lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-15036/20

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-15036/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
897
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-15036

Tsiviilasi

Mulgi vald, X linn, XXXXXXX korteriühistu hagi Margus Aava vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Margus Aava määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: Margus Aava XXXXXXXXXXXX; esindaja Kaupo Süvaoja

(kostja),

ik

Vastustaja: Mulgi vald, X linn, XXXXXXX korteriühistu (hageja), rk XXXXXXXX; esindaja Philippe Hint

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2023 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata Margus Aava taotlus kohtuistungi ringkonnakohtus.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Margus Aava kanda.

korraldamiseks

Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

ASJAOLUD

1.Mulgi vald, X linn, XXXXXXX korteriühistu (hageja) esitas 24.09.2021 hagi Margus Aava (kostja) vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hageja ja kostja sõlmisid 01.10.2018 üürilepingu, mille alusel andis hageja kostjale tasu eest kasutamiseks hagejale kuuluva korteri aadressil Mulgi vald, X linn, XXXXXXX – X. Üürileping sõlmiti tähtajaliselt üheks aastaks, kuid VÕS § 310 lg 1 alusel muutus üürileping tähtajatuks. Hageja ütles üürilepingu 10.06.2021 üles, kuna kostjal oli tasumata üür 2020. a augustist kuni 2021. a juunini. Hageja teavitas 04.01.2023 kohut, et 18.11.2022 sõlmiti poolte vahel kokkulepe, mille kohaselt läheb valdus üürnikult üürileandjale üle hiljemalt 11.12.2022. Valdus on üürileandjale tagastatud. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on õigusabikulu 450 eurot (km-ta) ning riigilõiv 300 eurot.
2.Kostja ei esitanud hageja hagist loobumisele vastuväiteid. Kostja palus jätta TsMS § 162 lg 4 ja § 168 lg 2 alusel menetluskulud poolte endi kanda või äärmisel juhul hageja kanda. Poole riigilõivu tagastamisele kostjal vastuväiteid pole. Kostja enda kulude väljamõistmist hagejalt ei palunud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Tartu Maakohus võttis 11.01.2023 määrusega hagist loobumise vastu, tagastas hagejale pool tasutud riigilõivust (150 eurot), jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 600 eurot ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Maakohus leidis, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Hagist loobumine on kooskõlas TsMS §-ga 429. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et juhul, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Arvestades asjaolu, et hageja nõue sai lõpliku lahenduse alles pärast kohtusse pöördumist ja mitte menetluse algfaasis, vaid alles üle aasta hiljem, on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 600 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uue määruse, millega jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus poolte endi kanda. Kostja palus asja läbivaatamiseks korraldada ringkonnakohtus istung. Määruskaebuse esitaja leidis, et praegusel juhul on menetluskulude kostja kanda jätmine ebamõistlik, kuna kostja on töötu ja hageja loobus nõudest. Isegi juhul, kui pooled oleksid sõlminud kompromissi, oleksid menetluskulud jäänud poolte endi kanda. TsMS § 162 lõige 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
5.Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Hagi esitati põhjusel, et hageja ütles üürilepingu üles ja kostja ei andnud hagejale tagasi valdust. Tööl mittekäimine ei ole alus menetluskulude jaotuse muutmiseks. Kostja käitus ise vastutustundetult, kuna ei andnud valdust hagejale üle. See tekitas menetluskulud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus tutvunud asja materjalide ja määruskaebusega leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud jätab ringkonnakohus avaldaja kanda.
7.Määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada (TsMS § 667 lg 3 esimene lause). Kuna menetlusosaliste seisukohad on kohtule teada ning kostja ei põhjendanud, miks ta soovib menetluskulude jaotuse küsimust arutada suulisel kohtuistungil, ei pea ringkonnakohus TsMS § 667 lg 3 esimene lauses ja TsMS §-s 2 sätestatut arvestades vajalikuks ringkonnakohtu istungi korraldamist. Seega menetleb ringkonnakohus TsMS § 667 lg 3 esimene lause alusel määruskaebust kirjalikust menetluses.
8.Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohtus kantud menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, kuna kostja on töötu ja hageja loobus nõudest. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu 28. septembri 2011 määrus tsiviilasjas 3-2-1-63-11, p 14 ja 15. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 16). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et käesolevas asjas ei esine selliseid asjaolusid. Kostja väide, et ta on töötu, ei anna alust menetluskulude jaotust muuta. Selleks ei anna alust ka käesolevas menetluses esitatud asjaolud. Asjas ei olnud vaidlust, et üürileping oli kehtivalt üles öeldud ja kostja keeldus valdust vabastamast, seetõttu esitas hageja kostja vastu nõude kinnisasja väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest. Asja materjalide kohaselt esitati hagi 24. septembril 2021, pooled alustasid läbirääkimisi detsembris 2022 ja jaanuaris 2023 teatas hageja, et kostja andis valduse üle ja seetõttu loobub ta hagist. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja loobus hagist selle tõttu, et kostja rahuldas tema nõude pärast hagi esitamist, siis oli menetluskulude jätmine kostja kanda põhjendatud (TsMS § 168 lg 5). Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja