Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.02.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-1466
Kohtuasi
TYCOON OÜ hagi CONEX OÜ ja OÜ JInseneribüroo vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.08.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
TYCOON OÜ 15.09.2022 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1 189 797,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: TYCOON OÜ (registrikood 12605197), lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisi Kents Kostja I: CONEX OÜ (registrikood 11452935), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Raiko Lipstok ja Erko-Andreas Roosik Kostja II: OÜ J-Inseneribüroo (registrikood 11337044), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 24.01.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Parandada 12.08.2022 Harju Maakohtu otsuses valesti märgitud kostja I registrikood (42802022758) ning asendada see CONEX OÜ registrikoodiga 11452935.
2.Määrata hagihinnaks 1 189 797,12 eurot.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osas, mis puudutab Harju Maakohtu 12.08.2022 otsuse resolutsiooni p-ga 1 lahendatud hagi läbivaatamata jätmise ulatust ning tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 1, millega jäeti TYCOON OÜ hagi 283 180 eurot ületavas summas läbi vaatamata. Muus osas jätta apellatsioonkaebus
2-20-1466 rahuldamata, kuid täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni ja lahendada selles kõik hageja nõuded otsuse tervikresolutsioonis märgitud viisil.
4.Harju Maakohtu 12.08.2022 otsuse resolutsiooni p 1 on jõustunud osas, millega jäeti TYCOON OÜ hagi 283 180 euro nõudes läbi vaatamata.
5.1.Jätta läbi vaatamata hageja TYCOON OÜ hagi CONEX OÜ ja J-Inseneribüroo OÜ vastu summas 283 180 eurot.
5.2.Jätta rahuldamata hageja TYCOON OÜ hagi CONEX OÜ ja J-Inseneribüroo OÜ vastu põhinõudes 1 089 184 eurot ja sellelt nõutud viivise osas.
5.3.Jätta rahuldamata hageja TYCOON OÜ hagi CONEX OÜ ja J-Inseneribüroo OÜ vastu alternatiivses nõudes 314 236 eurot.
5.4.Jätta rahuldamata hageja TYCOON OÜ hagi CONEX OÜ ja J-Inseneribüroo OÜ vastu 12 480 euro kahjunõudes ja sellelt nõutud viivise osas.
6.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja TYCOON OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.TYCOON OÜ (hageja) esitas 06.08.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse CONEX OÜ (kostja I) ja OÜ J-Inseneribüroo (kostja II) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 1 699 080 eurot ja viivise põhinõudelt.
2.14.02.2022 muutis hageja oma nõuet ning palus: 1) mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1 089 184 eurot või alternatiivselt mõista kostjatelt solidaarselt välja 314 236 eurot; 2) mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju tuvastamisega seotud kulu 12 480 eurot; 3) mõista kostjatelt hageja kasuks välja kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis ja seadusest tulenev viivis alates hagi esitamisest protsendina väljamõistetud võlgnevuse summalt kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
2-20-1466
3.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja eesmärk äriühingule kuuluval, Tallinnas Võistluse tn 6 asuval kinnistul kinnisvara arendamine selliselt, et rajatakse ühise 4-korruselise põhiosaga ja ühise 2-korruselise maa-aluse parklahoone osaga kolm 14-korruselist korterelamut (nn Kalevi Panorama Residence arendus).
4.17.03.2017 sõlmisid hageja ja kostja II ehituse omanikujärelevalve teenuse osutamise lepingu nr 01-17KP, mille kohaselt kohustus kostja II teostama hageja kinnisvaraarendusprojekti Kalevi Panorama üldehitustööde omanikujärelevalve teenust alates 01.04.2017 kuni 01.05.2019. 01.04.2018 ütles kostja II järelevalvelepingu ühepoolselt üles alates 01.05.2018.
5.18.08.2017 sõlmisid hageja ja kostja I töövõtulepingu nr 2017-03-01, mille kohaselt pidi kostja I teostama Kalevi Panorama ehitustööde raames betooni- ja montaažitööd. Töö pidi vastama tööde mahu, kvaliteedi, kasutatud materjalide, ostutoodete, paigaldatud seadmete ning kõigi muude tehniliste näitajate osas projektidokumentatsioonile ja tellija poolt betoonitööde kvaliteedile esitatud nõuetele. 27.07.2018 edastas hageja kostjale I töövõtulepingu ülesütlemise avalduse.
6.Hageja kahjunõue tuleneb asjaolust, et kostja I teostatud Kalevi Panorama kortermajade betoonitööd ei vastanud töövõtulepingu nr 2017-03-01 p-s 2.1.1 ja lisas nr 4 ega OÜ JL PROJEKT tööprojektis nr 1705-EK ette nähtud betoonipinna kvaliteedinõuetele. Töövõtulepingu p-st 2.1.1 ja lisast nr 4 koostoimes nähtub, et parkla monoliitsed r/b pinnad pidid kuuluma pinnaviimistluse kohaselt üldjuhul A klassi. Maapealsete r/b konstruktsioonide (tugimüürid, välistrepid, autode sissesõiduteede seinad) pinnaviimistlus pidi kuuluma B klassi. Ruumides, kus monoliitsed betoonseinad ei kuulu värviga katmisele (st seinad üldkasutatavates ruumides – trepikodades, koridorides, panipaikades ning tehnilistes- ja abiruumides), tuli need ehitada samuti A klassina.
7.Tõlgendades kogumis töövõtulepingu p-i 2.1.1, lisa nr 4 ning OÜ JL PROJEKT tööprojekti nr 1705-EK joonistel toodud kvaliteedinõudeid, on ainuvõimalik järeldada, et kostja I valatud parkla ja nähtavale jäävate siseruumide seinad ning postid pidid vastama pinna kvaliteediklassile A, mitte kvaliteediklassile B.
8.Hageja tellis GECC Projekt OÜ-lt auditi pooleliolevate korterelamute betoonipindade tehnilise seisukorra kohta. GECC Projekt OÜ auditite 90205A ja 90527A kohaselt on kostja I kasutanud Kalevi Panorama betoonitöödel ebaõigeid töövõtteid ning kortermajade betoonitööde kvaliteet ei vasta lepingule, tööprojektile ega muudele ehitus- ja tolerantsinormidele. Valatud betoonipindadel esineb kühme, süvendeid, poorsust, valupurskeid ja -haavu, hõrevalu, toonierinevusi, betooni pinnast välja turritavaid naelu/kruve ja ka astmelisust, mis ei mahu oma tolerantsidega lepingus ettenähtud piirnormidesse.
9.Hagejale tekkinud kahju hüvitamise nõue tuleneb töövõtulepingule mittevastava ehitise valmistamisest, ebakvaliteetsete ja lepingule mittevastavate parendustööde maksumusest ning kahju kindlaks tegemise ja hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks vajalikest kuludest. Hageja hinnangul vastutavad kostjad hagejale tekkinud kahju eest solidaarselt – kostjate kohustuseks oli tagada, et betoonitööd vastaksid lepingu tingimustele ja ehitusprojektile (VÕS § 137 lg 1).
9.1.Hageja tugineb nõude kujundamisel GECC Projekt OÜ auditis 90527A esitatud kahele rahalist väärtust väljendavale järeldusele:
2-20-1466 1) kuna hageja ei saanud GECC Projekt OÜ auditi 90527A tabelis 2 välja toodud tööliikide osas kokkulepitud A-kvaliteediklassiga pindu, siis A-kvaliteediklassi ja selle asemel ehitatud B-kvaliteediklassi hinnavahe on 1 089 184 eurot (käibemaksuta); 2) parandustööde hind A-kvaliteedina ette nähtud betoonipindade osas A-kvaliteediklassile sarnase tulemuse saamiseks on 314 236 eurot (käibemaksuta). Audit 90527A täpsustab, et Akvaliteediklass = nn puhasvalupind, mistõttu A-kvaliteediklassi esteetilist nõuet ei ole võimalik täita, kui kasutatud vorm/raketis põhjustab järeltöid. Järelikult, isegi kui A-kvaliteediklassi nõudmisega pindadel teha parandustöid, ei ole võimalik saavutada A-kvaliteediklassi pinda, vaid saavutatakse üksnes A-kvaliteediklassile sarnane tulemus. Eeltoodust tulenevalt soovib hageja A-kvaliteedina ette nähtud betoonipindade osas Akvaliteediklassi ja B-kvaliteediklassi hinnavahe hüvitamist (1 089 184 eurot) või alternatiivselt A-kvaliteedina ette nähtud betoonipindade A-kvaliteedi sarnaseks parandamise kulude hüvitamist (314 236 eurot) (VÕS § 115 lg 1).
9.2.Lisaks nõuab hageja enne kohtumenetlust tekkinud GECC Projekt OÜ auditite (tööd nr 90205A ja nr 90527A) kulu summas 12 480 eurot (VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3). GECC Projekt OÜ auditite kulu tekkis käesolevas asjas enne kohtumenetlust kahju ulatuse ja suuruse tuvastamiseks.
10.Kostja II kohta selgitas hageja, et kostja II on rikkunud omanikujärelevalve teenuse osutamise lepingu nr 01-17KP p-d 2.2, 2.3, 4.3, 4.4 ja 5.9. Hagejale on omanikujärelevalve tegevusetusest tekkinud kahju, mille eest omanikujärelevalve on lepinguga võtnud endale täieliku varalise vastutuse (lepingu p 10.1). Kui kostja II oleks oma kohustusi õigeaegselt täitnud, ei oleks hagejale tekkinud vähemväärtuslikust tööst tingitud kahju, vaid hagejal oleks avanenud võimalus nõuda kohe kvaliteedi tagamist või töövõtulepingust õigeaegselt taganeda ning paluda tööde jätkamist kolmandalt isikult. Kostja II ei ole ehitustööde tegemise ajal betoonitööde kvaliteeti piisaval määral kontrollinud, õigel ajal vigadele tähelepanu juhtinud ega nõudnud vigade õigeaegset parandamist. Kostja II ei ole täitnud ülesannet nõuda ehitajalt ehitamise nõuetekohast ja õigeaegset dokumenteerimist (sh kontrollinud töövõtja pädevusi), kuivõrd ehitusdokumentatsioon koostati järjepidevalt tagantjärele ning on väga tõenäoline, et kostja II ei ole ehitusdokumentatsiooni osaliselt ka ise allkirjastanud. Kostjate vastuväited
11.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja I on seisukohal, et hagi põhineb ekslikul väitel, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel pidid kostja I ehitatavad betoonipinnad vastama A kvaliteediklassile. Pooled leppisid kokku B kvaliteediklassi nõudes. Hageja tegi lepingueelsetel läbirääkimistel küll algselt ettepaneku, et betoonipindade kvaliteet vastaks klassile A, kuid läbirääkimiste käigus lepiti kokku, et betoonipindade kvaliteet peab vastama valdavalt klassile B ja mõnel erandlikul juhul klassile A. Nii lepiti kokku ka lepingus. Hiljem muutsid pooled lepingut ning muudetud kokkuleppe kohaselt pidi betoonipindade kvaliteet vastama kõikjal klassile B, ilma algselt kokku lepitud erisusteta.
12.1.GECC Projekt OÜ 06.08.2019 auditis on ebaõigesti väidetud, et betoonipinnad pidid vastama kvaliteediklassile A. Lisaks on GECC Projekt OÜ ignoreerinud asjaolu, et betoonitööde kvaliteediklassile on võimalik hinnang anda alles pärast järeltööde tegemist. Auditis välja toodud väidetavate kõrvalekallete puhul ei ole tegemist puudustega. Seda, et
2-20-1466 võimalikud hälbed olid kõrvaldatavad järeltööde käigus, kinnitab riiklikult tunnustatud eksperdi TS ekspertarvamus. Isegi kui leida, et kostja I ei ole saavutanud lepingus kokkulepitud kvaliteeditaset, siis oli selle ainsaks põhjuseks järeltööde lõpetamata jätmine, kuid järeltööde lõpetamata jätmise põhjustas hageja ise, kuna lõpetas töövõtulepingu. Riiklikult tunnustatud ekspert TS on kinnitanud, et järeltööde tegemisega on võimalik saavutada isegi A kvaliteediklass, rääkimata B kvaliteediklassist. Lisaks ei ole GECC Projekt OÜ betoonipindade kvaliteeditegureid mõõtnud, mistõttu ei ole GECC Projekt OÜ auditi pinnalt võimalik järeldada, et betoonipinnad ei kuulu A, B või C kvaliteediklassi.
