3.Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda.
4.Jätta apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XX (hageja) esitas 15.12.2022 Harju Maakohtule hagi YYi (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu õiglasel äranägemisel seoses hageja kohta au teotavate kommentaaride avaldamisega.
1.1.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Delfi võrguväljaandes artikli „xxxxxxxxxx |xxxxxx“ kommenteerimise alal xx.xx.xxxx kell xx:xx pseudonüümi „Ccccccc“ alt kommentaari: „xxxxxxxxx“ (edaspidi: kommentaar).
1.2.Hageja esitas kohtusse avalduse kostja isikuandmete tuvastamiseks. Kohus kogus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx andmed, et kommentaari kirjutas kostja.
1.3.Hageja hinnangul on kommentaar ebakohane. Kostja avaldas väärtushinnangu, et hageja on xxxxxxxxxxxx. Kostja väärtushinnang on põhjendamatu eelkõige seetõttu, et kostjal puudus mõistlik õigustus hagejat avalikkuse ees halvustada ja jätta hagejast muljet kui valetajast. Sealjuures on piltlike väljendite kasutamine nagu „xxxxxxxxx“ ja „xxxxxxx“ selgelt liialdatud, sest kostja avalduse tegemise ajal puudusid hageja valetamise kohta tõendid. Kostja hinnang põhineb ebaõigetel asjaoludel ja on ebakohane. Kostja kommentaari alandav ja solvav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.
1.4.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle tekkis mainekahju ja kostja süü on suur. Ükski isik (sh avaliku elu tegelane või avalikus sektoris kõrgel kohal töötav inimene) ei pea taluma tema kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ja seeläbi tekkivat negatiivset kuvandit. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks põhjendada ükskõik missuguse vabaduse teostamisega.
2.Kostja vaidles hagile vastu, aga ei vaidlustanud, et tema kirjutas kommentaari. Kostja hinnangul ei ole ta kedagi laimanud, vaid avaldas oma arvamust ja tema arvamuskommentaar oli väga leebe. Kostja leiab, et hagi rahuldamine rikuks tema põhiõigust avaldada vabalt oma arvamust. Kostja kinnitas kohtule, et tema arvamus hageja kohta on jätkuvalt endine.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 19.05.2023 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.
3.2.Kostja kommentaari kirjutamine on andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses, sest see on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Kommentaar on hinnatav osaliselt faktiväidetena. Nii on kostja esitanud väite, et hageja valetab ja on xxxxxx. Nende väidete lugemisel tekib mõistlikul isikul arusaam, et hageja xxxxxxx ja et hageja valetab, et ta xxxxxxxx..
3.3.Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Kostja küll väidab, et ta on üksnes avaldanud oma arvamust ega ole hagejat laimanud, kuid ta ei tõendanud nimetatud väidete tõesust. VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja ei tõendanud väidete tegelikkusele vastavust.
3.4.Oma käitumisega on kostja tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Kohus kontrollis õigusvastasust välistavate asjaolude puudumist: -
-
kostja ei väitnud ega tõendanud avaldatud faktiväidete õigsust, mistõttu ei saa õigusvastasust välistada VÕS § 1047 lg 2 järgi; samuti puudub õigusvastasust välistav asjaolu VÕS § 1046 järgi, sest väited on ebakohased; kostja ei väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma – seega puuduvad VÕS § 1047 lg 1 järgsed alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse; õigusvastasust ei välista seegi, et kostja väitel ta üksnes taasavaldas varem juba meedias avaldatut. Kostja ei toonud esile kommentaari avaldamise õigustatud huvi. 2 (5)
-
-
-
-
Kostja ei tõendanud, et ta on täitnud käibekohustust kontrollida andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Nii puuduvad VÕS § 1047 lg 3 järgsed õigusvastasust välistavad alused; kostja kahjustas andmete avaldamisega hageja mainet. Seda ei õigusta kostja selgitus, et ta avaldas isiklikku arvamust – järelikult puuduvad VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatud õigusvastasust välistavad alused; andmete avaldamisega realiseeris kostja õigust sõnavabadusele, aga sellega konkureerib hageja õigus maine kaitsele. Kohtu ette ei toodud asjaolusid, et kostja õigus avaldada oma arvamust kaalus üle hageja õiguse maine kaitsele; asjas ei oma tähtsust ka asjaolu, et hageja on avaliku elu tegelane. VÕS § 1046 lg 1 ls 2 järgi tuleb kostja teo võimaliku õigusvastasuse hindamisel mh arvestada, kas hageja oli avaliku elu tegelane ja peab seetõttu taluma avalikku kriitikat teistest isikutest rohkem. Siiski ei pea ka avaliku elu tegelane taluma niivõrd intensiivset õiguste riivet, veel enam olukorras, kus avaldatu ei seondu isiku avaliku tegevusega; kostja ei tõendanud VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavate asjaolude olemasolu ja kohtu ette toodud asjaoludel ei nähtu, et sellised asjaolusid saanuks ka objektiivselt esineda.
3.5.Järgnevalt hindas kohus kostja süüd VÕS § 1050 alusel. Kostja tekitas hagejale kahju hooletusest (VÕS § 104 lg 3). Kostjal lasus hoolsuskohustus kontrollida avaldatavaid andmeid (VÕS § 1047 lg 3), aga kostja seda kohustust ei järginud. Tuvastades, et kostja ei täitnud nimetatud hoolsuskohustust ja olles seega hooletu, ei pea kohus täiendavalt kontrollima kostja välist hooletust (VÕS § 1050 lg 1). Kohtu hinnangul oli kostja sisemiselt hooletu (VÕS § 1050 lg 2). Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis välistaksid kostja süü VÕS § 1052 järgi.
3.6.Kostja rikutud sätete (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4) eesmärk on kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2). Hageja kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Hagejal on niisiis õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 ja § 134 alusel. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama.
3.7.Mittevaralise kahju hüvitise määrab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366 alusel kindlaks kõiki asjaolusid arvestades oma õiglasel äranägemisel. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2), mille määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust, samuti kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Lisaks võib kohus arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes arvesse kahju tekitaja varalist seisundit (VÕS § 134 lg 6). Hüvitis ei tohi olla sümboolse suurusega ja selle suurust mõjutab kostja vabatahtlikust hüvitamisest keeldumine. Maakohus hindas kohaseks hüvitise summaks 750 €, võttes arvesse eelviidatud sätteid ja järgnevaid asjaolusid: -
kostja tekitas kahju kahe faktiväite avaldamisega 30.04.2019 ühes kommentaaris; kostja avaldas andmeid üleriigilise levikuga ajakirjandusväljaande kommentaariumis, st avaldatu jõudis piiramatu isikute hulgani; avaldatud andmed on ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad, alandavad ja ebakohased; kostja pani toime hageja isikliku õiguse rikkumise hooletusest; kostja ei kahetsenud hagejale kahju tekitamist ega vabandanud, vaid õigustas oma tegu ka kohtumenetluse ajal; teo ebakohasust pole kostja mõistnud.
3.8.Hageja taotlusel mõistis kohus kostjalt välja viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras alates hagi esitamisest (15.12.2022) kuni põhinõude täitmiseni. 3 (5)
3.9.Hageja põhjendatud menetluskulud on riigilõiv 490 € (TsMS § 138 lg 2) ja õigusabikulu 1536 € (TsMS § 175 lg 1). Hageja kulunimekirja kohaselt osutati talle õigusabi 8 t ulatuses tunnitasuga 160 € (lisandub käibemaks). Hageja on füüsiline isik ega saa tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei esitanud hageja kulunimekirjale sisulisi vastuväiteid. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulu summas 2026 € (= 1536 + 490). Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel märkis kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja esitas 24.05.2023 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada.
