot. Kohus selgitas, et kui hageja taotleb kahjuhüvitist kohtu õiglasel äranägemisel, lähtub kohus seaduses sätestatud eeldusest ja hagihind on sel juhul 3500 eurot. Kui hageja nõuab viivist kohtu äranägemisel määratud kahjuhüvitiselt, ei saa viivist nõuda alates hagi esitamisest, vaid alates otsuse tegemisest. Kui hageja soovib viivist alates hagi esitamisest, tuleb märkida kindel nõudesumma.

3.Hageja esitas 20.12.2022 vastuväite kohtu tegevusele. Hageja leidis, et TsMS § 132 lg-s 1 eeldusena nimetatud hinda ei saa rakendada, vaid hagihind peab vastama hagis nõutava hüve tegelikule suurusele. Lisaks märkis hageja, et viivise nõude sõnastus on kooskõlas senise kohtupraktikaga. Juhul, kui kohus vastuväidet ei rahulda, palus hageja pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega.
4.Maakohus jättis 21.12.2022 määrusega hageja vastuväite ja taotluse hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata ning kohustas sama määrusega hagejat kõrvaldama 16.12.2022 määruses osundatud puudused hiljemalt 23.12.2022. Maakohtu määrus
5.Maakohus keeldus 02.01.2023 määrusega hagi menetlusse võtmisest.
6.Hageja nõue ja hagi hind olid maakohtu hinnangul ebaselged. Vaatamata kohtu juhistele ei esitanud hageja kohtule nõuetekohast hagiavaldust, sh ei täpsustanud hagiavalduse nõudeid ega hinda ning jättis tasumata riigilõivu. Eeltoodu tõttu keeldus kohus hagi menetlusse võtmast, viidates TsMS § 371 lg 1 p-dele 9 ja 10, § 371 lg 2 p-dele 1 ja 2 ning § 3401 lg-le 2. Määruskaebus
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja leiab, et esitatud nõue selge ja hagihind peaks jääma 600 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot. Menetluse edasine käik
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldamisele.
10.Vaidlustatud määruse põhjendustes on maakohus viidanud hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena TsMS § 371 lg 2 p-dele 1 ja 2, kuna maakohtu hinnangul ei ole nõue piisavalt selge, TsMS § 371 lg 1 p-dele 9 ja 10, kuna vorminõudeid on oluliselt rikutud ja tasumata on riigilõiv, ning TsMS § 3401 lg-le 2, kuna hageja on jätnud puudused kõrvaldamata. Ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ei nõustu.

2-22-18816

11.Kohus ei või jätta hagiavaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagiavalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb TsMS §-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu lahendist peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (Riigikohtu 21.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11).
12.Nõuetekohane avaldus (TsMS § 338) on menetluse eelduseks, kuid igasugune avalduse ebaselgus ei pruugi siiski tähendada, et sel puudub edulootus. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu seisukohta, et hageja põhinõue on sedavõrd ebaselge, et seda ei saa menetleda. Hageja tõi hagis esile, et kostja rikkus tema isikuõigusi ebakohase väärtushinnangu avaldamisega ning hageja palus välja mõista õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. TsMS § 366 järgi võib hageja esitada nõude selliselt, et ta jätab mittevaralise kahju hüvitise summa hagis märkimata ja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Hageja võib hagis nimetada ka konkreetse hüvitise summa, kuid ei ole selleks kohustatud.
13.Hageja võib hagis esitada viivise nõude selliselt, et taotleb viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest. Juhul, kui maakohus hagi sisulisel lahendamisel kostja vastuväite põhjal leiab, et viivist on põhjendatud nõuda hilisemast ajast, ei takista see viivise nõude menetlusse võtmist.
14.Hagi hinna osas juhtis maakohus hageja tähelepanu sellele, et kui hageja jääb selle juurde, et taotleb kahjuhüvitist kohtu õiglasel äranägemisel, tuleb hagihinna määramisel lähtuda TsMS § 132 lg-st 3 ja eeldada, et hagihind on 3500 eurot. Samas ei ole maakohus TsMS § 136 lg 1 teise lause alusel hagihinda määranud ja sellelt tasumata riigilõivu nõudnud. Maakohtu määrusest ega ka käiguta jätmise määrusest ei nähtu, millises summas riigilõivu tasumist maakohus hagejalt nõudis. Hagejale ei saa ette heita riigilõivu ebapiisavat tasumist olukorras, kus kohus ei ole selgelt hagi hinda määranud ega käiguta jätmise määruses nõudnud puuduoleva riigilõivu tasumist konkreetses summas. Vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustest jääb mulje, nagu hageja ei oleks riigilõivu üldse tasunud. Ringkonnakohus kontrollis riigilõivu laekumist ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on 15.12.2022 tasutud riigilõiv 175 eurot.
15.Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus keeldus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest. Maakohtu märgitud põhjendustel ei saa hagi menetlusse võtmata jätmist pidada põhjendatuks. Maakohtul tuleb hagi menetlusse võtmise etapis määrata hagihind ja oma kaalutlusotsustust nõuetekohaselt põhjendada ning selle alusel otsustada, kas hagejal on kohustus tasuda täiendavat riigilõivu. Kui hageja tasutud riigilõiv ei ole piisav, siis tuleb hagejale anda konkreetselt nimetatud summas täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaeg.
16.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Ringkonnakohus märgib, et maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1 ja § 442 lg 5, kui jättis vaidlustatud määruse resolutsioonis märkimata menetluskulude jaotuse.
17.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja