Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm
Määruse kuupäev
22.06.2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-18816
Tsiviilasi
XXu hagi YYi vastu mittevaralise kahju hüvitise ja viivise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 19.05.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YYi 24.05.2023 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): XX, lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kostja (apellant): YY
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine
-
kostja ei väitnud ega tõendanud avaldatud faktiväidete õigsust, mistõttu ei saa õigusvastasust välistada VÕS § 1047 lg 2 järgi; samuti puudub õigusvastasust välistav asjaolu VÕS § 1046 järgi, sest väited on ebakohased; kostja ei väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma – seega puuduvad VÕS § 1047 lg 1 järgsed alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse; õigusvastasust ei välista seegi, et kostja väitel ta üksnes taasavaldas varem juba meedias avaldatut. Kostja ei toonud esile kommentaari avaldamise õigustatud huvi. 2 (5)
-
-
-
-
Kostja ei tõendanud, et ta on täitnud käibekohustust kontrollida andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Nii puuduvad VÕS § 1047 lg 3 järgsed õigusvastasust välistavad alused; kostja kahjustas andmete avaldamisega hageja mainet. Seda ei õigusta kostja selgitus, et ta avaldas isiklikku arvamust – järelikult puuduvad VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatud õigusvastasust välistavad alused; andmete avaldamisega realiseeris kostja õigust sõnavabadusele, aga sellega konkureerib hageja õigus maine kaitsele. Kohtu ette ei toodud asjaolusid, et kostja õigus avaldada oma arvamust kaalus üle hageja õiguse maine kaitsele; asjas ei oma tähtsust ka asjaolu, et hageja on avaliku elu tegelane. VÕS § 1046 lg 1 ls 2 järgi tuleb kostja teo võimaliku õigusvastasuse hindamisel mh arvestada, kas hageja oli avaliku elu tegelane ja peab seetõttu taluma avalikku kriitikat teistest isikutest rohkem. Siiski ei pea ka avaliku elu tegelane taluma niivõrd intensiivset õiguste riivet, veel enam olukorras, kus avaldatu ei seondu isiku avaliku tegevusega; kostja ei tõendanud VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavate asjaolude olemasolu ja kohtu ette toodud asjaoludel ei nähtu, et sellised asjaolusid saanuks ka objektiivselt esineda.
kostja tekitas kahju kahe faktiväite avaldamisega 30.04.2019 ühes kommentaaris; kostja avaldas andmeid üleriigilise levikuga ajakirjandusväljaande kommentaariumis, st avaldatu jõudis piiramatu isikute hulgani; avaldatud andmed on ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad, alandavad ja ebakohased; kostja pani toime hageja isikliku õiguse rikkumise hooletusest; kostja ei kahetsenud hagejale kahju tekitamist ega vabandanud, vaid õigustas oma tegu ka kohtumenetluse ajal; teo ebakohasust pole kostja mõistnud.
alusel nõuda igalt avaldajalt tema kohta esitatud avaldustega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja avaldusega toime pandud hageja isikuõiguste rikkumise tuvastamisel pole oluline, kas keegi teine lisaks rikkus samuti hageja sama või sarnast õigust. Samuti pole teiste isikute väidetav osa hageja kahjustamisel oluline kahjuhüvitise suuruse määramisel (TlnRnK, 25.11.2022, 2-21-14268, p-d 10.2 ja 10.3). Ühtlasi pole oluline, kas rikutud on kolmanda isiku võrreldavat õigust. Kostja tegu ei saa õigustada kolmanda isiku suhtes toime pandud muude rikkumistega. Järelikult ei saa kaebust rahuldada ka teise väite õigsust eeldades.
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.