4.1.Esiteks märgib kostja, et tema arvamus hageja kohta põhines meedia andmetel ja tuttavate juttudel, kes on Xxxxxxxx pärit. Seetõttu ei saa kostja aru, et miks teda „trahvitakse“ oma arvamuse avaldamise eest. Kostja teada oli xxxxxxxxx nii hirmutatud, et ta ei julenud tunnistada hageja vastu. Kostja möönab, et inimest ei saa enne kohtuotsust süüdi mõista, aga seepärast oligi kommentaar ainult kostja arvamus. Kostja hinnangul on kahjuhüvitise nõudmine pigem hageja äriprojekt ega rajane enda tegelikult halvasti tundmisel.
4.2.Teiseks väidab kostja, et kui lugeda netikommentaare AA kohta, siis need on tunduvalt räigemad, kui tema kommentaar hageja kohta. Kostja palub võtta arvesse GG tegutsemist, kes küll vabandas hageja ees, aga seda ainult kohtulahendi alusel. Kostja leiab, et tema ei pea vabandama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Viidatud sättekohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Kostja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud.
6.TsMS § 631 lg 1, § 633 lg 2 p 3 ja lg 3 ning § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikust ja põhjendatust kaebuse väidetest nähtuvates piirides. Erandiks on olukord, kus maakohus on menetlusõigust oluliselt rikkunud (TsMS § 656). Käesoleval juhul menetlusõiguse olulist rikkumist vaidlustatud otsusest ega kohtuasja toimikust ei nähtu. Maakohus kvalifitseeris hageja põhinõude õigesti õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeks ja kontrollis poolte väidete piires ammendavalt selle nõude rahuldamise eelduseid. Samuti on õigesti kvalifitseeritud viivise nõue. Ühtlasi põhjendas maakohus kostjalt välja mõistetava hüvitise suurust ja teostas kohaselt selles osas kaalutlusõigust. Samuti põhjendas maakohus piisavas ulatuses kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude summat. Kaebusega ei vaidlustata hüvitise ja menetluskulude suurust ega neilt summadelt viivise väljamõistmist.
7.Kaebuse kumbki väide ei võimalda maakohtu otsuse muutmist.
7.1.Kostja vastutust hageja kohta ebaõigete andmete õigusvastase avaldamise eest ei välista kaebuse esimese väitena märgitu, et kostja tugines teiste isikute varem avaldatule. Maakohus põhjendas õigesti ja asjakohaselt, et kostja tegu ei muutu õiguspäraseks, kui ta tugines faktiväiteid ja/või väärtushinnangut esitades muult isikult saadud teabele. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas ja miks jättis xxxxxxa tunnistused andmata või kuidas pidid teised isikud oma avalduste tagajärjel reageerima. Hageja nõuet kostja vastu mõjutavad kostja avaldused ja nendega seotud asjaolud, mida maakohus õigesti tuvastas ja hindas. Kaebuse esimene väide ei sisalda niisiis ühtegi sisulist osa, mille õigust eeldades saaks kaebuse rahuldada.
7.2.Sarnaselt ei ole sisuliselt asjakohane kaebuse teine väide. Ringkonnakohus on varem otsustanud, et kahjustatud isik saab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 2 4 (5)
alusel nõuda igalt avaldajalt tema kohta esitatud avaldustega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja avaldusega toime pandud hageja isikuõiguste rikkumise tuvastamisel pole oluline, kas keegi teine lisaks rikkus samuti hageja sama või sarnast õigust. Samuti pole teiste isikute väidetav osa hageja kahjustamisel oluline kahjuhüvitise suuruse määramisel (TlnRnK, 25.11.2022, 2-21-14268, p-d 10.2 ja 10.3). Ühtlasi pole oluline, kas rikutud on kolmanda isiku võrreldavat õigust. Kostja tegu ei saa õigustada kolmanda isiku suhtes toime pandud muude rikkumistega. Järelikult ei saa kaebust rahuldada ka teise väite õigsust eeldades.
8.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jaotanud menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise otsustusele. Kostja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise kohta.
9.TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda hagejale vastamiseks. Nii ei teki hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata. Kohtu andmetel ei tasunud kostja kaebuse esitamisel riigilõivu, mistõttu ei teki selle tagastamise küsimust.
10.TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 638 lg 9 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.