Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

28.10.2022 esitas V L määruskaebuse Harju Maakohtu 14.10.2022 määrusele. Võlgnik selgitas, et ta ei ilmunud 14.09.2022 ärakuulamisele, kuivõrd võlgnik oli ärakuulamise ajaks märkinud ekslikult 22.10.2022. Lisaks märkis võlgnik, et ta on rahuldanud kõikide võlausaldajate nõuded täies ulatuses, välja arvatud Maksu- ja Tolliameti nõude, mille jääk on 1872,95 eurot. Võlgnik palub tühistada Harju Maakohtu 14.10.2022 määrus ja vabastada võlgnik täitmata jäänud kohustustest. 07.12.2022 määrusega võttis kohus V Li määruskaebuse menetlusse, rahuldas võlgniku määruskaebuse ja tühistas Harju Maakohtu 14.10.2022 määruse. Kohus leidis, et määruskaebus tuleb rahuldada, kuivõrd võlgnik ei ilmunud ärakuulamisele seoses inimliku eksitusega. Kohus määras uue ärakuulamise aja 01.02.2023. 30.01.2023 kirjaga teavitas Maksu- ja Tolliamet kohut, et 30.01.2023 seisuga on võlgnikul võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees summas 1602,95 eurot. Esialgne võlausaldaja nõue oli summas 3184,16 eurot. Võlausaldaja avaldas, et kuivõrd nõudest on tasutud 49,66%, siis puuduvad võlausaldajal vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise osas. 01.02.2023 ärakuulamisel osales võlgnik. Võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et kõikide võlausaldajate nõuded peale Maksu- ja Tolliameti on rahuldatud. Kohus määras lahendi kuulutamise ajaks 17.02.2023. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Harju Maakohtu 19.05.2016 kohtumääruse kohaselt olid võlgnikul järgnevad võlausaldajad: Jrk nr Nimi Rahuldamata nõue (eurodes)

Kohtutäitur Urmas Tärno (praegu kohtutäitur Kaire 62,23 Põlts)

Tallinna linn Tallinna Linnakantselei kaudu 20,00

Kohtutäitur Marek Laanemets 38,41

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 3184,16 Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnikul oli 4 võlausaldajat, kellest 3 nõuded on rahuldatud täies ulatuses. Kohtule esitatust nähtub, et võlgnik on rahuldanud täies ulatuses kohtutäitur Kaire Põltsi nõude, Tallinna linna (Tallinna Linnakantselei kaudu) nõude ja kohtutäitur Marek Laanemetsa nõude. Maksu- ja Tolliameti 3184,16 euro suurusest nõudest on võlgnik tasunud 1581,21 eurot, mistõttu on Maksuja Tolliameti nõude jääk 1602,95 eurot. Maksu- ja Tolliamet avaldas, et võlausaldajal puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamisele. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus asus 14.10.2022 määruses, millega kohus jättis võlgniku kohustustest vabastamata, seisukohale, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud sellega, et võlgnik ei ilmunud ärakuulamisele ning kohtul ei õnnestunud saada võlgnikult informatsiooni võlgniku kohustuste täitmise kohta. 07.12.2022 määrusega tühistas kohus 14.10.2022 määruse leides, et tegemist oli võlgniku poolse inimliku eksimusega kui võlgnik märkis ärakuulamise toimumise aja ebaõigesti. Kohus asub seisukohale, et võlgnik on teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevused saaksid tasutud, st võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on rahuldatud kolme võlausaldaja nõuded täielikult. Maksu- ja Tolliameti nõudest on tasutud 1581,21 eurot, so 49,66% ning võlausaldaja ei oma vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamisele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik tuleb vabastada täitmata jäänud kohustustest, kuivõrd võlgnik on oma kohustusi arvestatavas ulatuses täitnud ning ainus võlausaldaja, kelle nõue ei ole täies ulatuses rahuldatud, avaldas, et tal puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamisele. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad V Li kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.