12.2.Kahju suurus on alusetu ja tõendamata. Kahju arvutus põhineb valel eeldusel, et betoonipinnad oleks pidanud vastama A klassile. Hageja ei ole esitanud tõendeid paranduskulude maksumuse kujunemise kohta. GECC Projekt OÜ auditis on esitatud tõendamata väited parandustööde ühikuhindade kohta. Kuna GECC Projekt OÜ on valesti tuvastanud, et betoonipinnad pidid vastama A kvaliteediklassile, siis on parandatavate betoonipindade mahud valesti tuvastatud. A ja B kvaliteediklassi hinnavahe ning B klassist A klassile viimise parandustööde maksumuse korraga nõudmine on põhjendamatu ja ebaloogiline. Lisaks põhjendab hageja kahjuhüvitise nõude arvutust hinnapakkumistega, mis on tehtud B kvaliteediklassile, kuid väidab samal ajal, et B kvaliteediklassile tehtud pakkumustega on mingil moel võimalik välja arvutada kahjuhüvitis, mis näitab A kvaliteediklassi maksumust. GECC Projekt OÜ järeldused kvaliteediklasside hinnavahest on valed ja tõendamata, kuna see põhineb alusetul järeldusel, et kostja I pakkus A kvaliteediklassi hindu. Hagis esitatud väärtuse vähenemise nõude (1 089 184 eurot) esitamiseks peab hageja tõendama, mis oli täitmise aja seisuga kostja I tehtud tööde väärtus väidetavate puudustega ning milline olnuks tööde väärtus ilma puudusteta. Need asjaolud on tõendamata. Lõpetamata tööde kulust tuleb maha arvata järeltööde kulu, mis jäi hagejal kostjale I maksmata.
12.3.Hageja on esitanud põhinõudena ka GECC Projekt OÜ auditite nr 90205A ja 90527A tellimise kulu, mida tuleb käsitada tõendi saamise kuluna ja esitada menetluskulude nimekirjas, mitte kahju hüvitise nõudena.
13.Kostja II toetab kostja I seisukohti ning leiab, et jääb ebaselgeks, milliste kohustuse rikkumisi heidab hageja ette kostjale I ning milliseid kostjale II. Hageja kahju hüvitamise nõue rajaneb tervikuna ebaõigel eeldusel, mille kohaselt oli kostja I kohustatud ehituslepingu alusel betoonitöid teostama kvaliteediklassis A. Samuti on ekslik hageja seisukoht, justkui saaks omanikujärelevalvelt nõuda sellise kahju hüvitamist, mis on omistatav ehitaja väidetavalt ebakvaliteetselt teostatud ehitustööde parandamisele. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Harju Maakohtu 12.08.2022 otsusega jäeti läbi vaatamata hagi kostjate vastu kahju hüvitamise nõudes 609 896 eurot. Rahuldamata jäeti hagi kostjate vastu kahju hüvitamise nõudes 1 089 184 eurot ning viivise väljamõistmise nõudes. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda.
15.Hageja on 14.02.2022 menetlusdokumendis vähendanud oma nõuet ning palunud kohtul mõista välja põhinõudena 1 089 184 eurot. Seega on hageja vähendanud oma nõuet 35,9%. Vastavas osas jätab kohus nõude läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel.
16.Pooled vaidlevad selle üle:
2-20-1466 -
-
kas 18.08.2017 töövõtulepingu alusel teostatud betoonitööd pidid vastama Eesti Betooniühingu (BÜ) 2010 juhendis BÜ4 „Betooni pinnad“ toodud kvaliteediklassi A või kvaliteediklassi B nõuetele; kas kostja I teostatud ehitustööd vastasid 18.08.2017 töövõtulepingus kokkulepitud kvaliteeditingimustele ning kas kostjad I ja II on rikkunud oma lepingust tulenevaid kohustusi.
17.Maakohus märkis, et hageja väited ja tõendid kostja I töötaja pädevuse ja ehitusdokumentatsiooni nõuete täitmise kohta ei oma tähtust käesoleva tsiviilasja lahendamisel. Tsiviilasjas nr 2-18-16352 jõustunud otsusega on tuvastatud, et kostja I töid juhtis ja kontrollis selleks pädev isik ning hagejal puudus õigus töövõtulepingust taganeda kostja I väidetava rikkumise tõttu. Hageja ei saa käesolevas tsiviilasjas uuesti avada vaidlust, mille kohta on jõustunud kohtuotsus (TsMS § 371 lg 1 p 4). Täiendavalt on hageja esitanud ka ehitusdokumentatsiooninõuete rikkumisest tuleneva nõude tsiviilasjas nr 2-20-9019 ning ei saa samal alusel esitada nõuet käesolevas tsiviilasjas. Lisaks sellele vastas ehitusdokumentatsioon nõuetele, sest see oli koostatud piisavas mahus ja oli piisavalt detailne, et kontrollida ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust.
18.Kohus leidis, et kostja I tehtud Kalevi Panorama kortermajade betoonitööd vastavad 18.08.2017 sõlmitud töövõtulepingu p-s 2.1.1, lisas nr 4 ja OÜ JL PROJEKT tööprojektis nr 1705-EK ette nähtud betoonipinna kvaliteedinõuetele.
18.1.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt lepingueelsetel läbirääkimistel (s.o perioodil 14.08.2017 - 17.08.2017) tegi hageja küll algselt ettepaneku, et betoonipindade kvaliteet pidi vastama klassile A, kuid läbirääkimiste käigus lepiti kokku, et betoonipindade kvaliteet peab vastama valdavalt klassile B ja mõnel erandlikul juhul klassile A. Mh toimus 16.08.2017 poolte esindajate kohtumine, kus lepiti kokku, et hälvete aluseks on BÜ 4/2010 klass B ja pindade kvaliteet peab vastama kvaliteediklassile B. Üksnes parkla mittevärvitavad seinad tuli ehitada kvaliteediklassiga A. Selliselt sätestati see ka pooltevahelises lepingus. Hiljem muutsid pooled aga lepingu regulatsiooni ning muudetud kokkuleppe kohaselt pidi betoonipindade kvaliteet vastama kõikjal klassile B. Lepingu muudetud regulatsioon ei näinud ette klassi A.
18.2.Lepingu algse regulatsiooni kohaselt pidi betoonipindade kvaliteet vastama valdavalt klassile B ja mõnel erandlikul juhul klassile A. Maakohus viitas lepingu p-ile 1 ja 2.1.1 ning lisadele 1, 3 ja 4 (sh lisa 4 p-d 5, 9, 27). Lepingu algne regulatsioon nägi ette, et: 1) parkla osas peab värvimisele mittekuuluvate seinte pinna kvaliteet vastama klassile A ja värvimisele kuuluvate seinte pinna kvaliteet klassile B; 2) monoliitsete trepimademete ja vahelagede alapinna kvaliteet peab vastama klassile MUO A ja ülapinnal klassile PHI A; 3) kõigi muude betoonipindade, sh kõigi kolme kõrghoone betoonipindade kvaliteet peab vastama klassile B.
18.3.Lepingu muudetud regulatsiooni kohaselt pidi betoonipindade kvaliteet vastama kõikjal klassile B. Seega ei esine hagis väidetud puudusi. GECC Projekt OÜ on 06.08.2019 auditis vääralt teinud järelduse, et kõigi betoonipindade kvaliteediklass pidi olema A, kuigi tegelikult pidi see olema B. Seega on GECC Projekt OÜ poolt põhjendamatu teha etteheiteid A klassi nõuetele mittevastavuse suhtes olukorras, kus lepingu kohaselt oli nõutud hoopis B klass.
18.4.Riiklikult tunnustatud ekspert TS on samuti tuvastanud, et lepingu kohaselt pidid betoonipinnad vastama B kvaliteediklassile. TS ekspertarvamuse kohaselt on GECC Projekt OÜ ekspert jätnud tähelepanuta, et kostja I poolt 19.03.2018 ning hageja poolt 04.04.2018
2-20-1466 allkirjastatud lepingu täiendus nr 3 ja hinnapakkumised nr 5 ja nr 6 kinnitavad, et pooled on saavutanud kokkuleppe, et betoonipindade kvaliteediklassiks on kogu lepingulise töö ulatuses B klass. Seega ei ole GECC Projekt OÜ auditis toodud puudused tegelikult puudused, kuna lähtutud on valedest eeldustest pinna kvaliteediklassi kohta.
18.5.Kuna GECC Projekt OÜ ei ole betoonipindade kvaliteeditegureid mõõtnud, siis ei ole GECC Projekt OÜ auditi pinnalt võimalik järeldada, et betoonipinnad ei kuulu A, B või C kvaliteediklassi. Seega ei ole tõendatud hageja väited mistahes nõuetele mittevastavusest.
18.6.GECC Projekt OÜ on ignoreerinud ka asjaolu, et betoonitööde kvaliteediklassile on võimalik hinnang anda alles pärast järeltööde tegemist, kuid antud juhul jäid järeltööd kostja I poolt olulises ulatuses tegemata hageja enda tegevuse tõttu. Kuna betoonitöödele tuleb teostada ka järeltööd, siis oleks nende teostamisega B klass saavutatud ka juhul, kui see jäi kusagil saavutamata.
18.7.Hageja ja kostja I vahel sõlmitud töövõtulepingu p 8.1 alusel oli hageja kohustatud andma kostjale I puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja, kuid hageja seda ei teinud. Kohus ei nõustu hageja väidetega, mille kohaselt ta ei pidanud andma täiendavat tähtaega, sest kostjal I puudus vastav pädevus ehitamiseks ning kostja I koostas ehitusdokumendid tagantjärele. Kohus märkis, et pooled ei olnud lepingus kokku leppinud erandites, mille puhul võib hageja jätta täiendava tähtaja andmata. Kostja I piisav pädevus on jõustunud kohtulahendiga leidnud tuvastamist. Hageja ütles lepingu üles juba 27.07.2018, hiljemalt pärast mida oli hagejal kohustus vaadata tööd üle. Igal juhul oleks hageja pidanud väidetavad puudused avastama ja andma kostjale I täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks enne, kui hageja sai kätte ehitusdokumentatsiooni ehk enne 22.01.2019.
18.8.Kostja I pakutud hinnad olid B kvaliteediklassi, mitte A kvaliteediklassi hinnad. Kostja I hinnapakkumises (lepingu lisa 3) on kirjas, et pakutud hinnad kehtivad B kvaliteediklassi ehitamiseks ning kõik kostjaga I konkureerinud ettevõtjad pakkusid samuti B kvaliteediklassi hindu, kusjuures kostja I pakutud hind oli kõige madalam.
19.Kostja II ei ole rikkunud hageja ja kostja II vahel sõlmitud järelevalvelepingut. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud ebakvaliteetseid ega tööprojektile mittevastavaid ehitustöid, mistõttu ei ole ka hageja sellises olukorras varaliselt kannatanud. Hagejaga sõlmitud lepingust tulenevalt on kostja II võtnud endale küll täieliku varalise vastutuse tema tegemata jätmiste tõttu tekkinud kahju eest, kuid vastutus ei saa tekkida, kui ei ole esinenud kohustuse rikkumist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja II on oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kostja II on ehitustööde tegemise ajal betoonitööde kvaliteeti piisaval määral kontrollinud. Seega on alusetud etteheited, justkui kostja II ei täitnud ülesannet nõuda ehitajalt ehitamise nõuetekohast ja õigeaegset dokumenteerimist. Põhistamata ja tõendamata on hageja etteheited, et ehitusdokumentatsioon koostati järjepidevalt tagantjärele ning et on väga tõenäoline, et kostja II ei ole ehitusdokumentatsiooni osaliselt ka ise allkirjastanud.
20.Kuivõrd hageja ei ole tõendanud kostjate poolseid kohustuste rikkumisi ei eraldi ega koos, siis ei saa kostjad eraldi ega ka solidaarselt vastutada hagejale tekkinud väidetava kahju eest.
21.Hageja ei ole tõendanud, et talle oleks tekkinud kostja I ja kostja II kohustuste rikkumise tulemusena kahju. Kuna kohus on käesolevas otsuses eelnevalt tuvastanud, et lepingu kohaselt pidid betoonipinnad vastama B kvaliteediklassile, siis on kogu GECC Projekt OÜ kahjuarvutus alusetu, sest leping on nõuetekohaselt täidetud, kui betoonipinnad vastavad kvaliteediklassile B. GECC Projekt OÜ arvutus põhineb valel eeldusel, et betoonipinnad pidid
2-20-1466 vastama kvaliteediklassile A. GECC Projekt OÜ auditi p-s 3.3.1 on GECC Projekt OÜ alusetult ja tõenditega vastuolus olevalt väitnud, et A klassi ja B klassi hinnavahe on 1 089 184 eurot ning järeldanud, et kuna hageja soovis A kvaliteediklassile vastavaid betoonipindasid, kuid sai B kvaliteediklassile vastavad pinnad, siis kõnealune 1 089 184 eurot ongi hageja kahju.
22.Seejärel auditi p-s 3.3.2 on GECC Projekt OÜ alusetult ja tõenditega vastuolus olevalt väitnud, et parandustööde hind, viimaks B kvaliteediklassile vastavad betoonipinnad vastavusse A kvaliteediklassi nõuetega, on 314 236 eurot. Käesolevas järelduses esineb loogikaviga, sest kui B klassi pinna A klassile vastavaks viimise hind on 314 236 eurot, siis kuidas saab A ja B klassi hinnavahe olla hageja kahjuks. Sellisel juhul saavutab hageja parandustööde käigus väidetava 314 236 euro eest soovitud tulemuse – A kvaliteediklassi. Lisaks puuduvad tõendid selle kohta, et kõnealuseid parandustöid oleks üldse tehtud ning samuti puuduvad tõendid selle kohta, milline kvaliteediklass kõnealuste parandustöödega saavutati. A ja B kvaliteediklassi hinnavahe ning B klassist A klassile viimise parandustööde maksumuse korraga nõudmine põhjendamatu ja ebaloogiline. Lisaks on hageja väidetav kahju tõendamata ja põhjendamata.
23.Kuivõrd on tuvastatud, et kostjad ei ole oma kohustusi rikkunud ega tekitanud hagejale kahju, ei ole kahju hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel puudub põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 3).
24.Maakohus selgitas kohtuotsuses ka kohtu selgitamiskohustuse piire ja hageja nõude ebaselgust (otsuse p-d 31-34). Apellatsioonkaebus
25.Hageja esitas 15.09.2022 apellatsioonkaebuse ning täpsustas 28.09.2022 apellatsioonkaebuse taotlust. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega: 1) jätta hagi summas 283 180 eurot läbi vaatamata; 2) mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1 089 184 eurot või alternatiivselt 314 236 eurot; 3) mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju tuvastamisega seotud kulu 12 480 eurot; 4) mõista kostjatelt välja hageja kasuks seadusjärgse viivise võlgnevus kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhivõlgnevuse summalt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni; 5) jätta menetluskulud kostjate kanda.
25.1.Maakohus on rikkunud menetlusnorme. Käesoleval juhul selgitas kohus 15.03.2022 istungil tõendamist vajavaid asjaolusid ja tõi välja tõendites esinevad puudused, kuid samas ei andnud selgitamiskohustuse täitmise järgselt hagejale täiendavat tähtaega ühegi dokumendi ega tõendi esitamiseks. Esimese istungi järel väikese vahega uue istungi määramisel ja sealjuures hageja lepinguliste esindajatega arvestamata jätmisel on kohus pooli ebavõrdselt kohelnud. Kohus soovis üllatuslikult juba esimesel istungil arutada asja sisuliselt TsMS § 399 tähenduses sellisesse faasi, mis võimaldaks kohtul asuda lahendit vormistama.
25.2.Kohtu järeldused vaidlustatavas otsuses ei tugine tõenditele ja on asjas esitatud tõenditega otseses vastuolus. Asjas esitatud tõendid ei võimalda teha järeldust, et esiteks lepiti läbirääkimiste käigus kokku, et betoonipindade kvaliteet peab vastama valdavalt klassile B ja mõnel erandlikul juhul klassile A, ning teiseks, et hiljem muutsid pooled lepingu regulatsiooni selliselt, et betoonipindade kvaliteet pidi kõikjal vastama klassile B.
2-20-1466
25.3.Tõlgendades kogumis lepingu p-i 2.1.1, lepingu lisa nr 4 ning OÜ JL PROJEKT tööprojekti nr 1705-EK joonistel toodud kvaliteedinõudeid, on ainuvõimalik järeldada, et kostja I valatud parkla ja nähtavale jäävate siseruumide betoonseinad ning betoonpostid pidid vastama pinna kvaliteediklassile A. Kohus ei ole tõendina hinnanud OÜ JL PROJEKT tööprojekti nr 1705-EK. Vastav dokument kehtestab kõikide nähtavale jäävate betoonipindade kvaliteediklassiks A. Nimetatud dokumendist nähtuv kvaliteediklass on kooskõlas ka hageja ja kostja I vahel sõlmitud töövõtuleping p-st 2.1.1 ja lisast nr 4 koostoimes nähtuvaga.
25.4.Mitte ühegi täiendava kokkuleppega ei ole muudetud lepingu p-s 2.1.1 ega lepingu lisas nr 4 nähtuvat betooni pinna kvaliteedinõuet.
25.5.Kostjate väited B kvaliteediklassis kokkuleppimisest on paljasõnalised ja tõendamata. Ebaõige on kostja I väide, et pooled muutsid 2018. aasta märtsis lepingu täiendusega nr 3 betoonipindade kvaliteedi kokkulepet nii, et betoonipinnad pidid vastama kõikjal klassile B. Täiendusest nr 3 nähtub, et sellega otsustati muuta üksnes lepingu p-i 5.1, et suurendada töö maksumust. Kostja I väidab, et pooled on hinnapakkumistega nr 5 ja nr 6 betooni pinna kvaliteediklassi muutnud. Kuna lepingu lisa nr 3 ja hinnapakkumised nr 5 ja nr 6 sisaldavad kõik sama tüüptingimust, siis ei saanud selle tüüptingimuse kordamisega hinnapakkumiste tabeli all üksi midagi lepingus muutuda (ülejäänud lepinguga vastuolus olev tüüptingimus ei ole ka hinnapakkumiste nr 5 ja nr 6 järel lepingu osaks saanud).
25.6.Hageja hinnangul rajas maakohus oma järeldused pooltevaheliste läbirääkimiste ja lepingu väidetava muutmise kohta kostja tõendamata väidetele, mitte tõenditele. Kohus on ebaõigesti tuvastanud 16.08.2017 kohtumise toimumise ja sellel arutatu. Ühtegi dokumenti kohtumise kohta menetluses esitatud ei ole. Tegemist on kostja I paljasõnalise väitega. Lisaks on kohus ebaõigesti järeldanud, et lepingu muudetud regulatsiooni kohaselt pidi betoonipindade kvaliteet vastama kõikjal klassile B. Ka selle väite kopeerimisel kostja I 12.02.2021 menetlusdokumendist ei ole kohus mitte ühelegi tõendile viidanud.
25.7.Hageja ei nõustu kohtu etteheidetega GECC Projekt OÜ audititele. Kohtu järeldused tuginevad kostja I tõendamata väitele ning kostja I tellitud asjatundja TS arvamusele, millele vastamiseks kohus hagejale täiendavat tähtaega ei andnud. Seega esitab hageja apellatsioonkaebuses vastuväited ka TS arvamusele, kuivõrd vastavaid vastuväiteid ei olnud hagejal võimalik menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu varem esitada.
25.8.Kohtu järeldus, et GECC Projekt OÜ ei ole betoonipindade kvaliteeditegureid mõõtnud, ei ole tõendite pinnalt tuvastatud. GECC Projekt OÜ auditist nr 90205A nähtub, et betoonitööde vigu kajastavatel fotodel on jäädvustatud ka kvaliteeditegurite mõõtmised. Kui BÜ 4 2010 juhise kohaselt tohib A kvaliteediklassi korral 1 m2 suurusel alal olla poore maksimaalselt 20 tk (tabel auditi nr 90205A lk 17), siis ei ole vaja asjas esitatud fotodel kujutada mõõdulinti olukorras, kus sein on silmnähtavalt pooridest kirju.
25.9.Kohus on ebaõigesti leidnud, et betoonitööde kvaliteediklassile on võimalik hinnang anda alles pärast järeltööde tegemist. Kostja I betoonitöödes esinenud ja GECC Projekt OÜ auditis välja toodud puudused ei ole A klassi kvaliteedina ette nähtud nähtavate betoonipindade osas järeltöö käigus kõrvaldatavad. Klass A vastab oma nõudmisetelt nn puhasvalupindadele, st pinnale esitatavat esteetilist nõuet ei ole võimalik täita, kui kasutatud vorm/raketis põhjustab järeltöid nagu piikamine ja pahteldamine (BÜ4 2010). Seega ei ole GECC Projekt OÜ auditites üles märgitud poorsus, toonierinevused, astmelisused, hõrevalu, betoonkamakad, PERI raketisekilbi serva kujust tingitud muster ja naelad laes mitte järeltöö osaks, vaid ehituslikuks veaks.
2-20-1466
25.10.Kui kostja I leiab, et järeltöödega olnuks võimalik saavutada lepingukohane tulemus, on järeltööde kahju hüvitisest maha arvamise õiguse ja suuruse tõendamine kostja I tõendamiskoormus.
25.11.Maakohus on ekslikult leidnud, et hageja nõudes esineb loogikaviga. Olukorras, kus betoonitööd on puudusega ega vasta kvaliteedinõuetele, on hageja õigustatud saama hüvitist, mis võrdub kokkulepitud töö ja puudusega töö väärtuste vahega või alternatiivselt puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste maksumusega. Parandustöödega on A-kvaliteedina ette nähtud betoonipindade osas võimalik saavutada üksnes A-kvaliteediklassile sarnane tulemus. Kuna GECC Projekt OÜ auditist 90527A nähtuvalt on hoonete betoonitöödes puudused ning osaliselt ei ole neid võimalik ka lepingukohasele kvaliteediklassile vastavaks parandada, on hageja sunnitud leppima vähemväärtusliku tulemusega. Hageja nõuab seega kahju hüvitisena summat, mis võrdub valmima pidanud töö väärtuse ja valminud töö väärtuste vahega. Alternatiivselt nõuab hageja GECC Projekt OÜ auditis 90527A välja toodud puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste hinnangulise maksumuse hüvitamist.
25.12.Hageja ei pidanud andma kostjale I täiendavat tähtaega VÕS § 115 lg 2 mõttes, sest täidetud on VÕS § 115 lg 3 kohaldamise eeldused. Kahju hüvitamine parandamise asemel on mõistlik, kuna kostja I tegi töid ajal, mil tal puudus pädevus. Samuti koostas kostja I ehitusdokumendid tagantjärele ning võltsis omanikujärelevalve allkirja ning viivitas pahatahtlikult ehitusdokumentatsiooni üleandmisega, et tagantjärele dokumente vormistada. Kostja I ei ole näidanud üles huvi töö parandamiseks ega ole puudusi tunnistanud, kuigi puudustele on viidatud juba tsiviilasjas nr 2-18-16352.
25.13.Enne kohtumenetlust tekkinud GECC Projekt OÜ auditite (töö nr 90205A ja 90527A) kulu summas 12 480 eurot on kahju hüvitamise nõude osa, täpsemalt otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes, mitte menetluskulu, nagu leiavad kostjad.
25.14.Kostjal I lasub töövõtugarantiist tulenev tõendamiskoormus. Töövõtulepingu p 7.1 kohaselt on kostja I ehitustöödele antav garantiiaeg 2 aastat. Kostjal I tuleb tõendada väiteid, mille kohaselt ta töödes ilmnenud puuduste eest ei vastuta ega pea neid kõrvaldama.
25.15.Ka kostja II on lepingut rikkunud ning omanikujärelevalve tegevusetusest on tekkinud kahju, mille eest omanikujärelevalve on lepinguga võtnud endale täieliku varalise vastutuse. Kostja II on rikkunud hagejaga sõlmitud lepingu p-d 2.2, 2.3, 4.3, 4.4, 5.9. Kui kostja II oleks oma kohustusi õigeaegselt täitnud, ei oleks hagejale tekkinud vähemväärtuslikust tööst tingitud kahju, vaid hagejal oleks avanenud võimalus nõuda kohe kvaliteedi tagamist või töövõtulepingust õigeaegselt taganeda ning paluda tööde jätkamist kolmandalt isikult. Kostja II ei ole täitnud ülesannet nõuda ehitajalt ehitamise nõuetekohast ja õigeaegset dokumenteerimist (sh kontrollinud töövõtja pädevust). Lisaks ei nähtu ühestki kostja II allkirjastatud aktist, et kostja II oleks kontrollinud puhasvalu pinna kvaliteeti, hinnanud näidistöid või fikseerinud tegelikke hälbeid.
25.16.Kostjad vastutavad tekkinud kahju eest solidaarselt – kostjate kohustuseks oli tagada, et betoonitööd vastaksid lepingu tingimustele ja ehitusprojektile. Kui kostja II on võtnud enda ülesannete täitmata jätmise tagajärjel hagejale tekkinud kahju eest lepinguga täieliku vastutuse, siis vastutab ta kostjaga I solidaarselt. Kuna hageja hinnangul on asjas esitatud tõenditega leidnud tuvastamist lepingurikkumine mõlema kostja poolt, need rikkumised aitasid kaasa kahju tekkimisele ning mõlemad kostjad vastutasid selle eest, et ehitustegevus toimuks lepingu, ehitusprojekti ja seaduse nõuete kohaselt, on põhjendatud mõista kogu hagejale tekkinud kahju kostjatelt VÕS § 137 lg 1 alusel välja solidaarselt.
2-20-1466 Vastustajate seisukohad
26.Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
26.1.Hageja ei saa nõuda maakohtu otsuse tervikuna tühistamist. 28.09.2022 menetlusdokumendis on hageja palunud jätta hagi läbi vaatamata 283 180 euro ulatuses. Järelikult ei ole hageja selles osas otsust vaidlustanud.
26.2.Hageja viide, et tema nõue on tagasi võetud üksnes käibemaksu võrra, ei ole õige. Hageja vähendas hagiavalduses esitatud nõuet 1 699 080 eurolt 1 089 184 euro peale. Seega vähendas hageja enda nõuet 35,16% võrra ja menetluses ei ole enam põhinõuet summas 1 415 900 eurot. Kumulatiivsest nõudest loobumine ja selle asendamine alternatiivse nõudega ei tähenda, et hageja ei ole oma nõuet 35,16% võrra vähendanud.
26.3.Tõendite saamise kulu 12 480 eurot ei ole kahjuna hüvitatav. Vastav kulu tuleb esitada menetluskulude nimekirjas, mitte kahjuhüvitise nõudena.
26.4.Maakohtule ei saa ette heita menetlusnormide rikkumist.
26.5.Kostja I töö pidi vastama B kvaliteediklassi nõuetele, mitte A kvaliteediklassi nõuetele. Seda kinnitab lepingu lisaks nr 3 olev hinnapakkumine. Lepingueelsetel läbirääkimistel tegi hageja küll ettepaneku, et betoonipindade kvaliteet vastaks klassile A, kuid kostja I keeldus, soovides jääda B klassi juurde, mille tulemusel lepiti läbirääkimiste käigus kokku, et betoonipindade kvaliteet peab vastama valdavalt klassile B ja mõnel erandlikul juhul klassile A.
26.6.Viide A kvaliteediklassile konstruktiivse osa tööprojekti joonistel, mis koostati ja esitati hageja poolt kostjale I tööde käigus ja alles pärast lepingu sõlmimist, ei toonud kostjale I kaasa kohustust teostada töö A kvaliteediklassile vastavalt. Niivõrd oluline lepingu muudatus vajanuks kostja I aktsepti. Betoonipindade kvaliteediklassi määratlemine on ehitusprojekti arhitektuurse osa ülesanne, kuid hageja jättis arhitektuurse osa tööprojekti tellimata. Kõnealustel joonistel ei ole ka määratletud, missugused betoonipinnad jäävad nähtavaks ehk missugustel pindadel peaks jooniste autori arvates saavutatama A klass.
26.7.Hageja 04.04.2018 aktsepteeritud kostja I hinnapakkumuste nr 5 ja nr 6 ning nende alusel sõlmitud lepingu täienduse nr 3 kohaselt muudeti lepingut selliselt, et kõigi betoonipindade kvaliteediklass oli B.
26.8.Kaetud tööde aktide lisaks olevad betoneerimise protokollid tõendavad poolte kokkulepet ehitada betoonipinnad B kvaliteediklassis. Hageja aktsepteeris B kvaliteediklassi tähistavad betoneerimistööde protokollid ega esitanud tööde teostamise käigus kostjale ühtegi kvaliteeti puudutavat pretensiooni.
26.9.Kuna GECC Projekt OÜ ei ole betoonipindade kvaliteeditegureid mõõtnud, siis ei ole tõendatud hageja väited mistahes nõuetele mittevastavusest.
26.10.Kuna betoonitöödele tuleb teostada ka järeltööd, siis oleks nende teostamisega B klass saavutatud juhul, kui see jäi kusagil saavutamata, kuid järeltööd jäid teostamata hageja enda vastuseisu tõttu. GECC Projekt OÜ on betoonitööde kvaliteeti hinnanud enne järeltööde tegemist ning on põhjendamatult jätnud tähelepanuta, et järeltööd jäid lõpetamata.
2-20-1466
26.11.Hageja etteheide seoses poorsusega on ebaõige, kuna B kvaliteediklassi korral tohib 1 m2 suurusel alal olla poore maksimaalselt 80 tk. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks suuremat poorsust kui 80 tk/m2 kohta. Isegi kui kusagil esineks suuremat poorsust kui 80 tk/m2 kohta, siis pidanuks selle likvideerima järeltööde käigus, mida hageja ei lasknud kostjal I teostada.
26.12.Hageja ei ole andnud kostjale I väidetavate puuduste parandamiseks täiendavat tähtaega. Hageja põhjendused on selles osas otsitud.
26.13.Hageja kahjuarvutus on alusetu ja tõendamata. Ebaselgeks jääb, kuidas saab hageja väitel A klassi asemel B klassi saavutamisega kahju suuruseks olla 1 089 184 eurot, kui hageja väitel on 314 236 euro eest võimalik B klassile vastav töö muuta A klassile vastavaks tööks. Hageja primaarnõudeks olev hinnavahe 1 089 184 eurot on leitud valedel alustel. Hageja on selle arvu saanud läbi teiste ehitusettevõtjate pakutud B klassi hindade võrdluse kostja I poolt väidetavalt pakutud A klassi hindadega. GECC Projekt OÜ arvutuste aluseks võetud andmed on tõendamata. Hageja alternatiivnõudeks olev B klassi parandamise nõue A klassiks summas 314 236 eurot on samuti tõendamata. Tõendamata on ka hageja väide, et B klassist ei ole järeltööde teostamisega võimalik saavutada A klassi tulemust.
26.14.Hageja lepinguline esindaja on 05.04.2022 istungil väitnud, et puudused on kõrvaldatud. Kui kõik puudused on kõrvaldatud, siis järelikult on B klassi asemel saavutatud A klass ehk hageja alternatiivnõuet puudutavad väited on valed. Hageja ei ole avaldanud puuduste kõrvaldamise hinda. Kui hageja on mingi summa eest puudused kõrvaldanud, siis ei ole õige nõuda primaarnõudena hüpoteetilist kahju, mis tekiks siis, kui puudused jääks kõrvaldamata.
27.Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata ulatuses, milles hageja vaidlustab tagasivõetud ulatuses hagi läbivaatamata jätmist. Kostja II palus jätta menetluskulud hageja kanda.
27.1.Kostja II vaidles vastu hageja väidetele menetlusnormide rikkumise kohta maakohtus.
27.2.Kuna kostja I oli kohustatud vaidlusaluseid betoonitöid teostama kooskõlas kvaliteediklassi B nõuetega, toetab kostja II vastavas osas täies ulatuses kostja I vastuses apellatsioonkaebusele esitatud seisukohti.
27.3.Hiljemalt 04.04.2018 hageja allkirjastatud lepingu täiendusega nr 3 leppisid hageja ja kostja I kokku kvaliteediklassi B kohaldumises kõikidele lepingu esemeks olevate betoonitöödele. Kaetud tööde protokollide koosseisus sisalduvates betoneerimise aktides on läbivalt viidatud betoonitööde teostamisele betooni pinna klassi B nõuetest lähtuvalt ning hageja esindaja on kaetud tööde aktid allkirjatanud mistahes märkusteta.
27.4.Küsimus vaidlusalustele betoonitöödele kohalduvast kvaliteediklassist on õiguslik küsimus ning seda ei saa tõendada ehitustehnilisi eriteadmisi omavate isikute arvamustega.
27.5.Olukorras, kus auditite koostamisel ei ole GECC Projekt OÜ betoonipindade kvaliteeditegureid mõõtnud, ei ole tehtud järeldused betoonipindade mittevastavuse kohta kvaliteediklassi A, B või C nõuetele kontrollitavad.
27.6.Kuivõrd vaidlusaluste betoonipindade kvaliteediklassi saavutamine eeldas järeltööde teostamist ning hageja ei võimaldanud kostjal I järeltööde teostamist, siis pidanuks kvaliteedinõuete järgmisele hinnangu andmisel arvesse võtma ka seda, kas ning millises ulatuses on võimalikud puudused kõrvaldatavad järeltööde käigus.
2-20-1466
27.7.Jääb arusaamatuks, millele tuginedes väidab hageja, justkui ei oleks kvaliteediklassile A esitatavat esteetilist nõuet võimalik täita järeltööde teostamise teel. Juhendi BÜ40/2003 p-i 12 kohaselt ei ole järeltööde (paranduste) tegemine lubatav üksnes kvaliteediklassiga AA pindadel.
27.8.OÜ JL Projekt poolt koostatud tööprojekti nr 1705-EK koosseisu kuuluvad joonised ei oma kostja I poolt teostamisele kuulunud betoonitööde kvaliteediklassi määratlemisel tähtsust. Betoonipindade kvaliteediklassi määramine on ehitusprojekti arhitektuurse osa ülesanne ning arhitektuurse osa tööprojekti hageja ei tellinud.
27.9.Hageja ei ole tõendanud väidetavat kahju suurust. Hageja oleks pidanud seoses primaarnõudega tõendama, milline oli töövõtulepingu esemeks olevate betoonipindade A kvaliteediklassi saavutamise (väidetava kohase täitmise) väärtus ja milline oli kostja I poolt tegelikult teostatud betoonitööde (väidetava mittekohase täitmise) väärtus. Seejärel oleks saanud viidatud väärtuste baasil leida alandatud hinna ja tuletada summa, mille ulatuses hinna alandamine on õigustatud. Hageja seda teinud ei ole. Hageja sekundaarnõudega seoses oleks hageja pidanud andma kostjale I tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja väited, mille järgi ei pidanud hageja tulenevalt VÕS § 115 lg-st 3 kostjale I täiendavat tähtaega andma, põhinevad tervikuna teadvalt alusetutel faktiväidetel, mille ebaõigsus on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-18-16352. Lisaks on hageja töövõtulepingu lõpetamisest tulenevalt hoidnud kokku järeltööde maksumuse ning vastav summa tuleks hageja sekundaarnõude esemeks olevast kahjuhüvitisest igal juhul maha arvestada.
27.10.Hageja lepinguline esindaja on 05.04.2022 istungil avaldanud, et kostja I teostatud ehitustöödes esinenud väidetavad puudused on tänaseks kõrvaldatud, kuid hageja ei ole parandustöödega seotud asjaolusid ega maksumust avaldanud.
27.11.Kuivõrd hageja ei ole tõendanud kostja I lepingurikkumist ega kahju suurust, siis on nõude esitamine kostja II kui omanikujärelevalve vastu välistatud. Igal juhul ei ole alust solidaarvastutuse kohaldamiseks. Kostja II ei vastuta kostja I kui töövõtja teostatud töödes esinevate võimalike puuduste kõrvaldamise maksumuse eest. Omanikujärelevalvelt saaks nõuda sellise lisakulu hüvitamist, mis on omistatav võimaliku puuduse õigeaegsele avastamata jätmisele. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja I töös väidetavalt esinenud puuduste väidetavalt mitteõigeaegse avastamise tagajärjel oleks puuduste kõrvaldamise maksumus suurenenud või tekkinud hagejale mingisugune täiendav kahju. Ebaõiged on hageja väited, justkui ei olekski kostja II faktiliselt järelevalve funktsiooni täitnud.
27.12.Isegi kui eeldada, et ehitusdokumentatsioon on koostatud osaliselt tagantjärele ja/või et teatud kaetud tööde aktidel on omanikujärelevalve esindaja allkirja võltsitud, ei selgu hageja menetlusdokumentidest see, kuidas on vastavad asjaolud toonud kaasa hagiavalduses kirjeldatud väidetava kahju tekkimise.
27.13.Hageja viited hageja ja kostja II vahelise lepingu p-s 10.1 sisalduvale regulatsioonile, mille kohaselt kannavad pooled lepingurikkumisega tekitatud kahju eest täielikku varalist vastutust, ei ole asjakohased.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt rahuldada ja maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega muudab hagi läbivaatamata jätmise ulatust. Muus osas
2-20-1466 jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid ringkonnakohus lahendab oma otsuse resolutsioonis ka maakohtu otsuse resolutsiooniga lahendamata jäänud hageja nõuded. Samuti määrab ringkonnakohus hagihinna ning parandab maakohtu otsuse sissejuhatavas osas sisalduva vea (kostja I registrikood). Maakohtu menetluskulude jaotuse muutmist apellatsioonkaebuse osaline rahuldamine ei tingi. Ringkonnakohus jagab apellatsiooniastmes kantud menetluskulud, kuid nende suurust kindlaks ei määra.
29.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. I Apellatsioonkaebus hagi läbi vaatamata jätmise ulatuse peale
30.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul väidab hageja, et on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, kuid 28.09.2022 apellatsioonkaebuses puuduste kõrvaldamise taotluses (VIII kd, tl 94-95) taotleb hageja, et maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 asemel, millega jäeti hagi läbi vaatamata summas 609 896 eurot, tehtaks uus otsus, millega jäetaks läbi vaatamata hageja hagi summas 283 180 eurot. Seega ei vaidlusta hageja hagi läbi vaatamata jätmist tervikuna, vaid üksnes 283 180 eurot ületavas summas.
31.Ringkonnakohus lahendab esmalt hageja taotluse tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 osas, milles hagi jäeti läbi vaatamata 283 180 eurot ületavas osas ehk summas 326 716 eurot (609 896 – 283 180 = 326 716 eurot). Ringkonnakohus nõustub hageja käsitlusega, et hageja võttis 14.02.2022 esitatud menetlusdokumendis (VI kd, tl 181-185 pöördel) oma hagi tagasi vaid käibemaksu 20% võrra. Hageja täpsustas samas dokumendis esmalt oma nõuet, selgitades, et ta ei nõua enam põhinõudena 1 699 080 eurot, vaid see jaguneb primaarnõudeks 1 089 184 eurot ja alternatiivseks nõudeks 314 236 eurot. Lisaks sellele jäi menetlusse hageja nõue kahju tuvastamiseks tellitud auditite kulu 12 480 euro saamiseks. Hageja väidab, et maakohus on vääralt leidnud, et hageja võttis nõude tagasi 35,9% ulatuses, st summas 609 896 eurot, kui ta tegelikult ei ole loobunud ei alternatiivsest nõudest ega auditite maksumuse nõudest, vaid üksnes kõikide nõuete käibemaksu osast kokku 283 180 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus selles osas apellatsioonkaebuse ja tühistab maakohtu otsuse resolutsiooni pi 1 osas, milles hageja hagi jäeti läbi vaatamata 283 180 eurot ületavas osas, kuna maakohus eksis TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaldamisel. Kuna hageja vaidlustas maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 1 vaid 283 180 eurot ületavas summas, siis on maakohtu otsus jõustunud osas, milles hagi jäeti läbi vaatamata summas 283 180 euro.
32.Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta tervikuna ning ringkonnakohus vaatab asja vaidlustatud osas uuesti läbi (II). Ringkonnakohus käsitleb esiteks hagi kostja I vastu (A), tuvastades esmalt hageja ja kostja I vahel sõlmitud betoonitööde töövõtulepingus poolte vahel kokkulepitu (i a ja b) ning seejärel, kas kostja I rikkus poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut (ii). Seejärel lahendab ringkonnakohus hageja hagi kostja II vastu (B). Edasi vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse muudele etteheidetele (III) ning määrab menetluskulude jaotuse (IV). II
Apellatsioonkaebus hagi rahuldamata jätmise peale
33.Esiteks märgib ringkonnakohus, et hageja on vaidlustanud hagi rahuldamata jätmise tervikuna ja jääb oma maakohtus esitatud põhinõude, alternatiivse nõude ning ükskõik kummale neist lisanduva auditite maksumuse nõude juurde, samuti nõuab hageja
2-20-1466 põhivõlgnevuselt viivist. Maakohtu otsuse resolutsiooniga on lahendatud vaid hageja põhinõue ja viivise nõue, kuid ei ole lahendatud hageja alternatiivnõuet ega auditite maksumuse nõuet, kuigi otsuse p-st 38 nähtub, et maakohus jättis rahuldamata hageja kõik nõuded. TsMS § 442 lg 5 kohaselt tuleb otsuse resolutsiooniga lahendada poolte kõik nõuded. Kui hageja esitab kostja vastu hagis mitu nõuet (TsMS § 370), tuleb kohtul iga nõude osas märkida, kas nõue kuulub täielikult või osaliselt rahuldamisele või jääb rahuldamata (V. Kõve, jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, lk 1052-1054, § 442 lg 5 komm p 3.4.1 a ja f). Kui rahuldamata jäetakse alternatiivseid nõudeid sisaldav hagi, tuleb need nõuded kohtuotsuse resolutsioonis märkida, sest see tagab mh nõuete lahendamise osas selguse ja § 371 lg 1 p 4 järgimise edaspidi (V. Kõve, jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, lk 438-439, § 370 komm p 3.6.3 d). Ringkonnakohus saab otsuse tegemisel need minetused ise parandada.
34.Ringkonnakohus lähtub asja lahendamisel esiteks järgmistest tuvastatud asjaoludest, mida pooled apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustanud. (i)
(ii)
(iii)
(iv) (v) (vi)
(vii)
18.08.2017 sõlmisid hageja tellijana ja kostja I töövõtjana töövõtulepingu nr 201703-1 (töövõtuleping), mille esemeks olid betooni- ja montaažitööd Kalevi Panorama ehitustööde raames aadressil Võistluse tn 6 Tallinn (III kd, tl 21-25 ja 67-71). 18.08.2017 töövõtulepingu p-s 2.1.1 lepiti mh kokku, et „Parkla osas monoliitsed r/b seinad ei pea kõik olema MUO A klassi pinnaviimistlusega. Ruumides kus monoliitsed betoonseinad kuuluvad värviga katmisele ehitada B klassina ja värvimisele mittekuuluvad seinad A klassina. Maapealne R/B konstruktsiooni seinte pinnaviimistlus MUO B klass. Puhta betoonpinnaga jäävate seinte ehitamine jääb kõrgendatud tähelepanu alla ning raketisekilpidel tuleb kasutada uut või vähekasutatud vineeri. Raketise materjal peab võimaldama betooni viimistlemist nõutava kujunduse kohaselt. Monoliitsete trepimademete ja vahelagede alapinna viimistlusklass MUO A, ülapinnal PHI A (vastavailt Betooni pinnad BÜ4 2010). Betoonipindade klass määratakse BY 4 2010 järgi, vastavalt arhitektuursetele ja sisearhitektuursetele nõuetele ning ei ole otseses sõltuvuses konstruktsioonide tolerantsidest. ....“ 18.08.2017 töövõtulepingu p 2.1.2 kohaselt kohustus töövõtja lisaks eeltoodule järgima Lisas 4 toodud betoonitööde kvaliteedinõudeid. Lisa 4 p-s 5 lepiti betoonitööde kvaliteedi kohta kokku järgmises: „Betoonkonstruktsioonide ehitamisel raketise töödel ja pindade kvaliteedi osas juhinduda BÜ 4/2010. Hälvete aluseks on BÜ 4/2010 klass B. Pindade kvaliteet peab vastama kvaliteediklass B. Parkla osas monoliitsed r/b üldujuhul kuuluvad pinnaviimistluse kohaselt A klassi. Ruumides kus monoliitsed betoonseinad kuuluvad värviga katmisele ehitada B klassina ja värvimisele mittekuuluvad seinad A klassina. Maapealne R/B konstruktsiooni seinte pinnaviimistlus B klass“ (III kd, tl 29 ja 76 pöördel, vt ka 24.01.2023 kohtuistungi protokoll, 00:20:57). 04.04.2018 sõlmiti töövõtulepingu nr 2017-03-1 täiendus nr 3 töövõtulepingu p-de 5.2 ja 5.3 alusel (IV kd, tl 127). 27.07.2018 ütles hageja kostjaga I sõlmitud töövõtulepingu üles (III kd, tl 39). 17.03.2017 sõlmisid hageja tellijana ja kostja II töövõtjana omanikujärelevalve teenuse osutamise lepingu nr 01-17KP (omanikujärelevalve leping). Kostja II kohustus teostama hageja kinnisvaraarendusprojekti Kalevi Panorama üldehitustööde omanikujärelevalve teenust alates 01.04.2017 kuni 01.05.2019 (I kd, tl 10-13 pöördel). 01.04.2018 ütles kostja II ühepoolselt järelevalvelepingu üles alates 01.05.2018 (I kd, tl 14 ja pöördel).
35.Menetlusosalised on erinevatel seisukohtadel, kuidas tõlgendada hageja ja kostja I vahel sõlmitud töövõtulepingut. Menetlusosalised vaidlevad eelkõige selle üle, milliste pindade osas
2-20-1466 leppisid hageja ja kostja I kokku betoonitööde kvaliteediklassis A ja milliste puhul klassis B või mõnes muus kvaliteediklassis. Kuna hageja leiab, et kõik nähtavale jäävad betoonipinnad pidid vastama A kvaliteediklassile, siis on tema põhinõue hinna alandamiseks ja alternatiivnõue parandustööde maksumuse saamiseks üles ehitatud sellele eeldusele. Hageja väitel on A kvaliteediklassi eeldusel põhinevate GECC Projekt OÜ audititega tuvastatud, et pinnad A kvaliteediklassile ei vastanud. Seetõttu on kostja I rikkunud töövõtulepingut vales kvaliteediklassis ehitamisega ning kostja II sellega, et ei kontrollinud kostja I tööd ega teatanud vale kvaliteediga ehitamisest õigeaegselt. Nii on hagejale kahju tekkinud. Kostjad hageja käsitlusega kokku lepitud kvaliteediklassi A kohta ei nõustu ning leiavad, et kuna sellist kokkulepet ei olnud, siis ei saanud seda ka rikkuda. Kostja II leiab, et kuna kostja I ei ole töövõtulepingut rikkunud, ei saanud ka tema omanikujärelevalvena selles osas enda hagejaga sõlmitud omanikujärelevalve lepingut rikkuda.
36.Selleks, et hinnata, kas kostjad on hagejaga sõlmitud lepinguid rikkunud, peab olema esiteks selge, milles hageja ja kostja I kokku leppisid. Alles siis, kui on tuvastatud, milline tulemus tuli töövõtulepinguga saavutada, st kas ja millised betoonipinnad tuli ehitada A kvaliteediklassis, on kohtul võimalik hinnata, kas ja millised puudused kostja töös esinesid (vt Riigikohtu 10.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-15, p 12) ja kas kostja I vastutab nende eest. Alles seejärel saaks asuda hindama, kas hagejale on tekkinud kahju ning kas tema hinna alandamise nõude eeldused VÕS § 112 järgi (vt nt Riigikohtu 17.02.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-12712, p-d 12-13) või alternatiivsed kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 115 järgi on täidetud (vt nt Riigikohtu 24.11.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13432, p 22 koos viidetega varasemale kohtupraktikale). Kostja II vastutust tuleks käesoleva vaidluse kontekstis analüüsida vaid siis, kui on tuvastatud, et kostja I rikkus töövõtulepingut.
37.Seega peab ringkonnakohus esiteks tuvastama, milles hageja ja kostja I töövõtulepinguga kokku leppisid. A. Hagi kostja I vastu (i)
Hageja ja kostja I vahel sõlmitud betoonitööde töövõtuleping
38.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg ning lg 3 kohaselt on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (Riigikohtu 20.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-8045, p 15 viitega 02.02.2022 otsusele tsiviilasjas nr 2-20-6269/54, p 14, ja 17.03.2021 otsusele tsiviilasjas nr 2-19-11650/28, p 11). VÕS § 29 lg 3 järgi, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus on poolel, kes sellele tugineb (TsMS § 230 lg 1, vt ka 09.01.2013, otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-12, p 12). VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda
2-20-1466 samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. VÕS § 29 lg 6 järgi tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Vastavalt Riigikohtu praktikale peab kohus, täitmaks otsuse põhjendamise kohustust, tõlgendama lepingut lähtudes muu hulgas VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest (Riigikohtu 28.03.2018, otsus tsiviilasjas nr 2-16-5143, p 13.2; vt ka 26.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15).
39.Käesolevas asjas väidab hageja, et töövõtulepingu p-i 2.1.1 ja lisa 4 p-i 5 (eespool käesoleva otsuse p 34 (ii)-(iii)) tuleb lugeda koos OÜ JL PROJEKT tööprojekti nr 1705-EK 18 joonisega, mille üleval paremas nurgas on viited kvaliteediklassidele: „Klass A. Nähtavad pinnad siseruumides“ ja „Klass C. Pinnasega piirnevad peidetud pinnad“ (VI kd, tl 22-56 pöördel; VIII kd, tl 132-166). Neid dokumente koos tuleb tõlgendada nii, et kõikide korruste, st nii parkla kui ka maapealsete korruste nähtavad pinnad peavad olema kvaliteediklassis A (vt ka VIII kd, tl 167-169 pöördel, 24.01.2023 istungi protokoll 00:29:43, 00:39:30). Hageja peab oluliseks, et A kvaliteediklassi eeldusele tuginedes on koostatud ka GECC Projekt OÜ audit Kalevi Panorama Residence pooleliolevate korterelamute betoonipindade tehnilise seisukorra kohta (06.08.2019 töö nr 90205A, I kd 16-63), ning audit Kalevi Panorama Residence pooleliolevate korterelamute lepinguliste ja rajatud kohtbetoonpindade kvaliteediklassi ja parandustööde maksumuse kohta (06.08.2019 töö nr 90527A, I kd, tl 64-73).
40.Kostja I väidab, et töövõtulepingu p 2.1.1 ja lisa 4 p 5 tõendavad üheselt, et A kvaliteediklassi nõue puudutas vaid parklat. Kostja I väitel ei saanud kolmanda isiku alates septembrist 2017 koostatud konstruktiivse tööprojekti joonised, millele viitab hageja ja mille üleval paremas nurgas on viide „Klass A. Nähtavad pinnad siseruumides“, muuta 18.08.2017 sõlmitud töövõtulepingut ja selle lisa, milles on betoonitööde kvaliteet kokku lepitud. Konstruktiivse tööprojekti joonised ei kajastanud seda, millised on „nähtavad pinnad siseruumides“. Viimast oleks pidanud kajastama ehitusprojekti arhitektuurne osa, kuid seda ei koostatud (nt VII kd, tl 106 ja pöördel; VIII kd, tl 100 pöördel – 101, tl 167-169 pöördel, 24.01.2023 istungi protokoll 00:33:48). Seega ehitas kostja I lepingu järgi.
41.Kostja II toetab kostja I väiteid töövõtulepingus kokku lepitud kvaliteediklassi B kohta.
42.Hageja ja kostja I on erineval seisukohal ka selles, mis ulatuses muudeti töövõtulepingut selle täiendusega nr 3. On tuvastatud, et hageja ja kostja I sõlmisid töövõtulepingu p-de 5.2 ja 5.3 alusel töövõtulepingu täienduse nr 3 (IV kd, tl 102), millega muudeti töövõtulepingu p 5.1 ehk lepingu maksumust ning et algne tööde maksumuse kokkulepe kaotas kehtivuse. Täienduse nr 3 lisaks olid mh kostja I betoonitöid puudutavad 15.03.2018 hinnapakkumised nr 5 ja 6 (IV kd, tl 123-125 ja pöördel). Need hinnapakkumised sisaldasid üldist viidet B kvaliteediklassile. Kostja I leiab, et selliselt muudeti töövõtulepingus kokku lepitud betoonitööde kvaliteediklasse nii, et kõik betoonitööd tuli teha B klassis (IV kd, tl 4 pöördel – 5, VI kd, tl 194 ja pöördel; VIII kd, tl 101-102). Hageja sellega ei nõustu, väites, et hinnapakkumistes sisalduv viide B klassile oli tüüptingimus, mis sisaldus ka kostja I algses hinnapakkumises nr 3 ning pooled ei ole kokku leppinud B kvaliteediklassis. Lisaks oli
2-20-1466 täienduse nr 3 allkirjastamise ajaks (04.04.2018) juba osa betoonitöid tehtud, mistõttu ei saanud A klassi nõuet muuta B klassi nõudeks (VI kd, tl 182 pöördel – 183). a) Töövõtulepingu muutmine täiendusega nr 3
43.Ringkonnakohus alustab poolte tahte selgitamisel sellest, kas 18.08.2017 lepingu täiendusega nr 3 muutsid pooled 18.08.2017 töövõtulepingus ja selle lisas 4 kokku lepitud betoonitööde kvaliteediklasse või tuleb käesoleva asja lahendamisel lähtuda pooltevahelisest algsest kokkuleppest.
44.Maakohus on otsuse p-des 17 ja 19 asunud seisukohale, et lepingu täiendusega nr 3 ja selle aluseks olevate hinnapakkumistega nr 5 ja nr 6 lepiti kokku, et kõikide betoonipindade, sh ka parkla seinapindade kvaliteediklass on B. Maakohus leidis, et hageja on sellist kokkulepet aktsepteerinud 04.04.2018, allkirjastades lepingu täienduse nr 3 digikonteineri, mis sisaldas ka hinnapakkumisi.
45.Ringkonnakohus sellise lepingupoolte ühise tahte tuvastamisega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et kostja I väide töövõtulepingu muutmise kohta täiendusega nr 3 selliselt, et absoluutselt kõik betoonitööd pidid vastama klassile B, ei ole piisavalt tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda nimetatud täiendus koos lisadega üheselt poolte tahet muuta, sh tagasiulatuvalt, kokkulepet betoonitööde kvaliteedi kohta selliselt, et kõik betoonipinnad peavad vastama B kvaliteediklassile. Sellist seisukohta toetab töövõtulepingu täiendusega nr 3 seonduvate lepingudokumentide, aga ka lepingu enda ja muudatuse sõlmimise asjaolude ja poolte käitumise koosmõjus hindamine.
46.Lepingu täienduses nr 3 on viide lepingu p-dele 5.2 ja 5.3. Lepingu p 5.2 järgi tuli pärast lõplikku tööjooniste valmimist arvutada ümber tegelikult akteerimisele kuuluv konstruktsioonide maht ja korrigeerida lepinguline lõplik maksumus. Lepingu p 5.3 kohaselt oli töövõtjal ehk kostjal I lisatööde ja projekti oluliste muudatuste korral õigus saada lisa- ja muudatustööde eest täiendavat tasu. Lepingu täienduse nr 3 sõlmimise aluseks olid kostja I uued hinnapakkumised mh betoonitööde kohta (IV kd, tl 123-125 pöördel). Hinnapakkumiste koondsummad kajastuvad täienduse nr 3 p-s 1.3 (IV kd, tl 127). Kuigi kostja I viidab, et hinnapakkumiste nr 5 ja nr 6 lõpus on lisainformatsioonina kirjas mh see, et „Raudbetoon konstruktsioonide pindade kvaliteediklass – BY40, klass B“ (kohtule on esitatud vaid venekeelsed hinnapakkumised, tõlge sisaldub nt hageja 14.02.2022 seisukoha lk 4, VI kd, tl 182 pöördel), siis tõele vastab ka hageja väide, et ka algses – st 18.08.2017 töövõtulepingu sõlmimisele eelnevalt esitatud hinnapakkumises, mis oli 18.08.2017 lepingu lisa nr 3 (III kd, tl 75-76) – sisaldus samuti lisateabena märge „Raudbetoonkonstruktsioonide pinna kvaliteediklass – BY40, klass B“. Sellest hoolimata toimusid poolte vahel eraldi läbirääkimised betoonitööde kvaliteediklassi teemal (vt pikemalt käesoleva otsuse p-d 51-53) ning betoonitööde kvaliteediklassid lepiti kokku töövõtulepingu p-s 2.1.1 ning lepingu lisa 4 p-s 5. Ringkonnakohus leiab, et kuna täiendusega nr 3 ei muudetud ei töövõtulepingu p-i 2.1.1 ega lisa 4 p-i 5, siis ei ole kostja I tõendanud poolte ühist tahet muuta töövõtulepingut selliselt, et kõik betoonipinnad pidid vastama klassile B. Tegemist oleks olnud niivõrd olulise muudatusega, mis oleks eeldanud sõnaselget fikseerimist. Kuna seda ei tehtud, siis ei ole tõendatud poolte ühine tahe muuta täiendusega nr 3 algselt kokku lepitud betoonitööde kvaliteediklasse. Ringkonnakohus märgib, et nii nagu lepingu täiendusega nr 3 ei ole tõendatud kostja I tõlgendus poolte tahte kohta muuta kõikide betoonitööde kvaliteedinõue klassiks B, jääb
2-20-1466 samamoodi tõendamata hageja väidetu, et kokkulepe tööde maksumuse suurendamiseks tõendab, et selle täiendusega kinnitati poolte tahet ehitada kõik pinnad kvaliteediklassis A (24.01.2023 istungiprotokoll 00:29:43 ja 00:32:35). Kuna lepingu täiendusega nr 3 ei ole sõnaselgelt muudetud kokkuleppeid betoonitööde kvaliteediklasside kohta, siis jääb ka hageja väide A klassi kokkuleppe kinnitamise kohta selle täiendusega paljasõnaliseks (vt ka all otsuse p 56-57).
47.Selle vastu, et lepingu täiendusega nr 3 oleks muudetud poolte kokkulepet betoonitööde kvaliteediklassides, räägib ka asjaolu, et lepingu täienduse nr 3 sõlmimise ajaks 04.04.2018 oli kostja I algse lepingu ja betoonitööde kvaliteedikokkuleppe järgi juba ehitustöid teinud (vt nt hageja väited VI kd, tl 182 pöördel – 183). Kostja I ongi väitnud, et lepingu täienduse nr 3 sõlmimise ajaks valminud parkla mittevärvitavad seinad, monoliitsed trepimademed ja vahelae pinnad vastasid oma kvaliteedilt A klassile, kuid leiab, et lepingu muudatusega võeti kostjalt I kohustus tagada nende vastavus A klassile (VI kd, tl 136, tl 195). Kostja I selline väide ei ole eluliselt usutav. Mõistliku isiku positsioonist lähtudes (VÕS § 29 lg 4) ning arvestades, et varem olid pooled pidanud eraldi läbirääkimisi betoonitööde kvaliteediklassi regulatsiooni üle (VÕS § 29 lg 6) oleks tulnud sellises olukorras fikseerida need pinnad, mis juba olid ehitatud A kvaliteediklassi järgi. On ebausutav, et tagantjärele oleks A kvaliteediklassi järgi ehitatud pinnad muudetud B kvaliteediklassi pindadeks ilma seda eraldi välja toomata.
48.Kuna lepingu täiendusega nr 3 ei ole tõendatud poolte selge tahe muuta käesoleva vaidluse eseme seisukohalt olulisi lepingutingimusi – st betoonitööde kvaliteediklassi –, ei pea ringkonnakohus töövõtulepingu täiendust nr 3 täiendavalt hindama ega käesoleva vaidluse lahendamisel arvesse võtma. b) 18.08.2017 hageja ja kostja I vahel sõlmitud töövõtuleping ja selle lisa 4
49.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et otsustava tähtsusega on algses töövõtulepingus betoonitööde kohta kokkulepitu tuvastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse lk 2223 toodud lõppjäreldusega selle kohta, milliste pindade A klassis ehitamise algne leping ette nägi, kuid peab vajalikuks selgitada täiendavalt oma seisukoha kujunemist poolte tahte kohta, lähtudes lepingu sõlmimise asjaoludest, sh lepingueelsetest läbirääkimistest ja lepingupoolte käitumisest pärast lepingu sõlmimist (Riigikohtu 28.03.2018, otsus tsiviilasjas nr 2-16-5143, p 13.2; vt ka 26.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15).
50.On tuvastatud ja poolte vahel ei ole vaidlust töövõtulepingu p 2.1.1 ja lisa nr 4 p 5 konkreetses sõnastuses (VIII kd, tl 167-169 pöördel – 24.01.2023 istungiprotokoll, 00:20:57). Poolte tahte selgitamisel on käesolevas asjas oluline võtta arvesse, kuidas nimetatud tingimuste sõnastamiseni jõuti, sh mida arutati lepingueelsetel läbirääkimistel.
51.Lepingueelsete läbirääkimiste kohta esitas tõendid kostja I (IV kd, tl 108-117). Kostja I on selgitanud, et kõigepealt esitas ta 25.07.2017 hagejale hinnapakkumise betoonitööde tegemiseks B kvaliteediklassis (III kd, tl 76). Siinkohal tuleb märkida, et kuigi hageja tellitud GECC Projekt OÜ auditites nr 90205A ja 90527A on eelduseks võetud, et kostja I esitas algse hinnapakkumise A kvaliteediklassis, siis käesolevas menetluses on hageja ise kinnitanud, et 18.08.2017 töövõtulepingu lisaks 3 olnud kostja I hinnapakkumine sisaldas viidet B kvaliteediklassile (VI kd, tl 182 pöördel – 183, vt ka käesoleva otsuse p 42).
52.Pärast kostja I hinnapakkumise saamist tegi hageja esmalt (14.08.2017) kostjale I ettepaneku leppida lepingu lisa 4 p-s 5 kokku selles, et hälvete aluseks on BY40 klass A ja
2-20-1466 pindade kvaliteet peab olema kvaliteediklassis A (IV kd, tl 108-109). Seejärel vahetasid hageja ja kostja I e-kirju ja väidetavalt ka kohtusid (IV kd, tl 108-117). Kuigi hageja on seadnud kahtluse alla poolte kohtumise ning leidnud, et maakohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, siis kinnitab seda e-kiri, millega kostja I saatis 17.08.2017 hagejale uue lepingu lisa versiooni vastavalt eelmisel päeval kokku lepitule (IV kd, tl 115). 17.08.2017 saatis kostja I hagejale lepingu lisa 4 (IV kd, tl 111, 116), mille p-s 5 oli sõnastus, mis sai ka allkirjastatud lepingu p 2.1.1 ja lisa 4 p 5 sõnastuseks: „Betoonkonstruktsioonide ehitamisel raketise töödel ja pindade kvaliteedi osas juhinduda BÜ 4/2010. Hälvete aluseks on BÜ 4/2010 klass B. Pindade kvaliteet peab vastama kvaliteediklass B. Parkla osas monoliitsed r/b üldujuhul kuuluvad pinnaviimistluse kohaselt A klassi. Ruumides kus monoliitsed betoonseinad kuuluvad värviga katmisele ehitada B klassina ja värvimisele mittekuuluvad seinad A klassina. Maapealne R/B konstruktsiooni seinte pinnaviimistlus B klass. Puhta betoonpinnaga jäävate seinte ehitamine jääb kõrgendatud tähelepanu alla ning raketisekilpidel tuleb kasutada uut või vähekasutatud vineeri. Raketise materjal peab võimaldama betooni viimistlemist nõutava kujunduse kohaselt.“ Lepingu p 2.1.1 sisaldab samu nõudeid, kuid seal on lisaks kokku lepitud, et „Monoliitsete trepimademete ja vahelagede alapinna viimistlusklass MUO A, ülapinnal PHI A.“
53.Niisiis nähtub pooltevahelisest lepingueelsest suhtlusest, et poolte soovid betoonitööde kvaliteediklassi osas erinesid, kuid läbirääkimiste käigus saavutati kokkuleppe just ülal nimetatud sõnastuses, st et suurem osa töid tuli teha B kvaliteediklassis, kuid teatud parklaga seotud tööd tuli teha A kvaliteediklassis.
54.Hoolimata kokkuleppe saavutamisest konkreetses tekstis tõlgendavad hageja ja kostja I käesolevas kohtuasjas neid lepingupunkte erinevalt. Hageja väitel kohaldub kogu hoonele tingimus, et seinad, mis ei kuulu värvimisele, peavad olema A kvaliteediklassis. Hageja hinnangul ei puuduta see tingimus vaid parklat, vaid ka hoonete maapealseid korruseid. Kostja I, kelle tõlgendust toetab kostja II, leiab, et A kvaliteediklass on kokku lepitud vaid parklakorruse seinte osas, mis ei kuulu värvimisele.
55.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja suutnud tõendada, et tema tõlgendus vastaks poolte kokkuleppele. Esiteks on juba välja toodud, et hageja ja kostja I vahel olid läbirääkimised betoonipindade kvaliteediklassi määratlemiseks. Seega pöörati sellele küsimusele eraldi tähelepanu ning kokkulepe betoonitööde ja kvaliteediklasside kohta vormistati eraldi lepingu lisas. Lepingu lisa 4 p-i 5 grammatilise tõlgenduse järgi ei ole võimalik järeldada, et samas lõigus asuvad eelnevad laused parkla seinte A klassi pinnaviimistluse kohta saaksid kohalduda järgnevale lausele „maapealse r/b konstruktsiooni seinte pinnaviimistluse B klass“ või seda muuta. Isegi kui hageja soov oli saada rohkem betoonipindu A kvaliteediklassis, siis ei ole võimalik nõustuda hageja tõlgendusega, et konkreetse lepingu p 2.1.1 ja lisa 4 p 5 parkla kohta käivad laused saaksid laieneda hoonete maapealsetele korrustele ilma täiendava konkreetse kokkuleppeta. Sellist tõlgendust ei tõenda ka muud lepingudokumendid ega poolte edasine käitumine.
56.Nagu juba tuvastatud, ei ole tõendatud, et hageja ja kostja I oleksid muutnud pärast lepingu sõlmimist betoonitööde kvaliteediklasse (vt ka eespool otsuse p 43-48). Vastupidi, apellatsioonkaebuse p-s 2.42 ja p-s 2.52 (i) kinnitab hageja ise, et mitte ühegi täiendava kokkuleppega ei ole muudetud lepingu p 2.1.1 ega lepingu lisas nr 4 nähtuvat betoonipinna kvaliteedinõuet (VIII kd, tl 8 ja pöördel, 9 pöördel – 10). Hageja tugineb oma väitele A kvaliteediklassi kokkuleppe kohta hoopis OÜ JL PROJEKT tööprojekti 1705-EK 18 joonisele (VII kd, tl 22-56 pöördel; VIII kd, tl 132-166). Hageja väidab, et tööprojekti joonised pididki tulema jooksvalt järele (st saama valmis pärast 18.08.2017 lepingu sõlmimist)
2-20-1466 ning lepingu täiendusega nr 3 korrigeeriti vastavalt ka hinda (VIII kd, tl 167-169 pöördel – 24.01.2023 istungiprotokoll 00:29:43 ja 00:32:35). Seega hageja küll eitas, et täiendusega nr 3 oleks muudetud betoonitööde kvaliteediklassi, kuid leidis, et täiendusega nr 3 maksti lisatasu tööprojekti joonistes ette nähtud A kvaliteediklassi eest. Sisuliselt väidab hageja seega, et täiendusega nr 3 kinnitati poolte kokkulepe A kvaliteediklassi kohta. Ringkonnakohus leiab, et hageja väited on vastuolulised ega ole ka eluliselt usutavad.
57.Nii nagu eespool juba tuvastatud, ei ole lepingu täiendusega nr 3 tõendatud poolte tahe muuta kõikide betoonitööde kvaliteedinõudeid ei B ega A klassiks. Samuti tekitaks sellises kokkuleppes kahtlust ka asjaolu, et lepingu täienduse nr 3 sõlmimise ajaks 04.04.2018 oli kostja I algse lepingu ja betoonitööde kvaliteedikokkuleppe järgi juba ehitanud (vt ka käesoleva otsuse p 47). Hageja esitatud joonised on koostatud 2017. a septembrist novembrini ja 2018. jaanuaris. Kostja I on kinnitanud, et sel ajal tehtud betoneerimistööde protokollides, mis on kaetud tööde aktide lisaks, on selgelt kirjas, et tööd tehti B kvaliteediklassis ja osaliselt on hageja need ise alla kirjutanud (VIII kd, tl 167-169 pöördel – 24.01.2023 kohtuistungi protokoll, 00:33:48). Seega on ebausutav, et kuigi hageja arvates pidi kostja I ehitama A kvaliteediklassi järgi, siis aktsepteeris hageja B kvaliteediklassi järgi tehtud töid igasuguste etteheideteta ja selle asemel otsustas 04.04.2018 allkirjastatud lepingu täiendusega nr 3 maksta kostjale I täiendavat tasu A kvaliteediklassi eest, mida kostja I seni tehtud töödes järginud ei olnud.
58.Samuti ei ole eluliselt usutav, et kostja I oleks teinud enne maksumuse muutmise kokkulepet – mis oli nähtud ette eelkõige seoses konstruktsioonide mahu korrigeerimisega – kallimas kvaliteediklassis töid pelgalt usalduse alusel, et hageja hiljem kostja I nõutavate hindadega nõustub. See ei ole usutav arvestades seda, et enne 18.08.2017 lepingu sõlmimist toimus poolte vahel samas küsimuses – A või B kvaliteediklass – konkreetne arutelu, mille tulemusel jõuti kvaliteediklassis teatud kompromissini. Arvestades betoonitööde A ja B kvaliteediklassi hinnaerisusi, oleks selline lepingumuutmine olnud oluline lepingumuutmine, mis oleks tulnud kohe kostjaga I kokku leppida, arvestades, et kostja I oli oma hinnapakkumise esitanud B kvaliteediklassi hindadega (vt hinnatõusuriski kohta Riigikohtu 19.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15662, p-d 18 ja 20).
59.Kostja I (mh VII kd, tl 106 ja pöördel, VIII kd, tl 101) ja kostja II (VII kd, tl 103, VIII kd, tl 114) on lisaks väitnud, et kõnealused 18 joonist on konstruktiivse tööprojekti 1705-EK joonised. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 14 lg-s 2 on ehitusprojekti erinevate osadena eristatud arhitektuurset osa ja konstruktiivset osa. Määruse § 16 näeb ette arhitektuurse osa ülesanded ja § 17 konstruktiivse osa ülesanded. Kostjate väitel on betoonipindade kvaliteediklassi määratlemine ehitusprojekti arhitektuurse osa ülesanne ning konstruktiivne osa ei peaks betoonpindade kvaliteediklassi käsitlema. Kvaliteediklass oleks tulnud määrata arhitektuurse osa tööprojektis, mille hageja jättis tellimata (vt ka VIII kd, tl 167-169 pöördel – 24.01.2023 kohtuistungi protokoll, 00:33:48). Kostja II seaduslik esindaja selgitas 24.01.2023 istungil (24.01.2023 kohtuistungi protokoll, 00:45:50) täiendavalt, et pindade aluseks on arhitektuurne tööprojekt, mida hageja ei koostanud. Pinnakvaliteedi määramine on arhitekti ainupädevuses ja konstruktor ei saa seda määrata. Kokkuvõtlikult väidavad kostjad, et kuna tegemist oli konstruktiivse tööprojekti joonistega, siis ei ole kõnealustel joonistel ega kusagil mujal määratletud, missugused betoonipinnad jäävad nähtavaks, st missugustel pindadel pidanuks jooniste autori arvates saavutatama A klass. Seetõttu ehitas kostja I lepingu järgi. Hageja ei väida, et kostja viidatud arhitektuurne tööprojekt oleks olemas, vaid et oli piisavalt selge, et jooniste kohaselt tuli ehitada A kvaliteediklassis need betoonpinnad, mis on „nähtavad
2-20-1466 pinnad siseruumides“. Hageja hinnangul on sellised pinnad joonistel tuvastatavad läbi selle, et jooniste kohaselt tuleb C kvaliteediklassis ehitada „pinnasega piirnevad peidetud pinnad“ (VIII kd, tl 167-169 pöördel – 24.01.2023 kohtuistungi protokoll, 00:23:02).
60.Ringkonnakohtu hinnangul ei oma käesoleval juhul otsustavat tähtsust see, kas hageja oli arhitektuurse tööprojekti tellimata jätnud, vaid see, et hinnates kogumis lepingu läbirääkimisi ja poolte edasist käitumist, ei ole hageja tõendanud poolte tahet muuta poolte 18.08.2017 lepingus ja lepingu lisa nr 4 p-s 5 kokku lepitud betoonitööde kvaliteediklassi kokkulepet kõnealuste tööprojekti 1705-EK joonistega. Kõiki eelnevalt käsitletud tõendeid kogumis hinnates ei ole hageja ringkonnakohtu arvates suutnud tõendada, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud 18.08.2017 töövõtulepingut betoonitööde kvaliteediklasside kohta saaks tõlgendada teisiti, kui järeldas ka maakohus: - Betoonkonstruktsioonide ehitamisel raketise töödel ja pindade kvaliteedi osas juhinduda BÜ 4/2010 (18.08.2017 töövõtulepingu lisa 4 p 5). - Hälvete aluseks on BÜ 4/2010 klass B (18.08.2017 töövõtulepingu lisa 4 p 5). - Pindade kvaliteet peab vastama kvaliteediklass B (18.08.2017 töövõtulepingu lisa 4 p 5). - Parkla osas monoliitsed r/b üldjuhul kuuluvad pinnaviimistluse kohaselt A klassi. Ruumides, kus monoliitsed betoonseinad kuuluvad värviga katmisele, ehitada B klassina ja värvimisele mittekuuluvad seinad A klassina (18.08.2017 töövõtulepingu p 2.1.1 ja lisa 4 p 5). - Maapealne R/B konstruktsiooni seinte pinnaviimistlus B klass (18.08.2017 töövõtulepingu p 2.1.1 ja lisa 4 p 5). - Puhta betoonpinnaga jäävate seinte ehitamine jääb kõrgendatud tähelepanu alla ning raketisekilpidel tuleb kasutada uut või vähekasutatud vineeri. Raketise materjal peab võimaldama betooni viimistlemist nõutava kujunduse kohaselt (18.08.2017 töövõtulepingu p 2.1.1 ja lisa 4 p 5). - Monoliitsete trepimademete ja vahelagede alapinna viimistlusklass MUO A, ülapinnal PHI A (vastavalt Betoonipinnad BÜ4 2010) (18.08.2017 töövõtulepingu p 2.1.1). - Betoonipindade klass määratakse BY 4 2010 järgi, vastavalt arhitektuursetele ja sisearhitektuursetele nõuetele ning ei ole otseses sõltuvuses konstruktsioonide tolerantsidest (18.08.2017 töövõtulepingu p 2.1.1).
61.Eeltoodust tulenevalt pidid betoonitööd vaidlusalusel objektil vastama A kvaliteediklassile vaid järgmistes kohtades: (i) parkla ruumides, kus monoliitsed betoonseinad ei kuulu värviga katmisele, ning (ii) monoliitsete trepimademete ja vahelagede alapinnal. (ii)
18.08.2017 töövõtulepingu väidetav rikkumine kostja I poolt
62.Pooled on sõlminud töövõtulepingu betoonitööde tegemiseks, seega kohalduvad pooltele VÕS-i sätted, mis reguleerivad töövõtulepingut, samuti lepinguliste kohustuste täitmist ja rikkumist reguleerivad üldsätted. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi. Kuna hageja hagi aluseks on väide, et kostja I ei ehitanud kõiki nähtavaid betoonipindu A kvaliteediklassis, st hageja väide lepingurikkumise kohta põhineb A kvaliteediklassi saavutamata jäämisel, siis tuleb edasi tuvastada, kas käesoleva otsuse p-s 61 nimetatud betoonipinnad vastasid hageja ja kostja I vahel kokkulepitud A kvaliteediklassile. Muude pindade puhul A kvaliteediklassi kokkuleppes ühist tahet tuvastada võimalik ei olnud.
2-20-1466
63.Maakohus on oma otsuse p-s 16 (otsuse lk 22 alt teine lõik, VII kd, tl 167 pöördel) järeldanud, et monoliitsete trepimademete ja vahelagede alapinna kvaliteet peab vastama klassile MUO A ja ülapinnal klassile PHI A, kuid et hageja esitatud GECC Projekt OÜ arvamuses ei sisaldu etteheiteid trepimademete ja vahelagede kvaliteedi kohta. Sellega on nõustunud ka hageja. Pooled ei vaidle seega selle üle, et monoliitsete trepimademete ja vahelagede osas hagejal kostja I töö ega seega ka kostja II (kui omanikujärelevalve) vastu pretensioone ei ole (VI kd, tl 210 – 15.03.2022 kohtuistungi protokoll, 00:39:03, VII kd, tl 109117, 05.04.2022 kohtuistungi protokoll, 00:25:47; VIII kd, tl tl 167-169 pöördel, 24 .01.2023 kohtuistungi protokoll, 00:37:05 vahelagede kohta).
64.Hageja ei nõustu aga kostjaga I selles, et probleeme ei ole ka „parkla ruumides, kus monoliitsed betooniseinad ei kuulu värviga katmisele“. Kostja I väitis maakohtus, et hageja esitatud GECC Projekt OÜ audit 90205A ei käsitle neid pindu, mis (algse) lepingu kohaselt pidid vastama A kvaliteediklassile, st et ka hageja ise ei ole neid probleemseks pidanud (nt IV kd, tl 5 pöördel; VIII kd, tl 100 pöördel). Ka maakohus tuvastas otsuse p-s 16 (otsuse lk 22 alt kolmas lõik, VII kd, tl 167 pöördel), et „GECC Projekt OÜ arvamuses ei sisaldu etteheiteid parkla mittevärvitavate seinte betoonpindade kvaliteedi osas“. Kuigi hageja apellatsioonkaebuses sõnaselgelt seda maakohtu järeldust ei vaidlustanud, siis ringkonnakohtu 24.01.2023 istungil kinnitas hageja, et ta selle järeldusega ei nõustu. Hageja selgitas, et vaidlus on kõikides pindades, mis on GECC Projekt OÜ auditis 90205A probleemsetena fikseeritud. Maa-aluste parklakorruste vead on välja toodud auditi 90205A lk 12 (I kd, tl 21 pöördel; VIII kd, tl 167-169, 24.01.2023 kohtuistungi protokoll, 00:37:05; 00:38:11; 00:42:02, 00:42:46). Edasi möönis hageja siiski, et selles auditis ei ole eristatud värvitavaid ja mittevärvitavaid seinu, mistõttu ei ole auditi 90205A lk-l 12, kus on loetletud maa-aluste parklakorruste vead, võimalik eristada, millised neist puudustes on pindades, mis algse 18.08.2017 lepingu p 2.1.1 ja lepingu lisa 4 p 5 kohaselt pidid olema pinnad, mis ei kuulu värvimisele (00:39:30, 00:43:52, 00:44:00).
65.Eeltoodust nähtuvalt ei ole hageja suutnud tõendada, millistes A kvaliteediklassile vastama pidanud parkla pindades probleemid tuvastati. Siinkohal märgib ringkonnakohus veelkord, et ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega selle kohta, et maakohus ei andnud hagejale piisavalt aega uue ja täpsustatud auditi tellimiseks, koostamiseks ja seejärel kohtule esitamiseks. Kuigi hageja esitas pärast maakohtu otsuse tegemist valminud auditi koos apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule, siis jättis ringkonnakohus 07.12.2022 määrusega selle tõendi vastu võtmata, kuna hagejal ei olnud mis tahes takistusi esitada see tõend või muud asjas tähtsust omavad asjaolud juba maakohtus (VIII kd, tl 122-123 pöördel). Muu hulgas selgitas ringkonnakohus, et kostja I oli esitanud riiklikult tunnustatud eksperdi TS ekspertarvamuse maakohtule juba koos 12.02.2021 menetlusdokumendiga (IV kd, tl 152-173), kuid hageja taotles lisaaega mh selles ekspertiisis väidetu ümberlükkamiseks alles 2022. aasta alguses, kui asja arutamine oli planeeritud lõpule viia. Seetõttu saab ka ringkonnakohus asja lahendada üksnes hageja esitatud GECC auditi 90205A alusel, millest ei nähtu piisava täpsusastmega, millises konkreetses osas esineb rikkumine, st milliste betoonipindade kvaliteet ei vasta lepingus nõutud A kvaliteedile. Seega ei ole hageja tõendanud, kas kostja I rikkus lepingut selles osas, et ehitas parklas A kvaliteediklassis ehitamisele kuuluvad seinad madalama kvaliteediga.
66.Kuna GECC Projekt OÜ lähtus oma auditites sellest, et kõik „nähtavale jäävad pinnad“ pidid vastama betoonitööde kvaliteediklassile A, kuid ringkonnakohus on juba tuvastanud, et selline kokkulepe ei ole tõendatud, siis ei saa ringkonnakohus kõnealuse auditi alusel hinnata ka seda, kas need tööd, mis pidid vastama betoonitööde kvaliteediklassile B, vastasid kokku lepitud tingimustele. Kuna auditis on aluseks võetud A kvaliteediklassi nõuded, siis A kvaliteediklassi puudumise tõttu tuvastatud vead ei tõendaks vigu B kvaliteediklassile
2-20-1466 vastama pidanud töödes. Ka ei olegi hageja oma kahjunõuetes tuginenud sellele, et B kvaliteediklassi ei ole saavutatud.
67.Eeltoodust tulenevalt jäävad hageja väited selle kohta, et kostja I rikkus töövõtulepingut, paljasõnalisteks ja on tõendamata. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hageja ei ole tõendanud, kas üldse, ja kui, siis milliste tööde tegemisel ja millises ulatuses kostja I nende vahel 18.08.2017 sõlmitud töövõtulepingut betoonitööde tegemisel rikkus, siis ei saa kohus edasi hinnata järgmisi asjaolusid, mis oleks vaja kindlaks teha selleks, et otsustada, kas hagejal oli alust hinna alandamiseks või parandustööde eest kahju nõudmiseks. Tuginedes eelnevale, jääb rahuldamata nii hageja põhinõue kostja I vastu hinna alandamiseks kui ka alternatiivne nõue kahju hüvitamiseks, samuti põhinõudega seonduv viivisenõue.
68.Ringkonnakohus märgib siiski eelnevast sõltumatult, et isegi kui kostja I oleks rikkunud töövõtulepingu p-i 2.1.1 ja lisa 4 p-i 5 ning teatud osas ei vastanuks betoonitööd nõutud kvaliteediklassile, siis tuleks esmalt lahendada küsimus, kas kostja I oleks saanud nõutud kvaliteedi saavutada järeltöödega, mis jäid tegemata seetõttu, et hageja lõpetas kostjaga I lepingu. Või kui need ei olnud sellised puudujäägid, mis oleks tulnud korda teha järeltöödega, siis tuleks vastata küsimusele, kas hageja oleks pidanud andma kostjale I tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Alles seejärel saaks hinnata, kas hagejal on tekkinud kahju ning kas kahju ja rikkumise vahel on põhjuslik seos. Kuna käesoleval juhul on tuvastamata juba esimene eeldus – lepingurikkumine – siis kohus muid kahjunõude elemente hindama ei pea. Samal põhjusel ei käsitle ringkonnakohus mh ka apellatsioonkaebuse väiteid kostja I töötaja Q ehituspädevuse puudumise ega töövõtugarantii kehtimise kohta.
69.Ringkonnakohus lahendab ka hageja nõude auditite maksumuse 12 480 eurot saamiseks. Hageja tellis GECC Projekt OÜ-lt auditid 90205A ja 90527A selleks, et teha esiteks kindlaks, millised betoonitööd ei vasta lepingule, ja teiseks, et teha kindlaks hageja kahju suurus. Kuna need auditid põhinesid valel eeldusel üldise A kvaliteediklassi saavutamise kokkuleppe kohta ning nende alusel ei ole võimalik hageja põhinõuet ega alternatiivnõuet lahendada, siis puudub alus ka hageja selle nõude rahuldamiseks. Seega jääb rahuldamata ka nõue summas 12 480 eurot GECC Projekt OÜ auditite 90205A ja 90527A maksumuse väljanõudmiseks kostjalt I ning ringkonnakohus ei pea hindama, kas auditite maksumust saaks nõuda kahjuna või tuleks seda käsitleda menetluskuluna. Rahuldamata jääb ka seonduv viivisenõue.
B.
Hageja nõue kostja II vastu
70.Ringkonnakohus märgib, et hageja solidaarnõue kostja II vastu põhineb eeldusel, et kuigi kostja I ei teinud betoonitöid vastavalt kostjaga I sõlmitud töövõtulepingule, ei täitnud kostja II oma omanikujärelevalve lepingust tulenevaid kohustusi ja laskis hagejale kahju tekkida. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud kostja I poolt töövõtulepingu rikkumist, siis ei saa olla põhjendatud ka hageja hagi kostja II vastu. Kuna ei ole tõendatud kostja I lepingurikkumist, millest kostja II oleks pidanud hagejat omanikujärelevalve lepingu alusel teavitama, siis ei ole kostja II hagejaga sõlmitud omanikujärelevalve lepingut selles osas rikkunud. Kuna puudub lepingurikkumine, siis ei pea ringkonnakohus kahjunõude muid eeldusi edasi hindama. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus kostja II vastu esitatud hagi pikemalt. Hageja hagi kostja II vastu jääb rahuldamata põhinõude, alternatiivse nõude ja auditite maksumuse nõude osas.
2-20-1466
III Apellatsioonkaebuse muud etteheited
71.Hageja on apellatsioonkaebuses viidanud ka maakohtu poolt menetlusõiguse normide rikkumisele, mis seisnesid hageja väitel selles, et (i) maakohus ei andnud hagejale 2022. a märtsis ja aprillis tähtaega uute tõendite esitamiseks, st pikemat tähtaega uue auditi tellimiseks ja kohtule esitamiseks, mistõttu ei saanud hageja oma jaanuaris 2020 esitatud hagiavalduse nõudeid piisavalt tõendada; (ii) maakohus ei kohelnud pooli võrdselt, kui määras 15.03.2022 istungil teise ja viimase istungi ajaks 05.04.2022, mil üks hageja lepingulistest esindajatest oli pikaajalisel täiendõppel (kuni aprilli lõpuni) USA-s. Hageja väitel ei olnud kolm nädalat piisav aeg põhiistungi ettevalmistamiseks.
71.1.Ringkonnakohus on ülal p-s 65 ja oma 07.12.2022 määruses hageja esitatud uue tõendi (täiendav audit) vastuvõtmisest keeldumisel juba selgitanud, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui ei andnud hagejale täiendavate tõendite koostada laskmiseks uut tähtaega (VIII kd, tl 122-123 pöördel).
71.2.Mis puudutab istungiaegade määramist märtsis ja aprillis 2022, siis jääb ringkonnakohtule selgusetuks, kuidas hageja välja toodu mõjutas asja sisulist käiku ja maakohtu otsust. Hagejal oli 15.03.2022 kohtuistungi toimumise ajal kolm lepingulist esindajat, kellest kaks (Karin Kaup ja Liisi Kents) viibisid kõnealusel istungil, kui määrati uus istungiaeg 05.04.2022 (kolmas lepinguline esindaja ei olnud selleks ajaks loobumisest teatanud). 05.04.2022 istungil osales videosilla vahendusel hageja lepinguline esindaja Liisi Kents. Seega osales hageja lepinguline esindaja 05.04.2022 istungil. Kuigi USA-s oli sel ajal öö, pidi lepinguline esindaja kliendilepingu sõlmimisel arvestama sellega, et pikaajaline täiendkoolitusel viibimine võib takistada esinduskohustuste täitmist. Kui lepinguline esindaja võttis sellest hoolimata töö vastu, siis pidi ta aru saama, et menetlust, mis oli selleks ajaks kestnud juba üle kahe aasta, ei lükata mitme kuu võrra edasi põhjusel, et uus esindaja õpib välismaal. Hageja teine 15.03.2022 kohtuistungil viibinud lepinguline esindaja Karin Kaup loobus hageja esindamisest aga alles 21.03.2022, st pärast 15.03.2022 istungit, viidates enda töökoormusele (VII kd, tl 1). Seega ei rikkunud maakohus 15.03.2022 istungil uue istungiaja kuupäevaks 05.04.2022 määramisel menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus ei näe ka, kuidas uue istungi määramine kolmenädalase vahega – asjas, kus eelmenetlus oli toimunud aktiivselt kaks aastat – oleks sai kahjustada hageja õigusi või mõjutada menetlust tema suhtes negatiivselt. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
72.Harju Maakohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse osaline rahuldamine ja maakohtu otsuse osaline tühistamine ei anna alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus, kuna hageja hagi jäetakse täielikult rahuldamata. Seega jäävad kõik maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
73.Kuna apellatsioonkaebuse osaline rahuldamine puudutas vaid hagi läbi vaatamata jätmise ulatust, kuid hagi jääb tervikuna rahuldamata, siis jäävad ka apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 171 lg 1).
74.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).
75.Kuna maakohus ei ole otsuses määranud hagi hinda, teeb seda ringkonnakohus. TsMS § 370 lg 1 kohaselt võib hageja esitada ühes hagis kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos
2-20-1466 menetleda, kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. TsMS § 370 lg 2 järgi võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kumulatiivse nõuete paljususe korral liidetakse tsiviilasja hinna määramiseks TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi kõik ühes hagis sisalduvad nõuded. Sama paragrahvi teise lause kohaselt arvestatakse alternatiivsete ja järjestatud nõuete puhul tsiviilasja hinna määramisel üksnes suuremat nõuet (V. Kõve, jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, lk 440, § 370 kommentaari p 3.6.5).
75.1.Käesoleval juhul olid hageja põhinõue 1 089 184 eurot ja alternatiivnõue 314 236 eurot järjestatud nõuded, mistõttu tuleb hagi hinna määramisel arvestada vaid suuremat nõuet ehk summat 1 089 184 eurot. Lisaks on kumulatiivsena menetluses nõue auditite maksumuse eest 12 480 eurot, mis tuleks liita primaarnõudele. Hageja on nõudnud ka seadusjärgset viivist põhinõudelt kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhivõlgnevuse summalt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. TsMS § 133 lg 2 kohaselt TsMS § 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega tuleb hagi hinna määramisel arvestada ka põhinõudelt arvutatavat viivist 88 133,12 eurot (1 089 184 + 12480 = 1 101 664 * 0,08).
76.TsMS § 447 lõike 2 kohaselt võib kohus igal ajal parandada oma otsuses ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Õiguskirjanduses on asututud seisukohale, et kui lahend on vaidlustatud, võib ka järgmine kohtuaste alama astme kohtu lahendit parandada, senikaua kuni asi kõrgema astme kohtu menetluses on (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, § 447 komm 3.3.4.7). Käesoleval juhul on maakohtu otsuse sissejuhatavas osas märgitud kostja I kohta vale registrikood. Ringkonnakohus saab oma otsusega selle vea parandada ja märkida kostja I õige registrikoodi (11452935).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.